Erütrotsüüt ja Kahepaiksed

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Erütrotsüüt ja Kahepaiksed

Erütrotsüüt vs. Kahepaiksed

Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk. Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Kapillaar (anatoomia)

Kapillaarid ehk juussooned (ladina keeles ains vas capillare; mitm vasa capillaria) on peenimad vere- või lümfisooned, mille sooneseina moodustavad endoteel (endoteelirakud) ja basaalmembraan.

Erütrotsüüt ja Kapillaar (anatoomia) · Kahepaiksed ja Kapillaar (anatoomia) · Näe rohkem »

Kopsud

Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.

Erütrotsüüt ja Kopsud · Kahepaiksed ja Kopsud · Näe rohkem »

Maks

pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.

Erütrotsüüt ja Maks · Kahepaiksed ja Maks · Näe rohkem »

Maolised

Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.

Erütrotsüüt ja Maolised · Kahepaiksed ja Maolised · Näe rohkem »

Neerud

Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.

Erütrotsüüt ja Neerud · Kahepaiksed ja Neerud · Näe rohkem »

Rakutuum

Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.

Erütrotsüüt ja Rakutuum · Kahepaiksed ja Rakutuum · Näe rohkem »

Südame-veresoonkond

Südame- ja veresoonkond ehk kardiovaskulaarsüsteem ehk südame ja soonte süsteem ehk tsirkulatsioonisüsteem ehk vereringeelundkond (ladina keeles apparatus circulatorius) on paljudel selgroogsetel peamiselt vere ringlust reguleeriv elundkond.

Erütrotsüüt ja Südame-veresoonkond · Kahepaiksed ja Südame-veresoonkond · Näe rohkem »

Selgroogsed

Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.

Erütrotsüüt ja Selgroogsed · Kahepaiksed ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Väike vereringe

Väike vereringeTõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido.

Erütrotsüüt ja Väike vereringe · Kahepaiksed ja Väike vereringe · Näe rohkem »

Vereringe

Vereringe on tsirkulatsioonisüsteemiga organismidel peamiselt südame tekitatud vere normaalne liikumine veresoonestikus.

Erütrotsüüt ja Vereringe · Kahepaiksed ja Vereringe · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Erütrotsüüt ja Vesi · Kahepaiksed ja Vesi · Näe rohkem »