Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Esimene ristisõda ja Saladin
Esimene ristisõda ja Saladin on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Akko, Aleppo, Bütsantsi keisrite loend, Damaskus, Fatimiidide kalifaat, Jeruusalemm, Jeruusalemma kuningriik, Kolmas ristisõda, Mosul, Muslim, Püha maa, Ristisõjad, Rumi seldžukkide sultanaat, Seldžukid, Vesiir.
Akko
Akko (varem eesti keeles Akka) on linn Iisraeli Põhjaringkonnas.
Akko ja Esimene ristisõda · Akko ja Saladin ·
Aleppo
Aleppo (varem ka Haleb, ar حلب Ḩalab) on linn Süürias, Ḩalabi provintsi (Muḥāfaẓat Ḥalab) halduskeskus.
Aleppo ja Esimene ristisõda · Aleppo ja Saladin ·
Bütsantsi keisrite loend
Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.
Bütsantsi keisrite loend ja Esimene ristisõda · Bütsantsi keisrite loend ja Saladin ·
Damaskus
Damaskus on Süüria pealinn.
Damaskus ja Esimene ristisõda · Damaskus ja Saladin ·
Fatimiidide kalifaat
Fatimiidide kalifaat oli Fatimiidide dünastia poolt aastatel 909–1171 valitsetud kalifaat Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas.
Esimene ristisõda ja Fatimiidide kalifaat · Fatimiidide kalifaat ja Saladin ·
Jeruusalemm
Kaljutempel Jeruusalemm (vanemas kirjaviisis Jeruusalem) on Iisraeli pealinn (vaata Jeruusalemma seadus) ja riigi suurim linn.
Esimene ristisõda ja Jeruusalemm · Jeruusalemm ja Saladin ·
Jeruusalemma kuningriik
Jeruusalemma kuningriik oli 1099.
Esimene ristisõda ja Jeruusalemma kuningriik · Jeruusalemma kuningriik ja Saladin ·
Kolmas ristisõda
Kolmas ristisõda (1189–1192), oli Euroopa liidrite üritus tagasi vallutada püha maad Saladini käest.
Esimene ristisõda ja Kolmas ristisõda · Kolmas ristisõda ja Saladin ·
Mosul
Mosuli suur mošee Mosul on linn Iraagis, Nīnawá kubernerkonna keskus.
Esimene ristisõda ja Mosul · Mosul ja Saladin ·
Muslim
Moslemite osakaal riigiti Muslim ehk moslem on usklik, kes tunnistab islamit ja järgib islami rituaale.
Esimene ristisõda ja Muslim · Muslim ja Saladin ·
Püha maa
piibli järgi Püha maa (ka Püha Maa); heebrea keeles אֶרֶץ הַקוֹדֵשׁ Eretz HaQodesh, araabia keeles الأرض المقدسة Al-Arḍ Al-Muqaddasah) on Iisraeli nimi judaismis. Traditsiooniliselt nimetavad nii juudid kui ka mittejuudid seda piirkonda Palestiinaks. Muslimid ja kristlased nimetavad nõnda ka piirkonda Jordani jõe ja Vahemere vahel, mis hõlmab nii tänapäeva Iisraeli kui ka Palestiinat. See piirkond on osalt tähtis just Jeruusalemma religioosse tähenduse tõttu, kuna linn on püha nii judaismis, kristluses kui ka islamis. Püha maa tähtsus kristlastele oli üks ristisõdade ideoloogilisi aluseid, kuna Euroopa kristlased püüdsid vallutada maa seldžuki türklaste käest, kes olid selle omakorda saanud islamiusku araablastelt, kes vallutasid selle kristlikult Bütsantsi keisririigilt. Paljudesse püha maa paikadesse on juba sajandeid teinud palverännakuid eri usundite esindajad, sealhulgas juudid, kristlased ja muslimid. Kategooria:Iisrael Kategooria:Palestiina Kategooria:Pühapaigad Kategooria:Kristlus Kategooria:Islam Kategooria:Judaism Kategooria:Baha'i usk Kategooria:Aasia maad Kategooria:Lähis-Ida ajaloolised piirkonnad Kategooria:Lähis-Ida ajalugu.
Esimene ristisõda ja Püha maa · Püha maa ja Saladin ·
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Esimene ristisõda ja Ristisõjad · Ristisõjad ja Saladin ·
Rumi seldžukkide sultanaat
Rumi seldžukkide sultanaat, ka Rumi sultanaat või Ikoonioni sultanaat oli turgi-pärsia sunniitlik riik (aastatel 1077–1308), mis loodi nendele Anatoolia aladele, mille Seldžukkide riik vallutas Bütsantsilt.
Esimene ristisõda ja Rumi seldžukkide sultanaat · Rumi seldžukkide sultanaat ja Saladin ·
Seldžukid
turgi rändhõimude valitsetud alad (''ca'' 900) Seldžukkide riigi suurim ulatus aastal 1092 Euroopa ja Väike-Aasia kaart 11. sajandil Seldžukid olid oguusi-turgi rändhõimude liit ja nende rajatud dünastia, kes valitsesid Lääne-Aasias 11.–14. sajandini, sh Seldžukkide riiki (1037–1194) ja Rumi seldžukkide sultanaati (1077–1307).
Esimene ristisõda ja Seldžukid · Saladin ja Seldžukid ·
Vesiir
Vesiir on valitsuse juht (suurvesiir) või kõrgem haldusametnik islamimaades.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Esimene ristisõda ja Saladin ühist
- Millised on sarnasused Esimene ristisõda ja Saladin
Võrdlus Esimene ristisõda ja Saladin
Esimene ristisõda on 89 suhted, samas Saladin 70. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 9.43% = 15 / (89 + 70).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Esimene ristisõda ja Saladin. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
