Sarnasusi Filosoofia ja Friedrich Nietzsche
Filosoofia ja Friedrich Nietzsche on 19 ühist asja (Unioonpeedia): Ajaloofilosoofia, Arthur Schopenhauer, Baruch Spinoza, Diogenes Laertios, Eetika, Esteetika, Georg Wilhelm Friedrich Hegel, Herakleitos, Immanuel Kant, Jacques Derrida, Jean-Paul Sartre, John Stuart Mill, Martin Heidegger, Metafüüsika, Michel de Montaigne, Ontoloogia, Platon, Sokrates, Theodor Adorno.
Ajaloofilosoofia
Ajaloofilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb ajaloo kui protsessi või teaduse uurimise ja mõtestamisega.
Ajaloofilosoofia ja Filosoofia · Ajaloofilosoofia ja Friedrich Nietzsche ·
Arthur Schopenhauer
Arthur Schopenhauer (22. veebruar 1788 – 21. september 1860) oli saksa filosoof, kes oma peateoses "Maailm kui tahe ja kujutlus" ("Die Welt als Wille und Vorstellung") kirjeldab tahet kui maailma tagant kihutavat jõudu, mis otsib alaliselt rahuldust, seda aga kunagi leidmata.
Arthur Schopenhauer ja Filosoofia · Arthur Schopenhauer ja Friedrich Nietzsche ·
Baruch Spinoza
Baruch või Benedict de Spinoza (24. november 1632 Amsterdam – 21. veebruar 1677 Haag) oli juudi päritolu Hollandi filosoof.
Baruch Spinoza ja Filosoofia · Baruch Spinoza ja Friedrich Nietzsche ·
Diogenes Laertios
Diogenes Laertios (vanakreeka keeles Διογένης Λαέρτιος, ladina keeles Diogenes Laërtius) oli vanakreeka filosoofide biograaf ja doksograaf.
Diogenes Laertios ja Filosoofia · Diogenes Laertios ja Friedrich Nietzsche ·
Eetika
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Eetika ja Filosoofia · Eetika ja Friedrich Nietzsche ·
Esteetika
Esteetika (vanakreeka keeles aisthētikos 'meelelise tajuga seotud') on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldprintsiipe, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi.
Esteetika ja Filosoofia · Esteetika ja Friedrich Nietzsche ·
Georg Wilhelm Friedrich Hegel
Hegel. 1831. aasta portree Georg Wilhelm Friedrich Hegel (27. august 1770 Stuttgart – 14. november 1831 Berliin) oli saksa filosoof.
Filosoofia ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel · Friedrich Nietzsche ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel ·
Herakleitos
Herakleitos (6.–5. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, kes tegutses Väike-Aasias Ephesose linnas.
Filosoofia ja Herakleitos · Friedrich Nietzsche ja Herakleitos ·
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Filosoofia ja Immanuel Kant · Friedrich Nietzsche ja Immanuel Kant ·
Jacques Derrida
Jacques Derrida (15. juuli 1930 El Biar – 8. oktoober 2004 Pariis) oli prantsuse filosoof, kelle töödest sai alguse dekonstruktsiooni suund tänapäeva filosoofias ja kirjandusteoorias.
Filosoofia ja Jacques Derrida · Friedrich Nietzsche ja Jacques Derrida ·
Jean-Paul Sartre
Jean-Paul Sartre Jean-Paul Charles Aymard Sartre (21. juuni 1905 Pariis – 15. aprill 1980) oli prantsuse kirjanik, filosoof ja kriitik, eksistentsialist.
Filosoofia ja Jean-Paul Sartre · Friedrich Nietzsche ja Jean-Paul Sartre ·
John Stuart Mill
John Stuart Mill (20. mai 1806 London – 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest.
Filosoofia ja John Stuart Mill · Friedrich Nietzsche ja John Stuart Mill ·
Martin Heidegger
Martin Heidegger (26. september 1889 Meßkirch – 26. mai 1976 Freiburg) oli saksa filosoof, üks 20. sajandi mõjukamaid filosoofe.
Filosoofia ja Martin Heidegger · Friedrich Nietzsche ja Martin Heidegger ·
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Filosoofia ja Metafüüsika · Friedrich Nietzsche ja Metafüüsika ·
Michel de Montaigne
Michel de Montaigne Daniel Dumonstier' maalil Michel Eyquem de Montaigne (28. veebruar 1533 – 13. september 1592) oli prantsuse kirjanik, filosoof ja riigitegelane.
Filosoofia ja Michel de Montaigne · Friedrich Nietzsche ja Michel de Montaigne ·
Ontoloogia
Ontoloogia ehk olemisõpetus (kreeka sõnadest on 'olev' ja logos) on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega (entiteetide ehk olevate põhitüüpidega).
Filosoofia ja Ontoloogia · Friedrich Nietzsche ja Ontoloogia ·
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Filosoofia ja Platon · Friedrich Nietzsche ja Platon ·
Sokrates
Sokratese marmorkuju Louvre'i muuseumis Sokrates (Σωκράτης) (469–399 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes elas ja õpetas Ateenas.
Filosoofia ja Sokrates · Friedrich Nietzsche ja Sokrates ·
Theodor Adorno
Theodor Adorno, 1964 Theodor W. Adorno (kodanikunimega Theodor Ludwig Wiesengrund, 11. september 1903, Frankfurt – 6. august 1969, Visp) oli sotsioloog, filosoof ja muusikateadlane.
Filosoofia ja Theodor Adorno · Friedrich Nietzsche ja Theodor Adorno ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Filosoofia ja Friedrich Nietzsche ühist
- Millised on sarnasused Filosoofia ja Friedrich Nietzsche
Võrdlus Filosoofia ja Friedrich Nietzsche
Filosoofia on 164 suhted, samas Friedrich Nietzsche 174. Kuna neil ühist 19, Jaccard indeks on 5.62% = 19 / (164 + 174).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Filosoofia ja Friedrich Nietzsche. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: