Ava Google MapsisSisukord
132 suhted: Ahja jõgi, Ahven, Alam-Pedja looduskaitseala, Alamjooks, Alamsaksa keel, Amme jõgi, Andres Tvauri, Angerjas, August Matthias Hagen, Bertold (Võnnu komtuur), Eesti, Eesti keel, Elva jõgi, Emajõe ürgorg, Emajõe rohekoridor, Emajõe-Suursoo, Embach (perekonnanimi), Enn Tarvel, Haaslava parv, Hansa Liit, Haug, Hõljuk, Henriku Liivimaa kroonika, Ihaste sild, Ilmatsalu jõgi, Jaan-Juhan Oidermaa, Jakob Kents, Jänese raudteesild, Jõe lang, Jõesuu sild, Jõgi, Jett, Johann Wilhelm Krause, Kaarel Liimand, Kaarsild (Tartu), Kalavõrk, Kalli jõgi, Kalmistu paljand, Kambja vald, Karpkala, Kastre jõelahing, Kastre mõis, Kavastu parv, Kavilda jõgi, Kärevere, Kärevere (Tartu), Kärevere sild, Küttepuit, Keel ja Kirjandus, Keskjooks, ... Laienda indeks (82 rohkem) »
Ahja jõgi
Ahja jõgi on Emajõe suurim parempoolne lisajõgi.
Vaata Emajõgi ja Ahja jõgi
Ahven
Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.
Vaata Emajõgi ja Ahven
Alam-Pedja looduskaitseala
Alam-Pedja looduskaitseala on looduskaitseala Võrtsjärvest kirdes.
Vaata Emajõgi ja Alam-Pedja looduskaitseala
Alamjooks
1 – ülemjooks2 – keskjooks3 – alamjooks Alamjooks on jõe suudme lähedane osa.
Vaata Emajõgi ja Alamjooks
Alamsaksa keel
Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.
Vaata Emajõgi ja Alamsaksa keel
Amme jõgi
Amme jõgi on jõgi Eestis, millest valdav osa asub Vooremaal ning lühike suudme-eelne osa Kagu-Eesti lavamaal.
Vaata Emajõgi ja Amme jõgi
Andres Tvauri
Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.
Vaata Emajõgi ja Andres Tvauri
Angerjas
Äsja püütud angerjas, kellel on teine kala suus Euroopa angerjas (ka harilik angerjas) (Anguilla anguilla) on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala.
Vaata Emajõgi ja Angerjas
August Matthias Hagen
August Matthias Hagen (23. veebruar 1794, Vijciems, Läti – 2. detsember 1878, Tartu) oli baltisaksa graafik ja maalikunstnik, Tartu Ülikooli joonistuskooli juhataja.
Vaata Emajõgi ja August Matthias Hagen
Bertold (Võnnu komtuur)
Bertold (ka Berthold, kaasaegsetes ladinakeelsetes allikates Bertoldus; surnud 1217 kevadel) oli Mõõgavendade ordu liige ja Võnnu komtuur (meister) aastatel 1208–1217.
Vaata Emajõgi ja Bertold (Võnnu komtuur)
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Emajõgi ja Eesti
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Vaata Emajõgi ja Eesti keel
Elva jõgi
Elva jõgi (ka Ulila jõgi) on Emajõe parempoolne lisajõgi.
Vaata Emajõgi ja Elva jõgi
Emajõe ürgorg
Emajõe ürgorg on ürgorg, milles voolab Emajõgi.
Vaata Emajõgi ja Emajõe ürgorg
Emajõe rohekoridor
Emajõe rohekoridor ehk rohevöönd on looduslike ja poollooduslike alade kompleks Tartu linnas, mis moodustab linna rohetaristu põhiosa, pakkudes kõiki ökosüsteemiteenuseid ning aidates tagada elurikkuse ja sidususe kesklinna parkide süsteemi, linna rohevõrgustiku ja linnalähiste rohealade vahel Kärevere looduskaitsealast kuni Ropka-Ihaste looduskaitsealani.
Vaata Emajõgi ja Emajõe rohekoridor
Emajõe-Suursoo
Emajõe-Suursoo (ka: Emajõe soostik) on soostik Tartu maakonnas.
Vaata Emajõgi ja Emajõe-Suursoo
Embach (perekonnanimi)
Embach on eesti perekonnanimi.
Vaata Emajõgi ja Embach (perekonnanimi)
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Vaata Emajõgi ja Enn Tarvel
Haaslava parv
Haaslava parv oli parv Emajõel Haaslava lähedal.
Vaata Emajõgi ja Haaslava parv
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Vaata Emajõgi ja Hansa Liit
Haug
Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala.
Vaata Emajõgi ja Haug
Hõljuk
Hõljuki tomimispõhimõte. 1 - käiturpropeller; 2 - õhuvõtuava; 3 - õhkpadja puhur; 4 - seelik-ääris Hõljuk on elastse äärisega (seelikuga) ümbritsetud kere alla tekitataval õhkpadjal püsiv ja propelleri abil liikuv veesõiduk.
Vaata Emajõgi ja Hõljuk
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13.
Vaata Emajõgi ja Henriku Liivimaa kroonika
Ihaste sild
Ihaste sild Ihaste sild on raudbetoonsild Tartu linna kagupiiril.
Vaata Emajõgi ja Ihaste sild
Ilmatsalu jõgi
Ilmatsalu jõgi on jõgi Tartumaal, Emajõe parempoolne lisajõgi.
Vaata Emajõgi ja Ilmatsalu jõgi
Jaan-Juhan Oidermaa
Jaan-Juhan Oidermaa 2022. aastal Jaan-Juhan Oidermaa on teadusajakirjanik ja korralduslik juht Eesti Rahvusringhäälingu teadusuudiste portaalis Novaator.
Vaata Emajõgi ja Jaan-Juhan Oidermaa
Jakob Kents
Jakob Kents (ka Jakob Kens; 22. jaanuar (vkj) / 3. veebruar 1883 Aru mõis, Lehtse vald, Ambla kihelkond, Järvamaa – 22. september 1947 Tartu) oli eesti geograaf, pedagoog ja haridusjuht.
Vaata Emajõgi ja Jakob Kents
Jänese raudteesild
Droonivideo Emajõge ületavast Elroni rongist 2021. aasta septembris Jänese raudteesild on raudteesild Tapa–Tartu raudteel Kärkna ja Tartu vahelisel lõigul üle Suure-Emajõe.
Vaata Emajõgi ja Jänese raudteesild
Jõe lang
Jõe lang (lühemalt lang) on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe.
Vaata Emajõgi ja Jõe lang
Jõesuu sild
Jõesuu sillad 2021. aasta oktoobris Jõesuu sild Jõesuu sild on 2009.
Vaata Emajõgi ja Jõesuu sild
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Vaata Emajõgi ja Jõgi
Jett
Jetid Jett ehk vesiturbiinsõiduk ehk skuuter on statsionaarmootoriga, jugakäituriga (vesiturbiiniga) istudes, põlvili või seistes juhtrauast juhitav ja kuni 4 meetri pikkune kokpitita veesõiduk, mis ei sarnane ehituselt mootorpaadiga.
Vaata Emajõgi ja Jett
Johann Wilhelm Krause
Johann Wilhelm Krause Johann Wilhelm von Krause (sündinud Johann Wilhelm Krause; 1. juuli 1757 Schweidnitzi lähedal Dittmannsdorfis (praegu Dziećmorowice, Alam-Sileesia vojevoodkonnas) – 10. august 1828 Tartu) oli Liivimaa arhitekt ja Tartu Ülikooli põllumajanduse ja tsiviilarhitektuuri professor.
Vaata Emajõgi ja Johann Wilhelm Krause
Kaarel Liimand
Kaarel Liimand (aastani 1937 Karl Liiman või Karl Liimann; 12. mai 1906 Rapla lähedal – august 1941 Pihkva lähistel) oli eesti maalikunstnik.
Vaata Emajõgi ja Kaarel Liimand
Kaarsild (Tartu)
Kaarsild vaadatuna Emajõe paremalt kaldalt klubi Atlantise vastast Ülejõe pargi poolt Emajõe vasakult kaldalt Kaarsilda kasutatakse ka näitusepaigana. Näitus "Jõeruum" Tartu Kaarsillal, august 2012. Kaarsild õhtul, 2018 Kaarsild (ka Jalakäijate sild, Betoonsild) on jalakäijate kaarsild Tartus kesklinna ja Ülejõe linnaosa vahel Raekoja platsi ääres raekoja vastas üle Emajõe.
Vaata Emajõgi ja Kaarsild (Tartu)
Kalavõrk
Kalavõrk on eriline hõre kangas, millest valmistatakse kalapüüniseid.
Vaata Emajõgi ja Kalavõrk
Kalli jõgi
Kalli jõgi (ka Peravalla jõgi, Akali jõgi, Anna jõgi) on jõgi Tartu maakonnas, Emajõe lisajõgi.
Vaata Emajõgi ja Kalli jõgi
Kalmistu paljand
Kalmistu paljand on Tartu linnas Emajõe ürgoru vasakul kaldal asuv devoni liivakivi paljand.
Vaata Emajõgi ja Kalmistu paljand
Kambja vald
Kambja vald on 2.
Vaata Emajõgi ja Kambja vald
Karpkala
Karpkala (Cyprinus carpio) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Vaata Emajõgi ja Karpkala
Kastre jõelahing
Kastre jõelahing oli lahing, mis toimus Põhjasõja käigus Rootsi kuningriigi Peipsi flotilli ja Vene tsaaririigi Peipsi lodjalaevastiku vahel.
Vaata Emajõgi ja Kastre jõelahing
Kastre mõis
Kastre mõisa härrastemaja Kastre park Kastre mõis ehk Uue-Kastre mõis (saksa keeles Kaster) oli rüütlimõis (fideikomiss) Võnnu kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 23.01.2016).
Vaata Emajõgi ja Kastre mõis
Kavastu parv
Kavastu parv (1984) Kavastu parv (august 2009) Kavastu parv on parv Suur-Emajõe ületamiseks Kavastu kohal.
Vaata Emajõgi ja Kavastu parv
Kavilda jõgi
Kavilda jõgi on Emajõe parempoolne lisajõgi, mis asub Tartu maakonna lääneosas.
Vaata Emajõgi ja Kavilda jõgi
Kärevere
Kärevere on mitme Eesti küla nimi.
Vaata Emajõgi ja Kärevere
Kärevere (Tartu)
Kärevere Teemaja aastal 2007 Kärevere on küla Tartu maakonnas Tartu vallas.
Vaata Emajõgi ja Kärevere (Tartu)
Kärevere sild
Kärevere sild Kärevere sild on maanteesild Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee 166.
Vaata Emajõgi ja Kärevere sild
Küttepuit
Küttepuude varumine Tartus Vaksali linnaosas (2011) Palginoti lõikamine ja lõhkumine küttpuiduks ning riita ladumine Kõrvemaal 2022. aasta sügisel Maamaja ja sauna aastane küttevaru Küttepuit (firewood, fuelwood) on puitmaterjal, mis on valmistatud ja mida põletatakse soojusenergia saamiseks.
Vaata Emajõgi ja Küttepuit
Keel ja Kirjandus
Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.
Vaata Emajõgi ja Keel ja Kirjandus
Keskjooks
1 – ülemjooks2 – keskjooks3 – alamjooks Keskjooks on jõe osa alam- ja ülemjooksu vahel.
Vaata Emajõgi ja Keskjooks
Kivisild (Tartu)
1934. aasta foto Kivisillast Kivisild oli Tartus 1784–1941 praeguse Kaarsilla asukohal paiknenud kolmesildeline kaarsild.
Vaata Emajõgi ja Kivisild (Tartu)
Koger
Koger ehk harilik koger ehk kuldkoger (Carassius carassius) on karpkalaliste sugukonda kogre perekonda kuuluv kala.
Vaata Emajõgi ja Koger
Koha
Koha (Sander lucioperca) on ahvenaliste seltsi kuuluv röövkala.
Vaata Emajõgi ja Koha
Koosa jõgi
Koosa jõgi on jõgi Tartumaal Peipsiääre vallas Praaga külas.
Vaata Emajõgi ja Koosa jõgi
Kroonuaia sild
Kroonuaia sild Droonivideo Emajõest, kus näha ka Kroonuaia sild Kroonuaia sild on sild Tartus.
Vaata Emajõgi ja Kroonuaia sild
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Emajõgi ja Ladina keel
Laeva jõgi
Laeva jõgi on jõgi Jõgeva- ja Tartumaal, Emajõe vasakpoolne lisajõgi.
Vaata Emajõgi ja Laeva jõgi
Lai tänav (Tartu)
Laia tänava algus Toomemäel Lai tänav (saksa keeles Breitstraße) on tänav Tartus.
Vaata Emajõgi ja Lai tänav (Tartu)
Langus
Langus ehk jõe langus on jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe meetrites.
Vaata Emajõgi ja Langus
Latikas
Latikas (Abramis brama) on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala.
Vaata Emajõgi ja Latikas
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Vaata Emajõgi ja Läänemeresoome keeled
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Emajõgi ja Läti
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Vaata Emajõgi ja Läti keel
Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi
Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi on eelkõige Lõuna-Eestis tegutsev mittetulundusühing, mis muu hulgas korraldab kalapüügivõistlusi.
Vaata Emajõgi ja Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi
Leetopiss
Laurentiuse leetopiss (''Лаврентьевская летопись'') Leetopiss (ajalookirjanduses ka letopiss, ebakorrektselt le(e)topis; kirikuslaavi keeles ле́топись või летописание) on vanavene kroonika, mis sisaldab mingi ajaloolise sündmuse kirjeldust.
Vaata Emajõgi ja Leetopiss
Linask
Linask (Tinca tinca L.) on mageveekala, kes kuulub kiiruimsete (Actinopterygii) klassi, karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi ja karpkalaste (Cyprinidae) sugukonda.
Vaata Emajõgi ja Linask
Lisajõgi
Mingi jõe lisajõgi on sellesse jõkke suubuv jõgi.
Vaata Emajõgi ja Lisajõgi
Lodi
Tartu hansapäevadel 2007. aastal Lodja sisevaade pliidi ja trepiga (2016. aasta juuni) Sisevete Saatkonna juures (2014. aasta) Lodi Jõmmu sildumine Sisevete Saatkonna juures (2016. aasta juuni) Lodi Jõmmu esimene vettelaskmine Lodi on madala süvisega ühe- või kahemastiline puust kaubapurjelaev, mis on tavalistest kaubalaevadest laiem, aga madalama süvisega.
Vaata Emajõgi ja Lodi
Luht
Kasari luht Kloostri silla juures Kasari luht Kloostri lähistel Luht ehk lamminiit on suurveega üleujutatav niit jõe oru lammil või madalal järverannal.
Vaata Emajõgi ja Luht
Luts
Luts (Lota lota) on lutslaste (Lotidae) sugukonda (traditsiooniliselt käsitletud tursaliste (Gadiformes) sugukonnas) kuuluv röövkala.
Vaata Emajõgi ja Luts
Luunja sild
Luunja sild on autode ja jalakäijate raudbetoonsild, mis asub Tartumaal Luunja valla lähedal üle Emajõe.
Vaata Emajõgi ja Luunja sild
Luutsna jõgi
Luutsna jõgi on jõgi Tartumaal, Emajõe parempoolne lisajõgi.
Vaata Emajõgi ja Luutsna jõgi
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Vaata Emajõgi ja Mõõgavendade ordu
Mõra jõgi
Mõra jõgi (ka Mõrajõgi) on jõgi Tartumaal, Emajõe parempoolne lisajõgi.
Vaata Emajõgi ja Mõra jõgi
Mõrd
Mõrd on kase-, paju- või sarapuuvitstest punutud kalapüünis.
Vaata Emajõgi ja Mõrd
Meander
Alaska osariigis soodiks Meander on jõelooge.
Vaata Emajõgi ja Meander
Mudajõgi
Muda oja Äksis Mudajõgi (ka Mudaoja) on Amme jõe parempoolne lisajõgi.
Vaata Emajõgi ja Mudajõgi
Mustvee
Droonivideo Peipsi järvest ja Mustveest 2022. aasta juulis Mustvee on linn Jõgeva maakonna kirdeosas Peipsi järve looderannikul.
Vaata Emajõgi ja Mustvee
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Vaata Emajõgi ja Narva jõgi
Nõukogude okupatsioon Eestis
Nõukogude okupatsioon Eestis ehk Vene okupatsioon oli aastatel 1918–1919, 1940–1941 ja 1944–1991 toimunud Eesti Vabariigi territooriumi okupeerimine Nõukogude Venemaa ning hiljem Nõukogude Liidu poolt.
Vaata Emajõgi ja Nõukogude okupatsioon Eestis
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Nõukogude Eesti (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel.
Vaata Emajõgi ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Niit
Niit ehk heinamaa on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita.
Vaata Emajõgi ja Niit
Nikolai Triik
Nikolai Voldemar Triik (7. august 1884 Tallinn – 12. august 1940 Tallinn) oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog.
Vaata Emajõgi ja Nikolai Triik
Noot (kalandus)
Noot oli kalapüügivõrk, mis koosnes pikkadest veoköitest, tiibadest ja kotikujulisest pärast.
Vaata Emajõgi ja Noot (kalandus)
Paul Alvre
Paul Alvre autogramm Paul-Johannes Alvre (aastani 1937 Simenson; 3. jaanuar 1921 Tartu – 18. november 2008) oli eesti keeleteadlane.
Vaata Emajõgi ja Paul Alvre
Pärnu jõgi
Pärnu jõgi on jõgi Kesk- ja Lääne-Eestis, Võhandu jõe järel pikkuselt teine jõgi (145 km) Eestis.
Vaata Emajõgi ja Pärnu jõgi
Pärnu–Viljandi–Tartu veetee
Oletatava veetee marsruut Pärnu–Viljandi–Tartu veetee on arvatav kunagine veetee Pärnust läbi Viljandi Tartuni.
Vaata Emajõgi ja Pärnu–Viljandi–Tartu veetee
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Emajõgi ja Põhjasõda
Põltsamaa jõgi
Põltsamaa jõgi (ka Paala jõgi, lõiguti Mustjõgi, Vakkjõgi, Vorstijõgi; saksa keeles Pahle) on jõgi Eestis, Pedja jõe parempoolne lisajõgi.
Vaata Emajõgi ja Põltsamaa jõgi
Pedja jõgi
Droonivideo Pedja jõe lättest Simunas 2022. aasta juulis Droonivideo Pedja jõest ja Jõgeva alevikust 2022. aasta juunis Pedja jõgi on Eesti pikkuselt neljas jõgi.
Vaata Emajõgi ja Pedja jõgi
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Vaata Emajõgi ja Peipsi järv
Peipsiveere looduskaitseala
Peipsiveere looduskaitseala on 20.
Vaata Emajõgi ja Peipsiveere looduskaitseala
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Vaata Emajõgi ja Pihkva
Porijõgi
Porijõgi ehk Reola jõgi on jõgi Põlva- ja Tartumaal, Emajõe parempoolne lisajõgi.
Vaata Emajõgi ja Porijõgi
Praaga
Praaga on küla Tartu maakonnas Peipsiääre vallas.
Vaata Emajõgi ja Praaga
Rahu sild
Võidu sild 2011. aastal Rahu sild (kuni 2022 Võidu sild) on aastatel 1952–1957 ehitatud raudbetoonsild Tartu kesklinnas.
Vaata Emajõgi ja Rahu sild
Rahvaleht
Rahvaleht oli aastatel 1923–1940 ilmunud eestikeelne ajaleht.
Vaata Emajõgi ja Rahvaleht
Rannu-Jõesuu sild
Rannu-Jõesuu sild, taamal paistab ka Jõesuu sild Jõesuu sillad 2021. aasta oktoobris Rannu-Jõesuu sild on 1958.
Vaata Emajõgi ja Rannu-Jõesuu sild
Rõika
Rõika oli küla (1920. aastatel alevik) Viljandimaal.
Vaata Emajõgi ja Rõika
Rõika-Meleski peeglivabrik
Rõika-Meleski peeglivabrik (ka Rõika-Meleski klaasivabrik) oli aastatel 1792–1914 Viljandimaal (Rõikal ja Meleskis) töötanud ettevõte, mis tootis peegleid.
Vaata Emajõgi ja Rõika-Meleski peeglivabrik
Reovesi
Aerofoto Saksamaal Cuxhavenis asuvast reoveepuhastusjaamast Reovesi on vesi, mis on reostunud inimtegevuse tagajärjel.
Vaata Emajõgi ja Reovesi
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Vaata Emajõgi ja Richard Kleis
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Vaata Emajõgi ja Riia peapiiskopkond
Rohetaristu
Ökodukt Rohetaristu ehk roheline infrastruktuur (inglise keeles green infrastructure) on ökoloogiliselt toimiv võrgustik, teisisõnu rohevõrgustik, mis ühendab looduslikke ja poollooduslikke alasid.
Vaata Emajõgi ja Rohetaristu
Saeveski
Vee jõul töötava roomlaste saeveski skeem (3. sajand) Wurzerhofi 1876. aastal rajatud saeveski töötab ka tänapäeval ja on muinsuskaitse all. Algselt töötas veski vee jõul, 20. sajandi keskel mindi elektrile üle. Saeveski (kõnekeeles ka saekaater) on saetööstuse ettevõte või ehitis, kus palkidest või pakkudest saetakse laudu ja valmistatakse muud puitmaterjalitoodangut.
Vaata Emajõgi ja Saeveski
Sakala (ajaleht)
Sakala on Eesti kohalik ajaleht, mis ilmub Viljandimaal.
Vaata Emajõgi ja Sakala (ajaleht)
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.
Vaata Emajõgi ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Säinas
Säinas (Leuciscus idus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Vaata Emajõgi ja Säinas
Särg
Särg (Rutilus rutilus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Vaata Emajõgi ja Särg
Sõpruse sild (Tartu)
Sõpruse sild, pildistatud Aleksandri tänava otsast Sõpruse sild on Tartu ja ühtlasi ka Eesti kõige pikem sild.
Vaata Emajõgi ja Sõpruse sild (Tartu)
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Vaata Emajõgi ja Soo
Soot
Songhua jõesäng loogete ja sootidega. Satelliidifoto Soot ehk koold ehk jõekoold (argikeeles ka vanajõgi, Ida-Eestis ka struuga) on jõesängist eraldunud seisuveekogu; endine looge lammil.
Vaata Emajõgi ja Soot
Supilinn
Supilinna lipp lodi Jõmmu ninas 2014. aastal teel Karlova linnaosa päevadele Droonivideo Supilinnast ja Tartust, ligikaudu Marja ja Herne ristmiku kohalt (2021. aasta juuli) Supilinn on Tartu linnaosa, mis asub Tartu loodeosas Emajõe paremal kaldal.
Vaata Emajõgi ja Supilinn
Suurvesi
Emajõgi Tartus suurvee ajal (2010) Suurvesi Soomaal (2010) Suurvesi on igal aastal kindlal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis.
Vaata Emajõgi ja Suurvesi
Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee
Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee VõrumaalKiiruskaamera Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee (põhimaantee nr 2, rahvusvahelise E-tee (Tallinna–Tartu–Luhamaa maantee) tähis E263) on Eesti pikim maantee pikkusega 284,555 km.
Vaata Emajõgi ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Emajõgi ja Tartu
Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee
Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee Kõpu alevikus (2012) Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee Uusna külas Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee (põhimaantee nr 92) on üks Eesti põhimaanteedest.
Vaata Emajõgi ja Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee
Tartu–Räpina–Värska maantee
Maantee Kärsa silla juures 36. kilomeetril Maantee Räpina lähedal 61. kilomeetril Tartu–Räpina–Värska maantee (registrinumbriga 45) on Eesti tugimaantee.
Vaata Emajõgi ja Tartu–Räpina–Värska maantee
Theoderic de Bekeshovede
Theoderic de Bekeshovede (ka Theoderic(h) von Buxhövden, von Buxhoeveden, de Bikeshoved, Theoderic(h) de Raupe, de Raupena, de Rope, de Ropa, von der Ropp) oli Riia piiskopi Alberti vend, Idumea foogt, oma teise venna piiskop Hermanni vasall Ugandis ning de Rope'de (von der Ropp) mõisnikusoo rajaja.
Vaata Emajõgi ja Theoderic de Bekeshovede
Turb
Turb (Leuciscus cephalus L.) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Vaata Emajõgi ja Turb
Turusild
Tartu Turusild (vasakul) üle Emajõe. Kaugemal Anne kanal ja Annelinn (2012) Turusild on Tartu esimene ja 2008.
Vaata Emajõgi ja Turusild
Vabadussild
Vabadussild. Vaade Kroonuaia sillalt Droonivideo Emajõest, kus näha ka Vabadussild Vabadussild on Emajõge ületav sild Tartu kesklinnas.
Vaata Emajõgi ja Vabadussild
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Vaata Emajõgi ja Valter Lang
Väike Emajõgi
Väike Emajõgi (võru keeles Väikene Imäjõgi) on jõgi Eestis.
Vaata Emajõgi ja Väike Emajõgi
Võnnu komtuur
Võnnu komtuur (saksa keeles Komtur von Wenden, läti keeles Cēsu komturs) oli algselt Mõõgavendade ja hiljem Liivi ordu käsknik, kes valitses Võnnu komtuurkonda.
Vaata Emajõgi ja Võnnu komtuur
Võrtsjärv
Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.
Vaata Emajõgi ja Võrtsjärv
Veemootorisport
Veemoto piktogramm Veemootorisport ehk veemoto on spordiala, milles võisteldakse mootorveesõidukite kiiruses.
Vaata Emajõgi ja Veemootorisport
Velikaja jõgi
Velikaja jõgi (ka: Pihkva Emajõgi) on jõgi Venemaal; suurim Peipsi järve suubuv jõgi.
Vaata Emajõgi ja Velikaja jõgi
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Vaata Emajõgi ja Veliki Novgorod
Viidikas
Viidikas (Alburnus alburnus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Vaata Emajõgi ja Viidikas
Vobla
Vobla (Rutilus caspicus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Vaata Emajõgi ja Vobla
1704
1704.
Vaata Emajõgi ja 1704
Tuntud ka kui Emajõe soodid, Embach, Mater Aquarum, Suur Emajõgi, Suur-Emajõgi.