Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Elektronmuusika mõisteid

Index Elektronmuusika mõisteid

Siin on loetletud elektronmuusika mõisteid. Loendi täiendamine ja täpsustamine on osa vikiprojektist "Nüüdismuusika oskuskeel".

Sisukord

  1. 401 suhted: Abi, Absoluutväärtus, Abstsiss, AD, ADSR, Aeg, Aine (füüsika), Aineosake, Ajavahemik, Aju, Aknafunktsioon, Akustika, Alaldi, Algoritm, Amplituud, Analüüs, Analoog, Analoog-digitaalmuundur, Analoogsignaal, Andmebaas, Andmekandja, Andmete pakkimine, Antenn, Argument, Arhiveerimine, Arv, Arvuti, Arvutimäng, Arvutiprogramm, Aste (muusika), Astendamine, Audiosignaal, Auk, Üheaegsus, Bitt, CD, Cher, COS, Da, Dünaamika, Definitsioon, Detail, Detekteerimine, Detsibell, Diapasoon, Diatoonika, Digitaal-analoogmuundur, Digitaalne filter, Digitaalne heli, Digitaalne signaalitöötlus, ... Laienda indeks (351 rohkem) »

Abi

Abi ehk abistamine ehk aitamine on vabatahtlik tegutsemine kellegi teise eesmärkide saavutamise heaks või kellelegi teisele kahjulike sündmuste ärahoidmiseks.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Abi

Absoluutväärtus

Absoluutväärtus on positiivse arvu ja nulli korral arv ise ning negatiivse arvu absoluutväärtuseks on selle arvu vastandarv.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Absoluutväärtus

Abstsiss

Abstsissid abstsissteljel XX' kahemõõtmelises Cartesiuse ristkoordinaadistikus Abstsiss ehk x-koordinaat on esimene punkti koordinaatidest ühe-, kahe- või kolmemõõtmelises Cartesiuse ristkoordinaadistikus või üldse ühe-, kahe- või kolmemõõtmelises afiinses Cartesiuse koordinaadistikus.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Abstsiss

AD on.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja AD

ADSR

ADSR mudel ADSR (lühend ingliskeelsetest sõnadest attack 'puhkemine', decay 'vaibumine', sustain 'kestmine', release 'katkemine') on muusikas heli amplituudi (helitugevuse) kõvera mähisjoone mudel.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja ADSR

Aeg

Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Aeg

Aine (füüsika)

Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Aine (füüsika)

Aineosake

Aineosake on aine väike osa, millel on mass, ruumala ja muud iseloomulikud omadused.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Aineosake

Ajavahemik

Ajavahemik on aja osa, mida on võimalik kirjeldada ajapunktide "algus" ja "lõpp" ning ajalõigu "kestus" abil.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Ajavahemik

Aju

Foto inimese peaajust. Tartu Ülikooli muuseum Aju on närvikoest koosnev kompaktne elund, loomade närvisüsteemi keskne osa.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Aju

Aknafunktsioon

Aknafunktsioon (inglise keeles window function) on matemaatiline funktsioon, mis on väljaspool valitud vahemikku (akent) null.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Aknafunktsioon

Akustika

Akustika on mehaanika haru, mis uurib helilainetega seotud nähtusi gaasides, vedelikes ja tahkistes.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Akustika

Alaldi

Alaldi on elektrotehnikas elektriahel, mis muudab vahelduvvoolu alalisvooluks.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Alaldi

Algoritm

Algoritm on astmeline tegevusjuhis, juhend või eeskiri mingi tegevuse sooritamiseks või eesmärgi saavutamiseks.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Algoritm

Amplituud

Lihtharmoonilise võnkumise amplituud ''A'' ja periood ''T'' Amplituud (ladina keeles amplitudo laius, ulatuvus) on ajas perioodiliselt muutuva (võnkuva) füüsikalise suuruse (signaali) maksimaalne hälve (suurim kaugus) stabiilsest tasakaalolekust või keskväärtusest.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Amplituud

Analüüs

Adriaen van Ostade, "Analüüs" (1666) Analüüs ehk eritlus on protsess, mille käigus terviklik või kompleksne teema või objekt lahutatakse lihtsamateks osadeks (elementideks), et lihtsustada teemast või objektist arusaamist, sealhulgas nendevaheliste suhete avastamist.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Analüüs

Analoog

Analoog on ese või nähtus, mida saab selle olemuslike tunnuste poolest suhestada või võrrelda mingi teise eseme või nähtusega.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Analoog

Analoog-digitaalmuundur

AD-muunduri näide Kiip ICL7107 avatult Stereosignaali AD-muundur arvuti helikaardil Analoog-digitaalmuundur ehk AD-muundur (inglise keeles analog-to-digital converter, lühend ADC) on elektroonikaseade või elektroonikakomponent (kiip) analoogsignaali digiteerimiseks, s.t teisendamiseks digitaalsignaaliks.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Analoog-digitaalmuundur

Analoogsignaal

Analoogsignaali näide Analoogsignaal on pidev signaal ehk signaal, millel on lõpmatu arv olekuid ning mis on igal hetkel määratud (s.t mida saab igal ajamomendil mõõta).

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Analoogsignaal

Andmebaas

Andmebaas on korrastatud infokogum.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Andmebaas

Andmekandja

pisi pisi pisi Andmekandja ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Andmekandja

Andmete pakkimine

Andmete pakkimine (ka andmete tihendamine, andmetihendus) on informaatikas andmete mahu vähendamine.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Andmete pakkimine

Antenn

TV vastuvõtuantennid Dipoolantenni ''(must pulk)'' elektriväli ''(sinine)'' ja magnetväli ''(punane)'' Autoraadio piitsantenn Satelliitside jaoks kasutatav suur paraboolantenn Antenn on raadiotehniline seade elektromagnetlaine (tapsemalt: raadiolaine) kiirgamiseks ja vastuvõtuks.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Antenn

Argument

Argument on mis tahes kirjalik või suuline tekst või ka tegu, mida kasutatakse kellegi veenmiseks.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Argument

Arhiveerimine

Arhiveerimine on toiming, mille käigus eraldatakse dokumendid aktiivsest keskkonnast ning tagatakse nende kaitse kadumise, hävitamise ja muutmise eest ning kasutatavus tulevikus.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Arhiveerimine

Arv

Arv on üks matemaatika algmõisteid; see hõlmab loendamisel ehk lõplike hulkade võrdlemisel saadava naturaalarvu mõistet ning selle mitmesuguseid üldistusi, sealhulgas täisarv, ratsionaalarv ja kompleksarv.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Arv

Arvuti

Superarvuti IBM Blue Gene/P Arvuti ehk raal on seade, mis töötleb andmeid, sealhulgas teeb aritmeetika- ja loogikatehteid automaatselt programmeeritavate algoritmide järgi.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Arvuti

Arvutimäng

Arvutimäng on mäng, mida mängitakse arvuti poolt simuleeritud mänguuniversumis, kus mängija ülesanne on täita mingeid eesmärke.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Arvutimäng

Arvutiprogramm

Arvutiprogramm (tavaliselt lihtsalt "programm" või "tarkvararakendus") on arvutile arusaadavate käskude kogum.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Arvutiprogramm

Aste (muusika)

Aste ehk heliaste on muusikas helilaadi üksik jaotis.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Aste (muusika)

Astendamine

Astendamiseks nimetatakse matemaatilist tehet a^n kahe arvuga: arvu n nimetatakse astendajaks ehk eksponendiks ning arvu a astendatavaks ehk astme aluseks.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Astendamine

Audiosignaal

Audiosignaal ehk helisignaal on elektrisignaal, mis edastab helisageduslikku elektrivõnkumist.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Audiosignaal

Auk

Auk on avatud tühimik või süvend mingis materjalis, esemes, maapinnas või mujal.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Auk

Üheaegsus

Üheaegsus ehk samaaegsus (saksa keeles Gleichzeitigkeit) ehk simultaansus (inglise keeles simultaneity, saksa keeles Simultanität) ehk sünkroonsus (saksa keeles Synchronität) on sündmuste omadus toimuda täielikult või osaliselt ühel ja samal ajal.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Üheaegsus

Bitt

Bitt (inglise keeles bit sõnadest binary digit, binaarnumber) on informaatikas ja infotehnoloogias digitaalkujul esitatud andmete mõõtühik, vastab ühele kahendkohale 0 või 1.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Bitt

CD

CD (inglise keeles compact disc) on andmekandjana kasutatav optiline ketas.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja CD

Cher

Cher Cher (sünninimi Cherilyn Sarkisian, alates 1979 Cherilyn Sarkisian LaPiere Bono Allman; armeenia keeles Չերիլյն Սարկիսիան; sündinud 20. mail 1946 El Centros California osariigis Ameerika Ühendriikides) on ameerika pop- ja rokklauljatar, filminäitleja ja -režissöör.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Cher

COS

COS võib tähendada järgmist.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja COS

Da

DA võib tähendada järgmist.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Da

Dünaamika

Vedeliku dünaamika ja pöörised Dünaamika on mehaanika haru, mis uurib liikumist lähtudes liikumise põhjustest.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Dünaamika

Definitsioon

Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Definitsioon

Detail

Detail on terviku väike osa.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Detail

Detekteerimine

Detekteerimine on signaali muundamine sellisel viisil, et väljundiks saadakse vahelduvsignaali huvipakkuva parameetri väärtusele vastav väljundsignaal.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Detekteerimine

Detsibell

Detsibell (tähis dB) on kümnendlogaritmiline mõõtühik, mis väljendab kahe füüsikalise suuruse (sageli võimsuse või pinge) suhet või ühe suuruse taset võrreldes mingi võrdlus- ehk baassuurusega.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Detsibell

Diapasoon

Diapasoon ehk helikõrguslik ulatus on muusikas muusikainstrumendi, sealhulgas inimhääle kõigi võimalike tekitatavate helikõrguste hulk madalaimast kõrgeimani.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Diapasoon

Diatoonika

Diatoonika (kreeka keeles dia + tonos, dia tonikos – 'tooniste vahedega') on helisüsteem, mis moodustub ainult alushelidest.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Diatoonika

Digitaal-analoogmuundur

Digitaal-analoogmuundur (inglise keeles digital-analog converter, lühendina DAC) on elektrotehnikas seade, mis muundab digitaalsignaali analoogsignaaliks.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Digitaal-analoogmuundur

Digitaalne filter

Digitaalne filter (inglise keeles digital filter) ehk digitaalfilter on signaalitöötluses süsteem, mis rakendab diskreeditud signaalile matemaatilisi operatsioone eesmärgiga summutada või võimendada signaali erineva sagedusega osi.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Digitaalne filter

Digitaalne heli

Digitaalne heli saadakse pidevast audiosignaalist selle analoog-digitaalmuundamise teel.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Digitaalne heli

Digitaalne signaalitöötlus

Digitaalne signaalitöötlus ehk digitaalsignaalitöötlus (ingl digital signal processing, lühendina DSP) on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond, mis pakub teooriat, meetodeid ja vahendeid digitaalsignaalide analüüsiks ja töötlemiseks.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Digitaalne signaalitöötlus

Digiteerimine

Horisont kõige esimest, 1967. aasta jaanuaris ilmunud numbrit Digiteerimine ehk digimine on füüsilise objekti või analoogmaterjali (kunstiteos, helisalvestis, kaart, kiri, kolmemõõtmelised objektid vms) digitaalsele kujule viimine.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Digiteerimine

Dimensioon

Dimensioon on valem, mis määrab kindlaks füüsikalise suuruse seose valitud suuruste süsteemi põhisuurustega.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Dimensioon

Disain

Disain (itaalia keeles disegno 'joonis, kavand, mudel'), kujustus ehk tootekujunduskunst tähendab esemete, teenuste, lahenduste kasutatavuse ja vormi kujundamist või valmistamist.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Disain

Diskreetimine

Analoogsignaali diskreetimise tulemused (diskreedid mõõtepunktides) on kujutatud püstnooltega Diskreedihoidelülituse läbinud diskreetsignaal Diskreetimine on digitaalses signaalitöötluses pidevsignaali asendamine selle järjestikuste hetkväärtustega.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Diskreetimine

Diskreetimissagedus

Analoogsignaali diskreetimisel saadakse rida üksikväärtusi – diskreete Diskreetimissagedus ehk näiduvõtusagedus ehk sämplimissagedus (ingl sampling rate, sampling frequency) on sagedus, mis määrab pideva signaali diskreetimisel saadud üksikväärtuste – diskreetide – arvu sekundis.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Diskreetimissagedus

Diskreetne Fourier' teisendus

accessdate.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Diskreetne Fourier' teisendus

Doppleri efekt

Doppleri efekt on füüsikaline nähtus, mis avaldub selles, et helilaine või elektromagnetlaine registreeritav (tajutav, mõõdetav) sagedus sõltub lainete allika ja vastuvõtja liikumise kiirusest ja suunast.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Doppleri efekt

Eeldus

Eeldus on propositsioon (väide), mille tõesus võetakse arutlemisel aluseks, olgugi et selle tõesus pole kindel.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Eeldus

Ekraan

Ekraan on kiirgust neelav, muundav või peegeldav pind, ka niisuguse pinnaga seadis, seade või tarind.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Ekraan

Ekvalaiser

Ekvalaiser ehk tasandi (ingl equalizer, equaliser) on sagedusfiltrite süsteem, mis võimaldab suurendada või vähendada võimendust helisagedusala kitsastes ribades ja on mõeldud.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Ekvalaiser

Elektroakustika

Elektroakustika on akustika haru, mis tegeleb helivõnkumise muundamisega elektrivõnkumiseks ja vastupidi.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Elektroakustika

Elektronmuusika

Telharmonium, Thaddeus Cahill 1897 Elektronmuusika, ka elektrooniline muusika on muusika, mille loomiseks või interpreteerimiseks on vajalikud elektroonilised muusikainstrumendid või laiemalt elektrooniline muusikatehnoloogia ja mille esitamiseks on vajalik helivõimendus.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Elektronmuusika

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Energia

Ennustamine

Adèle Kindt "Ennustaja" (u 1835) Ennustamine on tulevikku ettevaatamise praktika, mille puhul kasutatakse nii loomulikke kui ka üleloomulikeks peetavaid vahendeid.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Ennustamine

Faas

Faas ehk võnkefaas on füüsikas harmoonilist võnkumist kirjeldava funktsiooni argument (sõltumatu muutuja), mida loetakse kokkuleppelisest alghetkest ehk nullpunktist.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Faas

Faasimodulatsioon

Faasimodulatsioon (PM, inglise keeles Phase modulation) on analoogmodulatsiooni tehnika, mille puhul kandja laine faas muutub otseses proportsioonis moduleeritava signaaliga.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Faasimodulatsioon

Fail

Fail (inglise keeles file) on nimeline ja terviklik andmekogum, mis on salvestatav, loetav, kopeeritav ja kustutatav arvuti välismälust.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Fail

Füüsikaline suurus

Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ning mis võimaldab antud objekti tähise ja mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Füüsikaline suurus

Feid

Feid (inglise fade) on helitöötluses ühtlane helitugevuse tõus või langus.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Feid

Fiksatsioon

Fiksatsioon ehk fikseerimine on kudede ja rakkude surmamine ning konserveerimine teatud kemikaalidega (fiksaatoritega), külmutades või kuumutades, et nende struktuuri uurimiseks säilitada.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Fiksatsioon

Filtreerimine

Filtreerimine ehk filtratsioon ehk filtrimine ehk kurnamine on ainete lahutamise meetod, see on vedelikust või gaasist tahke mittelahustuva aine eraldamine poorse materjali või kihi (filtri) abil.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Filtreerimine

FIR

FIR on lühend, mis võib tähistada.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja FIR

Fonogramm

Fonogramm ehk helisalvestis ehk heliülesvõte on helisalvestuse tulemus, mis valmib muusikaproduktsiooni, raadio- või televisiooniülesvõtte, looduse või inimkeskkonna konkreetsete helide salvestamise või muu helisalvestuse käigus fonogrammitootja algatusel ja vastutusel ning on salvestatud helikandjale.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Fonogramm

Formaat

Formaat (saksa k Format, ladina k forma, ’kuju’, ’vorm’) on kasutusel mitmes tähenduses.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Formaat

Fourier' kiirteisendus

pisi Fourier' kiirteisendus (lühend FFT inglise keele sõnadest Fast Fourier Transform) on algoritmide kogum diskreetse Fourier' teisenduse (DFT) või selle pöördtehte (IDFT) kiireks sooritamiseks.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Fourier' kiirteisendus

Fourier' teisendus

Fourier' teisendus (ka Fourier' pööre, inglise keeles Fourier transform) on integraalteisenduste hulka kuuluv lineaarne operaator, mis teisendab funktsiooni f selle sagedusspektrit iseloomustavaks funktsiooniks \hat f. See teisendus põhineb teoreemil, mille kohaselt mistahes pidev ja piisavalt regulaarne funktsioon on esitatav siinusfunktsioonide integraalina.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Fourier' teisendus

Funktsionaalharmoonia

Funktsionaalharmoonia on muusikas harmoonia, milles diatoonilise helilaadi astmetele on omistatud teatud ülesanded.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Funktsionaalharmoonia

Glissando

noodikirjas Glissando (itaalia keeles 'libisemine') on pillimängutehnika, kus pillil libisetakse mingil kindlal helil peatumata ühelt helilt teisele üles või alla suunas.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Glissando

Harilik murd

Harilik murd (ka murd) on kahe täisarvu a ja b jagatisena esitatud ratsionaalarvu avaldis kujul kus b ei ole 0.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Harilik murd

Harmoonia

Harmoonia on kokkusobivus, kokkukõla, nii ideede kui millegi muu loodu vahel.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Harmoonia

Hääl

Hääl on elusolendi keha enda poolt tekitatud heli.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Hääl

Häire

Häire on mitmetähenduslik sõna.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Häire

Hõõre

Hõõre ehk hõõrdumine on füüsikalise nähtusena kehade kokkupuutuvate pindade vaheline vastastikmõju (liugehõõrdumisel tingitud peamiselt pinnakaredusest), mis takistab nende kehade omavahelist libisemist.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Hõõre

Heledus

Heleduse definitsiooni selgituseks Heledus (ingl k luminance) on valgussuurus, mis väljendab isehelendavalt või hajutavalt pinnalt antud suunas lähtuvat valgusvoogu: kus Tulenevalt valgussuuruste omavahelistest seostest saab sellest heleduse üldmäärangust tuletada valemid heleduse arvutamiseks ja mõõtmiseks valgustugevuse I või valgustustiheduse E kaudu.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Heledus

Heli

Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus – pikilaine, tahkes – ka ristlaine), mida on võimalik kuulda.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Heli

Heliallikas

Heliallikas võib olla iga nähtus, mis kiirgab keskkonda seal levivaid helilaineid.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Heliallikas

Helikõrgus

Helikõrgus on muusikas heli kokkuleppeline väärtus, mis sõltub helisageduse tajumisest.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Helikõrgus

Helikestus

Helikestus (inglise keeles duration, saksa keeles Tondauer) on muusikas heli absoluutne kestus, mida mõõdetakse aja mõõtühikutes.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Helikestus

Helikiirus

Helikiirus on helilaine levimise kiirus elastses keskkonnas ehk teepikkus, mida helilaine läbib ühikulise aja jooksul.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Helikiirus

Helilaine

Helilaine on tahkes, vedelas või gaasilises keskkonnas leviv deformatsioonilaine.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Helilaine

Helimikser

tämbri reguleerimiseks (nt eraldi bassi, keskmiste ja kõrgete helide jaoks) SSL SL9000J New Yorgi muusikastuudios Digitaaalne helimikser Diskori töökoht, helimikser ees keskel Helimikser ehk helipult ehk mikserpult (inglise keeles mixing console, audio mixer) on elektroonikaseade helisignaalide segustamiseks ja reguleerimiseks.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Helimikser

Helirõhk

Helirõhk on akustikas helilaine tekitatud lisarõhk gaasis või vedelikus, mida mõõdetakse paskalites.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Helirõhk

Heliriba

Heliriba (inglise keeles soundtrack) on filmi, telesaate või videomängu audiokomponent, sh muusika, heliefektid ja kõneldud tekst.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Heliriba

Helisagedus

Helisagedus on elastse keskkonna mehaanilise võnkumise sagedus, mille puhul võnkumist tajutakse keskmise täiskasvanud inimese poolt helina.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Helisagedus

Helisalvestus

Helisalvestus on audiosignaalide salvestamine helikandjale.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Helisalvestus

Helisüntees

Helisüntees on muusikas elektroonilisest signaalist heli loomine ja/või töötlemine.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Helisüntees

Helisignaal

Helisignaal (ladina keeles signum – märguanne) on heli kujul antav märguanne ehk signaal (tavaliselt sõidukite puhul või liikluskorralduses, alarmsignaalina, hoiatamiseks jne).

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Helisignaal

Helispekter

Helispekter ehk heli sagedusjaotus näitab osahelide helivaljuste omavahelist suhet.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Helispekter

Helitöötlus

Helitöötlus (inglise keeles audio editing) on muusikaproduktsioonis salvestatud heli muutmise protsess, et saavutada soovitud efekt.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Helitöötlus

Helitugevus (muusika)

Helitugevus (inglise keeles volume, saksa keeles Tonstärke) on muusikas helitaju omadus, mis sõltub helivaljusest ja heliintensiivsusest.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Helitugevus (muusika)

Helivaljus

Helivaljus on akustikas heliaistingu subjektiivne mõõt, mis väljendab heli kõrvaga tajutavat valjust.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Helivaljus

Herts

Herts (saksa füüsiku Heinrich Rudolf Hertzi järgi), tähis Hz, on perioodilise protsessi sageduse mõõtühik, mis kuulub SI-süsteemi ühikute hulka.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Herts

Hiir

Hiir ja korduvkasutatava söödaga hiirelõks. Hiir (Mus) on näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Hiir

Homogeensus ja heterogeensus

Supp on heterogeenne materjal Homogeensus ja heterogeensus on mõisted, mis tähistavad materjali ühtlust või selle puudumist.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Homogeensus ja heterogeensus

Ikoon (infotehnoloogia)

Mitmesuguseid ikoone Ikoon ehk piktogramm on arvuti ekraanil kuvatav graafiline sümbol, mida saab mingi funktsiooni või rakenduse valimiseks osutada näiteks hiirega.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Ikoon (infotehnoloogia)

Impulss

Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Impulss

Impulsskoodmodulatsioon

Impulsskoodmodulatsioon (lühend PCM – inglise pulse code modulation) on modulatsioonimeetod, millega muudetakse pidevalt muutuva väärtusega signaal – analoogsignaal – ajaliselt ja väärtuselt diskreeditud digitaalsignaaliks.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Impulsskoodmodulatsioon

Informatsioon

Informatsiooni all on algselt mõistetud ja mõistetakse üldkeeles ka praegu inimesele mõeldud andmeid ja teateid.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Informatsioon

Inspektor

Inspektor on ametiisik, kes teeb järelevalvet (inspektsiooni) mingi ala seadusetäitmise ja toimimisõigsuse üle.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Inspektor

Integraal

Määratud integraal funktsioonist ''f''(''x'') lõigul ''a'',''b'' on sinise ja kollase pinna pindalade vahe Integreerimine on koos oma pöördtehte diferentseerimisega üks matemaatilise analüüsi baasmõistetest.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Integraal

Interaktsioon

Interaktsioon (ladina keele sõnadest inter vahel, seas, hulgas + actio tegevus) ehk vastastikmõju (üldkeeles ka kujul "vastasmõju") on objektide (kehade, osakeeste, nähtuste, isikute) omavaheline mõju, mille tagajärjeks on mõlemapoolne muutus.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Interaktsioon

Interferents

Kahe punktallika lainete interferents vee peal Interferents üliõhukeste klaasliistakute ning ränikristalli vahelises õhupilus Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Interferents

Interpolatsioon

Interpolatsioon (ld interpolatio 'uuendus, muudatus') on kirjanduses algupärasesse teosesse hiljem kiilosa (sõnade, lausete, pikema teksti) lisamine.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Interpolatsioon

Intervall (muusika)

Intervall (ladina keeles intervallum 'vahemik, kaugus') on muusikas kahe heli või helilaadi astme helikõrguslik suhe.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Intervall (muusika)

IRCAM

IRCAM (Institut de Recherche et Coordination Acoustique/Musique; 'akustika ja muusika uurimise ja koordineerimise instituut') on instituut Pariisis, üks maailma suuremaid muusika uute väljendusvahendite ja tehnoloogiate arendamise ning teadustööga tegelevaid asutusi.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja IRCAM

Jada

Jada ehk lõpmatu jada on matemaatikas funktsioon, mille määramispiirkond on naturaalarvude hulk.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Jada

Jäljendamine

Vastsündinud makaak imiteerib keele näitamist Linnulaulu imiteerimise võistlus Phuketis Jäljendamine ehk matkimine ehk imiteerimine ehk imitatsioon on käitumine, mille korral isend teeb järgi teise isendi toimimist.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Jäljendamine

Järelkõla

Järelkõla tekkimine: punane – otseheli, roheline – esimesed peegeldused seintelt, sinine – järelkõla tekitavad peegeldused Järelkõla ehk reverberatsioon on akustikas ja psühhoakustikas heli aeglane sumbumine kinnises või poolkinnises ruumis.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Järelkõla

Järjekord

Bussile minejate järjekord Tšehhis Järjekord Eiffeli torni juures Järjekord (kõnekeeles füüsilise järjekorra kohta ka saba) on rida inimesi, kes midagi (nt teenust) ootavad ja kes saavad oodatu kätte või pääsevad soovitud kohta vastavalt järjekorras paiknemisele (tavaliselt eespool olevad enne).

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Järjekord

Järk

"Järk" on mitme mõiste nimetus.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Järk

Juhe

Juhe on painduv juht, mida kasutatakse elektrienergia ja informatsiooni edastamiseks.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Juhe

Juhus

Juhus on ettearvamatu sündmus või olukord.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Juhus

Juhuslikkus

Juhuslikkus on sündmuse kordumise mustri ja ennustatavuse puudumine.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Juhuslikkus

Kaabel

Kaabel on ühe või mitme juhtiva soonega elektrijuht või valgusjuht, mida ümbritseb väliskeskkonna kahjustava toime eest kaitsev hermeetiline kest ehk mantel.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Kaabel

Kahendsüsteem

Kahendsüsteem ehk binaarsüsteem on positsiooniline arvusüsteem, mille alus on 2.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Kahendsüsteem

Kaja

Kaja on peegeldunud heli, mis jõuab kuulajani teatud viivitusega pärast otsest heli.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Kaja

Kammfilter

pisi Kammfilter (inglise keeles comb filter) on signaalitöötluses kasutatav sagedusfilter, mille amplituudi-sageduse tunnusjoon koosneb ühesugustest tippude ja sälkudega sageduslõikudest, meenutades kammi.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Kammfilter

Kanal

Panama kanal Brooklynis Kanal (.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Kanal

Kandelaine

Kandelaine on raadio- ja traatsidetehnikas ning automaatikas püsiva sageduse ja amplituudiga perioodiliselt muutuv elektriline suurus (nt vahelduvpinge, raadiolaine), mida kasutatakse info (elektrisignaali) edasikandmiseks.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Kandelaine

Karakteristik

Karakteristik (kreeka keeles charaktēristikos iseloomulik) ehk tunnusjoon on seadme või selle osade talitlust iseloomustava kahe suuruse vaheline graafiline kujutis,ENE 9.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Karakteristik

Katse

*Katse ehk eksperiment on teaduses vaatlus spetsiaalselt loodud tingimustes.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Katse

Kümme

Kümme on arv, mis otseselt järgneb arvule üheksa ja otseselt eelneb arvule üksteist.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Kümme

Kümnendsüsteem

Kümnendsüsteem ehk detsimaalsüsteem on positsiooniline arvusüsteem, mille alus on kümme.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Kümnendsüsteem

Kõla

Kõla (saksa keeles Klang) on muusikas kompleksne helisündmus, mille moodustavad koostoimes helitekitajate, näiteks muusikainstrumentide helid ja mürad, aga ka ruumikaja ning kuulajani jõudvad soovimatud helid ja mürad.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Kõla

Kõlar

Kõlar on elektroakustiline muundur, mis koosneb harilikult ühest, kahest või enamast valjuhääldist, neid eraldavatest sagedusfiltritest ja korpusest.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Kõlar

Kõne

MRT Kõne ehk kõnelemine ehk rääkimine on inimeste poolt hääle kasutamine keelelises suhtluses.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Kõne

Kõnesüntees

Kõnesüntees (inglise keeles speech synthesis) on inimkõne kunstlik produtseerimine kas inimhääle omaduste sünteesimise abil või salvestatud inimkõne üksuste (foneemid, difoonid, sõnad vms) ühendamise teel.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Kõnesüntees

Kõnesüntesaator

Kõnesüntesaator on inimkõnet jäljendav arvutiprogramm, mis suudab digitaalkujul (numbriliselt) salvestatud teksti lugeda.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Kõnesüntesaator

Kõrgusparandus

440x440px 440x440px Kõrgusparandus (inglise keeles pitch correction) on audiosignaali intonatsiooni (helikõrguse) muutmine nii, et kõik noodid on võrdselt tempereeritud (näiteks nootide helikõrgused klaveril).

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Kõrgusparandus

Kõrv

Inimkõrv Kõrv on selgroogsete elund, mille ülesanne on registreerida keskkonna lainelisi võnkumisi.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Kõrv

Kõvaketas

Kõvaketas avatult. Näha on kolm ketast, lugemis-kirjutuspea ja ajamimehhanism  Kõvaketas (inglise hard disk drive, lühend HDD) on andmetalletusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku mittemagnetilisi, enamasti kas alumiiniumsulamist või klaasist plaate (kettaid), mis on kaetud õhukese magnetilise ferrooksiidlakikihiga.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Kõvaketas

Kestus

Kestus ehk vältus on mingi sündmuse või protsessi aegpikkus.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Kestus

Kiirus

Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Kiirus

Kile

Kile on mitmetähenduslik sõna.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Kile

Klaver

Henriëtte Ronner-Knip (1897) Klaver on klahvpill.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Klaver

Kodeerimine

Kodeerimine on teksti, sõnumi või märgi loomine koodi abil.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Kodeerimine

Kolmemõõtmeline ruum

Kolmemõõtmeline ruum ehk kolmedimensionaalne ruum on matemaatikas mis tahes topoloogiline ruum, mille mõõde on 3.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Kolmemõõtmeline ruum

Kolmnurklaine

Kolmnurklaine (inglise keeles triangle wave) on harmooniline liitheli, mis koosneb ainult paarituarvulistest osahelidest, mille intensiivsus väheneb suhtes helisageduse suurenemisega pöördvõrdeliselt 1/n².

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Kolmnurklaine

Kompleksarv

Kompleksarv on reaalarvu üldistus, mida samuti nimetatakse arvuks: see on matemaatiline objekt kujul a+ib, kus a ja b on reaalarvud ning i imaginaarühik, mille puhul postuleeritakse, et i^2.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Kompleksarv

Komplekssus

Komplekssus (inglise complexity) on omadus, millega iseloomustatakse süsteemi, kus ühe probleemi aspekte ei saa väljendada ainsast vaatenurgast lähtudes.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Komplekssus

Komplekstasand

Kompleksarvu z ja selle kaaskompleksi \barz kujutamine komplekstasandil Komplekstasand on koordinaattasand, mille igale punktile (x,y) on seatud vastavusse kompleksarv z.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Komplekstasand

Kompressor

Kompressor (lad compressio 'kokkusurumine') on mootori võllilt/väntvõllilt (mehaaniliselt) käitatav seadeldis gaaside, sealhulgas ka õhu kokkusurumiseks.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Kompressor

Konfiguratsioon

Terminit "konfiguratsioon" kasutatakse mitmes valdkonnas.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Konfiguratsioon

Konkreetne muusika

Konkreetne muusika (prantsuse keeles musique concrète) on elektroakustilise muusika alaliik, mille loomiseks kasutatakse töötlemata või töödeldud kujul salvestatud reaalse maailma objektide tekitatud helisid.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Konkreetne muusika

Kontroll

Kontroll (prantsuse keeles contrôle, varem contrerolle – contre, vastu + rôle, register) on objekti jälgimine eesmärgiga seda mõjutada.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Kontroll

Kontuur (muusika)

Kontuur on muusikas üksteisele järgnevate helide (tavaliselt helikõrguslikke) suhteid kujutav funktsioon ajas.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Kontuur (muusika)

Konverter

Konverter (inglise keeles converter Sõnaveeb.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Konverter

Konvolutsioon

Näide kahe funktsiooni konvolutsioonist Konvolutsioon on matemaatiline operatsioon (integraalteisendus) kahe funktsiooni (f ja g) vahel, mille tulemusena tekib kolmas funktsioon (f∗g), mis kirjeldab kuidas ühe funktsiooni kuju muudab teist.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Konvolutsioon

Koobas

Lechuguilla koobas, New Mexico. Acsibi koobas, Argentina. Piusa koopad, Eesti Koobas on maa-alune looduslik või inimtekkeline tühemik.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Koobas

Koordinaadisüsteem

asimuudi nurgaga ''φ''. Radiaalse kauguse tähistamiseks kasutatakse ka sümbolit ''ρ''. Koordinaadisüsteem ehk koordinaadistik ehk koordinaatide süsteem on eeskiri, mis määrab punkti asukoha ühe või enama arvu abil.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Koordinaadisüsteem

Koosinus

Täisnurkne kolmnurk Koosinus ehk koosinusfunktsioon (sümbol: cos) on matemaatikas üks trigonomeetrilistest funktsioonidest.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Koosinus

Kordaja

Kordaja ehk koefitsient on üksliikme konstantne tegur.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Kordaja

Korrelatsioon

Korrelatsiooniks (keskladina keeles correlatio, vastastikune seos) nimetatakse statistikas juhuslike suuruste X ja Y vahel esinev statistiline seos.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Korrelatsioon

Korrutamine

Korrutamiseks ehk korrutamistehteks nimetatakse matemaatikas tehet, mis seisneb võrdsete liidetavate korduvas liitmises, ja selle tehte kõikvõimalikke üldistusi.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Korrutamine

Kraad

*Celsiuse kraadi käsitleb artikkel Celsiuse skaala; kraadi tähis on °.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Kraad

Kuuldelävi

Kuuldelävi on minimaalne puhastooni heliintensiivsuse tase, mida inimene on võimeline tajuma helina.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Kuuldelävi

Kuulmine

Kõrv – kuulmise meeleelund Kuulmine ehk kuulmismeel (inglise hearing, audition) on elusolendite võime eristada nendeni jõudvaid helilaineid nende omaduste, nagu amplituudi (tugevuse) ja sageduse (helikõrguse) järgi mingi spetsiaalse (kuulmis)elundi (tavaliselt kõrva) abil"Kuulmine".

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Kuulmine

Kvaliteet

Kvaliteet on mitmetähenduslik sõna.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Kvaliteet

Kvantimine

Kvantimine (ingl quantization) on signaalitöötluse operatsioon, mis analoogsignaali digiteerimisel järgneb pideva signaali ajalisele diskreetimisele ja seisneb selles, et diskreetsignaali mõõtepiirkond (s.o signaali analoogväärtuste hulk minimaalväärtusest maksimaalväärtuseni) jaotatakse lõplikuks arvuks vahemikeks ja väljendatakse saadud astmete – kvantimistasemete – väärtused kahendkoodis.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Kvantimine

Laine

Lainet saab esitada lihtsa harmoonilise liikumisena Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Laine

Lainekuju

siinuslaine, nelinurklaine, kolmnurklaine ja saehammaslaine lainekujud Lainekuju on elektroonikas, akustikas ja nendega seotud valdkondades signaali kuju kirjeldav graafik, mille esitus ei sõltu vaadeldava signaali kestusest ja amplituudist.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Lainekuju

Lainepikkus

Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Lainepikkus

Löök (muusika)

Löök (inglise keeles beat, saksa keeles Schlag) on muusikas ajaüksus helikestuste või helivältuste rühmitamiseks.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Löök (muusika)

Lüliti

Lüliti on elektrotehnikas kasutatav seadis elektriahela või selle osa ühendamiseks või katkestamiseks.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Lüliti

Lõik

Lõik ehk sirglõik on sirge kaht punkti A ja B ühendav osa, punktid A ja B kaasa arvatud.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Lõik

Lõikesagedus

Madalpääsfiltri lõikesagedus (''Cutoff frequency'') Alumine ja ülemine lõikesagedus määravad signaali ribalaiuse (''Bandwidth'') sagedusteljel Lõikesagedus, tähis fc, on sagedus, mille puhul lineaarse sagedusest sõltuva objekti (näiteks elektroonikalülituse või -komponendi) väljundsignaali võimsus on vähenenud pooleni (kahekordselt) signaali maksimaalsest väärtusest (eeldusel, et sisendsignaali amplituud on sagedusest sõltumatult konstantne).

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Lõikesagedus

Lõpliku siirdega filter

Diskreetne N-järku FIR-filter Lõpliku siirdega filter (finite impulse response filter, FIR-filter) on signaalitöötluses kasutatav filter, mille väljundsignaal on arvutatav konvolutsioonina sisendsignaalist ja diskreetsest impulsskajast.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Lõpliku siirdega filter

Lõpmatus

right Lõpmatus (sümbol \infty) on omadus, mis seisneb piiramatuses.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Lõpmatus

Liides

Liides (inglise interface) on kahe seadme, arvutiprogrammi või seadme ja inimese vaheline vahelüli, mis hõlbustab nende koostööd.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Liides

Liikumine

Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Liikumine

Liitheli

Põhiheli koos kuue ülemheliga Viie lihtheli liitmisel saadud liitheli lainekuju Liitheli ehk liittoon ehk kompleksheli ehk komplekstoon (inglise keeles complex tone) on heli, mis koosneb paljudest eri sageduse ja amplituudiga lihthelidest.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Liitheli

Liitmine

Liitmise all mõeldakse algses tähenduses üht binaarset tehet arvudega (üht aritmeetilist tehet).

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Liitmine

Lineaarkujutus

Matemaatikas nimetatakse lineaarkujutuseks ehk lineaarseks operaatoriks vektorruumide homomorfismi.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Lineaarkujutus

Lineaarsus

Lineaarsus on funktsiooni omadus olla kirjeldatav esimest järku seosega y.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Lineaarsus

Loendur

Loendur on impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitus.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Loendur

Logaritm

Graafik, mis kujutab logaritmi alusel 2: y.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Logaritm

Logaritmiline skaala

Skaalanäiteid: lin-lin-teljestik, lin-log-teljestik, log-lin-teljestik ja log-log-teljestik. Funktsioonid graafikul on järgmised: ''y''.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Logaritmiline skaala

Luu

Luud ehk kondid (os, mitmuses ossa) on luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate (sealhulgas inimese) luustikku kuuluvad kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Luu

Luup

Luubi suurendava toime selgituseks. Ülemisel skeemil vaadatakse eset (püstnoolt) ilma luubita ja see paistab nurga \varphi_0 all. Mida kaugemalt vaadata, seda väiksem on nurkAlumisel skeemil vaadatakse sama eset läbi luubi. Kui luubi kaugus esemest on võrdne fookuskaugusega f, väljuvad luubist paralleelsed kiired ja seega on kujutise nurk \varphi vaatekaugusest sõltumatu.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Luup

Maatriks

''m × n'' maatriks: ''m'' rida on horisontaalsed ja ''n'' veergu on vertikaalsed. Maatriksi iga elementi tähistatakse sageli kahe alaindeksiga tähega. Näiteks ''a''2,1 tähistab teises reas ja esimeses veerus paiknevat elementi Maatriks on matemaatiline objekt, mida esitatakse ristkülikukujuline (ridadeks ja veergudeks jaotatava) tabelina, mis koosneb numbritest, sümbolitest või avaldistest, mis tähistavad arve (tavaliselt reaalarve või kompleksarve) või mingeid muid etteantud hulka kuuluvaid matemaatilisi objekte, näiteks polünoome, funktsioone, diferentsiaale, vektoreid.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Maatriks

Maavärina magnituud

Klindijärsaku varing Eestis (15.03.2018 kl 00:10), mis tuvastati magnituudiga 0,9 seismilise sündmusena maavärinat magnituudiga 7 Magnituud on suurus, millega kirjeldatakse maavärina võimsust.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Maavärina magnituud

Macintosh

iMac Macintosh (uuemad mudelid kannavad nime Mac) on personaalarvuti mark, mida toodab Apple.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Macintosh

MacOS

macOS on aastal 1999 arvutifirma Apple Inc. loodud operatsioonisüsteem, mis põhineb ettevõtte NeXT Computer Inc. operatsioonisüsteemil NextStep.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja MacOS

Madalpääsfilter

Madalpääsfilter on sagedusfilter, mis laseb läbi lõikesagedusest madalama sagedusega signaalid ja ülejäänud sagedusega signaalid tõkestab.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Madalpääsfilter

Magnetlint

7-tollise läbimõõduga rull ¼-tolli laia tavakasutajale helisalvestuseks mõeldud magnetlindiga, kasutusel ajavahemikus 1950–1970 Magnetlint on magnetiliseks salvestuseks mõeldud andmekandja, mis koosneb üliõhukesest (mõnemikromeetrilisest või isegi õhemast) suure hüstereesiga magnetmaterjalist töökihist, mis on kantud pikale, kitsale ja õhukesele plastribale ehk lindile.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Magnetlint

Magnetväli

Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Magnetväli

Masterdamine

Masterdamine on üks muusikaproduktsiooni etappe, mille tulemusena miksitud materjal salvestatakse tiražeerimise aluseks olevale andmekandjale ehk masterile.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Masterdamine

Materjal

Materjal on aine, millest midagi valmistatakse.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Materjal

Max/MSP/Jitter

Max/MSP/Jitter ehk lühidalt Max on kolmest seotud objektide süsteemist koosnev visuaalse programmeerimise keskkond, milles.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Max/MSP/Jitter

Mähisjoon

Mähisjoon (inglise keeles envelope) on akustikas heli võnkekõvera tippe läbiv kõverjoon.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Mähisjoon

Mälu

Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Mälu

Märkus

Märkus (ingl k reprimand) on koolis kasutatav suuline või kirjalik tagasisidevorm eksimuste, ebakohase käitumise vmt puhul.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Märkus

Müra

Müra on akustikas, raadiotehnikas ja andmesides ilmnevad (juhuslikud) akustilised või elektrilised võnkumised, mis häirivad signaali vastuvõttu.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Müra

Müra kujundamine

Müra kujundamine on tehnika, mida tavaliselt kasutatakse digitaalse heli, pildi ja video töötlemisel, tavaliselt koos ditterimisega, osana digitaalsignaali kvantimise või biti sügavuse vähendamise protsessist.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Müra kujundamine

Mõõtmine

Läbimõõdu mõõtmine nihikuga Mõõtmine on mõõdetava suuruse ehk mõõtesuuruse arvväärtuse kindlakstegemine mõõtevahendi abil.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Mõõtmine

Meetod

Meetod (kreeka keeles μέθοδος méthodos, 'uurimistee'. metá, 'pärast, järele' + hodós, 'tee, käik, liikumine'.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Meetod

Membraan

Membraan on mitmetähenduslik sõna.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Membraan

Menüü (informaatika)

Rippmenüü koos alammenüüga Menüü või menüüriba on graafiline juhtelement.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Menüü (informaatika)

Metronoom

Mehaaniline metronoom Metronoom töös Digitaalne metronoom Metronoom (kreeka sõnadest metron 'mõõt' ja nomos 'seadus') on elektrooniline või mehaaniline seade, mille abil määratakse heliteose esitamise tempo.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Metronoom

MIDI

Noodi nimed ja MIDI noodi numbrid oktavites MIDI süsteemis MIDI (akronüüm ingliskeelsest fraasist Musical Instrument Digital Interface, muusikainstrumendi digitaalne liides) on 1981.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja MIDI

Mikrofon

Mikrofoni tingmärk Mikrofon (kreeka k mikros ’väike’ + phone ’heli, hääl’) on side- ja helitehnikas kasutatav elektroakustikaseade, mis muundab helirõhu võnkumised elektripinge muutusteks.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Mikrofon

Mobiiltelefon

Nokia 3310 mobiiltelefon Mobiiltelefone 2000. aastate algusest Mobiiltelefon (mobiilne telefon) ehk mobiil ehk taskutelefon (kõnekeeles telo, mobiil, mobla) on kaasaskantav akuga varustatud telefon, millega saab kõnesid pidada raadiotelefonside tugivõrgu kaudu.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Mobiiltelefon

Modelleerimine

Modelleerimine on olemasolevate või kujutletavate objektide (esemete, nähtuste ja protsesside, seoste ja sõltuvuse) tunnetamise, fikseerimise, talletamise ja vahendamise meetod.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Modelleerimine

Modulaator

Modulaator on sidetehnikas optiliste ja raadiosignaalide saatjas kasutatav seade, mis mõjutab andmesignaaliga (moduleeriv signaal, s(t)) seda signaali edasi kandva valgus- või raadiolaine ühte või mitut parameetrit.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Modulaator

Modulatsioon

Modulatsioon on mitmetähenduslik sõna.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Modulatsioon

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Molekul

Moodus

Moodus on filosoofia mõiste, mis tähendab olemise viisi.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Moodus

Mudel

Mudel on objekti struktuurselt sarnane esitus, analoog, mis asendab tunnetusprotsessis tavaliselt keerukamat objekti.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Mudel

Must

Must on valguse ja värvuse puudumine.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Must

Must kast

Must kast on küberneetikas mudel, millega ei püüta modelleerida objekti siseehitust ja tema sees toimuvaid protsesse, vaid ainult välismõjude (sisendite) ja reaktsioonide (väljundite) vahelist seost.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Must kast

Muusikainstrument

Muusikainstrument ehk muusikariist ehk pill on muusikas heli tekitamise vahend.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Muusikainstrument

Muusikaline objekt

Muusikaline objekt on muusikas tunnetatud entiteet.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Muusikaline objekt

Muusikaline parameeter

Muusikaline parameeter, ka aspekt, atribuut (Ross 2007: 97), dimensioon, domeen, kriteerium (Schaeffer 1966), mõõde, omadus, tahk, tunnus, osamoment on muusikalise objekti (näiteks substantsi, omaduse, sündmuse, seisundi, protsessi) suurus, mille väärtusi on võimalik hinnata ja mille väärtused määravad mingi kindla muusikalise objekti või klassi.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Muusikaline parameeter

Muutuja

Muutuja on suurus, mis võib olla teatava fikseeritud hulga, nn muutumispiirkonna mistahes element.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Muutuja

Muutumine

Muutumine ehk muutus on entiteedi kahe seisundi erinevus.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Muutumine

Näivtakistus

Näivtakistus ehk impedants Z on elektriahela kahe punkti vahel perioodilisele siinuselisele vahelduvasuunalisele elektrivoolule ehk vahelduvvoolule avalduv takistus, mis koosneb kahest põhikomponendist.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Näivtakistus

Närvikiud

Närvikiuks (ladina keeles neurofibra) nimetatakse enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakust algavat eferentset haru (jätkeid) koos seda ümbritseva tupega.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Närvikiud

Nelinurk

Nelinurk ehk tetragoon on hulknurk, millel on neli tippu (ja neli külge).

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Nelinurk

Nelinurklaine

Nelinurklaine ehk ruutsignaal (inglise keeles square wave) on üks põhilainekujudest.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Nelinurklaine

Neuron

Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Neuron

Noodikiri

Noodikiri ehk muusika notatsioon on muusika kirjapanemiseks kasutatav märgisüsteem.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Noodikiri

Normaaljaotus

354x354px Normaaljaotuseks (ka Gaussi jaotuseks) nimetatakse matemaatikas pideva juhusliku suuruse X jaotust, mida iseloomustab tihedusfunktsioon f(x).

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Normaaljaotus

Normaaltingimused

Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Normaaltingimused

Normaliseerimine

Normaliseerimine on terase kuumutamine 50–60 °C võrra üle kriitilise punkti, hoidmine nimetatud temperatuuril ja jahutamine seisvas õhus.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Normaliseerimine

Null

Null ehk 0 on täisarv, mis otseselt eelneb arvule 1 ja otseselt järgneb arvule –1.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Null

Nullkoht

Kui kahemõõtmelisel koordinaattasandil on (ühe sõltumatu ortogonaal ühikvektori kordaja --) parameeter y defineeritud (teise sõltumatu ortogonaal ühikvektori kordaja --) parameetri x funktsioonina, siis funktsiooni y(x) nullkohtadeks nimetatakse selle funktsiooni selliseid punkte mis on esitatavad üldkujul (x,0) või analüütiliselt pöördfunktsiooni kaudu y(x).

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Nullkoht

Number

Numbrid ehk numbrimärgid on mõisted (ja kirjamärgid), mille abil esitatakse arve arvusüsteemis.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Number

Nurk

Nurk on geomeetriline kujund, mille moodustavad kaks ühise otspunktiga kiirt.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Nurk

Objektorienteeritud programmeerimine

Objektorienteeritud programmeerimine (OOP) on programmeerimise paradigma, mis kasutab "objekte" – andmestruktuure, mis koosnevad andmeväljadest ning meetoditest.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Objektorienteeritud programmeerimine

Operatsioon

"Operatsioon" (ladina sõnast operatio 'tegevus, töö') on mitmetähenduslik sõna.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Operatsioon

Operatsioonisüsteem

Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend OS) on programmide kogum, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Operatsioonisüsteem

Optika

Optika ehk valgusõpetus on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi, sealjuures ka aine ja valguse vastastikmõju.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Optika

Originaal

Originaal (ladina keeles originalis, prantsuse keeles original) on algne, personaalne, kaasasündinud või loodud objekt.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Originaal

Osahelid

Osahelid ehk osatoonid ehk harmoonikud ehk harmoonilised ehk puhastoonid on harmoonilise liitheli põhitoon koos ülemhelidega.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Osahelid

Ostsillaator

Populaarne operatsioonivõimendit kasutav relaksatsioongeneraator Ostsillaator (ladina keeles oscillare – kiikuma, võnkuma) on elektrongeneraator, mis tekitab sumbumatuid harmoonilisi võnkumisi ehk siinusvõnkumisi.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Ostsillaator

Ostsilloskoop

lainekujud analoogostsilloskoobi ekraanil Ostsilloskoop on mõõtevahend ajas muutuvate elektriliste suuruste lainekujude vaatlemiseks ja omavaheliseks võrdlemiseks, samuti mõõtesuuruste parameetrite mõõtmiseks ja salvestamiseks.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Ostsilloskoop

Parabool

Parabool, mille haripunkt on koordinaatteljestiku nullpunktis Parabooliks nimetatakse tasandi kõigi selliste punktide hulka, mis on võrdsel perpendikulaarsel kaugusel sellel tasandil asetsevast etteantud sirgest l ja etteantud punktist F. Punkti F nimetatakse parabooli fookuseks ja sirget l parabooli juhtsirgeks.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Parabool

Parameeter

Parameeter ('mõõtev', kreeka keeles παράμετρος: παρά pará, eesti keeles 'vastu', 'kõrval', 'juures', 'suhtes' + μετρος metron, eesti keeles 'mõõt' millegi mõõtmise, võrdlemise või hindamise tähenduses) on ühelaadseid objekte, nähtusi, seisundeid või protsesse iseloomustav suurus.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Parameeter

Parklaev

Parklaev Parklaev ehk bark (hollandi keeles bark) on 3–5-mastiline purjelaev, millel on raapurjed kõigis ülejäänud mastides peale besaanmasti (viimane mast), kus on kahvel- ehk pikipuri.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Parklaev

Pöördfunktsioon

Funktsioon ƒ ja selle pöördfunktsioon ƒ–1. Kuna ƒ kujutab ''a'' arvule 3, siis pöördfunktsioon ƒ–1 kujutab arvu 3 tagasi ''a''-ks Funktsiooni ƒ pöördfunktsioon on funktsioon ƒ−1, mis seab igale ƒ muutumispiirkonna väärtusele y vastavusse need väärtused x määramispiikonnast, mille korral ƒ(x).

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Pöördfunktsioon

Pöördvõrdelisus

Pöördvõrdelisus ehk retsiprooksus on arvsuuruste x ja y vaheline seos, kus ühe suuruse kasvades väheneb teise suurus proportsionaalselt.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Pöördvõrdelisus

Pööre (muusika)

Pööre ehk pöördintervall on muusikas heli kõrgusliku ümberasetamise tulemus.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Pööre (muusika)

Põhiheli

Põhiheli ehk põhitoon on harmoonilise võnkumise tulemusel tekkinud liitheli esimene osaheli, mille sagedus on põhisagedus.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Põhiheli

Põhilainekuju

Põhilainekuju on akustikas üldnimetus helilainele, mille osahelidel on olemas täisarvulised suhted.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Põhilainekuju

Põhisagedus

Näiteks pillikeele normaalvõnkumine tema täies pikkuses (esimene normaalvõnkemood) toimub põhisagedusel Põhisagedus on perioodilise lainekuju madalaim sagedus.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Põhisagedus

Peegeldus

rööplükke Peegeldused õhtupäikesest Kavadi järvevees Peegeldus järvepinnalt. Suursoo Umbjärv Põhja-Kõrvemaal Peegeldus on eukleidilise ruumi isomeetriline teisendus, mille püsipunktid moodustavad selle ruumi hüpertasandi.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Peegeldus

Pendel

Matemaatilise pendli võnkumine Pendel on raskusjõu mõjul võnkuv keha.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Pendel

Periood

harmoonilise võnkumise periood ''T'' Periood ehk võnkeperiood on korduva muutuse tsükli kestus.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Periood

Pidevus

Pidevuse all mõistetakse üldkeeles katkematut edasikestmist või ühendust.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Pidevus

Piiramatu siirdega filter

Piiramatu siirdega filter (Infinite impulse response filter, IIR-filter) on signaalitöötluses kasutatav rekursiivne filter, mille impulsstunnusjoone funktsioon on nullist erinev piiramatu aja jooksul.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Piiramatu siirdega filter

Pikilaine

283x283px Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Pikilaine

Pikkus

Pikkus on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha lineaar- ehk joonmõõtmeid.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Pikkus

Pillikeel

Mähisega keeled Pillikeel ehk lihtsalt keel on kordofoni (keeltega muusikainstrumendi) osa, mis võnkumisel tekitab heli.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Pillikeel

Pinge (elekter)

Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning näitab, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise: kus Q on positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Pinge (elekter)

Pingega tüüritav ostsillaator

Mikrolainetel (12‒18 GHz) kasutatav VCO Pingega tüüritav ostsillaator, lühend VCO (inglise k sõnadest Voltage-Controlled Oscillator) on ostsillaator, mille tekitatava võnkumise sagedus on muudetav lülituse sisendisse rakendatava pinge suurusega.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Pingega tüüritav ostsillaator

Pluss

Pluss ehk plussmärk (+) on märk, mida kasutatakse eeskätt matemaatilise märgina liitmise tähistamiseks.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Pluss

Polarisatsioon

Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Polarisatsioon

Polüfoonia

Polüfoonia (kreeka keeles poly palju + phone hääl) on muusikas vähemalt kahe iseseisva meloodia üheaegsus.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Polüfoonia

Polünoom

Polünoom ehk algebraline hulkliige on matemaatikas hulkliige, mis on moodustatud muutujatest (ehk tundmatutest) liitmise, lahutamise ja/või korrutamise abilÜ.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Polünoom

Poogenkeelpillid

Poogenkeelpillid ehk poogenpillid on keelpillid, mille mängimisel kasutatakse poognat.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Poogenkeelpillid

Poolus

Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis; kaardi keskpunkt on põhjapoolus, ringjoonekujuline serv on ekvaator. Eesti on märgitud punasega Geograafiline poolus on kujuteldav punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub tema pinnaga.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Poolus

Positsiooniline arvusüsteem

Positsiooniline arvusüsteem on arvusüsteem, mis esitab arve järjestikku kirjutatud numbritena, kusjuures numbrile omistatav väärtus sõltub tema asukohast ehk numbrikohast selles järjestuses.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Positsiooniline arvusüsteem

Praktika

Praktika on üldmõiste, mis vastandub teooriale.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Praktika

Programm

* Programm on arvutites ja muudes IT-seadmetes kasutatava tarkvara osa.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Programm

Programmeeritav loogikakontroller

Programmeeritav loogikakontroller ehk PLC (programmable logic controller – programmeeritav loogikakontroller), kõnekeeles tihti ka lihtsalt kontroller, on spetsiaalne arvuti, mida kasutatakse masinate ja protsesside juhtimiseks varem koostatud programmi järgi.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Programmeeritav loogikakontroller

Psühhoakustika

Psühhoakustika on teadusharu, mis uurib kuulmistaju ja audioloogiat ehk seda, kuidas tajuvad inimesed erinevaid helisid.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Psühhoakustika

Psühholoogiline manipulatsioon

Bostoni veresauna sensatsiooniline kujutamine (5. märts 1770): selliseid pilte kasutati enne Ameerika Vabadussõda Ameerika kolonistide seas rahulolematuse esilekutsumiseks ja Suurbritannia krooniga seotud ühtsuse edendamiseks. Manipuleerimine on kellegi kaval mõjutamine, pannes teda teataval viisil tegutsema hoolimata tema varasematest seisukohtadest.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Psühholoogiline manipulatsioon

Pulsilaiusmodulatsioon

Joonis 1. Pulsilaiusmodulatsiooni näide: järjestikuste impulssidega moduleeritud pinge vahelduvvoolumootori klemmide vahel (sinine), mille tulemusel tekib mootoris siinusesarnane vahelduv magnetvoog (punane) Pulsilaiusmodulatsioon (PWM) ehk impulsilaiusmodulatsioon ehk laiusimpulssmodulatsioon on modulatsiooni liik, milles väljundpinge reguleerimiseks muudetakse impulsside laiust.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Pulsilaiusmodulatsioon

Punkt (muusika)

Punkt on muusika noodikirja märk, mis noodi või pausi järel pikendab helivältust poole võrra.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Punkt (muusika)

Raadio

pisi Raadio (ladina k radiare, kiirgama) on informatsiooni juhtmeteta edastamine raadiolainete abil.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Raadio

Raadiolained

Raadiolainete tehnilise kasutamise näide signaalide ülekandmiseks amplituudmodulatsiooniga (AM) ja sagedusmodulatsiooniga (FM) Raadiolained on elektromagnetkiirgus lainepikkusega 1 mm kuni 10 km.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Raadiolained

Raadius

Raadiuse kujutamine ringis, kus on märgitud rohelisega c – ümbermõõt, sinisega d – läbimõõt ehk diameeter, punasega r – raadius ja M on keskpunkt või algus Raadius (ladina keeles radius – 'kiir') on matemaatiline lõik, mis ühendab ringjoone või sfääri punkti selle ringjoone või sfääri keskpunktiga.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Raadius

Rada

Rada võib tähendada järgmist.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Rada

Rütm (muusika)

Rütm (kreeka sõnast rhythmos 'vool, järgnevus') on muusikas helikestuste või helivältuste järgnevuse muster.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Rütm (muusika)

Reaalarv

Reaalarvude hulk ℝ sisaldab kõigi ratsionaalarvude hulka ℚ, mis omakorda sisaldab kõigi täisarvude hulka ℤ, mis sisaldab kõigi naturaalarvude hulka ℕ Reaalarvud on kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud ehk kõik positiivsed ja negatiivsed arvud ja null ehk kõik algebralised arvud ja transtsendentsed arvud.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Reaalarv

Register

Register (.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Register

Rektsioon

Rektsioon ehk sõltumine on alistuse eriliik.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Rektsioon

Relatiivsus

Relatiivsus (ladina sõnast relativus) ehk suhtelisus ehk suhtes olemine on filosoofias omadus, mida vastandatakse absoluutsusele.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Relatiivsus

Resonaator

Resonaator (ladina keeles resonare 'vastu kajama') on füüsikas keha või kehade süsteem, mis on võimeline hakkama välise ergutuse toimel võnkuma resonantsi tõttu.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Resonaator

Resonants

Füüsikas on resonants nähtus, kus võnkeamplituud saavutab teatud sagedusel maksimaalse väärtuse.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Resonants

Riba

Riba on mitmetähenduslik sõna.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Riba

Ribalaius

Ribapääsfiltri sageduskarakteristik, illustreerimaks ribalaiust ''B'' tasemel −3 dB Ribalaius (inglise keeles bandwidth) on signaalitöötluses sagedusvahemik signaali sagedusspektris, mille ulatus signaal pole nõrgenenud määratletud tasemest madalamale.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Ribalaius

Ring

Ring Kontsentrilised ringid Ring ehk kinnine ring on ringjoone poolt piiratud tasandi osa.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Ring

Ringjoon

Ringjoon ja selle keskpunkt Ringjoon keskpunktiga ''M'' ja raadiusega ''r'' Ringjooneks (üldkeeles ka ringiks) nimetatakse elementaargeomeetrias tasandi antud punktist (ringjoone keskpunktist) kindlal (tavaliselt) positiivsel kaugusel olevate selle tasandi punktide hulka.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Ringjoon

Ringsagedus

Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ω, ühik s–1) on perioodiliselt võnkuva süsteemi võngete arv 2π sekundi jooksul.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Ringsagedus

Ristlaine

Ristlaine Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad lainete levimise suunaga risti.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Ristlaine

Roland

Roland võib tähendada järgmist.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Roland

Ruum

Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Ruum

Ruumiakustika

Helistuudiote kavandamisel peab projekteerijal olema teatav arusaam ruumiakustikast, et helisalvestusruumide ja helitöötluse ruumid sobivaks kujundada. Ruumiakustika on arhitektuuriakustika valdkond, milles käsitletakse ruumides heli peegeldumist, sumbumist, levimist ja muud käitumist.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Ruumiakustika

Ruutkeskmine

Mingite arvude ruutkeskmine on ruutjuur nende arvude ruutude aritmeetilisest keskmisest.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Ruutkeskmine

Sagedus

Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Sagedus

Sagedusfilter

Sagedusfilter on elektriahel või elektroonikalülitus signaalide eristamiseks, läbilaskmiseks või tõkestamiseks sagedusliku tunnuse alusel.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Sagedusfilter

Sageduskarakteristik

Madalpääsfiltri sageduskarakteristiku näide Sageduskarakteristik on lineaarsete objektide ja süsteemide (näiteks elektriahelate) dünaamiliste omaduste iseloomustamiseks kasutatav karakteristik, mis näitab ülekandeteguri sõltuvust objekti või süsteemi läbiva signaali sagedusest f või ringsagedusest ω.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Sageduskarakteristik

Sagedusmodulatsioon

Siinuselise kandevõnkumise amplituudmoduleerimine (AM) ja sagedusmoduleerimine (FM), kasutades siinuselist sisendsignaali (Signal) Sagedusmodulatsioon ehk FM (lühend ingliskeelsest nimetusest frequency modulation) on kandevõnkumise sageduse hetkväärtuse muutmine vastavalt sisendsignaali hetkväärtusele, mida kasutatakse telekommunikatsioonis ja signaalitöötluses teiste signaali moduleerimismeetodite seas.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Sagedusmodulatsioon

Sagedusriba

Sagedusriba on sagedusvahemik elektromagnetiliste ja akustiliste võnkumiste spektris ehk sagedusjaotuses.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Sagedusriba

Sagedussuhe

Sagedussuhe (inglise keeles frequency ratio, ka interval ratio) on muusikas helide intervalli kirjeldamise meetod helisageduste suhte abil.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Sagedussuhe

Samm

Samm on jala või jalgade ühest kohast teise tõstmise liigutus kõndimisel, jooksmisel, tantsimisel või muul sarnasel liikumisel.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Samm

Sämpel

Sämpel (ingliskeelsest sõnast sample) on helilõik, mis on salvestatud arvutisse, andmekandjale, süntesaatorisse või ''sampler´''isse, et kasutada seda instrumendi ja/või muusikapala loomisel.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Sämpel

Sümbol

Sümbol (vanakreeka sõnast σύμβολον symbolon, ’märk, tunnus’) ehk võrdkuju on märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade (näiteks ühiskondliku kokkuleppe) alusel.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Sümbol

Sünaps

Sünaps on rakkudevaheline ühendus, kus toimub elektrilise või keemilise signaali ülekandumine neuronilt teisele neuronile või sihtrakule.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Sünaps

Süntesaator

Süntesaator (sõna on tuletis kreekakeelsest sõnast syntithetai VCF->VCA signaalivooga (VCO->VCF->VCA signal flow) mõjutanud kuni tänapäevani peaaegu kõiki olulisemaid süntesaatoreid. 1970. aastatel muutusid süntesaatorid portatiivseteks, kõiki vajalikke komponente koondavateks ühes tükis instrumentideks.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Süntesaator

Süsteem

Süsteem (kreeka keeles σύστημα) on osadest ja osade seostest koosnev korrastatud ja reeglipärane tervik.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Süsteem

Seinakell

Seinakellad Seinakell on kell, mis paigaldatakse ruumi seinale.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Seinakell

Sekventser

Sekventser (inglise sequencer) on muusikute, heliloojate jne kasutatav riistvaraline ja/või tarkvaraline töövahend kõikvõimalikke muusikaliste käsujadade, heliliste ja/või muusikaliste sündmuste salvestamiseks, töötlemiseks, loomiseks ja/või taasesitamiseks.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Sekventser

Sigmoidfunktsioonid

Sigmoidfunktsioonid on matemaatikas funktsioonid, mille sümbolil on iseloomulik S-tähte meenutav kuju.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Sigmoidfunktsioonid

Signaal

Signaal (ladina keeles signum märk) on tavatähenduses akustilise või optilise märguande kujul esitatud kokkuleppelise sisuga informatsioon.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Signaal

Signaali sagedus

Signaali sagedus (tähis f) on signaali kandva võnkumise sagedus.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Signaali sagedus

Signaali spekter

Signaali spekter on sagedusspekter, mille moodustavad eri sagedusega f harmoonilise võnkumise komponendid.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Signaali spekter

Signaaligeneraator

Analoogsignaaligeneraator E8257D PSG Signaaligeneraator on elektroonikaseade, mis võimaldab genereerida erinevate parameetritega signaali.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Signaaligeneraator

Signaalitöötlus

Signaalitöötlus (inglise keeles signal processing) hõlmab elektrisignaali analüüsi, interpretatsiooni ja manipulatsiooni.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Signaalitöötlus

Siinus

400px Siinus ehk siinusfunktsioon (sümbol: sin) on matemaatikas üks trigonomeetrilistest funktsioonidest.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Siinus

Simulatsioon

Tehase simulatsioon FlexSimis Simulatsioon on reaalmaailma protsessi või süsteemi jäljendamine ajas.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Simulatsioon

Simuleerimine

Simuleerimine on millegi matkimine ehk jäljendamine.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Simuleerimine

Sinc-funktsioon

Sinc-funktsioon (ik. Sinc function, pärinevus "cardinal sine function") on matemaatiline funktsioon noteeritud kui sinc(x), mis leiab laialdast kasutust erinevates matemaatilistes ning inseneeria rakendustes, kuid tihedaim kasutus on digitaalse signaalitöötluse alal.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Sinc-funktsioon

Sinusoid

Siinus- ja koosinusfunktsioon - need on erinevates faasides sinusoidid ringliikumise võrdlus Sinusoid on siinusfunktsiooni graafik, laineline lõputu kõverjoon.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Sinusoid

Sisekõrv

Sisekõrv (ladina keeles auris interna) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline kõrva osa, mis on täidetud vedelikuga.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Sisekõrv

Sisend

Sisend on süsteemi seisundit mõjustada võiv tegur, mida iseloomustatakse arvuliselt kui sisendsuurust.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Sisend

Skeem

Skeem (vanakreeka sõnast σχῆμα 'kuju, vorm') on terviku osade seoste kujutis.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Skeem

Spatsialisatsioon

Spatsialisatsioon ehk ruumindus on muusikas heli paiknemine ruumis.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Spatsialisatsioon

Spektraalanalüüs

Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Spektraalanalüüs

Spektrogramm

viiulihelide salvestuse spektrogramm Spektrogramm ehk sonogramm on heli või laiemalt mistahes signaali spektri ajamuutlikkuse visuaalne kujutis.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Spektrogramm

Standardhälve

Standardhälve on ruutjuur dispersioonist.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Standardhälve

Stereofoonia

Stereofoonia ehk stereoheli ehk ruumiline heli on helisalvestuses kasutatav heli taasesituse viis, mille puhul kuulajal tekib heli ruumilisuse illusioon.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Stereofoonia

Struktuur

Struktuur (ladina sõnast strūctūra ehitus, tarind) on terviku kõigi osade seoste kogum.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Struktuur

Subjektiivsus

Subjektiivsus on mõiste, mida negatiivse hinnanguna kasutatakse avalduste või tegevuste kohta, mis teostatakse juhusliku isiku (subjekti) poolt, kes ei hooli üldisest arvamusest ja tegutsemise aktsepteeritud kriteeriumitest.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Subjektiivsus

Sulam

Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Sulam

Sumbumine

''ζ'' Sumbumine on mõju võnkesüsteemis või väline mõju võnkesüsteemile, mis vähendab või takistab selle võnkumist.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Sumbumine

Tagasiside

Tagasiside (FEEDBACK) protsessi väljundi ja sisendi vahel Tagasiside on süsteemi väljundi toime tema sisendile.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Tagasiside

Taju

Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Taju

Takt

Takt (ladinakeelsest sõnast tactus 'puudutus', 'löök') on muusika noodikirjas absoluutse või suhtelise ajavahemiku tähis.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Takt

Taldrikud

Taldrikud on ebamäärase helikõrgusega löökpillid.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Taldrikud

Tarkvara

LibreOffice Writer Tarkvara ehk arvuti tarkvara on masinloetav juhend, mis suunab arvuti protsessorit spetsiifilisi toiminguid sooritama.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Tarkvara

Tasand

pisi Tasand ehk tasapind on kahemõõtmeline eukleidiline ruum.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Tasand

Tasapinnaline ruum

Tasapinnaline ruum ehk kahemõõtmeline ruum on ruum tasandil või ruum, milles koordinaatide määramiseks on vaja kahte koordinaati.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Tasapinnaline ruum

Täisarv

Täisarv on arv, mis on esitatav naturaalarvude vahena.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Täisarv

Täisnurk

pisi Täisnurk on sirgnurga poolitamisel saadud nurk.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Täisnurk

Tämber

Tämber ehk kõlavärv (prantsuse keeles timbre; psühhoakustikas kasutatakse pigem saksakeelse sõna Klangfarbe (inglise keeles tone-colour) vastet 'kõlavärv' ehk 'kõlavärving') on muusikas üldmõiste muusikaliste parameetrite kogumile, mille eri väärtuste korral kuulaja tajub sama helikõrguse, helitugevuse ja helivältusega helisid erinevalt.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Tämber

Täpsus

Täpsus on näitaja, mis iseloomustab mingi mõõteriistaga mõõdetud näidu lähedust mõõdetava suuruse tõesele väärtusele.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Täpsus

Töömälu

Töömälu on piiratud mahuga kognitiivne süsteem, mis ajutiselt säilitab ja töötleb informatsiooni, mida samaaegselt kasutatakse kognitiivsete ülesannete (otsuste tegemine, arutlemine jne) sooritamiseks.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Töömälu

Tegur

Täisarvu a teguriks ehk jagajaks nimetatakse matemaatikas iga täisarvu, mis jagab arvu a. Teguri mõistet on üldistatud polünoomide algebrasse.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Tegur

Tehnika

Tehnika (kreeka keeles τεχνικός, τέχνη tehnikós, téhne 'kunst, meisterlikkus, oskus') on tänapäeval üldmõiste masinate, seadmete, mehhanismide jms või tehniliste vahendite ja meetodite kogumi tähistamiseks.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Tehnika

Tehnoloogia

Tehnoloogia (kreeka keeles τέχνη (téchne) – oskus; λόγος (logos) – sõna, teadmine, mõtlemine, õppimine) on meetodite ja instrumentide kogum, mis on vajalik soovitud tulemuste saavutamiseks; laias mõistes- teaduslike teadmiste rakendamine praktiliste probleemide lahendamiseks.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Tehnoloogia

Teljestik

Teljestik ehk koordinaatteljestik on matemaatikas tasandi või ruumi punktide koordinaatide määramisel aluseks võetav süsteem, mille moodustab fikseeritud nullpunkti läbivate koordinaattelgede paar tasandil või kolmik ruumis.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Teljestik

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Temperatuur

Tempo

Tempo (itaalia keeles tempo, ladina keeles tempus "aeg", "ajavahemik") on muusika esituse kiirus.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Tempo

Tervik

Tervik on entiteet, millel on osad.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Tervik

Tilde

Tilde (kõnekeeles kapsaraud) on lainjas märk (˜ või ~), mida kasutatakse nasaalsust või palatalisatsiooni tähistava diakriitilise märgina, asendusmärgina vms.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Tilde

Tipp

Tipp on hulknurga külgi või hulktahuka servi ühendav punkt või koonuse alguspunkt.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Tipp

Transistor

Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme väljaviiguga pooljuhtseadis ehk triood elektriahelate lülitamiseks ja elektrisignaalide võimendamiseks.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Transistor

Transport

Transport (ladina trans 'üle' ja portare 'kandma') ehk veondus on inimeste, materjalide jms vedamine ühest kohast teise.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Transport

Transpositsioon

Transpositsioon võib tähendada: Matemaatikas.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Transpositsioon

Trükkimine

Trükkimine on teksti, piltide jm kujutiste paljundamine sel teel, et trükivormilt kantakse trükivärv paberile vm materjalile.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Trükkimine

Tremolo

Tremolo, lühendina trem. (itaalia keeles tremolo, tremolando, väristades) on muusikas värisemist meenutav artikulatsioon, mis.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Tremolo

Trigonomeetria

Trigonomeetria on kolmnurga külgede ja nurkade seoseid käsitlev matemaatika osa.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Trigonomeetria

Trompet

Saksa trompet Trompet on kõrgeima registriga vaskpuhkpill.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Trompet

Trummikile

Trummikile (ladina keeles membrana tympanica; membrana tympani) on paljudel tetrapoodidel kõrvas paiknev õhuke membraan, mis eraldab väliskõrva keskkõrvast.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Trummikile

Tsent

Tsent (ka sent, ladina centum 'sada', lühend c) on muusikas intervall, mida rakendatakse intervalli mõõtühikuna logaritmilisel skaalal.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Tsent

Tugevus

Tugevus on materjali võime koormuse all vastu panna purunemisele ja plastsetele deformatsioonidele.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Tugevus

Tuiklemine

Tuiklemise sagedust illustreeriv graafik Tuiklemine on kahe lähedase sagedusega osaheli interferentsil esinev nähtus, mida inimene talle kuuldavate helide korral tajub perioodilise helivaljuse muutusena.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Tuiklemine

Tulemus

Tulemus ehk resultaat (inglise keeles result) on üldiselt mistahes tegevuse, tegude järgnevuse või protsessi lõplik kvalitatiivne või kvantitatiivne tagajärg.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Tulemus

Tulevik

Tulevik on vaatleja poolt käesoleva hetkena tajutavale ajale (olevikule) järgnev aeg.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Tulevik

Tundlikkus

Tundlikkus on millegi võime millelegi reageerida; mõnikord ka selle määr.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Tundlikkus

Tunnus

Tunnus (inglise keeles feature, saksa keeles Merkmal) ehk erijoon, ka karakteristik (saksa keeles Charakteristikum) on äratuntav ja iseloomulik omadus, mille alusel saab entiteete või entiteetide klasse omavahel võrrelda ja üksteisest eristada.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Tunnus

Ultraheli

Ultrahelisalvestus 21-nädalase loote sõrmede liikumisest Ultraheli on heli, mille sagedus on üle 20 000 Hz.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Ultraheli

Vabavara

Vabavara ehk vaba tarkvara või vabatarkvara on Free Software Foundationi (Vaba Tarkvara Sihtasutus, FSF) määratluse kohaselt tarkvara, mida saab ilma piiranguteta kasutada, kopeerida, uurida, muuta ja levitada.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Vabavara

Vahesagedus

Vahesagedus on selle signaali sagedus fI, mis saadakse tavaliselt raadiosagedusliku signaali sagedusega f ja heterodüüni signaali sagedusega fH omavahelisel segustamisel.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Vahesagedus

Vaikeväärtus

Vaikeväärtus (inglise keeles default) on infotehnoloogias arvutiprogrammis esinev parameetri väärtus (default value) või säte (default setting), mida arvuti kasutaja määratleb etteantuks.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Vaikeväärtus

Vaikus

Vaikus on heli puudumine.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Vaikus

Valem

Valemiks nimetatakse matemaatikas ja selle rakendustes tavaliselt sümbolite (matemaatiliste märkide, tähtede ja nii edasi) mõtestatud kombinatsiooni.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Valem

Valge

Valge on akromaatiline värvus.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Valge

Valge müra

Valget müra illustreeriv pilt. Valge müra (inglise keeles white noise) on signaalitöötluses signaal, mille puhul jaotub võimsus ühtlaselt üle kogu müra spektri ehk müra sisaldab võrdselt igasuguse sagedusega võnkumisi.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Valge müra

Valguse kiirus

Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Valguse kiirus

Väärtus

Väärtus ehk väärtushinnang on eetikas ja filosoofias püsiv hinnang, mis mingile entiteedile on antud või selle juurde muul viisil kuulub.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Väärtus

Vähima kaaluga bitt

Arvu 149 esitus kahendsüsteemis. Vähima kaaluga bitti tähistav ruut on värvitud Vähima kaaluga bitt (ka noorim bitt, madalaim bitt (inglise keeles least significant bit, lühend LSB) on bitt, mis esitab positsiooni, kus asub kahendarvu väikseima väärtusega bitt.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Vähima kaaluga bitt

Väliskõrv

Väliskõrv (ladina keeles auris externa) on paljude selgroogsete kõrva osa, mis koosneb harilikult kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Väliskõrv

Väljund

Väljund on süsteemi produkt või tulem, mis on väljundsuurusena mõõdetav või registreeritav ja mille kaudu süsteem võib mõjustada oma ümbrust või teisi süsteeme.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Väljund

Võimendi

Võimendi on seade, mis välise energiaallika kulul suurendab signaali võimsust.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Võimendi

Võimsus

Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust: kus P\! – võimsus, A\! – töö, \Delta t\! – aja muut (ajavahemik).

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Võimsus

Võnkesüsteem

Võnkesüsteem on vastastikmõjus olevatest kehadest koosnev süsteem, milles võib esineda võnkumine.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Võnkesüsteem

Võnkumine

Võnkumine ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on ajas toimuv mingi omaduse korduv hälve tasakaaluolekust, aga ka muutumine kahe või enama oleku vahel.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Võnkumine

Veelained

Veelained on vees tekkivad lained.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Veelained

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Vesi

Vibraato

Vibraato (itaaliakeelsest sõnast vibrare, võnkuma) on muusikas efekt, mis tekib helikõrguse pulseerival muutumisel.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Vibraato

Video

ülijuhi omadusi tutvustav Maxim Bilovitskiy video (2015) Video (ladina k video ’ma näen’) on videokaamera, digikaamera või veebikaameraga tehtud salvestis, nt koduvideo, muusikavideo, õppevideo, arvutivideo.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Video

Viga

Viga (ehk eksimus) on miski mis on juhtunud mittevastavalt soovitule.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Viga

Viive

Viive on naisenimi.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Viive

Vinüülplaat

Vinüülplaat Vinüülplaatide eelkäijad šellakplaadid Vinüülplaat (inglise keeles vinyl record) on heliplaat, mis on valmistatud polüvinüülkloriidist ehk vinüülist ja mida kasutatakse andmekandjana heli salvestamiseks ja säilitamiseks.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Vinüülplaat

Windows 2000

Windows 2000 on Microsofti operatsioonisüsteem personaalarvutitele, serveritele ja äriettevõtetele, mis anti välja 17. veebruaril 2000.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Windows 2000

Windows XP

Windows XP on Windowsi 9.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Windows XP

Z-teisendus

Z-teisendus on diskreetse-ajalise signaali muutmine sagedusruumi komponentideks (sageduskomponentideks).

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja Z-teisendus

12vjo veerandtoon

12vjo veerandtoon ehk veerandtoon (inglise keeles 12edo quarter tone) on muusikas kahe heli intervall sagedussuhtega 21/24 ehk 50,000 tsenti.

Vaata Elektronmuusika mõisteid ja 12vjo veerandtoon

Tuntud ka kui Elektroonilise muusika mõisted, Elektroonilise muusika mõisteid.

, Digiteerimine, Dimensioon, Disain, Diskreetimine, Diskreetimissagedus, Diskreetne Fourier' teisendus, Doppleri efekt, Eeldus, Ekraan, Ekvalaiser, Elektroakustika, Elektronmuusika, Energia, Ennustamine, Faas, Faasimodulatsioon, Fail, Füüsikaline suurus, Feid, Fiksatsioon, Filtreerimine, FIR, Fonogramm, Formaat, Fourier' kiirteisendus, Fourier' teisendus, Funktsionaalharmoonia, Glissando, Harilik murd, Harmoonia, Hääl, Häire, Hõõre, Heledus, Heli, Heliallikas, Helikõrgus, Helikestus, Helikiirus, Helilaine, Helimikser, Helirõhk, Heliriba, Helisagedus, Helisalvestus, Helisüntees, Helisignaal, Helispekter, Helitöötlus, Helitugevus (muusika), Helivaljus, Herts, Hiir, Homogeensus ja heterogeensus, Ikoon (infotehnoloogia), Impulss, Impulsskoodmodulatsioon, Informatsioon, Inspektor, Integraal, Interaktsioon, Interferents, Interpolatsioon, Intervall (muusika), IRCAM, Jada, Jäljendamine, Järelkõla, Järjekord, Järk, Juhe, Juhus, Juhuslikkus, Kaabel, Kahendsüsteem, Kaja, Kammfilter, Kanal, Kandelaine, Karakteristik, Katse, Kümme, Kümnendsüsteem, Kõla, Kõlar, Kõne, Kõnesüntees, Kõnesüntesaator, Kõrgusparandus, Kõrv, Kõvaketas, Kestus, Kiirus, Kile, Klaver, Kodeerimine, Kolmemõõtmeline ruum, Kolmnurklaine, Kompleksarv, Komplekssus, Komplekstasand, Kompressor, Konfiguratsioon, Konkreetne muusika, Kontroll, Kontuur (muusika), Konverter, Konvolutsioon, Koobas, Koordinaadisüsteem, Koosinus, Kordaja, Korrelatsioon, Korrutamine, Kraad, Kuuldelävi, Kuulmine, Kvaliteet, Kvantimine, Laine, Lainekuju, Lainepikkus, Löök (muusika), Lüliti, Lõik, Lõikesagedus, Lõpliku siirdega filter, Lõpmatus, Liides, Liikumine, Liitheli, Liitmine, Lineaarkujutus, Lineaarsus, Loendur, Logaritm, Logaritmiline skaala, Luu, Luup, Maatriks, Maavärina magnituud, Macintosh, MacOS, Madalpääsfilter, Magnetlint, Magnetväli, Masterdamine, Materjal, Max/MSP/Jitter, Mähisjoon, Mälu, Märkus, Müra, Müra kujundamine, Mõõtmine, Meetod, Membraan, Menüü (informaatika), Metronoom, MIDI, Mikrofon, Mobiiltelefon, Modelleerimine, Modulaator, Modulatsioon, Molekul, Moodus, Mudel, Must, Must kast, Muusikainstrument, Muusikaline objekt, Muusikaline parameeter, Muutuja, Muutumine, Näivtakistus, Närvikiud, Nelinurk, Nelinurklaine, Neuron, Noodikiri, Normaaljaotus, Normaaltingimused, Normaliseerimine, Null, Nullkoht, Number, Nurk, Objektorienteeritud programmeerimine, Operatsioon, Operatsioonisüsteem, Optika, Originaal, Osahelid, Ostsillaator, Ostsilloskoop, Parabool, Parameeter, Parklaev, Pöördfunktsioon, Pöördvõrdelisus, Pööre (muusika), Põhiheli, Põhilainekuju, Põhisagedus, Peegeldus, Pendel, Periood, Pidevus, Piiramatu siirdega filter, Pikilaine, Pikkus, Pillikeel, Pinge (elekter), Pingega tüüritav ostsillaator, Pluss, Polarisatsioon, Polüfoonia, Polünoom, Poogenkeelpillid, Poolus, Positsiooniline arvusüsteem, Praktika, Programm, Programmeeritav loogikakontroller, Psühhoakustika, Psühholoogiline manipulatsioon, Pulsilaiusmodulatsioon, Punkt (muusika), Raadio, Raadiolained, Raadius, Rada, Rütm (muusika), Reaalarv, Register, Rektsioon, Relatiivsus, Resonaator, Resonants, Riba, Ribalaius, Ring, Ringjoon, Ringsagedus, Ristlaine, Roland, Ruum, Ruumiakustika, Ruutkeskmine, Sagedus, Sagedusfilter, Sageduskarakteristik, Sagedusmodulatsioon, Sagedusriba, Sagedussuhe, Samm, Sämpel, Sümbol, Sünaps, Süntesaator, Süsteem, Seinakell, Sekventser, Sigmoidfunktsioonid, Signaal, Signaali sagedus, Signaali spekter, Signaaligeneraator, Signaalitöötlus, Siinus, Simulatsioon, Simuleerimine, Sinc-funktsioon, Sinusoid, Sisekõrv, Sisend, Skeem, Spatsialisatsioon, Spektraalanalüüs, Spektrogramm, Standardhälve, Stereofoonia, Struktuur, Subjektiivsus, Sulam, Sumbumine, Tagasiside, Taju, Takt, Taldrikud, Tarkvara, Tasand, Tasapinnaline ruum, Täisarv, Täisnurk, Tämber, Täpsus, Töömälu, Tegur, Tehnika, Tehnoloogia, Teljestik, Temperatuur, Tempo, Tervik, Tilde, Tipp, Transistor, Transport, Transpositsioon, Trükkimine, Tremolo, Trigonomeetria, Trompet, Trummikile, Tsent, Tugevus, Tuiklemine, Tulemus, Tulevik, Tundlikkus, Tunnus, Ultraheli, Vabavara, Vahesagedus, Vaikeväärtus, Vaikus, Valem, Valge, Valge müra, Valguse kiirus, Väärtus, Vähima kaaluga bitt, Väliskõrv, Väljund, Võimendi, Võimsus, Võnkesüsteem, Võnkumine, Veelained, Vesi, Vibraato, Video, Viga, Viive, Vinüülplaat, Windows 2000, Windows XP, Z-teisendus, 12vjo veerandtoon.