Kiiremini kui brauser!
26 suhted: Halti, Inari vald, Jatuni, Kaaresuvanto, Kilpisjärvi küla, Kirikuküla, Kittilä vald, Lapi maakond, Muonio jõgi, Muonio vald, Nils-Aslak Valkeapää, Norra, Põhjasaami keel, Rahvastikutihedus, Rootsi, Skandinaavia mäestik, Soome, Soome keel, Struve geodeetiline kaar, Treriksröset, UNESCO maailmapärandi nimistu, Vald (Soome), Veepindala, Wimme Saari, Yrjö Kokko, 3. järgu haldusüksus.
Halti
Piiritulp Soome kõrgeimas punktis Orienteerumiskaart Soome kõrgeimast punktist. Halti (soome; põhjasaami Háldi) on tundrute rühm ja saami looduslik pühapaik Skandinaavia mägedes.
Uus!!: Enontekiö vald ja Halti · Näe rohkem »
Inari vald
Inari on vald Soomes Lapi maakonnas.
Uus!!: Enontekiö vald ja Inari vald · Näe rohkem »
Jatuni
Jatuni (põhjasaami Jáhton) on saami küla Soomes Lapimaa läänis Lapi maakonnas Enontekiö vallas Hettast lääne pool Rootsi piiri ääres, Karesuandost ida pool.
Uus!!: Enontekiö vald ja Jatuni · Näe rohkem »
Kaaresuvanto
Kaaresuvanto (põhjasaami keeles Gárasavvon) on saami asum Enontekiö vallas Lapi maakonnas Soomes.
Uus!!: Enontekiö vald ja Kaaresuvanto · Näe rohkem »
Kilpisjärvi küla
Soome ja Norra piir Kilpisjärvi (põhjasaami Gilbbesjávri) on küla Soome Lapimaa lääni Lapi maakonna Enontekiö valla kõige loodepoolsemas nurgas Käsivarre pöidlas Kilpisjärvi järve ääres.
Uus!!: Enontekiö vald ja Kilpisjärvi küla · Näe rohkem »
Kirikuküla
Kirikuküla on kiriku juurde kujunenud või kirikumõisa maadel asuv küla.
Uus!!: Enontekiö vald ja Kirikuküla · Näe rohkem »
Kittilä vald
Kittilä on vald Soomes Lapi maakonnas.
Uus!!: Enontekiö vald ja Kittilä vald · Näe rohkem »
Lapi maakond
Lapi maakond (ka Lapimaa) on 1.
Uus!!: Enontekiö vald ja Lapi maakond · Näe rohkem »
Muonio jõgi
Pajala valla vahel Muonio jõgi (soome Muonionjoki, rootsi Muonio älv, Muonioälven) on jõgi Lääne-Lapimaal, mis moodustab osa Rootsi (Norrbotteni lään) ja Soome (Lapimaa lään) piirist.
Uus!!: Enontekiö vald ja Muonio jõgi · Näe rohkem »
Muonio vald
Muonio on vald Soomes Lapimaa läänis Lapi maakonnas.
Uus!!: Enontekiö vald ja Muonio vald · Näe rohkem »
Nils-Aslak Valkeapää
Áillohaš 1960. aastate algupoolel Nils-Aslak Valkeapää (põhjasaami keeles Áillohaš (23. märts 1943 Enontekiö – 27. november 2001 Espoo) oli saami kirjanik, muusik ja saami kultuuri edendaja. Ta sündis põhjapõdrakasvatajate peres ning õppis õpetajaks, kuid ei asunud kunagi sel erialal tööle. Sarnaselt paljude teiste saamidega, kes pidid hariduse omandamiseks kodust kaugele sõitma, valis Nils-Aslak Valkeapää eriala, mis annaks võimalikult mitmekülgse hariduse, sealhulgas teadmised eri kunstivormide ja muusika alal. Nils-Aslak Valkeapää oli mitmekülgne kunstnik, kes sai tuntuks nii oma proosa, luule kui ka joigudega; ta esines filmides ja televisioonis ning tegeles maalimisega. Oma joigudega käis ta esinemas paljudes maades ning temast sai üks tuntumaid saame maailmas. Nils-Aslak Valkeapää tegi kaasa Lennart Meri 1977. aastal valminud soome-ugri rahvaid käsitlevas dokumentaalfilmis "Linnutee tuuled".
Uus!!: Enontekiö vald ja Nils-Aslak Valkeapää · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Enontekiö vald ja Norra · Näe rohkem »
Põhjasaami keel
Põhjasaami keel (varasemad nimetused põhjalapi keel, norralapi keel; põhjasaami keeles davvisámegiella, sámegiella) on uurali keelkonda kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 30 000 inimest Soomes, Rootsis ja Norras.
Uus!!: Enontekiö vald ja Põhjasaami keel · Näe rohkem »
Rahvastikutihedus
Rahvastikutihedus riigiti 2006. a seisuga Rahvastikutihedus ehk asustustihedus on mingi maa-ala rahvaarvu jagatis selle pindalaga.
Uus!!: Enontekiö vald ja Rahvastikutihedus · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Enontekiö vald ja Rootsi · Näe rohkem »
Skandinaavia mäestik
pisi Skandinaavia mäestik on mäestik Skandinaavia poolsaare lääneosas.
Uus!!: Enontekiö vald ja Skandinaavia mäestik · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Enontekiö vald ja Soome · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Enontekiö vald ja Soome keel · Näe rohkem »
Struve geodeetiline kaar
280px Struve geodeetiline kaar on Friedrich Georg Wilhelm Struve eestvõtmisel aastatel 1816–1855 Maa kuju ja suuruse mõõtmiseks rajatud triangulatsiooniahel, mis ulatub Põhja-Jäämere äärest Musta mere äärde.
Uus!!: Enontekiö vald ja Struve geodeetiline kaar · Näe rohkem »
Treriksröset
thumb Treriksröset (norra Treriksrøysa, soome Kolmen valtakunnan rajapyykki, saami Golmma riikka urna) on punkt, kus saavad kokku Rootsi, Norra ja Soome piir.
Uus!!: Enontekiö vald ja Treriksröset · Näe rohkem »
UNESCO maailmapärandi nimistu
Maailmapärandi komitee logo UNESCO maailmapärandi nimistu (inglise keeles World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt üliolulised.
Uus!!: Enontekiö vald ja UNESCO maailmapärandi nimistu · Näe rohkem »
Vald (Soome)
Soome haldusjaotuses on vald (soome keeles kunta) kohaliku omavalitsuse üksus, millel on oma kindlaks määratud territoorium kokkulepitud piiridega ja kindel elanikkond.
Uus!!: Enontekiö vald ja Vald (Soome) · Näe rohkem »
Veepindala
Veepindala on haldusüksuste pindala iseloomustamisel kasutatav näitaja, mis võrdub haldusüksuse territooriumile jäävate siseveekogude osade pindalade summaga.
Uus!!: Enontekiö vald ja Veepindala · Näe rohkem »
Wimme Saari
Wimme Saari Helsingis kunstide ööl 2006 Wimme Saari (sündinud aastal 1959 Enontekiö vallas KelottijärvisPetra Himberg.. Elävä arkisto. YLE, 10.02.2011) on uuelaadse joigumistehnika loonud saami muusik.
Uus!!: Enontekiö vald ja Wimme Saari · Näe rohkem »
Yrjö Kokko
Yrjö Kokko 1960. aastal Yrjö Olavi Samuli Kokko (16. oktoober 1903 Sortavala – 6. september 1977 Helsingi) oli soome loomaarst ja kirjanik.
Uus!!: Enontekiö vald ja Yrjö Kokko · Näe rohkem »
3. järgu haldusüksus
3.
Uus!!: Enontekiö vald ja 3. järgu haldusüksus · Näe rohkem »
