Esimene maailmasõda ja Preisi armee

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Esimene maailmasõda ja Preisi armee

Esimene maailmasõda vs. Preisi armee

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914. Hohenfriedbergi lahing – ''Preisi jalaväerünnak, 4. juuni 1745'', Carl Röchling Kuninglik Preisi armee (saksa: Königlich Preußische Armee) teenis kui Preisi kuningriigi armee.

Alsace

Alsace (ka: Elsass) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.

Alsace ja Esimene maailmasõda · Alsace ja Preisi armee · Näe rohkem »

Garnison

Garnison on ühe asula või ka muudes määratud piirides alaliselt või ajutiselt paiknevatest väeüksustest, sõjaväeasutustest, sõjaväeliselt korrastatud struktuuriüksustest ja üksikutest sõjaväelastest garnisoniteenistuse (vahiteenistuse) läbiviimiseks moodustatud territoriaal-administratiivne väegrupp.

Esimene maailmasõda ja Garnison · Garnison ja Preisi armee · Näe rohkem »

Idarinne (Esimene maailmasõda)

Idarinne oli Esimese maailmasõja sõjatanner, millel olid vastamisi Vene Keisririik ja Rumeenia ning Austria-Ungari, Bulgaaria, Osmanite riik ja Saksa keisririik.

Esimene maailmasõda ja Idarinne (Esimene maailmasõda) · Idarinne (Esimene maailmasõda) ja Preisi armee · Näe rohkem »

Kaevikusõda

Esimeses maailmasõjas Kaevikusõda on sõja vorm, kus vastased on hõivanud kaitsepositsioonid, peamiselt kaevikud, kus sõdurid on kaitstud käsitulirelvade ja suurel määral ka kaudtule eest.

Esimene maailmasõda ja Kaevikusõda · Kaevikusõda ja Preisi armee · Näe rohkem »

Läänerinne (Esimene maailmasõda)

Läänerinne oli Esimese maailmasõja peamine sõjatanner, mille avas pärast sõja algust 1914.

Esimene maailmasõda ja Läänerinne (Esimene maailmasõda) · Läänerinne (Esimene maailmasõda) ja Preisi armee · Näe rohkem »

Marne'i lahing

Lahingu kaart Marne'i lahing, tuntud ka kui Esimene Marne'i lahing, oli Esimese maailmasõja lahing 5.–12.

Esimene maailmasõda ja Marne'i lahing · Marne'i lahing ja Preisi armee · Näe rohkem »

Prantsuse teine keisririik

Prantsuse teine keisririik (prantsuse keeles Second Empire) oli Napoléon III.

Esimene maailmasõda ja Prantsuse teine keisririik · Prantsuse teine keisririik ja Preisi armee · Näe rohkem »

Prantsuse-Preisi sõda

Prantsuse-Preisi sõda või Preisi-Prantsuse sõda (saksa keeles Deutsch-Französischer Krieg, prantsuse keeles Guerre franco-allemande), tuntud ka kui 1870.

Esimene maailmasõda ja Prantsuse-Preisi sõda · Prantsuse-Preisi sõda ja Preisi armee · Näe rohkem »

Saksa armee (Saksa Keisririik)

''Kaiserstandarte'' Keiserlik Saksa armee (saksa keeles Deutsches Heer) oli Saksa Keisririigi ühendatud maa- ja õhuvägi (v.a mereõhuväe üksused, mis kuulusid mereväe alla).

Esimene maailmasõda ja Saksa armee (Saksa Keisririik) · Preisi armee ja Saksa armee (Saksa Keisririik) · Näe rohkem »

Saksa keisririik

Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.

Esimene maailmasõda ja Saksa keisririik · Preisi armee ja Saksa keisririik · Näe rohkem »

Schlieffeni plaan

Schlieffeni plaan oli Saksamaa armee peastaabis Alfred von Schlieffeni juhtimisel välja töötatud sõjaline plaan Prantsusmaa ja Venemaa purustamiseks.

Esimene maailmasõda ja Schlieffeni plaan · Preisi armee ja Schlieffeni plaan · Näe rohkem »

Tannenbergi lahing

Tannenbergi lahing oli otsustav lahing Venemaa Keisririigi ja Saksa Keisririigi vahel esimese maailmasõja esimestel päevadel (23.–30. august 1914) Ida-Preisimaal. Tannenbergi lahingus võitlesid Venemaa 1. armee ja 2. armee ning Saksamaa 8. armee (Saksamaa Keisririik). Lahingu käigus piirati Vene 2. armee ümber. Lahing lõppes armee peaaegu täieliku hävitamise ja selle ülemjuhataja Aleksandr Samsonovi enesetapuga. Alates 1. augustist oli Saksamaa sõjas kahel rindel: idas Venemaa ja läänes Prantsusmaaga. Saksa väejuhatus oli selle olukorra vastu ette valmistanud välksõja kava, mis kasutas ära asjaolu, et Venemaa polnud suuteline mobilisatsiooni nii kiiresti korraldama kui Prantsusmaa, aga Saksamaa oli selles neist mõlemast kiirem. Kava nägi ette 80% vägedest suunata Prantsusmaa vastu ja ta kiiresti purustada, enne kui ta jõuab mobilisatsiooni lõpetada, ning seejärel suunata väed itta ja hävitada ka Venemaa. Vastavalt kavale oli Preisimaal vägesid suhteliselt vähe, ainult 8. armee. Preisimaa piirnes kahe Vene armeega. 1. armeed juhtis Paul von Rennenkampff ning see asus Preisimaast idas ja kirdes. 2. armeed juhtis Aleksandr Samsonov ning see asus Preisimaast lõunas. Mõlema armee üheaegse rünnaku korral oleks Preisimaal asuvad väeüksused jäänud omakorda kahe tule vahele. Need kaks armeed moodustasid Looderinde, mida juhatas Jakov Žilinski. 1. armee ületas piiri 17. augustil. Niisugune kiirus üllatas Saksamaad, kes polnud selleks valmis. See tuleneb asjaolust, et Venemaa kuulutas üldmobilisatsiooni välja 30. juulil, aga tegelikult alustas seda juba 25. juulil. Von Rennenkampff saavutas alguses pisut edu, võites Gumbinneni lahingu. Seejärel 1. armee peatus, läks üle kaitsele ja hakkas ootama varude järelejõudmist. Gumbinneni lahing näitas 8. armee juhataja Maximilian von Prittwitz und Gaffroni ebakomptentsust ning 21. augustil ta tagandati ametist ja saadeti erru pärast seda, kui oli soovitanud kogu Ida-Preisimaa maha jätta ja tõmbuda teisele poole Visla jõge. Tema asemele määrati Paul von Hindenburg ja Erich Ludendorff. Nemad otsustasid otsekohe rünnata Samsonovit, kes erinevalt von Rennenkampffist edasi tungis. Tannenbergi lahingu skeem 27.–30. augustil Saksamaa kasutas ära oma vägede palju suuremat mobiilsust. Preisimaal oli hea raudteevõrk, Venemaal oli see hõre. Peale selle oli Vene ja Saksa raudteede rööpmelaius erinev, mistõttu Venemaa ei saanud okupeeritud Saksa aladel oma rongidega sõita. Sakslased said oma armeed varustada rongidega, venelased vankritega. Venemaa polnud ka sõjaks väga valmis: Samsonovil polnud raadioteadete koodiraamatut, mis oli ainult Žilinskil ja von Rennenkampffil, mistõttu 2. armee staabiga tuli rääkida ilma koodi kasutamata. Sakslased püüdsid suure osa suhtlusest kinni ja teadsid Samsonovi kavatsusi. Samsonov palus 1. armee toetust, kuid oli juba hilja: 1. armee oli liiga kaugel ega jõudnud appi. Saksa 8. armee piiras Venemaa 2. armee ümber ja hävitas selle. Vene armees langes tapetute ja haavatutena 78 tuhat inimest, 92 tuhat andis end vangi. Sakslaste kaotused olid üle 10 korra väiksemad, jäädes alla 14 tuhande mehe. Samsonov taipas, et keiser teeb ta kaotuse eest vastutavaks, ja laskis end maha. Tema surnukeha avastati alles järgmisel aastal. Kuigi lahing leidis aset Allensteini lähedal, nimetasid sakslased selle Tannenbergi lahinguks, et tähistada revanši keskajal Tannenbergi lahingus saadud kaotuse eest.

Esimene maailmasõda ja Tannenbergi lahing · Preisi armee ja Tannenbergi lahing · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Esimene maailmasõda ja Venemaa Keisririik · Preisi armee ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Versailles' rahu

Versailles' rahulepingu allkirjastamine Versailles' rahuleping on 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaa pealinnas Pariisis Versailles' lossi peeglisaalis sõlmitud leping, mis jõustus 10.

Esimene maailmasõda ja Versailles' rahu · Preisi armee ja Versailles' rahu · Näe rohkem »