Sisukord
43 suhted: Aatom, Aatomituum, Aatomorbitaal, Aine (füüsika), B-kvark, Barüonid, Bosonid, C-kvark, D-kvark, Elektron, Elektronkate, Elektronkiht, Elementaarosakesed, Enrico Fermi, Füüsika, Fermi-Diraci statistika, Isotoop, Itaallased, Jõud, Kõvadus, Kiirgus, Kvantarv, Kvantolek, Kvantväljateooria, Kvargid, Lainefunktsioon, Leptonid, Liitosakesed, Müüon, Neutriinod, Neutron, Olekuvektor, Osake, Pauli printsiip, Poolarv, Prooton, Relatiivsusteooria, S-kvark, Süsinik, Spinn, T-kvark, U-kvark, Vesinik.
- Kvantväljateooria
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Fermionid ja Aatom
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Vaata Fermionid ja Aatomituum
Aatomorbitaal
tuumast (r)). Need pildid kujutavad enam-vähem tõepäraselt orbitaali kaldenurka, kuid ei näita siiski täpset orbitaali kuju tervikuna.'' Aatomorbitaal (ingl atomic orbital) on ruumiosa, kus on suur tõenäosus aatomi elektron leida.
Vaata Fermionid ja Aatomorbitaal
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Vaata Fermionid ja Aine (füüsika)
B-kvark
B-kvark ehk bottom-kvark ehk põhjakvark on kolmanda põlvkonna kvark, mis kannab lõhna põhisus (inglise keeles bottomness).
Vaata Fermionid ja B-kvark
Barüonid
Barüon on kvarkidest koosnev liitosake, mille barüonlaeng on 1 või (antibarüonidel) –1.
Vaata Fermionid ja Barüonid
Bosonid
Bosonid ehk väljaosakesed on osakesed, mille spinn on täisarvuline, erinevalt fermionidest, mille spinn on poolarvuline.
Vaata Fermionid ja Bosonid
C-kvark
C-kvark (ehk charm kvark, ehk sarmiga kvark) on teise põlvkonna kvark, mis kannab lõhna sarm.
Vaata Fermionid ja C-kvark
D-kvark
D-kvark (ehk down-kvark) on esimese põlvkonna kvark, millel puudub lõhn ning mille isospinn on –1/2.
Vaata Fermionid ja D-kvark
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Vaata Fermionid ja Elektron
Elektronkate
Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.
Vaata Fermionid ja Elektronkate
Elektronkiht
Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.
Vaata Fermionid ja Elektronkiht
Elementaarosakesed
Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.
Vaata Fermionid ja Elementaarosakesed
Enrico Fermi
Enrico Fermi (29. september 1901 Rooma – 28. november 1954 Chicago) oli itaalia füüsik, kes on tuntud kui beetalagunemise uurija, esimese tuumareaktori looja ja kvantteooria arendaja.
Vaata Fermionid ja Enrico Fermi
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Vaata Fermionid ja Füüsika
Fermi-Diraci statistika
Fermi-Diraci statistika on kvantstatistika, mis kirjeldab põhimõtteliselt eristamatutest poolespinnilistest elementaarosakestest koosnevaid süsteeme.
Vaata Fermionid ja Fermi-Diraci statistika
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Vaata Fermionid ja Isotoop
Itaallased
Itaallased (endanimetus italiani) on romaani rahvas Apenniini poolsaarel ja selle lähedastel saartel, Itaalia põhirahvastik.
Vaata Fermionid ja Itaallased
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Vaata Fermionid ja Jõud
Kõvadus
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.
Vaata Fermionid ja Kõvadus
Kiirgus
Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.
Vaata Fermionid ja Kiirgus
Kvantarv
Kvantarv on süsteemi olekut iseloomustav väärtus kvantmehaanikas.
Vaata Fermionid ja Kvantarv
Kvantolek
Kvantolek on kvantmehaanikas osakeste süsteemi matemaatiline kirjeldus väljendamaks elementaarosakeste omadusi.
Vaata Fermionid ja Kvantolek
Kvantväljateooria
Kvantväljateooria, ka väljade kvantteooria, (inglise keeles quantum field theory) on teoreetilises füüsikas teoreetiline raamistik, mis ühendab klassikalise väljateooria, erirelatiivsusteooria ja kvantmehaanika ning mida kasutatakse subatomaarsete osakeste (osakestefüüsikas) ja kvaasiosakeste (kondenseeritud aine füüsikas) füüsikamudelite väljatöötamiseks.
Vaata Fermionid ja Kvantväljateooria
Kvargid
Kvargid on elementaarosakesed, mis osalevad tugevas vastastikmõjus.
Vaata Fermionid ja Kvargid
Lainefunktsioon
Osakestel on ühtaegu laine ja osakeste omadused. Kvantmehaanikas üritatakse sellist kahetist olekut samaaegselt kirjeldada. Lainefunktsioon ehk olekufunktsioon (ka leiulaine või psiifunktsioon; tähis \Psi või \psi, vastavalt "suur psii" ja "väike psii") on matemaatiline funktsioon, mis näitab algosakese kvantmehaanilist olekut (kvantolekut).
Vaata Fermionid ja Lainefunktsioon
Leptonid
Leptonid on elementaarsed fermionid, mille leptonlaeng on nullist erinev.
Vaata Fermionid ja Leptonid
Liitosakesed
Liitosake ehk komposiitosake on osake, mis koosneb väiksematekst osakestest.
Vaata Fermionid ja Liitosakesed
Müüon
raam Müüon (\mu^; ingl muon) on elektronisarnane elementaarosake, mis kuulub koos viie teise osakesega (e^-, \tau^-,\nu_e,\nu_\mu, \nu_\tau) leptonite hulka.
Vaata Fermionid ja Müüon
Neutriinod
Neutriinod on elementaarosakesed – täpsemalt fermionide hulka kuuluvad elektrilaenguta leptonid, mis osalevad ainult nõrgas vastastikmõjus ja gravitatsioonilises vastasmõjus.
Vaata Fermionid ja Neutriinod
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Vaata Fermionid ja Neutron
Olekuvektor
Olekuvektor on analüütilises mehaanikas ja kvantmehaanikas vektor, mis kirjeldab kõikide süsteemi vabadusastmete olekut.
Vaata Fermionid ja Olekuvektor
Osake
Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.
Vaata Fermionid ja Osake
Pauli printsiip
Pauli printsiip ehk Pauli keeluprintsiip on oluline printsiip kvantmehaanikas, mille sõnastas 1925.
Vaata Fermionid ja Pauli printsiip
Poolarv
Poolarv on arv kujul kus n on täisarv.
Vaata Fermionid ja Poolarv
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Vaata Fermionid ja Prooton
Relatiivsusteooria
Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.
Vaata Fermionid ja Relatiivsusteooria
S-kvark
S-kvark (ehk strange kvark, ehk "veider" kvark) on teise põlvkonna kvark, mis kannab lõhna veidrus.
Vaata Fermionid ja S-kvark
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Fermionid ja Süsinik
Spinn
Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.
Vaata Fermionid ja Spinn
T-kvark
T-kvark (ehk top-kvark, ehk tipukvark) on kolmanda põlvkonna kvark, mis kannab lõhna tipusus (inglise keeles topness).
Vaata Fermionid ja T-kvark
U-kvark
U-kvark (ehk up-kvark) on esimese põlvkonna kvark, millel puudub lõhn ning mille isospinn on 1/2.
Vaata Fermionid ja U-kvark
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Fermionid ja Vesinik
Vaata ka
Kvantväljateooria
- Antiaine
- Antiosake
- Bose-Einsteini statistika
- Bosonid
- Diraci võrrand
- Elementaarosakesed
- Fermi kondensaat
- Fermionid
- Feynmani diagramm
- Goldstone'i bosonid
- Hawkingi radiatsioon
- Higgsi boson
- Kvantelektrodünaamika
- Kvantiseerimine
- Kvantkromodünaamika
- Kvantväljateooria
- Noetheri teoreem
- Paarsus
- Poolklassikalised kvantteooriad
- Spinn
- Supersümmeetria
Tuntud ka kui Fermion.