Sisukord
20 suhted: Aatom, Aatomifüüsika, Džaul, E = mc², Elektrivälja potentsiaal, Elektron, Elementaarlaeng, Energia, Kilogramm, Kineetiline energia, Mass, Mõõtühik, Molekul, Osakestefüüsika, Seoseenergia, SI, Tahkisefüüsika, Tuumafüüsika, Vaakum, Volt.
- Energiaühikud
- Osakestefüüsika
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Elektronvolt ja Aatom
Aatomifüüsika
Aatomifüüsika on füüsika haru, mis uurib üksikuid aatomeid.
Vaata Elektronvolt ja Aatomifüüsika
Džaul
Džaul (tähis J) on (SI) töö, energia ja soojushulga mõõtühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis.
Vaata Elektronvolt ja Džaul
E = mc²
Tegemist on Albert Einsteini relatiivsusteooria valemiga.
Vaata Elektronvolt ja E = mc²
Elektrivälja potentsiaal
Elektrivälja potentsiaal ehk elektriline potentsiaal ehk elektrostaatiline potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega.
Vaata Elektronvolt ja Elektrivälja potentsiaal
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Vaata Elektronvolt ja Elektron
Elementaarlaeng
Elementaarlaeng (tähis e) on väikseim vabalt eksisteeriv elektrilaeng.
Vaata Elektronvolt ja Elementaarlaeng
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Elektronvolt ja Energia
Kilogramm
Kilogramm (tähis kg) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühik massi mõõtmiseks ja ühtlasi üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Vaata Elektronvolt ja Kilogramm
Kineetiline energia
Kineetiline energia on energia.
Vaata Elektronvolt ja Kineetiline energia
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Vaata Elektronvolt ja Mass
Mõõtühik
Mõõtühik ehk ühik on füüsikalise suuruse väärtus, millega seda suurust mõõtmisel kvantitatiivselt võrreldakse.
Vaata Elektronvolt ja Mõõtühik
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Vaata Elektronvolt ja Molekul
Osakestefüüsika
Osakestefüüsika tegeleb aine ja kiirguse vähimate osakeste – elementaarosakeste ja nendevaheliste vastasmõjudega.
Vaata Elektronvolt ja Osakestefüüsika
Seoseenergia
Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.
Vaata Elektronvolt ja Seoseenergia
SI
pole kohustuslik SI (lühend tuleb prantsuskeelsest nimetusest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk SI-süsteem on mõõtühikute süsteem, mis tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960.
Vaata Elektronvolt ja SI
Tahkisefüüsika
Tahkisefüüsika ehk tahke keha füüsika (inglise solid-state physics) on füüsika haru, mis keskendub tahkise ehk tahke aine uurimisele.
Vaata Elektronvolt ja Tahkisefüüsika
Tuumafüüsika
Lahti ühendatud kvadrupoolne elektromagnet raske ioonivoo fokuseerimiseks GSI pargis Saksamaal. Seda kasutati tuumafüüsika valdkonna uuringutes, näiteks üliraskete elementide või nende isotoopide saamiseks Tuumafüüsika on füüsika haru, mis käsitleb aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse.
Vaata Elektronvolt ja Tuumafüüsika
Vaakum
Vaakum ehk vaakuum (ladina vacuum 'tühi') on olek, kui mingis ruumis puudub aine (sealhulgas õhk ja muud gaasid).
Vaata Elektronvolt ja Vaakum
Volt
Volt (tähis V) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) elektromotoorjõu, elektrilise potentsiaali ja pinge mõõtühik.
Vaata Elektronvolt ja Volt
Vaata ka
Energiaühikud
- Džaul
- Elektronvolt
- Erg
- Kalor
- Kilovatt-tund
- Rydbergi konstant
Osakestefüüsika
- Antiosake
- Astroosakestefüüsika
- Barüogenees
- Elektronvolt
- Hajumine
- Laengukandja
- Leptonlaeng
- Osakestefüüsika
- Osakestefüüsika standardmudel
- Sünkrotronkiirgus
- Suur ühendteooria
- Tšerenkovi kiirgus
- Tunneliefekt
- Vaheosakesed
Tuntud ka kui GeV, MeV.