Sisukord
163 suhted: Aasia, Ajafilosoofia, Ajaloofilosoofia, Aksioloogia, Analüütiline filosoofia, Anaximandros, Anaximenes, Antiikfilosoofia, Aquino Thomas, Aristoteles, Armastus, Arthur Schopenhauer, Astronoomia, Augustinus, Aurobindo, Õigusfilosoofia, Baruch Spinoza, Bertrand Russell, Bioloogia, Bioloogia filosoofia, Cicero, David Hume, Definitsioon, Demokritos, Diogenes Laertios, Edmund Husserl, Eesti filosoofia, Eesti filosoofide loend, Eesti keel, Eetika, Epistemoloogia, Ese, Esteetika, Ettekujutus, Euroopa tsivilisatsioon, Füüsika, Filosoof, Filosoofia (õppeaine), Filosoofia ajalugu, Filosoofia mõisteid, Filosoofiline küsimus, Filosoofiline loogika, Filosoofiline nõustamine, Filosoofiline probleem, Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia, Francis Bacon, Friedrich Nietzsche, Geoloogia, Georg Wilhelm Friedrich Hegel, George Berkeley, ... Laienda indeks (113 rohkem) »
Aasia
Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.
Vaata Filosoofia ja Aasia
Ajafilosoofia
Ajafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb ajaga seotud metafüüsiliste ja epistemoloogiliste probleemidega.
Vaata Filosoofia ja Ajafilosoofia
Ajaloofilosoofia
Ajaloofilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb ajaloo kui protsessi või teaduse uurimise ja mõtestamisega.
Vaata Filosoofia ja Ajaloofilosoofia
Aksioloogia
Aksioloogia ehk väärtusõpetus ehk väärtusfilosoofia on filosoofia valdkond, mille raames uuritakse väärtusi.
Vaata Filosoofia ja Aksioloogia
Analüütiline filosoofia
Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks Briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ja osalt ka usutavuse taotluse poolest.
Vaata Filosoofia ja Analüütiline filosoofia
Anaximandros
Anaximandros (umbes 610 eKr – umbes 546 eKr) oli vanakreeka filosoof Mileetose koolkonnast, Thalese õpilane.
Vaata Filosoofia ja Anaximandros
Anaximenes
Anaximenes (umbes 585 eKr – umbes 528 eKr) oli vanakreeka filosoof Mileetosest, kolmas filosoof Mileetose koolkonnast.
Vaata Filosoofia ja Anaximenes
Antiikfilosoofia
Antiikfilosoofiaks nimetatakse õhtumaist filosoofiat selle algusest kuni uusplatonismi lõpuni.
Vaata Filosoofia ja Antiikfilosoofia
Aquino Thomas
Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (itaaliapäraselt Tommaso d'Aquino; arvatavasti 1225 Roccasecca – 7. märts 1274 Fossanova) oli Itaalia päritolu dominikaani munk, katoliku vaimulik ja pühak ning kirikudoktor.
Vaata Filosoofia ja Aquino Thomas
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Vaata Filosoofia ja Aristoteles
Armastus
Armastuse all mõeldakse tavakeeles eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis laseb maailmal imelisena paista.
Vaata Filosoofia ja Armastus
Arthur Schopenhauer
Arthur Schopenhauer (22. veebruar 1788 – 21. september 1860) oli saksa filosoof, kes oma peateoses "Maailm kui tahe ja kujutlus" ("Die Welt als Wille und Vorstellung") kirjeldab tahet kui maailma tagant kihutavat jõudu, mis otsib alaliselt rahuldust, seda aga kunagi leidmata.
Vaata Filosoofia ja Arthur Schopenhauer
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Vaata Filosoofia ja Astronoomia
Augustinus
Augustinus Hippost Augustinus Hippost Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia – 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Kiriku doktor.
Vaata Filosoofia ja Augustinus
Aurobindo
Aurobindo aastal 1916 Sri Aurobindo Akroid Ghoshi (15. august 1872 Calcutta – 5. detsember 1950) oli India revolutsionäär, ühiskonnategelane, luuletaja, joogi ja müstik.
Vaata Filosoofia ja Aurobindo
Õigusfilosoofia
Õigusfilosoofia on õiguse aluseid käsitlev filosoofia haru.
Vaata Filosoofia ja Õigusfilosoofia
Baruch Spinoza
Baruch või Benedict de Spinoza (24. november 1632 Amsterdam – 21. veebruar 1677 Haag) oli juudi päritolu Hollandi filosoof.
Vaata Filosoofia ja Baruch Spinoza
Bertrand Russell
Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia tutvustaja.
Vaata Filosoofia ja Bertrand Russell
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Vaata Filosoofia ja Bioloogia
Bioloogia filosoofia
Bioloogia filosoofia ehk bioloogiafilosoofia on teadusfilosoofia osa, mis tegeleb bioloogiaga seotud epistemoloogiliste, ontoloogiliste ja eetiliste küsimustega.
Vaata Filosoofia ja Bioloogia filosoofia
Cicero
Cicero büst Marcus Tullius Cicero (traditsiooniline hääldus, klassikalises ladina keeles) (3. jaanuar, 106 eKr – 7. detsember, 43 eKr) oli Vana-Rooma oraator, poliitik, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof.
Vaata Filosoofia ja Cicero
David Hume
David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.
Vaata Filosoofia ja David Hume
Definitsioon
Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.
Vaata Filosoofia ja Definitsioon
Demokritos
Henrik ter Brugghen "Democritus" Demokritos (kreeka: Δημόκριτος, mis tähendab "rahva valitud", elas umbes 460 eKr – umbes 370 eKr) oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismi esindaja.
Vaata Filosoofia ja Demokritos
Diogenes Laertios
Diogenes Laertios (vanakreeka keeles Διογένης Λαέρτιος, ladina keeles Diogenes Laërtius) oli vanakreeka filosoofide biograaf ja doksograaf.
Vaata Filosoofia ja Diogenes Laertios
Edmund Husserl
Edmund Husserl (8. aprill 1859 Prossnitz (praegu Prostějov) – 26. aprill 1938 Freiburg) oli fenomenoloogilise filosoofia rajaja.
Vaata Filosoofia ja Edmund Husserl
Eesti filosoofia
Filosoofia ajalugu Eestis sai alguse mitte-eestlastest, kelle seas on Gottlob Benjamin Jäsche (1762–1842). Nende looming ei ole küll ''eesti'' (rahvuslik) filosoofia, kuid kuulub siiski ''Eesti'' filosoofiasse. Üks tuntumaid eesti teadusfilosoofe oli Rein Vihalemm (1938-2015).
Vaata Filosoofia ja Eesti filosoofia
Eesti filosoofide loend
See lehekülg loetleb Eesti filosoofe.
Vaata Filosoofia ja Eesti filosoofide loend
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Vaata Filosoofia ja Eesti keel
Eetika
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Vaata Filosoofia ja Eetika
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Vaata Filosoofia ja Epistemoloogia
Ese
Sõna "ese" (saksa keeles Gegenstand) kasutatakse osalt samades tähendustes nagu sõna "objekt".
Vaata Filosoofia ja Ese
Esteetika
Esteetika (vanakreeka keeles aisthētikos 'meelelise tajuga seotud') on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldprintsiipe, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi.
Vaata Filosoofia ja Esteetika
Ettekujutus
Ettekujutus (inglise keeles representation, ladina keeles repraesentatio, saksa keeles Vorstellung), ka kujutlus, ilming, esinemine, avaldumine, idee, mõte on viis, kuidas subjekt enda jaoks midagi mõteldavaks või kogetavaks teeb.
Vaata Filosoofia ja Ettekujutus
Euroopa tsivilisatsioon
Euroopa tsivilisatsioon on erinevate rahvusriiklike kultuuriruumide ühisosa.
Vaata Filosoofia ja Euroopa tsivilisatsioon
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Vaata Filosoofia ja Füüsika
Filosoof
Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.
Vaata Filosoofia ja Filosoof
Filosoofia (õppeaine)
Filosoofia on õppeaine, mis oli 1996.
Vaata Filosoofia ja Filosoofia (õppeaine)
Filosoofia ajalugu
Filosoofia ajalugu on filosoofia ajalugu uuriv filosoofia haru.
Vaata Filosoofia ja Filosoofia ajalugu
Filosoofia mõisteid
Siin on loetletud filosoofia mõisteid.
Vaata Filosoofia ja Filosoofia mõisteid
Filosoofiline küsimus
Filosoofilised küsimused on küsimused olemise ja selle põhjuste ja tähenduse kohta, niisamuti teadmiste, väärtuste, tunnetuse, keele jne, muuhulgas ka filosoofia enese kohta.
Vaata Filosoofia ja Filosoofiline küsimus
Filosoofiline loogika
Filosoofiline loogika (inglise philosophical logic) on ratsionaalse mõtlemise filosoofiline uurimine.
Vaata Filosoofia ja Filosoofiline loogika
Filosoofiline nõustamine
Filosoofiline nõustamine on kaasaegne liikumine praktilises filosoofias.
Vaata Filosoofia ja Filosoofiline nõustamine
Filosoofiline probleem
Filosoofiline probleem uurib sügavat ideed, maailmavaatelist kontseptsiooni sisaldavat.
Vaata Filosoofia ja Filosoofiline probleem
Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia
"Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia põhijoontes" ("Enzyklopädie der philosophischen Wissenschaften im Grundrisse") on Georg Friedrich Wilhelm Hegeli teos, milles ta esitas oma filosoofilise süsteemi kokkuvõtte ning mis oli mõeldud käsiraamatuks tema loengukursuse juurde.
Vaata Filosoofia ja Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia
Francis Bacon
Francis Bacon, esimene St Albansi vikont, Verulami parun (22. või 21. jaanuar 1561 – 9. aprill 1626) oli Inglise filosoof, riigimees, esseist ja polühistor.
Vaata Filosoofia ja Francis Bacon
Friedrich Nietzsche
Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844 Röcken – 25. august 1900 Weimar) oli saksa filosoof.
Vaata Filosoofia ja Friedrich Nietzsche
Geoloogia
Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.
Vaata Filosoofia ja Geoloogia
Georg Wilhelm Friedrich Hegel
Hegel. 1831. aasta portree Georg Wilhelm Friedrich Hegel (27. august 1770 Stuttgart – 14. november 1831 Berliin) oli saksa filosoof.
Vaata Filosoofia ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel
George Berkeley
George Berkeley (1730) kunstnik John Smiberti maalil. George Berkeley (12. märts 1685 – 14. jaanuar 1753) oli angloiiri teoloog ja filosoof, anglikaani kiriku piiskop.
Vaata Filosoofia ja George Berkeley
George Edward Moore
George Edward Moore (inglise keeles kasutatakse tavaliselt nimekuju G.E. Moore; 4. november 1873 London, Upper Norwood – 24. oktoober 1958 Cambridge) oli inglise filosoof, üks analüütilise filosoofia rajajaid.
Vaata Filosoofia ja George Edward Moore
Gottfried Wilhelm Leibniz
Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.
Vaata Filosoofia ja Gottfried Wilhelm Leibniz
Gottlob Frege
Frege (umbes 1879) Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar – 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks.
Vaata Filosoofia ja Gottlob Frege
Henri Bergson
Henri-Louis Bergson (18. oktoober 1859 – 4. jaanuar 1941) oli prantsuse filosoof.
Vaata Filosoofia ja Henri Bergson
Herakleitos
Herakleitos (6.–5. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, kes tegutses Väike-Aasias Ephesose linnas.
Vaata Filosoofia ja Herakleitos
Hiina filosoofia
Konfutsius esitleb Laozile noorukest Buddhat Hiina filosoofia on filosoofia, mis on kirjutatud järgides hiina mõttele omaseid kultuuritraditsioone.
Vaata Filosoofia ja Hiina filosoofia
Hiina keel
hiina kirjas (vasakul traditsioonilises kirjas, paremal lihtsustatud kirjas) Hiina keel (traditsioonilises hiina kirjas 漢語; lihtsustatud hiina kirjas 汉语; pinyinis hànyǔ; ka 中文 zhōngwén 'hiina kirjakeel') on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris (neis maades on ta ametlik keel), Malaisias, Indoneesias ja mujal.
Vaata Filosoofia ja Hiina keel
Ida filosoofia
Ida filosoofiaks nimetatakse Läänes Aasia, eelkõige India ning Hiina, Jaapani, Korea jt Kaug-Ida maade traditsioonilisi filosoofilisi süsteeme.
Vaata Filosoofia ja Ida filosoofia
Ilu
Asuriit Paabulind Tadž Mahal Ilu on tajutava objekti (isiku, olendi, eseme, vaatepildi, helikombinatsiooni vm) omadus või omaduste kombinatsioon, mis tekitab meeldiva aistingu.
Vaata Filosoofia ja Ilu
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Vaata Filosoofia ja Immanuel Kant
India filosoofia
India filosoofiaks nimetatakse India mõttetraditsiooni, mis algas upanišadidega.
Vaata Filosoofia ja India filosoofia
Jaapani filosoofia
Jaapani filosoofia on hulk šintoismist, konfutsionismist, taoismist või budismist lähtuvaid või neist mõjutatud mõtteviise Jaapanis.
Vaata Filosoofia ja Jaapani filosoofia
Jaapani keel
Jaapani dialektide kaart Jaapani keel (jaapani keeles 日本語) on Jaapani ametlik keel ja domineeriv suhtluskeel.
Vaata Filosoofia ja Jaapani keel
Jacques Derrida
Jacques Derrida (15. juuli 1930 El Biar – 8. oktoober 2004 Pariis) oli prantsuse filosoof, kelle töödest sai alguse dekonstruktsiooni suund tänapäeva filosoofias ja kirjandusteoorias.
Vaata Filosoofia ja Jacques Derrida
Jean-Jacques Rousseau
Jean-Jacques Rousseau (ka Jean Jacques Rousseau; 28. juuni 1712 Genf, Genfi Vabariik – 2. juuli 1778 Ermenonville, Prantsusmaa) oli prantsuse filosoof ja kirjanik.
Vaata Filosoofia ja Jean-Jacques Rousseau
Jean-Paul Sartre
Jean-Paul Sartre Jean-Paul Charles Aymard Sartre (21. juuni 1905 Pariis – 15. aprill 1980) oli prantsuse kirjanik, filosoof ja kriitik, eksistentsialist.
Vaata Filosoofia ja Jean-Paul Sartre
John Locke
John Locke (29. august 1632 – 28. oktoober 1704) oli inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja.
Vaata Filosoofia ja John Locke
John Rawls
John Bordley Rawls (21. veebruar 1921 – 24. november 2002) oli USA filosoof.
Vaata Filosoofia ja John Rawls
John Stuart Mill
John Stuart Mill (20. mai 1806 London – 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest.
Vaata Filosoofia ja John Stuart Mill
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Vaata Filosoofia ja Jumal
Karl Marx
Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa – 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär.
Vaata Filosoofia ja Karl Marx
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Vaata Filosoofia ja Keel
Keelefilosoofia
Keelefilosoofia on filosoofia haru ja filosoofilise mõtlemise stiil, mis on seotud väljendite kasutamise, teooriate konstrueerimise viiside ja teadmiste väljendusvahendite korrektse kasutamise põhimõtete uurimisega.
Vaata Filosoofia ja Keelefilosoofia
Keemia filosoofia
Keemia filosoofia on teadusfilosoofia valdkond, mis tegeleb keemia kui teaduse metodoloogia ja filosoofiliste alustega.
Vaata Filosoofia ja Keemia filosoofia
Kong Fuzi
Kong Fuzi. "Myths & Legends of China", E. T. C. Werner 1922 Kong Fuzi (Kǒng Fūzǐ, hiina 孔夫子 'õpetaja Kong', eesti keeles ka Konfutsius ja Kung Futse, ladina keeles Confucius) ehk Kongzi (hiina 孔子 'filosoof Kong') (551–479 eKr) oli Vana-Hiina poliitik ja filosoof.
Vaata Filosoofia ja Kong Fuzi
Korea keel
Korea keel on keel, mida räägitakse Põhja- ja Lõuna-Koreas, osaliselt ka Ida-Hiinas, Põhja-Korea ja Hiina piiridel.
Vaata Filosoofia ja Korea keel
Kriitiline teooria
Kriitiline teooria (saksa keelesKritische Theorie, inglise keeles critical theory) on tõlgendusviis, milles on võimalik ühiskonda järk-järgult muuta.
Vaata Filosoofia ja Kriitiline teooria
Kriminalistika
Kriminalistika on teadus, mis käsitleb kohtueelses menetluses tõendite kogumist.
Vaata Filosoofia ja Kriminalistika
Kunst
kujutavat kunsti. Konrad Mägi, "Itaalia maastik. Rooma", 1922–1923 Kunst (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus mistahes loomingulisel tegevusalal.
Vaata Filosoofia ja Kunst
Laozi
Lao-zi Laozi (ka Lao-zi, varem ka Lao Tse, hiina keeles 老子) on umbes 6. sajandil eKr (teistel andmetel 4. sajandil) Hiinas elanud poollegendaarne õpetaja, taoismi rajaja.
Vaata Filosoofia ja Laozi
Lääne filosoofia
Lääne filosoofiaks nimetatakse läänemaailmast, eelkõige Euroopast pärinevat filosoofiatraditsiooni, mis tavapärase käsitluse kohaselt sai alguse Antiik-Kreekas antiikfilosoofiana.
Vaata Filosoofia ja Lääne filosoofia
Läänemaailm
Läänemaailm (inglise keeles Western world, the West) või teisisõnu õhtumaad ehk oktsident on maailma (kultuuri) osa, mis hõlmab tänapäeval Lääne-Euroopat, Ameerikat, Austraaliat, Uus-Meremaad, ja muid seotud piirkondi.
Vaata Filosoofia ja Läänemaailm
Läti filosoofia
Läti filosoofia on filosoofia, mis on loodud või viljeldud Lätis ja/või lätlaste poolt.
Vaata Filosoofia ja Läti filosoofia
Liitsõna
Liitsõna on liitmise ehk kompositsiooni abil moodustatud sõna.
Vaata Filosoofia ja Liitsõna
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Vaata Filosoofia ja Loodus
Loodusfilosoofia
Loodusfilosoofia (ladina keeles philosophia naturalis) on looduse ja füüsilise universumi filosoofilise uurimise viis, mis valitses enne moodsa teaduse arengut.
Vaata Filosoofia ja Loodusfilosoofia
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Vaata Filosoofia ja Loogika
Ludwig Wittgenstein
Ludwig Joseph Johann Wittgenstein (26. aprill 1889 Viin – 29. aprill 1951 Cambridge) oli Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest.
Vaata Filosoofia ja Ludwig Wittgenstein
Luule
Maude Goodman, "Luuletus" (1895) Luule ehk poeesia on värss- ehk seotud kõne, kirjanduse osa, mida sidumata kõnele ehk proosale vastandab teksti eriline liigendus, rütmil rajanev struktuur; sõna "poeesia" kasutatakse ka lüürika tähenduses.
Vaata Filosoofia ja Luule
Maailmavaade
Maailmavaade (saksa keeles Weltanschauung) on inimese või inimeste grupi, sealhulgas kultuuri või rahvuse iseloomulik viis liigendada oma kogu tunnetuse ja mõtlemise ala tervikuna või mingit osa sellest.
Vaata Filosoofia ja Maailmavaade
Mahatma Gandhi
Mahatma Gandhi 1906. aastal Mahatma Gandhi saabub Suurbritanniasse (1931) Mohandas Karamchand Gandhi (2. oktoober 1869 Porbandar – 30. jaanuar 1948 New Delhi), tuntud ka kui Mahatma Gandhi, oli India poliitik, kes juhtis vägivallatut võitlust Briti võimu vastu Indias.
Vaata Filosoofia ja Mahatma Gandhi
Martin Heidegger
Martin Heidegger (26. september 1889 Meßkirch – 26. mai 1976 Freiburg) oli saksa filosoof, üks 20. sajandi mõjukamaid filosoofe.
Vaata Filosoofia ja Martin Heidegger
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Vaata Filosoofia ja Matemaatika
Matemaatikafilosoofia
Matemaatikafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb matemaatika filosoofiliste (ontoloogiliste ja epistemoloogiliste) probleemidega.
Vaata Filosoofia ja Matemaatikafilosoofia
Määratlus
Määratluse all mõistetakse tavaliselt definitsiooni (mõiste tähendust avava lause mõttes).
Vaata Filosoofia ja Määratlus
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Vaata Filosoofia ja Mõiste
Meetod
Meetod (kreeka keeles μέθοδος méthodos, 'uurimistee'. metá, 'pärast, järele' + hodós, 'tee, käik, liikumine'.
Vaata Filosoofia ja Meetod
Mengzi
Mengzi (13.–14. sajand) Mengzi (hiina 孟子; traditsioonilised eluaastad 372 eKr – 289 eKr) oli hiina filosoof.
Vaata Filosoofia ja Mengzi
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Vaata Filosoofia ja Metafüüsika
Meteoroloogia
Ilmamõõtmise graafikud Tartu hansapäevade Teaduslinnas, juuli 2012 Meteoroloogia ehk ilmastikuteadus on teadusharu, mis uurib atmosfääri ehitust, selles toimuvaid protsesse ennustamise ja mõjude eesmärgil.
Vaata Filosoofia ja Meteoroloogia
Michel de Montaigne
Michel de Montaigne Daniel Dumonstier' maalil Michel Eyquem de Montaigne (28. veebruar 1533 – 13. september 1592) oli prantsuse kirjanik, filosoof ja riigitegelane.
Vaata Filosoofia ja Michel de Montaigne
Moraal
Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.
Vaata Filosoofia ja Moraal
Nāgārdžuna
Nāgārdžuna Nāgārdžuna (sanskriti keeles nāgārjuna) oli india mahajaana õpetlane (elas tõenäoliselt ajavahemikus 150–250), paljude kuulsate tekstide autor, madhjamaka ehk šuunjavaada koolkonna rajaja.
Vaata Filosoofia ja Nāgārdžuna
Nimisõna
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Vaata Filosoofia ja Nimisõna
Njaaja
Hinduismi sümbol AUM Njaaja (sanskriti keele sõnast nyāya, 'reeglid', 'loogika', 'meetod') on üks hinduismi usundi kuuest klassikalisest (veedade autoriteeti tunnustavast) filosoofia koolkonnast ehk daršanast.
Vaata Filosoofia ja Njaaja
Olemine
Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.
Vaata Filosoofia ja Olemine
Ontoloogia
Ontoloogia ehk olemisõpetus (kreeka sõnadest on 'olev' ja logos) on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega (entiteetide ehk olevate põhitüüpidega).
Vaata Filosoofia ja Ontoloogia
Paratamatus
Paratamatus tuleneb nähtuste olemusest, seadusest ja korrast.
Vaata Filosoofia ja Paratamatus
Põhjus
Põhjus on objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed.
Vaata Filosoofia ja Põhjus
Perikles
Periklese büst. Rooma marmorkoopia kreeka originaalist umbes aastast 430 eKr Vatikani muuseumis Periklese büst korintose kiivriga. Rooma marmorkoopia kreeka originaalist Vatikani muuseumis Periklese monument Ateenas Perikles (vanakreeka keeles Περικλῆς (Periklēs); umbes 495 – 429 eKr) oli Ateena riigimees.
Vaata Filosoofia ja Perikles
Philosophia
Eesti sõna "filosoofia" ja selle vasted paljudes teistes keeltes pärinevad vanakreeka sõnast "philosophia" (φιλοσοφία).
Vaata Filosoofia ja Philosophia
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Vaata Filosoofia ja Platon
Poliitika
Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või gruppidevahelistes suhetes kehtivad reeglid.
Vaata Filosoofia ja Poliitika
Poliitiline filosoofia
Poliitiline filosoofia on poliitikast mõtlemine ja poliitika toimimise ülevaade.
Vaata Filosoofia ja Poliitiline filosoofia
Predikaatloogika
Predikaatloogika ehk predikaatarvutus on lauseloogika laienduste klass, kus lisaks lausesümbolitele ja konnektoritele on kasutusel vähemalt predikaadisümbolid, indiviidikonstandid, muutujad (indiviidimuutujad) ja kvantorid.
Vaata Filosoofia ja Predikaatloogika
Pythagoras
Pythagorase büst Roomas. Kreeka originaali koopia. ''Musei Capitolini'' Pythagorase tass õpetab mõõdukust: kui tass liiga täis valatakse, jookseb see tühjaks Pythagoras (Πυθαγόρας; umbes 570 eKr – 496 eKr)"Antiigileksikon", 2.
Vaata Filosoofia ja Pythagoras
Religioon
Valik religioosseid sümboleid Religioon ehk usund on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.
Vaata Filosoofia ja Religioon
Religioonifilosoofia
Religioonifilosoofia ehk usundifilosoofia tegeleb filosoofia meetodite abil religiooni teemadega.
Vaata Filosoofia ja Religioonifilosoofia
René Descartes
René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Vaata Filosoofia ja René Descartes
Søren Kierkegaard
Søren Aabye Kierkegaard (5. mai 1813 – 11. november 1855) oli taani filosoof ja kirjanik, keda peetakse eksistentsialismi üheks alusepanijaks.
Vaata Filosoofia ja Søren Kierkegaard
Süllogism
Süllogismi mõiste tuleb kreeka keelest syllogismos ja selle tähendus on järeldus.
Vaata Filosoofia ja Süllogism
Sõna
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
Vaata Filosoofia ja Sõna
Sõnamoodustus
Sõnamoodustus on grammatika osa, mis kirjeldab sõnade morfeemkoosseisu.
Vaata Filosoofia ja Sõnamoodustus
Semantiline väli
Semantiline väli ehk tähendusväli koosneb tähenduselt omavahel seotud sõnadest, nt värvused.
Vaata Filosoofia ja Semantiline väli
Siddhārtha Gautama
Siddhārtha Gautama (paali keeles Siddhattha Gotama); ka Gautama Buddha, Šakjamuni Buddha või ka lihtsalt Buddha oli vaimne õpetaja muistses Indias u 5.-4.
Vaata Filosoofia ja Siddhārtha Gautama
Sisu
Lotta” Sisu on soomlastele kontseptsioon ja kultuuriline konstrukt, mida saaks kirjeldada kui kombinatsiooni stoilise otsustavuse, kindlameelse eesmärgipärasuse, südikuse, vapruse ja vastupidavuse vahel.
Vaata Filosoofia ja Sisu
Sofistid
Sofistid (kr sophia "tarkus", sophistes "tark") olid Vana-Kreeka filosoofid, kes 5.
Vaata Filosoofia ja Sofistid
Sokraatiline meetod
Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis.
Vaata Filosoofia ja Sokraatiline meetod
Sokrates
Sokratese marmorkuju Louvre'i muuseumis Sokrates (Σωκράτης) (469–399 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes elas ja õpetas Ateenas.
Vaata Filosoofia ja Sokrates
Solon
Soloni büst. Farnese kogu, Napoli rahvuslik arheoloogiamuuseum. Solon Ateenast (Σόλων; 640–635 eKr Ateena – umbes 559 eKr Ateena) oli vanakreeka poeet, kaupmees, rändur ja poliitik.
Vaata Filosoofia ja Solon
Stoa
Attalose stoa Ateenas Stoa ehk sammaskäik oli Vana-Kreeka arhitektuuris piklik, kitsas eesruum, mis oli enamasti tagaküljelt suletud seinaga ja esiküljel avatud sambareaga.
Vaata Filosoofia ja Stoa
Strukturalism
Strukturalism on tõlgendusviis (meetod) ja 20.
Vaata Filosoofia ja Strukturalism
Sunzi
Mälestusmärk Sunzile Yurihama linnas Tottori prefektuuris Jaapanis Sunzi (ka Sun Zi; hiina keeles 孫子; Wade-Giles: Sun Tzu; 544 eKr – 496 eKr), sünninimega Sun Wu, oli Vana-Hiina kevadete-sügiste ajastul elanud hiina kindral, strateeg ja filosoof.
Vaata Filosoofia ja Sunzi
Tarkus
"Tarkus kaitsmas noorust armastuse vastu". Charles Meynier (umbes 1810). Tarkus on võime mõtiskleda ja tegutseda, kasutades teadmisi, kogemusi, mõistmist, tervet mõistust ja taipamist.
Vaata Filosoofia ja Tarkus
Tavakeel
Tavakeel on keele kasutamise viis igapäevaelus.
Vaata Filosoofia ja Tavakeel
Tähendus
Tähendus on märgiga vastavusse seatud sisu ehk märgi (sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse) poolt esile kutsutud teadmine.
Vaata Filosoofia ja Tähendus
Täiend
Täiend ehk atribuut on lauseliige, mis laiendab nimisõna.
Vaata Filosoofia ja Täiend
Tõde
Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.
Vaata Filosoofia ja Tõde
Tõestus
Tõestuse all mõeldakse matemaatikas, loogikas ja filosoofias kehtivat arutlust, mille eelduste tõesus on teada või kokku lepitud.
Vaata Filosoofia ja Tõestus
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Vaata Filosoofia ja Teadmine
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Vaata Filosoofia ja Teadus
Teadusfilosoofia
Üks uusaja Euroopa mõjukamaid teadusfilosoofe oli René Descartes Peeter Müürsepp nimetanud Lembit Valti Teadusfilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb teadusega seotud filosoofiliste probleemidega.
Vaata Filosoofia ja Teadusfilosoofia
Tegusõna
Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.
Vaata Filosoofia ja Tegusõna
Termin
Objekt, mõiste, termin ja definitsioon Termin (ladinakeelsest sõnast terminus 'piir, raja') ehk oskussõna on mingil erialal kasutatav rangelt defineeritud sõna või väljend (oskussõna).
Vaata Filosoofia ja Termin
Thales
Thales Mileetosest (Θαλῆς ὁ Μιλήσιος, Thalēs ho Milēsios; 624 eKr – 546 eKr) oli Sokratese-eelne vanakreeka mõtleja ehk presokraatik ja üks seitsmest targast.
Vaata Filosoofia ja Thales
Theodor Adorno
Theodor Adorno, 1964 Theodor W. Adorno (kodanikunimega Theodor Ludwig Wiesengrund, 11. september 1903, Frankfurt – 6. august 1969, Visp) oli sotsioloog, filosoof ja muusikateadlane.
Vaata Filosoofia ja Theodor Adorno
Traditsiooniline loogika
Traditsiooniline loogika (inglise traditional logic) ehk Aristotelese loogika (inglise Aristotelian logic) on koondnimetus loogikale, mis sai alguse Aristotelesest ja domineeris kuni 19.
Vaata Filosoofia ja Traditsiooniline loogika
Tuletus
Tuletus ehk derivatsioon on selline sõnamoodustusviis, kus leksikaalset tähendust omava sõnatüve ehk tuletusaluse liitmisel tuletusliitega saadakse uus sõna.
Vaata Filosoofia ja Tuletus
Tunnetus (filosoofia)
Tunnetus (saksa keeles Erkenntnis, ladina keeles cognitio) on teadmiseni jõudmise protsess.
Vaata Filosoofia ja Tunnetus (filosoofia)
Vaimufilosoofia
Vaimufilosoofia ehk analüütiline vaimufilosoofia (inglise keeles philosophy of mind) on filosoofia haru, kuhu kuulub psühholoogiafilosoofia, filosoofiline psühholoogia ja see osa metafüüsikast, mis puudutab vaimsete nähtuste loomust ja seda, kuidas need reaalsuse põhjuslikku struktuuri sobivad.
Vaata Filosoofia ja Vaimufilosoofia
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Vaata Filosoofia ja Vana-Kreeka
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Vaata Filosoofia ja Vanakreeka keel
Väär
Väär on üks tõeväärtustest.
Vaata Filosoofia ja Väär
Väärtus
Väärtus ehk väärtushinnang on eetikas ja filosoofias püsiv hinnang, mis mingile entiteedile on antud või selle juurde muul viisil kuulub.
Vaata Filosoofia ja Väärtus
Välismaa filosoofide loend
Siin on loetletud välismaa filosoofe.
Vaata Filosoofia ja Välismaa filosoofide loend
Vivekananda
Vivekananda, 1893 Vivekananda autogramm Swami Vivekananda (õieti Narendranath Datta; kasutatud ka kirjapilti Dutt; 12. jaanuar 1863 Kolkata – 4. juuli 1902 Belur Math Kolkata lähedal) oli india usureformaator ja rahvusliku liikumise tegelane.
Vaata Filosoofia ja Vivekananda
Willard Van Orman Quine
Willard Van Orman Quine (25. juuni 1908 Akron, Ohio – 25. detsember 2000 Boston) oli ameerika filosoof ja loogik.
Vaata Filosoofia ja Willard Van Orman Quine
Xunzi
Xunzi (荀子 (Xúnzĭ); umbes 310 eKr – umbes 220 või 237 eKr) oli Zhanguo ajastu hiina filosoof, kes tegutses saja koolkonna ajastul.
Vaata Filosoofia ja Xunzi
Zhu Xi
pisi Zhu Xi (hiina keeles 朱熹, pinyin'is Zhū Xī; 1130 – 1200) oli Songi dünastia aegne hiina filosoof, uuskonfutsianismi tähtsaim teoreetik.
Vaata Filosoofia ja Zhu Xi
Zhuangzi
Zhuangzi (traditsioonilises kirjaviisis 莊子, lihtsustatud kirjaviisis 庄子, pinyinis Zhuāng Zǐ), sünninimega Zhuang Zhou (traditsioonilises kirjaviisis 莊周, lihtsustatud kirjaviisis 庄周, pinyinis Zhuāng Zhōu) oli filosoofilise taoismi üks klassikuid, teose "Zhuangzi" väidetav autor.
Vaata Filosoofia ja Zhuangzi
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Filosoofia ja 19. sajand
1980
1980.
Vaata Filosoofia ja 1980
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.
Vaata Filosoofia ja 20. sajand
Tuntud ka kui Mõtteteadus.