Kiiremini kui brauser!
64 suhted: Aminohapped, Angelmani sündroom, Apoptoos, Arengubioloogia, Atsetüleerimine, Bakterid, Conrad Hal Waddington, Diferentseerumine, Dimeer, DNA, Eluiga, Emamõju, Embrüoloogia, Epigenees, Eukarüoodid, Eukromatiin, Fenotüüp, Fosforüülumine, Geeniekspressioon, Genoom, Genoomne imprintimine, Hardo Pajula, Heterokromatiin, Histooni kood, Histoonid, Kalevi Kull, Kohastumus, Kromatiin, Kude, Lihaskude, Lookus, Maks, Meioos, Metabolism, Metüleerimine, Mikro-RNA, Mitoos, Monomeer, Mutatsioon, Neurogenees, Patogeen, Pärilikkus, Pärilikud haigused, Populatsioonigeneetika, Preformism, Prioonid, Promootor, Rakk, Ravimiresistentsus, RNA, ..., Sünteetiline evolutsiooniteooria, Seened, Signaaliülekanne, Sperm, Splaissimine, Tüvirakk, Telomeer, Toivo Maimets, Totipotentsus, Transkriptsioon (geneetika), Translatsioon, Tsentromeer, Virulentsus, X-kromosoom. Laienda indeks (14 rohkem) »
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Uus!!: Epigeneetika ja Aminohapped · Näe rohkem »
Angelmani sündroom
Angelmani sündroom (lühendatult AS) on neurogeneetiline häire, mida iseloomustavad intellektuaalse ja füüsilise arengu mahajäämus, unehäired, krambid, järsud liigutused (eriti käte plaksutamine), sage naermine, naeratamine ja õnnelik meeleolu.
Uus!!: Epigeneetika ja Angelmani sündroom · Näe rohkem »
Apoptoos
Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.
Uus!!: Epigeneetika ja Apoptoos · Näe rohkem »
Arengubioloogia
Arengubioloogia on bioloogia haru, mis uurib kõiki muutusi organismis kogu elutsükli vältel ehk viljastumisest surmani.
Uus!!: Epigeneetika ja Arengubioloogia · Näe rohkem »
Atsetüleerimine
Atsetüleerimine on histoonide modifikatsioon, mille puhul geenid käivitatatakse.
Uus!!: Epigeneetika ja Atsetüleerimine · Näe rohkem »
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Uus!!: Epigeneetika ja Bakterid · Näe rohkem »
Conrad Hal Waddington
Conrad Hal Waddington (8. november 1905 Evesham – 26. september 1975 Edinburgh) oli Briti bioloog.
Uus!!: Epigeneetika ja Conrad Hal Waddington · Näe rohkem »
Diferentseerumine
Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.
Uus!!: Epigeneetika ja Diferentseerumine · Näe rohkem »
Dimeer
Dimeer on keemias kahe identse molekuli (kahe monomeeri molekuli) ühinemisprodukt, tihti on selleks tsükliline ühend.
Uus!!: Epigeneetika ja Dimeer · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: Epigeneetika ja DNA · Näe rohkem »
Eluiga
Organismi elueaks nimetatakse kokkuleppeliselt elutsükli mingi osa kestust, näiteks imetajatel (sealhulgas inimesel) sünnist surmani, lindudel ja roomajatel munast koorumisest surmani, putukatel valmiku koorumisest surmani, üherakulistel organismidel näiteks pooldumisest pooldumiseni.
Uus!!: Epigeneetika ja Eluiga · Näe rohkem »
Emamõju
Emamõjuks ehk maternaalseks mõjuks nimetatakse nähtust, kus lisaks organismi enda genotüübile ja tema kasvukeskkonnale mõjutavad tema väljakujunevat fenotüüpi ka organismi ema genotüüp ja kasvukeskkond.
Uus!!: Epigeneetika ja Emamõju · Näe rohkem »
Embrüoloogia
Embrüoloogia (embryon ladina 'loode' ja logos 'õpetus') ehk arenemisõpetus ehk lootelugu on teadus loote arenemisest, mis algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sündimisega või väljumisega lootekestadest (roomajad ja linnud).
Uus!!: Epigeneetika ja Embrüoloogia · Näe rohkem »
Epigenees
Epigenees on arenguprotsess, mille puhul uued omadused ilmuvad ilma muutusteta genoomis.
Uus!!: Epigeneetika ja Epigenees · Näe rohkem »
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Uus!!: Epigeneetika ja Eukarüoodid · Näe rohkem »
Eukromatiin
Eukromatiin on kromatiini osa.
Uus!!: Epigeneetika ja Eukromatiin · Näe rohkem »
Fenotüüp
Fenotüübi näitamine, kärbse silmavärvus sõltuvalt genotüübist. Legend: E (tähistab silma) ja ülaindeksid: b (musta), w (valget) Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, morfoloogiliste keemiliste, käitumislike, arenguliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.
Uus!!: Epigeneetika ja Fenotüüp · Näe rohkem »
Fosforüülumine
Fosforüülumine (terminina harvem ka fosforüleerumine) on keemiline reaktsioon, kus fosfaatrühm (PO4) seostub valgu või mingi muu orgaanilise ühendiga.
Uus!!: Epigeneetika ja Fosforüülumine · Näe rohkem »
Geeniekspressioon
Geneetilise info avaldumise lihtsustatud skeem ehk kuidas päriliku teabe (DNA) põhjal tekib RNA ning selle põhjal omakorda valgud, mis ehitavad rakke üles ja hoiavad neid töös. Geeniekspressioon ehk geeni avaldumine on protsess, mille käigus organismi geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna.
Uus!!: Epigeneetika ja Geeniekspressioon · Näe rohkem »
Genoom
Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.
Uus!!: Epigeneetika ja Genoom · Näe rohkem »
Genoomne imprintimine
Genoomne imprintimine on epigeneetiline fenomen, mis põhjustab valikulise geeniekspressiooni vastavalt sellele, kummalt vanemalt geen päriti.
Uus!!: Epigeneetika ja Genoomne imprintimine · Näe rohkem »
Hardo Pajula
Hardo Pajula 2002. aastal Hardo Pajula (sündinud 4. mail 1966 Rakveres) on eesti publitsist ja endine majandusanalüütik.
Uus!!: Epigeneetika ja Hardo Pajula · Näe rohkem »
Heterokromatiin
Heterokromatiin ehk kondenseerunud kromatiinaine on DNA pakitud vorm, mis on tuumas inaktiivne ja mikroskoobis nähtav tumedate aladena.
Uus!!: Epigeneetika ja Heterokromatiin · Näe rohkem »
Histooni kood
Histooni kood on hüpotees, mille järgi histoonide modifikatsioonid mõjutavad kromatiini olekut ja seeläbi organismide pärilikkust läbi epigeneetika.
Uus!!: Epigeneetika ja Histooni kood · Näe rohkem »
Histoonid
Skemaatiline joonis, mis näitab, kuidas nukleosoomsed histoonid moodustavad nukleosoomi Histoonid on väiksed aluselised valgud (koosnevad 102–135 aminohappest), mida leidub eukarüootide tuumas.
Uus!!: Epigeneetika ja Histoonid · Näe rohkem »
Kalevi Kull
Kalevi Kull näituse "Lotmani koolkond tänapäeval" avamisel Tartu Ülikooli raamatukogus 28. veebruaril 2012 Silvi Salupere ja Kalevi Kull eestikeelse õpiku "Semiootika" esitlusel Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis, 20. veebruar 2018 Kalevi Kull (paremal) 2020. aastal Arvamusfestivali teadusalal (temast vasemal Rainis Haller ja Oliver Laas) Kalevi Kull (sündinud 12. augustil 1952 Tartus) on eesti bioloog ja semiootik.
Uus!!: Epigeneetika ja Kalevi Kull · Näe rohkem »
Kohastumus
Kohastumus on bioloogias organismi anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena (kohastumise käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi.
Uus!!: Epigeneetika ja Kohastumus · Näe rohkem »
Kromatiin
Kromatiini struktuur Kromatiin on DNA ja sellega seondunud valkude (histoonide) kompleks, millest moodustuvad eukarüootide ehk päristuumsete kromosoomid.
Uus!!: Epigeneetika ja Kromatiin · Näe rohkem »
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Uus!!: Epigeneetika ja Kude · Näe rohkem »
Lihaskude
Lihaskude on loomorganismide kokkutõmbumisvõimelistest pikkadest lihasrakkudest koosnev kude, mille ülesanne on organismi liigutustalitlused.
Uus!!: Epigeneetika ja Lihaskude · Näe rohkem »
Lookus
Lookus (ladina sõnast locus 'koht') on klassikalises geneetikas kromosoomi piirkond, kus paikneb mingi geen.
Uus!!: Epigeneetika ja Lookus · Näe rohkem »
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Uus!!: Epigeneetika ja Maks · Näe rohkem »
Meioos
Meioos (kreeka keeles 'vähenemine') on rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena väheneb tütarrakkudes kromosoomide arv kaks korda.
Uus!!: Epigeneetika ja Meioos · Näe rohkem »
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Uus!!: Epigeneetika ja Metabolism · Näe rohkem »
Metüleerimine
Metüleerimine on histoonide modifikatsioon, mille puhul geenid lülitatakse lõplikult välja.
Uus!!: Epigeneetika ja Metüleerimine · Näe rohkem »
Mikro-RNA
MikroRNA-203 sekundaarstruktuur MikroRNA-d (lühendatult miRNA; ingl microRNA) on lühikesed, keskmiselt 20–25 nukleotiidi pikkused üksikahelalised RNA-molekulid, mida sünteesitakse eukarüootsete rakkude tuumades.
Uus!!: Epigeneetika ja Mikro-RNA · Näe rohkem »
Mitoos
Mitoos Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.
Uus!!: Epigeneetika ja Mitoos · Näe rohkem »
Monomeer
Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.
Uus!!: Epigeneetika ja Monomeer · Näe rohkem »
Mutatsioon
Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.
Uus!!: Epigeneetika ja Mutatsioon · Näe rohkem »
Neurogenees
BrdU värvinguga (punane) esile tõstetud neurogenees hipokampuse hammaskäärus Neurogenees ehk närvirakkude juurdekasv on protsess, kus uued neuronid tekivad neuraalsetest tüvirakkudest ajus.
Uus!!: Epigeneetika ja Neurogenees · Näe rohkem »
Patogeen
Patogeen (ka patogeenne mikroob, tõvestav mikroob) on mikroorganism, harvem ka keemiline aine, mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi.
Uus!!: Epigeneetika ja Patogeen · Näe rohkem »
Pärilikkus
Pärilikkus on organismide omaduste edasikandumine (pärandumine) mittesugulisel või sugulisel paljunemisel.
Uus!!: Epigeneetika ja Pärilikkus · Näe rohkem »
Pärilikud haigused
Pärilikud haigused on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele.
Uus!!: Epigeneetika ja Pärilikud haigused · Näe rohkem »
Populatsioonigeneetika
Populatsioonigeneetika on geneetika haru, mis uurib geenide ja nende alleelide sageduste jaotust ja muutumist populatsioonides nelja põhilise evolutsioonimehhanismi tagajärjel: looduslik valik, geenitriiv, geenisiire ja mutatsioon.
Uus!!: Epigeneetika ja Populatsioonigeneetika · Näe rohkem »
Preformism
Preformism on vaade bioloogias, mille kohaselt pärilikkuse aluseks on sugurakkudes olemasolevate vormide kasv (lahtikeerdumine).
Uus!!: Epigeneetika ja Preformism · Näe rohkem »
Prioonid
Prioonid ehk priionid (kuju prion ei soovitata) on ebanormaalselt muundunud, iselaadseid haigusi tekitavad isekordistuvad valgumolekulid.
Uus!!: Epigeneetika ja Prioonid · Näe rohkem »
Promootor
Promootor on spetsiifiline DNA järjestus, millega seostub RNA polümeraas, alustades sealt transkriptsiooni.
Uus!!: Epigeneetika ja Promootor · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Epigeneetika ja Rakk · Näe rohkem »
Ravimiresistentsus
Ravimiresistentsus on nähtus, mil ravimid ei avalda ettenähtud toimet.
Uus!!: Epigeneetika ja Ravimiresistentsus · Näe rohkem »
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Uus!!: Epigeneetika ja RNA · Näe rohkem »
Sünteetiline evolutsiooniteooria
Sünteetiline evolutsiooniteooria on bioloogias 1930.
Uus!!: Epigeneetika ja Sünteetiline evolutsiooniteooria · Näe rohkem »
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Uus!!: Epigeneetika ja Seened · Näe rohkem »
Signaaliülekanne
rakuväline maatriks; ''Death factors'', rakusurma käivitavad faktorid. Signaaliülekanne on bioloogiliste molekulide tasemel toimuv sündmuste jada, mis võimaldab kanda edasi infot algse impulsi saabumise kohta ja kindlustada elusorganismide rakkude reageerimist väliskeskkonna muutustele.
Uus!!: Epigeneetika ja Signaaliülekanne · Näe rohkem »
Sperm
Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.
Uus!!: Epigeneetika ja Sperm · Näe rohkem »
Splaissimine
Splaissimine ehk splaissing (ka splaising; inglise keeles splicing) on protsess, mille käigus lõigatakse rakutuumas asuvast pre-mRNA molekulist välja intronjärjestused ning allesjäänud eksonitele vastavad osad ühendatakse.
Uus!!: Epigeneetika ja Splaissimine · Näe rohkem »
Tüvirakk
Tüvirakk (ld cellula praecursoria, mitm cellulae praecursoriae) on hulkraksete organismide erinevates kudedes leiduvate diferentseerumata paljunemisvõimeliste algrakkude tüüp.
Uus!!: Epigeneetika ja Tüvirakk · Näe rohkem »
Telomeer
Telomeerid (valged) inimese kromosoomide (hallid) otstel Telomeer Telomeer (vanakreeka sõnadest τέλος (telos) 'lõpp' ja μέρος (merοs) 'osa') on DNA ahela piirkond enamiku liikide eukarüootse raku kromosoomi kummaski otsas.
Uus!!: Epigeneetika ja Telomeer · Näe rohkem »
Toivo Maimets
Toivo Maimets (sündinud 29. detsembril 1957 Tartus) on eesti bioloog ja haridustegelane, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor ja Tartu Ülikooli nõukogu liige.
Uus!!: Epigeneetika ja Toivo Maimets · Näe rohkem »
Totipotentsus
Totipotentsus on rakkude arenguline täisvõimelisus, sügoodi, esimeste blastomeeride ja meristeemirakkude võime diferentseeruda mis tahes tüüpi organismiomasteks rakkudeks ja areneda tervikorganismiks.
Uus!!: Epigeneetika ja Totipotentsus · Näe rohkem »
Transkriptsioon (geneetika)
Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.
Uus!!: Epigeneetika ja Transkriptsioon (geneetika) · Näe rohkem »
Translatsioon
tRNA-de (tumesiniste ühikute) lülitumist mRNA külge. Kummagi kahe kõrvutiasetseva tRNA teises otsas liituvad aminohapped. Aminohapete progresseeruval liitumisel tekib polüpeptiidahel, mis kasvab ribosoomi teisest otsast välja. Animatsiooni lõpus on näidatud ka seda, kuidas tekkiv polüpeptiidahel läbib valgulise kanali vahendusel rakusisest membraani. Translatsioon on rakkudes toimuv molekulaarne protsess, mille käigus ribosoomid sünteesivad mRNA põhjal aminohapetest koosneva polüpeptiidahela.
Uus!!: Epigeneetika ja Translatsioon · Näe rohkem »
Tsentromeer
Tsentromeer on piirkond, kus kaks tütarkromatiidi on omavahel seotud.
Uus!!: Epigeneetika ja Tsentromeer · Näe rohkem »
Virulentsus
Virulentsus ehk tõvestusvõimelisus (inglise keeles virulence) on viiruste ja bakterite tõvestamisvõime (patogeensuse aste); ka nende organismide mürgisus.
Uus!!: Epigeneetika ja Virulentsus · Näe rohkem »
X-kromosoom
Inimese x-kromosoom: valgena on märgitud olulisemad geenid fluorestseeruva valgu abil esile toodud. All: Sama rakutuum töödelduna DAPIga. Noolega on näidatud Barri kehake ehk inaktiivne X (Xi) X-kromosoom on üks imetajate ja paljude teiste loomade gonosoomidest.
Uus!!: Epigeneetika ja X-kromosoom · Näe rohkem »
