VäljuvSaabuva

🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!

Sisukord

1. 802 suhted: A posteriori, A priori, Aatom, Ab absurdo, Ab esse ad posse valet, a posse ad esse non valet consequentia, Abdera koolkond, Abduktsioon, Absoluut, Absoluutne idealism, Absoluutsus, Abstraheerimine, Abstraktne mõtlemine, Abstraktne objekt, Abstraktsioon, Abstraktsus, Abstraktsus (kunst), Absurd, Absurdsus, Achilleus ja kilpkonn, Acintya-bhedābheda, Ad hoc-hüpotees, Adžiivika, Adiafoorid, Advaita-vedaanta, Adverbiaalne tajuteooria, Aeg, Afekt (filosoofia), Agnostitsism, Ahinsa, Aisting, Ajafilosoofia, Ajaloofilosoofia, Aju tõrres, Akatalepsia, Akraasia, Aksioloogia, Aksioom, Aktsidents, Aktualism, Aleetilised modaalsused, Algprintsiip, Algus, Allakäik, Altruism, Alus (filosoofia), Alussõna, Amoraalsus, Analüüs, Analüütiline otsustus, Analüütiline propositsioon, ... Laienda indeks (752 rohkem) » « Kahaneb indeks

A posteriori

A posteriori on ladinakeelne väljend, mille sõnasõnaline tähendus on 'järgnevast'.

Vaata Filosoofia mõisteid ja A posteriori

A priori

A priori on ladinakeelne väljend, mille sõnasõnaline tähendus on 'eelnevast'.

Vaata Filosoofia mõisteid ja A priori

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Aatom

Ab absurdo

Ab absurdo ehk ex absurdo on argument, mis põhjendab väidet või lükkab vastupidise väite ümber, toetudes vastupidise väite või selle ilmsete järelduste absurdsusele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Ab absurdo

Ab esse ad posse valet, a posse ad esse non valet consequentia

Ab esse ad posse valet, a posse ad esse non valet consequentia ('olemisest olla võimise järeldamine kehtib, olla võimisest olemise järeldamine ei kehti') on traditsioonilise loogika printsiip, mille järgi tegelikkusest järeldub võimalikkus, aga võimalikkusest tegelikkus ei järeldu, st assertoorilisest otsustusest järeldub vastav problemaatiline otsustus, problemaatilisest otsustusest vastav assertooriline otsustus aga mitte.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Ab esse ad posse valet, a posse ad esse non valet consequentia

Abdera koolkond

Abdera koolkond oli presokraatiline filosoofiakoolkond, mille asutasid Abdera linnaga seostatavad varajased atomistid Leukippos ja tema õpilane Demokritos.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Abdera koolkond

Abduktsioon

Abduktsioon (inglise keeles abduction) on Charles Sanders Peirce'i järgi deduktsioonist ja induktsioonist erinev järeldamise viis, mille korral eeldustest järeldatakse äraarvamise teel lõppjäreldus, mis eeldusi seletab.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Abduktsioon

Absoluut

Absoluut on filosoofias see, mille olemasolu ei sõltu millestki muust ning mis seetõttu on kõigest muust sõltumatu ja eneseküllane.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Absoluut

Absoluutne idealism

Absoluutne idealism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt on olemas ainult ideed.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Absoluutne idealism

Absoluutsus

Absoluutsus (ladina sõnast absolutus) on filosoofias omadus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Absoluutsus

Abstraheerimine

Abstraheerimine (ladina sõnast abstrahere 'ära tõmbama, eemaldama') ehk abstraktsioon on nähtuse mõne aspekti mõtteline esiletoomine ja mõnede teiste aspektide kõrvalejätmine.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Abstraheerimine

Abstraktne mõtlemine

Abstraktne mõtlemine on mõtlemine, mis opereerib abstraktsete mõistetega, abstraktsioonidega.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Abstraktne mõtlemine

Abstraktne objekt

Abstraktseteks objektideks ehk abstraktseteks entiteetideks ehk loogilisteks objektideks (Zalta 2016: 174) nimetatakse filosoofias arve, propositsioone jms entiteete.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Abstraktne objekt

Abstraktsioon

Abstraktsioon on eristamise või lahtivõtmise tulemus, abstraheerimisel saadud mõiste või mudel.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Abstraktsioon

Abstraktsus

Abstraktsus on omadus olla abstraheeritud, olla abstraktsioon.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Abstraktsus

Abstraktsus (kunst)

Abstraktsus (või abstraktne) käib millegi kohta, mis ei kujuta midagi meeltega tajutavat, vaid loob meeleolu uue ja seniseostamatu kujundi läbi.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Abstraktsus (kunst)

Absurd

Absurdsus (ladina sõnast absurdus 'mõttetu, totter') on omadus olla mõttetu, mõistuspäraselt õigustamatu.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Absurd

Absurdsus

Absurdsus on loogika reeglite vastasus, vastuolu sisaldamine.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Absurdsus

Achilleus ja kilpkonn

"Achilleus ja kilpkonn" on üks Zenoni apooriatest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Achilleus ja kilpkonn

Acintya-bhedābheda

Acintya-bhedābheda (अचिन्त्यभेदाभेद; sanskriti keeles 'mõeldamatu erinevus-erinevusetus') on Tšaitanja rajatud vedaantakoolkond, Bengali višnuismi õpetuslik alus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Acintya-bhedābheda

Ad hoc-hüpotees

Ad hoc-hüpotees (inglise ad hoc hypothesis) ehk ad hoc-oletus on teaduses ja filosoofias hüpotees, mis on lisatud mingile teooriale eesmärgiga päästa seda teooriat falsifitseeritavuse eest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Ad hoc-hüpotees

Adžiivika

Adžiivika  (sanskriti keeles ājīvika, paali keeles ājīvaka 'eluviis') oli 1.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Adžiivika

Adiafoorid

Adiafoorid (vanakreeka ja ladina adiaphora) on filosoofias ja teoloogias eetika seisukohast neutraalsed, hea ja halva vahepealsed asjad.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Adiafoorid

Advaita-vedaanta

Advaita-vedaanta ehk advaita (sanskriti keeles अद्वैत वेदान्त (advaita-vedānta)) on vedaanta levinuim alakoolkond.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Advaita-vedaanta

Adverbiaalne tajuteooria

Adverbiaalne tajuteooria ehk adverbiaalteooria on epistemoloogiline positsioon, mille kohaselt tajutavad kvaliteedid ei kuulu mitte tajutava objekti, vaid tajuelamuse juurde.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Adverbiaalne tajuteooria

Aeg

Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Aeg

Afekt (filosoofia)

Afekt (ladina keeles affectus või adfectus) on Baruch Spinoza filosoofias kasutatav kontseptsioon, mille on välja töötanud Henri Bergson, Gilles Deleuze ja Félix Guattari, mis panevad rõhku kehalisele või kehastunud kogemusele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Afekt (filosoofia)

Agnostitsism

Agnostitsism on seisukoht, mille järgi ei ole teatud metafüüsilist ja usulist laadi väidete tõesus või väärus teada ja selle teadmine ei ole vast isegi põhimõtteliselt võimalik.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Agnostitsism

Ahinsa

Ahinsa ehk mittekahjustamine või mittevaenulikkus (ss ahimsa; sanskriti ahiṃsā, sõna hiṃsā eitus) on joogas, džainismis, budismis ja teistes India päritolu õpetustes käitumisreegel, mis seisneb kõigi olendite mitte mingil moel, ajal, kohas ja tingimustes kahjustamises.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Ahinsa

Aisting

Aistinguks nimetatakse filosoofias ja traditsioonilises psühholoogias elementaarset meelelist elamust.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Aisting

Ajafilosoofia

Ajafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb ajaga seotud metafüüsiliste ja epistemoloogiliste probleemidega.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Ajafilosoofia

Ajaloofilosoofia

Ajaloofilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb ajaloo kui protsessi või teaduse uurimise ja mõtestamisega.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Ajaloofilosoofia

Aju tõrres

Aju tõrres usub arvuti edastatud impulsside tõttu, et ta kõnnib Aju tõrres ehk vaadiaju on filosoofiline mõtteeksperiment, millega tõstatatakse muuhulgas küsimusi eetika, teadmiste ja inimolemuse osas.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Aju tõrres

Akatalepsia

Akatalepsia (sõna-sõnalt 'mittearusaamine' või 'arusaamise võimatus') on Pyrrhoni ja pürronistide skeptilises õpetuses väidetav võimatus asjadest aru saada.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Akatalepsia

Akraasia

Akraasia (kreeka keeles άκρασία 'segipaisatus') ehk tahtenõrkuse või taltsutamatuse mõiste põlvneb antiikeetika aruteludest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Akraasia

Aksioloogia

Aksioloogia ehk väärtusõpetus ehk väärtusfilosoofia on filosoofia valdkond, mille raames uuritakse väärtusi.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Aksioloogia

Aksioom

Aksioom ehk postulaat on matemaatikas väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud väidete tuletamiseks.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Aksioom

Aktsidents

Aktsidentsi (ladina accidens) all mõeldakse filosoofias seda, mis võib asjale omane olla või mitte olla, ilma et asi lakkaks olemast see, mis ta on.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Aktsidents

Aktualism

Aktualism on seisukoht, mille kohaselt tegelikult ei ole olemas teisi võimalikke maailmu peale tegeliku maailma.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Aktualism

Aleetilised modaalsused

Aleetilised modaalsused on paratamatu tõesusega seotud modaalsused.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Aleetilised modaalsused

Algprintsiip

Algprintsiip on Aristotelese õpetuse järgi enesestmõistetav väide, mis võetakse (koos teiste algprintsiipidega) tõestamisel eelduseks.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Algprintsiip

Algus

Algus on protsessi või asja ajaline, ruumiline, loogiline või muus suhtes võetud esimene ots.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Algus

Allakäik

Allakäik ehk mandumine on heade omaduste, eriti kõlbeliste väärtuste kahanemine või kadumine.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Allakäik

Altruism

Altruism on tahtlik teise heaolu või teise huvide järgimine ilma omapoolset otsest kasu taotlemata.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Altruism

Alus (filosoofia)

Aluse all mõteldakse filosoofias seda, mis püsivana kõigele muule aluseks või põhjaks on või seda kannab.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Alus (filosoofia)

Alussõna

Alussõna (saksa keeles Grundwort) on Martin Buberi raamatu "Mina ja Sina" järgi üks kahest sõnapaarist (Mina-Sina ja Mina-See), mida inimene saab lausuda, konstitueerides oma Mina ja osaledes Jumala kaasloojana oma maailma konstitueerimises.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Alussõna

Amoraalsus

Amoraalsus ehk amoralism on kõlblusetus, moraalitavade eitus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Amoraalsus

Analüüs

Adriaen van Ostade, "Analüüs" (1666) Analüüs ehk eritlus on protsess, mille käigus terviklik või kompleksne teema või objekt lahutatakse lihtsamateks osadeks (elementideks), et lihtsustada teemast või objektist arusaamist, sealhulgas nendevaheliste suhete avastamist.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Analüüs

Analüütiline otsustus

Analüütiline otsustus on Immanuel Kanti järgi otsustus, mille puhul predikaadi mõiste sisaldub subjekti mõistes.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Analüütiline otsustus

Analüütiline propositsioon

Analüütilise propositsiooni mõiste analüütilises filosoofias on moodustatud Immanuel Kanti analüütilise otsustuse eeskujul, kuid seda ei kasutata tavaliselt Kanti eeldustel.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Analüütiline propositsioon

Analüütiline tomism

Analüütiline tomism on suund filosoofias, mis kombineerib tomismi (Aquino Thomase nimest) ja analüütilise filosoofia ideid.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Analüütiline tomism

Analoogia

Analoogia on objektide või objektisüsteemide vaheline võrdlus, mis tõstab esile, mis suhtes neid peetakse sarnasteks.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Analoogia

Anamnees (filosoofia)

Anamnees on Platoni seisukoht, et inimese hinges on teadvustamata teadmisi, mis ta omandas enne hinge kehastumist ideede maailmast.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Anamnees (filosoofia)

Anarhism

Chicago anarhistid. Walter Crane'i gravüür, mis kujutab Haymarketi ülestõusu 4. mai 1886 ohvreid Anarhiamärk Anarhism (kreeka keeles αναρχία, valitsuse või juhi puudumine; ajalooliselt: periood Ateena linnriigis, kui arhonte ei suudetud valida) on sotsiaal-filosoofiline õpetus anarhiast.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Anarhism

Anarhokapitalism

Anarhokapitalism (ingl. anarcho-capitalism; mida on nimetatud ka paleokonservativismiks või laissez-faire'iks) lähtub kapitalistliku turumajanduse mudelist ja põhineb anarhistlikul ideoloogial.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Anarhokapitalism

Andestus

Rembrandt. Kadunud poja tagasitulek (1668). Luuka evangeelium, 15:11 jj. Andestuse ehk andeksandmise mõiste hõlmab pahateo (kahju tekitamise või õiguste rikkumise) ohvri loobumist vaenulikkusest (pahameelest, kättemaksusoovist) pahategija vastu ja pretensioonidest talle ning selle modifikatsioone (andestamine iseendale, andestamine teiste eest, Jumala andestus, andestus Jumalale).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Andestus

Anomaalne monism

Anomaalne monism on vaimufilosoofias keha ja vaimu probleemile pakutud lahendus, mille kohaselt iga vaimusündmus on identne mõne füüsilise sündmusega, kuid vaimusündmustena kirjeldatuna ei allu nad rangetele füüsilistele loodusseadustele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Anomaalne monism

Antiikfilosoofia

Antiikfilosoofiaks nimetatakse õhtumaist filosoofiat selle algusest kuni uusplatonismi lõpuni.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Antiikfilosoofia

Antinoomia

Antinoomia on kahe idee, juriidilise seaduse, kahe väite vm vasturääkivus või nende endi sisemine vastuolu, kuid seda olukorras kus neist kummagi lõplik kinnitamine või kummutamine on põhimõtteliselt võimatu.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Antinoomia

Antipateetiline eksitus

Antipateetiline eksitus (inglise keeles antipathetic fallacy) on David Papineau järgi eksijäreldus, mille puhul asjaolust, et kolmandaisikulised mõtted teadvusliku kogemuse kohta ei kasuta mingil (võib-olla sekundaarsel, meenutuslikul) kujul seda teadvuslikku kogemust ennast, järeldatakse, et erinevalt esimeseisikulistest mõtetest ei saa kolmandaisikulised mõtted käia teadvusliku kogemuse kohta.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Antipateetiline eksitus

Antirealism

Antirealismiks mingit laadi entiteetide suhtes nimetatakse analüütilises filosoofias filosoofilist positsiooni, mis eitab nende tõelist olemasolu või eitab, et väited nende kohta on kas tõesed või väärad.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Antirealism

Antroopsusprintsiip

Antroopsusprintsiip (inglise keeles anthropic principle) on tees, mille kohaselt maailm on niisugune, et seal saaks eksisteerida inimene, sest muidu ei oleks inimesel võimalik seda vaadelda ega kirjeldada.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Antroopsusprintsiip

Antropoloogia

Antropoloogia on teadusharu, mis uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Antropoloogia

Antropomorfism

Naerev kilpkonn ''Emys orbicularis hellenica'' Antropomorfism (kreeka sõnadest anthrōpos 'inimene' ja morphē 'kuju, välimus') tähendab inimese omaduste omistamist teistele olenditele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Antropomorfism

Apodiktiline otsustus

Apodiktiliseks otsustuseks nimetatakse traditsioonilises loogikas otsustust, mille puhul subjekti seost predikaadiga mõeldakse paratamatusega.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Apodiktiline otsustus

Apodiktilisus

Apodiktilisuseks (omadussõna apodiktiline algallikas on vanakreeka sõna ἀποδεικτικός 'tõestav') nimetatakse filosoofias mitut omadust, mis seonduvad paratamatuse või tõestusega: Nende omaduste kandjad on.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Apodiktilisus

Apooria

Apooria (nimetatud ka: loogiline kimbatus) on filosoofias raskesti lahendatav või ületamatu vastuoluga probleem, mis võib tekkida vaatluse (või kogemuse) ja vastava vaatluse (kogemuse) mõttelise analüüsi tagajärjel.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Apooria

Aposterioorne õigustus

Aposterioorne õigustus ehk empiiriline õigustus on teadmise või uskumuse õigustus, mis sõltub meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Aposterioorne õigustus

Aposterioorne mõiste

Aposterioorne mõiste ehk empiiriline mõiste on mõiste, mida pole võimalik määratleda, viitamata meeltekogemusele (või üldisemalt kogemusele).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Aposterioorne mõiste

Aposterioorne tõde

Aposterioorne tõde ehk empiiriline tõde on tõde, mille teadmine või õigustus sõltub meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest) saadud tõenditest ehk mille teadmine saab olla ainult aposterioorne teadmine ja mille õigustus saab olla ainult aposterioorne õigustus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Aposterioorne tõde

Aposterioorne teadmine

Aposterioorne teadmine ehk empiiriline teadmine on teadmine, mille õigustus sõltub meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest) saadud tõenditest ehk mille õigustus saab olla ainult aposterioorne õigustus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Aposterioorne teadmine

Aposterioorsus

Aposterioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavuse sõltuvust kogemusest (kogemuse vältimatust tunnetamiseks), arutluse sõltuvust aposterioorsetest eeldustest (kui arutlusel on nii aprioorseid kui ka aposterioorseid eeldusi, peetakse teda aposterioorseks), teadmise sõltuvust aposterioorsetest põhjenditest ja mõiste või kaemuse vormi omandatavuse sõltuvust kogemusest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Aposterioorsus

Aprioorne õigustus

Aprioorne õigustus on õigustus (episteemiline õigustus), mis on kogemusest sõltumatu ning toetub üksnes mõistusele ja sellest propositsioonist arusaamisele, mille uskumist õigustatakse.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Aprioorne õigustus

Aprioorne otsustus

Aprioorne otsustus on Immanuel Kanti tunnetusteooria järgi kogemusest sõltumatu ja paratamatu kehtivusega otsustus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Aprioorne otsustus

Aprioorne tõde

Aprioorne tõde on tõde, mille teadmine või õigustus ei sõltu meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest) saadud tõenditest ehk mille teadmine saab olla aprioorne teadmine ja mille õigustus saab olla aprioorne õigustus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Aprioorne tõde

Aprioorne teadmine

Aprioorne teadmine on filosoofias teadmine, mis on saadud või mida õigustatakse üksnes mõistusele ja teatavast propositsioonist arusaamisele toetudes, võtmata otseselt või kaudselt appi kogemust (selles kontekstis peetakse kogemuse all enamasti silmas meeltetaju põhjal tehtud tähelepanekuid välismaailma kohta).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Aprioorne teadmine

Aprioorsus

Aprioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavust sõltumatult kogemusest ("kogemuse-eelselt"), arutluse põhinevust aprioorsetel eeldustel, teadmise põhinevust aprioorsetel põhjenditel ja mõiste või kaemuse vormi omandatavust sõltumatult kogemusest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Aprioorsus

Apriorism

Apriorism (ladina sõnast a priori "eelnevast") on filosoofiline õpetus, mis tunnustab a priori teadmist, mille järgi on teadmine, mida inimene omandas enne kogemust ja mida on kogemusest sõltumatu, kusjuures see kogemuse ja kogemusest sõltumatus on sellise teadmise eelis, sest see pakub oma vaieldamatut usaldusväärsust võrreldes teadmisega, mis on omandatud kogemuse kaudu.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Apriorism

Argumendid Jumala olemasolu vastu

Argumendid Jumala olemasolu vastu on argumendid, millega püütakse ümber lükata väidet, et eksisteerib Jumal kui kõiksuse kõikvõimas ja täiuslik looja ja valitseja.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Argumendid Jumala olemasolu vastu

Argument

Argument on mis tahes kirjalik või suuline tekst või ka tegu, mida kasutatakse kellegi veenmiseks.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Argument

Argumentatsioon

Argumentatsioon ehk argumenteerimine on mingi väite tõesuse või tõepärasuse põhjendamine teiste väidete (argumentide) abil.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Argumentatsioon

Argumentum ad verecundiam

Argumentum ad verecundiam on loogikaviga, kus argumentatsioonis toetutakse ebakohase autoriteedi arvamusele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Argumentum ad verecundiam

Aru

Aru (saksa keeles Verstand, vene keeles рассудок) on kitsamas mõttes (erinevalt mõistusest) inimese võime omada mõisteid ja teha otsustusi.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Aru

Arukus (vaimufilosoofia)

Arukuse ehk intelligentsuse (inglise keeles intelligence) all mõistetakse vaimufilosoofias (näiteks seoses Turingi testiga) olendi omadust omada mõtlemist, mõistust, aru vms, või käitumise omadust tuleneda mõtlemisest vms.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Arukus (vaimufilosoofia)

Arutlusviga

Arutlusviga (ingl fallacy) on vigase või kehtetu arutluskäigu kasutamine, et jõuda järelduseni.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Arutlusviga

Arv

Arv on üks matemaatika algmõisteid; see hõlmab loendamisel ehk lõplike hulkade võrdlemisel saadava naturaalarvu mõistet ning selle mitmesuguseid üldistusi, sealhulgas täisarv, ratsionaalarv ja kompleksarv.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Arv

Asi

Asi kõige üldisemas tähenduses on ükskõik mis ese (kaasa arvatud elusolend).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Asi

Asi iseeneses

Asi iseeneses (saksa Ding an sich) on Immanuel Kanti termin, viitamaks reaalsusele, mida subjekt ei suuda tunnetada (tunnetatavat nimetas Kant terminiga asi meie jaoks (saksa Ding für uns)).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Asi iseeneses

Asjaolu

Asjaolu (saksa keeles Sachverhalt, soome keeles asiaintila) ehk asjade seis ehk asjaseis (inglise keeles state of affairs), ka olukord ehk situatsioon, on entiteet, mis vastab propositsioonile p ja on olemas (ehk "kehtib") siis ja ainult siis, kui p on tõene.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Asjaolu

Ataraksia

Ataraksia (kreeka Ἀταραξία (ataraxia) 'hingerahu') oli vanakreeka filosoofide Pyrrhoni ja Epikurose kasutatud termin (erilise) hingerahu kohta, mis peaks saavutatama pärast välismõjudest (sh muredest, valust ja ängist (inglise distress)) vabanemist.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Ataraksia

Ateism

Ateism (vanakreeka sõnast ἄθεος atheos, 'jumalata') on laias mõistes usu puudumine Jumala või jumalate olemasolusse.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Ateism

Atomism

Atomism ehk atomistika on materialistlik filosoofiline õpetus, mis eeldab, et maailm koosneb aatomitest ja tühjusest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Atomism

Auk

Auk on avatud tühimik või süvend mingis materjalis, esemes, maapinnas või mujal.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Auk

Autonoomia (filosoofia)

Autonoomia on isiku võime ja võimalus omada võimu oma tegude üle ning kujundada oma elu vastavalt omaenda põhjenditele ja motiividele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Autonoomia (filosoofia)

Avatud ühiskond

Avatud ühiskond (inglise open society) on tuntud kui filosoof Karl Raimund Popperi ühiskonnafilosoofia mõiste.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Avatud ühiskond

Ühtsus

Ühtsus on mitmetähenduslik sõna.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Ühtsus

Üksiktermin

Üksiktermin (inglise keeles singular term, saksa keeles singulärer Term, ka Nominator ladinakeelsest sõnast nominare, nimetama, saksa keeles benennen), ka pärisnimi (inglise keeles proper name, saksa keeles Eigenname) on keelefilosoofias ja predikaatloogikas väljend (Ausdruck), mis tähistab (bezeichnet) täpselt ühte objekti (Gegenstand).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Üksiktermin

Üldeitav otsustus

Üldeitav otsustus on süllogistikas otsustus kujul "Ükski S ei ole P", kus S on subjekt ja P on predikaat.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Üldeitav otsustus

Üldistamine

Üldistamine on loogilise mõtlemise võte, mille abil mõttes ühendatakse sarnaste nähtuste üldised ja olulised omadused.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Üldistamine

Üldisus

Üldisus on mõtlemise, tunnetuse, mõiste, termini või sõna omadus rakenduda kehtivalt enam kui ühel üksikjuhul; mida rohkematele üksikjuhtudele rakendutakse, seda suurem on üldisuse määr.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Üldisus

Üldjaatav otsustus

Üldjaatav otsustus on süllogistikas otsustus kujul "Kõik S on P", kus S on subjekt ja P on predikaat.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Üldjaatav otsustus

Üldmõiste

Üldmõiste on mõiste, mille maht on mingi tunnuse või tunnuste kogumiga määratletud klass.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Üldmõiste

Ülemäärane tegu

Ülemäärane tegu on moraalselt kiiduväärne tegu, mis ületab kohuse nõuded.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Ülemäärane tegu

Ülevus

Ülevus on õhtumaise esteetika mõiste, mis märgib mõõtmatu ja kirjeldamatu objekti tekitatud tundmust.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Ülevus

Üliinimene

Üliinimese (prantsuse keeles homme supérieur, saksa keeles Übermensch) all mõeldakse täiuslikku inimest, erakordsete võimetega inimest või inimesest kõrgemale arenenud olendit (ehk üleinimest).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Üliinimene

Ürgalge

Ürgalge (kreeka arche) oli antiikaja filosoofias see, millest kõik tekib, mille olemasolu tõttu püsib ning mis on hävimatu.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Ürgalge

Äärmus

Äärmus on piiripealne aste mingil omadusel, nähtusel või olukorral.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Äärmus

Õiglase sõja teooria

Õiglase sõja teooria (jus bellum iustum) on õpetus, millele on ka viidatud kui sõjaväe eetika traditsioonile.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Õiglase sõja teooria

Õiglus

Õiglus on sotsiaalne vahekord, mida peetakse õigeks.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Õiglus

Õigusfilosoofia

Õigusfilosoofia on õiguse aluseid käsitlev filosoofia haru.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Õigusfilosoofia

Õigustuskontekst

Õigustuskontekst on Hans Reichenbachi järgi teaduslike hüpoteeside ja teooriate epistemoloogilise uurimise kontekst, mis puudutab nende verifitseerimist ja kinnitamist.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Õigustuskontekst

Õnn

Õnn ehk õnnelikkus on inimese vaimne ja emotsionaalne seisund alates meeldivast rahulolust kuni intensiivse rõõmuni.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Õnn

Bayesiaanlus

Bayesiaanlus on filosoofias seisukoht, mille kohaselt matemaatiline tõenäosusteooria on rakendatav väidete usutavuse astme suhtes või astme suhtes, millel ratsionaalsed toimijad usuvad väidete tõesusse.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Bayesiaanlus

Böckenförde dilemma

Böckenförde dilemma on endise Saksamaa põhiseaduskohtuniku Ernst-Wolfgang Böckenförde kirjeldatud probleem, mille kohaselt sekulaarsetel riikidel on raskusi sotsiaalse kapitali loomisel.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Böckenförde dilemma

Berkeley interpretatsioon

Berkeley interpretatsioon (ka Berkeley-Kopenhaageni interpretatsioon) kvantmehaanikas on kvantmehaanika interpretatsioon, mis viitab immaterialistlikule filosoofiakontseptsioonile, mille autor oli 17.–18.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Berkeley interpretatsioon

Biheiviorism

Biheiviorismiks (inglise behaviorism) nimetatakse mitmesuguseid vaateid, mis taandavad inimese ja muude loomade vaimu uurimise nende käitumise uurimisele või näevad ette nende käitumise uurimist puhtloodusteaduslike meetoditega.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Biheiviorism

Binaarne opositsioon

Binaarne opositsioon on tähenduslikult vastandlike terminite või vaadete süsteem.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Binaarne opositsioon

Bioeetika

Bioeetikaks nimetatakse tavaliselt eetika valdkonda, mis tegeleb peamiselt inimeluga.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Bioeetika

Bioloogia filosoofia

Bioloogia filosoofia ehk bioloogiafilosoofia on teadusfilosoofia osa, mis tegeleb bioloogiaga seotud epistemoloogiliste, ontoloogiliste ja eetiliste küsimustega.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Bioloogia filosoofia

Brahman

Brahman (sanskriti keeles ब्रह्मन) on india ja hinduismi filosoofias ja teoloogias kosmiline maailmahing, universumi alge, lõputu, igavene elu, energia ja jõu allikas.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Brahman

Brentano tees

Brentano tees on Franz Brentano raamatus "Psychologie vom empirischen Standpunkte" ("Psühholoogia empiirilisest vaatepunktist", 1874) esitatud tees: "...

Vaata Filosoofia mõisteid ja Brentano tees

Briti idealism

Briti idealism oli filosoofiasuund Suurbritannias 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi alguseni.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Briti idealism

Budism

Nepalis 2022. aastal Budism on laialdane ja mitmekülgne nähtus, mis avaldub paljude Ida- ja Kagu-Aasia rahvaste ja kultuuride religioonides ja folklooris, pärimustes ja kombestikus, keeles ja kirjanduses, kunstis, muusikas, arhitektuuris ja mujal, mis sai alguse 6.–5. sajandil eKr elanud Siddhārtha Gautama õpetustest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Budism

Buridani eesel

Buridani eesel (inglise Buridan's ass) on hüpoteetiline olukord, mille all mõeldakse, et kui eesel on näljane ja ta on paigutatud kahe täpselt ühesuguse heinakuhja vahele, siis ta ei oska kumbagi eelistada, ja sureb nälga.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Buridani eesel

Cambridge'i muutus

Cambridge'i muutus on filosoofiline mõiste, mille kohaselt entiteet x on muutunud ainult siis kui on olemas predikaat F, mis pole tõene (on tõene) x-i suhtes ajal t1, aga pole tõene (on tõene) x-i suhtes mõnel hilisemal ajal.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Cambridge'i muutus

Ceteris absentibus

Ceteris absentibus (ladina keeles 'teiste (jõudude) puudumise korral') on eksperimentaalses teaduses rakendatav uurimisprintsiip.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Ceteris absentibus

Ceteris paribus

Ceteris paribus on ladinakeelne fraas, ligikaudse tähendusega "muu võrdsuse korral", mis on kasutusel eriti teadusfilosoofias kui füsikalistliku teadusliku eksperimendi tähtis tingimus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Ceteris paribus

Circulus vitiosus

Circulus vitiosus (ladina keeles sõna-sõnalt 'paha ring' või 'vigane ring', eesti keeles enamasti 'suletud ring' või 'nõiaring') on filosoofias ja loogikas eksimus mõtlemise reeglite vastu, mille puhul kasutatakse määratluses või tõestuses seda, mida alles hakatakse määratlema või tõestama.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Circulus vitiosus

Cogito, ergo sum

Cogito, ergo sum ("Mõtlen, järelikult olen"; originaalsel kujul prantsuse keeles "Je pense donc je suis") on René Descartesi kasutatud ladinakeelne filosoofiline väide, mis viitab veendumusele, et enda eksistentsis on võimalik kahelda vaid siis, kui sa olemas oled.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Cogito, ergo sum

Dao

pisi Dao (hiina keeles 道 (pinyinis dào, Wade'i-Gilesi transkriptsioonis tao), jaapani keeles 道 (dō), korea keeles 도 (do); 'tee', 'kulg', 'kulgemine') on hiina kultuuri ja selle mõjupiirkonna kultuurides levinud filosoofiline üldmõiste.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Dao

Darvinism

Darvinism on suund evolutsionismis, mis põhineb Charles Darwini evolutsiooniteoorial.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Darvinism

Deduktiivne arutlus

Deduktiivne arutlus on arutlus, mille eelduste tõesust peetakse järelduse tõesust tagavaks.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Deduktiivne arutlus

Deduktsioon

Deduktsioon on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Deduktsioon

Definitsioon

Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Definitsioon

Deism

Deism on seisukoht, mille kohaselt Jumal on maailma loonud, kuid ei sekku selle toimimisse olevikus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Deism

Dekonstruktsionism

Dekonstruktsionism on Jacques Derrida dekonstruktsioonil kui erinevuse mängu kasutamisel rajanev tänapäeva filosoofia mõttemuster.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Dekonstruktsionism

Dekonstruktsioon

Dekonstruktsioon (tarindi eemaldamine) on tekstis oleva tõlgendussüsteemi koost lahti võtmine, mis võimaldab ligi pääseda jutustuse vaikivate eelduste juurde.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Dekonstruktsioon

Demarkatsiooniprobleem

Demarkatsiooniprobleem on filosoofiline probleem, mis seisneb raskuses leida kriteeriumid, mille järgi saab teadust eristada mitteteadusest, eriti pseudoteadusest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Demarkatsiooniprobleem

Demiurg

Demiurg on Jumal või jumalus, kes korrastab algkaose, võidab mütoloogilise ürgkoletise ja loob maailma.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Demiurg

Demokraatia

Naine 2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste ajal hääletamas Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Demokraatia

Denominatio intrinseca

Denominatio intrinseca on skolastilises filosoofias asja nimetus mingi talle seesmiselt omase aktsidentsi (mitte suhte) kaudu.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Denominatio intrinseca

Deontiline loogika

Deontiline loogika on modaalloogika haru, mis uurib niisuguste sõnade (ja mõistete) nagu "lubatav" ("lubatud"), "lubamatu" ("keelatud"), "kohustuslik" ("kohustus", "kohus", "nõutav", "mittekohustuslik", "fakultatiivne", "peaks", "peab", "ülemäärane", "tähtsusetu", "tähtis", "vähim, mida teha annab", "parem kui", "parim", "hea", halb", "nõue", "vabadus", "võim", "immuniteet" vahelisi loogilisi suhteid.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Deontiline loogika

Deontoloogiline eetika

Deontoloogia (vanakreeka keele δέον, deon, 'nõutav, vajaolev, kohane') on moraalifilosoofia suund ja moraaliteooria tüüp, mille kohaselt tuleb tegude moraalsust hinnata eelkõige lähtuvalt nende vastavusest moraalireeglitele või tunnetatud kohustusest moraali või selle reeglite suhtes.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Deontoloogiline eetika

Descartesi dualism

Descartesi dualism on keha ja vaimu dualismi versioon, mille esitas René Descartes.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Descartesi dualism

Determinism

Determinism on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt on kõikidel otsustel ja sündmustel seaduspärased põhjused ja kõiki sündmusi ning otsuseid on põhimõtteliselt võimalik ette näha.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Determinism

Dialektika

Dialektika (vanakreeka sõnast dialektikē, mis on tuletatud sõnast dialegesthai 'läbi või lahti rääkima') on filosoofia mõiste, mille tähendus on aegade jooksul muutunud ning mida tänapäeval ei mõisteta üheselt, kuid mida sageli seostatakse dialoogiga või vasturääkivusega või teesilt ja antiteesilt sünteesini jõudmisega.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Dialektika

Dialektiline loogika

Dialektilise loogika all mõistetakse Hegeli teostes arendatud loogikat, Karl Marxi "Kapitali" aluseks olevat loogikat või formaalset loogikat, milles vastuolud on lubatud.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Dialektiline loogika

Dialektiline materialism

Dialektiline materialism on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi väljatöötatud filosoofiline positsioon, mis modifitseerib Georg Friedrich Wilhelm Hegeli dialektikat materialistlikul alusel.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Dialektiline materialism

Dihhotoomia (apooria)

"Dihhotoomia" on üks Zenoni apooriatest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Dihhotoomia (apooria)

Dihhotoomia (loogika)

Dihhotoomia on kaheksjaotus, vastandus, mis loogikas tähendab mõiste mahu järjestikust liigitamist kaheks vasturääkivaks mõisteks (näiteks inimeste liigitamine soo järgi meesteks ja mittemeesteks ehk naisteks).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Dihhotoomia (loogika)

Diskursiivsus

Diskursiivne on loogilisel arutlusel põhinev, järelduslik.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Diskursiivsus

Diskursus

Diskursuse all mõeldakse sotsiaal- ja humanitaarteadustes ükskõik millist ütluste organiseeritud kogumit.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Diskursus

Dispositsioon (filosoofia)

Dispositsioon on millegi omadus käituda võimalikes olukordades teatud viisil.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Dispositsioon (filosoofia)

Docta ignorantia

Docta ignorantia (sõna-sõnalt 'õpetatud teadmatus') on mõistmise (ratsionaalsuse) piire ületav teadmine, eriti Jumala kohta.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Docta ignorantia

Dualism

Dualismi all mõeldakse filosoofias tavaliselt positsiooni, mis peab vaimset ja materiaalset alget iseseisvalt eksisteerivateks.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Dualism

Eelarvamus

Eelarvamus on ebapiisavale informatsioonile (sageli peamiselt teiste inimeste arvamusele) toetudes kujundatud stereotüüpne hoiak, mis võetakse enne objekti kohta vahetute objektiivsete andmete omandamist (a priori).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Eelarvamus

Eeldus

Eeldus on propositsioon (väide), mille tõesus võetakse arutlemisel aluseks, olgugi et selle tõesus pole kindel.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Eeldus

Eesmärk

Eesmärk on tulevikuseisund, mille poole püüeldakse, subjekti kujutlus tulevikust, mille saavutamiseks ta on valmis rakendama tahte (pingutama, ületama raskusi, ja vastutama selle eest, mis välja tuleb).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Eesmärk

Eesti filosoofia

Filosoofia ajalugu Eestis sai alguse mitte-eestlastest, kelle seas on Gottlob Benjamin Jäsche (1762–1842). Nende looming ei ole küll ''eesti'' (rahvuslik) filosoofia, kuid kuulub siiski ''Eesti'' filosoofiasse. Üks tuntumaid eesti teadusfilosoofe oli Rein Vihalemm (1938-2015).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Eesti filosoofia

Eetika

Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Eetika

Eetika mõisteid

Siin on loetletud eetika mõisteid.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Eetika mõisteid

Efektiivne altruism

Efektiivne altruism on filosoofia ja sotsiaalne liikumine, mis kasutab mõistust ja tõendusmaterjale määramaks, millised on kõige efektiivsemad viisid maailma paremaks muutmiseks.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Efektiivne altruism

Egoism

Egoism ehk isekus on isiksuseomadus, mille korral inimene tähtsustab iseennast ja käitub enda huvides, seades enda vajadused teiste omadest kõrgemale.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Egoism

Eimiski

Eimiski on midagi sellist, mida pole mitte mingis mõttes.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Eimiski

Eitus

Loogikas nimetatakse propositsiooni eituseks ehk negatsiooniks selle propositsiooniga kontradiktoorset propositsiooni.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Eitus

Eksistentsialism

Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Eksistentsialism

Eksperiment

Eksperiment (ladina sõnast experimentum 'katse') ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, seejuures tingimusi kontrolli all hoides.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Eksperiment

Eksperimentaalne filosoofia

Eksperimentaalne filosoofia on analüütilise filosoofia raames tekkinud filosoofiasuund, millele on iseloomulik toetumine empiirilistele uuringutele, peamiselt tavainimeste intuitsioonide kohta.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Eksperimentaalne filosoofia

Ekstensionaalne kontekst

Ekstensionaalne kontekst (inglise extensional context) on lause, milles sama osutusega sõnu või väljendeid võib teineteise vastu välja vahetada ilma lause tõeväärtust muutmata.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Ekstensionaalne kontekst

Eksternalism

Eksternalism on filosoofiliste seisukohtade kogum, mille järgi sõltub vaimne tegevus osaliselt vaimuvälisest maailmast ja mis vastandub seega internalismile.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Eksternalism

Elavik

Elavik (elumaailm, eluilm) on isikuülene inimestevahelises suhtluses loodud tähenduslik keskkond.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Elavik

Element (stiihia)

Elementideks nimetatakse Euroopa ja ida traditsioonilistes maailmapiltides maailma ürgalgeid (kreeka arche).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Element (stiihia)

Eliminativism

Eliminativism mingi mõiste või mõistestiku suhtes on seisukoht, et selle mõistestiku kasutamisest tuleb täielikult loobuda ning asendada see fundamentaalsema mõistestikuga.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Eliminativism

Elise-Eretria koolkond

Elise-Eretria koolkond on vanakreeka filosoofiakoolkond, mille rajas lühikest aega Sokratese tutvusringkonda kuulunud Phaidon ElisestDiogenes Laertios, "Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest" II raamat, lõik 105 Phaidon on ka Platoni ühe dialoogi nimitegelane, kuid sellest hoolimata ei ole tema ja esialgse Elise koolkonna õpetusest palju teada.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Elise-Eretria koolkond

Elu

Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Elu

Elu mõte

Elu mõte on inimese elu kogetav objektiivne väärtus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Elu mõte

Emanatsioon

Emanatsioon (ladina sõnast emanatio 'väljavoolamine') on teatud usundite ja filosoofiate järgi madalama iseeneslik tekkimine kõrgemast, mis jätab kõrgema puutumata.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Emanatsioon

Emergentsus

mustrite kujunemine lumehelvestes on näiteks emergentsusele füüsikalises süsteemis Termiidikoloonia poolt rajatud keerulise ehitusega pesad on näitks emergentsusele looduses Emergentsus (ka: emerdžentsus) on mingi asja (entiteedi; sealhulgas omaduse või seaduse) omadus, mis seisneb selles, et ta ilmneb tänu mingite muude (tavaliselt fundamentaalsemate) asjade olemasolule, kuid ei taandu nendele asjadele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Emergentsus

Emotsioon

Tunne ehk emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Emotsioon

Empiiriline valem (teadusteooria)

Empiiriline valem on vaatlusel või katsel põhinev valem, mis ei ole tuletatud teooriast ega teistest teadaolevatest seaduspärasustest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Empiiriline valem (teadusteooria)

Empiirilisus

Empiirilisus ehk kogemuslikkus on kogemusel põhinevus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Empiirilisus

Empirism

Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kogemuseelset teadmist (või kaasasündinud ideesid).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Empirism

Enese ja teise asümmeetria

Enese ja teise asümmeetria (inglise keeles self-other asymmetry, self/other asymmetry) on tavamoraalis ehk tervemõistuslikus moraalis esinev samalaadsete tegude või tegematajätmiste erinev moraalne staatus olenevalt sellest, kas tegu on suunatud enesele või kellelegi teisele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Enese ja teise asümmeetria

Eneseloome

Eneseloome on Richard Rortyl nõue, et ühiskonnas oleks suurem avatus ja ruum eneseteostuseks.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Eneseloome

Enesestmõistetavus

Enesestmõistetavus ehk iseenesestmõistetavus ehk iseenesest teada olek (ladina keeles esse per se notum, inglise keeles self-evidence) on filosoofias propositsiooni (mõtte, väite) omadus, mis seisneb selles, et sellest pole võimalik aru saada ilma teadmiseta, et see on tõene.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Enesestmõistetavus

Eneseteadlikkus

Eneseteadlikkus on enesekontrollivõime ja võime tunnustada ennast üksikindiviidina, kes seisab eraldi keskkonnast ning teistest üksikindiviididest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Eneseteadlikkus

Eneseteadvus

Eneseteadvuseks nimetatakse psühholoogias teadlikkust enese psüühikast ja kehast.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Eneseteadvus

Eneseteostus

Eneseteostus (ladinakeelsest väljendist sui actus) on oma annete ja võimaluste realiseerimine või täitmine, määratledes seda kui liikumapanevat jõudu, mis on olemas kõigis.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Eneseteostus

Entelehhia

Entelehhia, eesti keelde vahel tõlgitud ka kui teokstehtus (kreeka keeles εντελέχεια, ladina transliteratsioonis entelechia) on mõiste Aristotelese filosoofias.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Entelehhia

Entitas

Entitas ('olev-us') on skolastikas oleva olemus, mis teeb ta selleks, mis ta on, ning ilma milleta teda ei saaks olla.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Entitas

Entiteedirealism

Entiteedirealism on teadusfilosoofias realismi poolik variant, mis peab reaalseteks ainult entiteete, mitte teooriaid (teaduse seadusi).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Entiteedirealism

Entiteet

Entiteet (uusladina sõnast entitas), ka olem, on mis tahes, mis on olemas, olgu siis reaalselt või ainult mõtteliselt või fiktiivselt (fiktiivne entiteet), konkreetselt või abstraktselt (abstraktne objekt), asjana, omadusena, seisundina, suhtena, asjaoluna, protsessina või sündmusena.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Entiteet

Epifenomen

Mingi nähtuse epifenomeniks nimetatakse üldises mõttes selle nähtuse kaasnähtust – nähtust, mis põhinähtusega kaasneb, ilma et tal oleks vaadeldavas seoses iseseisvat tähtsust.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Epifenomen

Epifenomenalism

Epifenomenalism on filosoofias seisukoht, mille kohaselt on olemas epifenomenid – entiteedid, mis on küll põhjustatud, kuid millel pole tagajärgi (või pole füüsilisi tagajärgi).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Epifenomenalism

Epikureism

Epikureism on filosoofiavool, mis põhineb antiikfilosoof Epikurose (4.–3. sajand eKr) õpetustel.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Epikureism

Epistemoloogia

Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Epistemoloogia

Epistemoloogia mõisteid

Siin on loetletud epistemoloogia mõisteid.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Epistemoloogia mõisteid

Erapooletus

Valiku, otsuse, hinnangu või käitumise erapooletus on valiku, otsuse, hinnangu või käitumise omadus, mis seisneb sõltumatuses sellest valikust, otsusest, hinnangust või käitumisest mõjutatud isikute (või üldisemalt: asjade) teatud omadustest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Erapooletus

Erinevus

Erinevus ehk differents (ladina keeles differentia, inglise keeles difference, saksa keeles Differenz, prantsuse keeles différent või différant) on eristav tunnus või omadus, entiteedi unikaalsus, selle eriline ainukordsus või suhe.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Erinevus

Erinewus

Erinewus (prantsuse keeles différance) on tõlkija Hasso Krulli poolt eesti keeles kasutusele võetud termin tähenduste ebapüsivuse mõiste jaoks Jacques Derrida teksti Positsioonid tõlkes.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Erinewus

Eristamatute identsus

Eristamatute identsus (inglise identity of indiscernibles) on Gottfried Wilhelm Leibnitzi sõnastatud printsiip, mille järgi ei leidu kahte objekti, mille kõik omadused oleksid ühed ja samad.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Eristamatute identsus

Ese

Sõna "ese" (saksa keeles Gegenstand) kasutatakse osalt samades tähendustes nagu sõna "objekt".

Vaata Filosoofia mõisteid ja Ese

Esmasus, teisasus, kolmasus

Esmasus, teisasus ja kolmasus on Charles Sanders Peirce’i fenomenoloogilised kategooriad, mida ta kasutab kõikide asjade, nähtuste ja tunnetuslike kogemuste kirjeldamiseks.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Esmasus, teisasus, kolmasus

Esse est percipi

Esse est percipi (tõlkes ladina keelest 'olemine on tajutav olemine') on fraas, mille võttis kasutusele George Berkeley, et iseloomustada kõiki tajutavaid objekte.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Esse est percipi

Essentsialism

Essentsialism on lähtumine eeldusest, et teatud tüüpi entiteetidel (või kõigil entiteetidel) on olemus (essentia), mis on iseloomustatav olemuslike omadustega.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Essentsialism

Esteetika

Esteetika (vanakreeka keeles aisthētikos 'meelelise tajuga seotud') on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldprintsiipe, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Esteetika

Esteetika mõisteid

Siin on loetletud esteetika mõisteid.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Esteetika mõisteid

Eternism

Eternism ehk eternalism on metafüüsiline seisukoht, mille kohaselt aeg on samasugune reaalsuse mõõde nagu ruumi kolm mõõdet, mistõttu minevik, olevik ja tulevik on kõik ühevõrra reaalsed.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Eternism

Ettekujutus

Ettekujutus (inglise keeles representation, ladina keeles repraesentatio, saksa keeles Vorstellung), ka kujutlus, ilming, esinemine, avaldumine, idee, mõte on viis, kuidas subjekt enda jaoks midagi mõteldavaks või kogetavaks teeb.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Ettekujutus

Ettemääratud harmoonia

Ettemääratud harmoonia teooria (inglise pre-established harmony) on Gottfried Wilhelm Leibnitzi seisukoht, et keha ja vaim ei mõjuta teineteist, kuid nii kehalised kui ka vaimsed sündmused on jumala poolt ette määratud ning kooskõlastatud.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Ettemääratud harmoonia

Eudaimonism

Eudaimonism (vanakreeka sõnast eudaimonia 'õnnelikkus, hea käekäik, hea saatus') on eetiline teooria või mõtteviis, mille kohaselt on inimese eesmärgiks õnneliku elu saavutamine.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Eudaimonism

Fakt

Fakt (ladina keele sõnast factum "tehtud") on tegelikkuses kindlakstehtav asjaolu, mille väljenduseks on tõene väide.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Fakt

Fallibilism

Fallibilism on filosoofia mõttemuster ja epistemoloogiline teooria, mis ühendab erinevad hoiakud, mille kohaselt võivad meie uskumused, ootused ja arusaamad maailmast osutuda ekslikeks, kuid see ei tähenda, et me ei võiks neid olemasolevate teadmiste piires uskuda.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Fallibilism

Falsifikatsionism

Falsifikatsionism on Karl Popperilt pärinev induktsionismi vastustav teadusekäsitus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Falsifikatsionism

Falsifikatsioon

Teoreetilise väite või teooria falsifikatsiooniks ehk falsifitseerimiseks nimetatakse selle järeldustega vastuolus oleva fakti tuvastamist.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Falsifikatsioon

Falsifitseeritavus

Falsifitseeritavus ehk kummutatavus on teoreetilise väite põhimõtteline ümberlükatavus vaatluste või katsete põhjal.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Falsifitseeritavus

Fantaasia

Fantaasia (vanakreeka keeles phantasia 'kujutlus') on teadlikult ebareaalne ettekujutus või inimliku ettekujutamise võime.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Fantaasia

Füüsikaline maailmapilt

Füüsikaline maailmapilt on mingile ajaperioodile iseloomulik ettekujutus sellest, kuidas materiaalne maailm on üles ehitatud ning millised seosed ja seaduspärad selles kehtivad, vastavalt füüsikateaduse selleks ajaks üldiselt omaks võetud uurimistulemustele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Füüsikaline maailmapilt

Füüsikaseadus

Füüsikaseadus on füüsikalise loodusseaduse üldistatud formuleering enamasti matemaatilisel kujul.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Füüsikaseadus

Füsikalism

Füsikalism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt kõik on füüsiline (või füüsikaline)Daniel Stoljar.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Füsikalism

Feminism

Veenuse märk peeglina ja ülestõstetud rusikaga Ühendatud Marsi ja Veenuse märk koos võrdusmärgiga, nõudmaks sugude võrdsust Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, sealhulgas poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Feminism

Feministlik epistemoloogia

Feministlik epistemoloogia on teadmiste teooriate uurimine, mis hõlmab soolise võrdõiguslikkuse uuringuid ja naisteõpinguid.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Feministlik epistemoloogia

Fenomen

Fenomeniks (vanakreeka keeles phainomenon 'ilmuv, ilmnev, paistev, nähtuv'; lihtsamalt 'nähtus, nähtumus') nimetatakse filosoofias üksust, mis esineb või ilmneb teatud valdkonnas mingil kindlal viisil (näiteks mõistusefenomenid, psüühilised fenomenid, keelefenomenid jne).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Fenomen

Fenomenalism

Fenomenalism on filosoofiline positsioon, mille järgi propositsioonid füüsilise maailma kohta saab analüüsida propositsioonideks selle kohta, kuidas ühed aistingute järgnevused tooksid kaasa teisi.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Fenomenalism

Fenomenoloogia

Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimist (sealhulgas filosoofiasuunda, mida nimetatakse ka fenomenoloogiliseks filosoofiaks).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Fenomenoloogia

Fenomenoloogiline filosoofia

Fenomenoloogiline filosoofia ehk fenomenoloogia on filosoofia suund, mis peab filosoofilise uurimise fundamentaalseks üksuseks fenomeni.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Fenomenoloogiline filosoofia

Filister

Filister on väikekodanlik, kitsarinnaline ja enesega rahulolev, konservatiivne, madala kohanemisvõimega, kultuurivaenulik ja rutiini armastav inimene.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Filister

Filosoofia

Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Filosoofia

Filosoofia (õppeaine)

Filosoofia on õppeaine, mis oli 1996.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Filosoofia (õppeaine)

Filosoofiaolümpiaad

Filosoofiaolümpiaad on kahevooruline võistlus gümnasistidele, kus võisteldakse filosoofilise essee kirjutamises, väitluses, filosoofia ajaloo ja mõistete ning loogika põhimõtete tundmises.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Filosoofiaolümpiaad

Filosoofiline analüüs

Filosoofiline analüüs (inglise philosophical analysis) on mõistete, uskumuste, seisukohtade ja teooriate uurimine nende komponentide (varjatud) eelduste ja neist tulenevate järelduste selgitamise teel.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Filosoofiline analüüs

Filosoofiline antropoloogia

Filosoofiline antropoloogia (inglise philosophical anthropology) ehk antropoloogiline filosoofia (inglise anthropological philosophy) on distsipliin, mis tegeleb inimesega ja inimestevaheliste suhetega seotud metafüüsiliste ja fenomenoloogiliste küsimustega.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Filosoofiline antropoloogia

Filosoofiline küsimus

Filosoofilised küsimused on küsimused olemise ja selle põhjuste ja tähenduse kohta, niisamuti teadmiste, väärtuste, tunnetuse, keele jne, muuhulgas ka filosoofia enese kohta.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Filosoofiline küsimus

Filosoofiline loogika

Filosoofiline loogika (inglise philosophical logic) on ratsionaalse mõtlemise filosoofiline uurimine.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Filosoofiline loogika

Filosoofiline nõustamine

Filosoofiline nõustamine on kaasaegne liikumine praktilises filosoofias.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Filosoofiline nõustamine

Filosoofiline probleem

Filosoofiline probleem uurib sügavat ideed, maailmavaatelist kontseptsiooni sisaldavat.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Filosoofiline probleem

Formalism (kunstifilosoofia)

Formalism on kunstiteoorias ja kunstifilosoofias vaade, mille kohaselt 1) kunstiteose väärtus on täielikult määratud tema vormiga ja 2) kunsti olemus on määratud kunstiteose vormiga. Kategooria:Kunstiteadus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Formalism (kunstifilosoofia)

Frankfurdi koolkond

Frankfurdi koolkond on neomarksistlikku ühiskonnateooriat arendanud koolkond, mis kujunes Frankfurdi Ülikooli sotsiaaluuringute instituudis 1931.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Frankfurdi koolkond

Funktsionalism (vaimufilosoofia)

Funktsionalism on seisukoht vaimufilosoofias, mille kohaselt vaimuseisundid on määratud nende põhjuste ja tagajärgedega.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Funktsionalism (vaimufilosoofia)

Funktsioon

Funktsioon üldtähenduses on eesmärgipärane omadus, ülesanne, otstarve.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Funktsioon

Funktsioon (bioloogia)

Funktsioon on bioloogias organismi mõne anatoomilise, füsioloogilise või käitumusliku omaduse (tunnuse) otstarve.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Funktsioon (bioloogia)

Funktsioon (filosoofia)

Mingi asja, omaduse või protsessi funktsioon on ülesanne, mida see on mõeldud või määratud täitma.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Funktsioon (filosoofia)

Gödeli ontoloogiline jumalatõestus

Gödeli ontoloogiline jumalatõestus on argumendid Jumala olemasolu kasuks, mis leiduvad kuulsa loogiku Kurt Gödeli märkmikes ja mis avaldati alles pärast tema surma (1987).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Gödeli ontoloogiline jumalatõestus

Geenius

Geenius on erakordsete vaimsete või erakordsete loominguliste võimetega inimene, keda iseloomustab tavaliselt seos uute saavutustega inimkonna teadmiste mingis valdkonnas.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Geenius

Gettieri probleem

Gettieri probleem on epistemoloogia probleem, mis tuleneb vastunäidetest teadmise definitsioonile, mille kohaselt teadmine on õigustatud tõene uskumus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Gettieri probleem

Halastus

Halastus on omakasupüüdmatu abi hädas olijale.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Halastus

Hallutsinatsiooniargument

Hallutsinatsiooniargument (argument from hallucination) on argument, mis hallutsinatsioonide võimalikkusest järeldab, et tajuelamus ei sõltu objektiivselt olemasolevatest esemetest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Hallutsinatsiooniargument

Harmoonia

Harmoonia on kokkusobivus, kokkukõla, nii ideede kui millegi muu loodu vahel.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Harmoonia

Häbi

Häbi (ka häbitunne) on moraalne tunne, milles inimene mõistab hukka mõne oma teguviisi, motiivi või omaduse.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Häbi

Hädavajalikkusargument

Hädavajalikkusargument (inglise keeles indispensability argument) on argument, mis esitab seda, et matemaatika on loodusteaduse teooriate formuleerimiseks ja ennustuste tegemiseks hädavajalik, tõendina platonismi kasuks (või mõne muu metafüüsilise väite) kasuks.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Hädavajalikkusargument

Hülosoism

Hülosoism (inglise hylozoism) on filosoofiline seisukoht, et mateeriale (kaasa arvatud universumile tervikuna) on omane elu ning iga materiaalne asi (ka väikseim osake) on suuremal või vähemal määral elus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Hülosoism

Hüpoteetilis-deduktiivne meetod

Hüpoteetilis-deduktiivne meetod (inglise hypothetico-deductive model) on teadusliku tunnetuse meetod, mille puhul püstitatakse hüpotees ning kontrollitakse siis sellest ja tingimuste kirjeldusest deduktiivselt järelduva väite vastavust tegelikkusele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Hüpoteetilis-deduktiivne meetod

Hüve

Hüve (inglise good) on üldises keelekasutuses tavaliselt täpsemalt määratlemata tähistus kõigele sellele, mille kasuks heakskiitvalt argumenteeritakse või mis on üldiselt tunnustatult püüdlemist väärt.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Hüve

Heaolu

Heaolu on näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Heaolu

Hedonism

Hedonism (vanakreeka sõnast hēdonē 'nauding') on mõtteviis, mille kohaselt on nauding ainus tõeline hüve, 2004-04-20 Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia (inglise keeles).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Hedonism

Hellenistlik filosoofia

Hellenistlik filosoofia (klassikajärgne filosoofia periood) on antiikfilosoofia ajalõik, mis algas 4.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Hellenistlik filosoofia

Hempeli paradoks

Hempeli paradoks on 1940.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Hempeli paradoks

Hermeneutika

Hermeneutika (kreeka sõnast hermeneutikē.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Hermeneutika

Hermeneutiline ring

Hermeneutiline ring ehk mõistmise ring on tõestamisel või määratlemisel tekkiv ring, mida käsitletakse hermeneutilisest aspektist positiivsena.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Hermeneutiline ring

Hermetism

Hermetism on "Corpus Hermeticumi" järgi ajaloo kogum kreeka ja idamaise päritoluga usulisi, müstilisi, maagilisi ja natuurfilosoofilisi õpetusi, mis tekkisid hellenismi ajal ja olid mõjukad hilisantiigis.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Hermetism

Hiina tuba

"Hiina toa" argumendiks nimetatakse Ameerika Ühendriikide filosoofi John Searle'i esitatud vaimufilosoofilist argumenti, mis väidab, et programm ei saa anda arvutile "mõistust", "intentsionaalsust" ega "teadvust", olenemata sellest, kui intelligentselt või inimlikult võib antud programm arvuti käituma panna.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Hiina tuba

Himu

Himu on inimese isu, soov või igatsus isiku või asja järgi.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Himu

Hinduism

Õhtune aarti Haridwari linnas Har-Ki-Pairi Ghatil Hinduismi sümbol Pranava "Om" Havani tseremoonia Gangese kaldal Rishikeshis Hinduism on veedadega seotud India õpetuste ja religioonide üldnimetus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Hinduism

Hing

Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Hing

Hinge surematus

Hinge surematus on mitmes usundis, sealhulgas enamikus kristluse ja islami vooludes oluline kontseptsioon, mille kohaselt on inimesel lisaks maisele, ainelisele ja surelikule kehale ka mittemateriaalne hing, mis jätkab eksistentsi pärast inimese surma.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Hinge surematus

Historism

Historismi all mõeldakse (eriti ajaloo puhul) teaduslikku lähenemist, mis vaatleb uurimisobjekti oma arengus ning suhestab seda konkreetsete ajalooliste tingimustega.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Historism

Historitsism (filosoofia)

Historitsismiks nimetatakse Karl Popperi eeskujul vaadet, mille kohaselt on võimalik leida ajaloo käigu objektiivsed, vääramatud seaduspärasused ning nende põhjal ka ette näha ajaloo edasist kulgu.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Historitsism (filosoofia)

Hoiak

Hoiak on üks sotsiaalteaduste kasutatavamaid mõisteid.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Hoiak

Holism

Holism on õpetus, mis rõhutab terviku esmasust selle osade ees.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Holism

Homunkulus (filosoofia)

Homunkulus (ladina sõnast homunculus 'väike inimene') on oletatav väike inimene, kes elab inimese ajus või mõnes muus organis, tajub kõike seda, mida inimese meeled vastu võtavad, ning juhib sellest lähtudes inimese tegevust.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Homunkulus (filosoofia)

Humanism

Humanism (ladina keeles hūmānitās – 'inimlik') on humaanselt vooruslik inimese ja inimsuse väärtustamine.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Humanism

Ideaalsus

Ideaalsuse mõiste definitsiooniks on miski pidevalt arenev ja muutuv.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Ideaalsus

Idealism

Idealism on teoreetilises filosoofias mis tahes positsioon, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuslikult primaarseks.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Idealism

Idee

Idee (vanakreeka keele sõnadest εἶδος (eidos), ἰδέα (idea), mis tähendavad 'vaade, kuju, väljanägemine') on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevas tähenduses.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Idee

Identsus

Identsus ehk samasus (keskaja ladina keele sõnast identitas, mis on tuletatud ladina sõnast idem 'sama', 'seesama') on filosoofias ja loogikas suhe, milles entiteet on iseendaga ja mitte ühegi teise entiteediga (arvuline identsus ehk numeeriline identsus).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Identsus

Ideoloogia

Ideoloogia on kogum ideid (mõtteid, plaane, hinnanguid, huvisi, eelistusi, väärtusi, hoiakuid jne), mis on organiseeritud süstemaatilisel viisil ning juhivad inimeste või nende gruppide poliitilist tegutsemist.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Ideoloogia

Ideoloogiakriitika

Ideoloogiakriitika (ka kriitiline teooria) on ideoloogia kritiseerimine, mingi ideoloogia arvustamine.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Ideoloogiakriitika

Igavik

Igaviku sümbolina kasutatakse tihti Uroborost, tuntud kui iseennast õgiv madu või draakon Igavik on filosoofiline mõiste, mis tähendab alguse ja lõputa ajavahemikku.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Igavik

Ignoratio elenchi

Ignoratio elenchi ('vastuväite (elenchos) mitteteadmine') on loogikaviga, mille puhul esitatakse argument kõneks olevast väitest erineva väite kasuks.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Ignoratio elenchi

Iha (filosoofia)

Iha on ilma igasuguse ettemääratud sihi või eesmärgita, lõputuid vorme võttev muutlik mitteteadvuse osa, mida kapitalismis kasutatakse reklaamitööstuses.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Iha (filosoofia)

Iidol

Iidol (vanakreeka keeles eidolon, ladina keeles idolum) tähendas algselt kuju.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Iidol

Illusiooniargument

Illusiooniargument (argument from illusion) on argument, mis järeldab illusioonide olemasolust, et otsene realism ehk naiivne realism on väär (taju ei ole vahetu).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Illusiooniargument

Ilu

Asuriit Paabulind Tadž Mahal Ilu on tajutava objekti (isiku, olendi, eseme, vaatepildi, helikombinatsiooni vm) omadus või omaduste kombinatsioon, mis tekitab meeldiva aistingu.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Ilu

Imestus

Imestus on inimese seisund, mille kutsuvad esile ebatavalised nähtused.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Imestus

Immanents

Immanents (tuletatud keskaja ladina keele sõnast immanens 'omane, sisemine', mis on vorm keskaja ladina keele sõnast immanere millegi piiresse või sisse jääma) on vastandmõiste transtsendentsile ning tähendab seda, mis on esemele või nähtusele seesmiselt omane, nähtuse sisemisest loomusest tulenev.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Immanents

Immanentsifilosoofia

Immanentsifilosoofia on XX sajandi mõtlemise tava, mis vastandub eelkõige transtsendentaalfilosoofiale ning püüab vältida igasuguse transtsendentsi sissetoomist mõtlemise alustesse.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Immanentsifilosoofia

Immaterialism

Immaterialism on Filosoofiline seisukoht, mille järgi mateeriat (materiaalset maailma) ei ole olemas.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Immaterialism

Imperatiiv (filosoofia)

Imperatiiv on vormel, mis väljendab kõlbluse käsku.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Imperatiiv (filosoofia)

Implikatuur

Implikatuur on Paul Grice'ilt pärinev (lingvistilise) pragmaatika termin, mis tähistab vihjamisi edasi antud infot, mida ütleja otseselt ei väljenda, kuid mille kuulaja siiski vastu võtab.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Implikatuur

Individualism

Individualism on moraalne poliitiline ja sotsiaal-filosoofiline mõiste, mis tähistab üksikisiku ja tema vabaduste esmatähtsust.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Individualism

Individualistlik anarhism

Individualistlik anarhism (ka anarhoindividualism) on eraomandit ja sotsiaalse turumajanduse põhimõtteid tunnustav anarhistlik ideoloogia, milles rõhutatakse üksikisiku (isiksusliku arengutaseme saavutanud indiviidi) tahte ülimuslikkust eneseteostusel.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Individualistlik anarhism

Indiviid

Indiviid (ladina keeles individuum 'mittejaotatav') on üksik asi (res, Ding), entiteet või olemine, mis on selgelt eristatav teistest objektidest (Gegenstand) ning mille puhul on täidetud identiteedikriteeriumid.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Indiviid

Induktiivne arutlus

Induktiivne arutlus on arutlus, mida võetakse niisugusena, et eelduste tõesuse puhul on järelduse tõesus tõenäoline ja järelduse väärus ebatõenäoline.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Induktiivne arutlus

Induktiivne loogika

Induktiivne loogika on filosoofia haru, mis püüab eristada induktiivseid arutlusi selle põhjal, kui hea põhjend mingi arutlus on.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Induktiivne loogika

Induktiivne tugevus

Induktiivne tugevus on induktiivse arutluse omadus, mis seisneb selles, et eelduste tõesuse korral on järeldus tõenäoline.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Induktiivne tugevus

Induktsionism

Induktsionism (inglise keeles inductivism) on teadusfilosoofias seisukoht, mille kohaselt teaduse põhimeetod on induktsioon.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Induktsionism

Induktsioon

Induktsiooniks nimetatakse tänapäeva filosoofias tavaliselt arutlemise viisi, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Induktsioon

Induktsiooniprintsiip

Induktsiooniprintsiip (inglise principle of induction) on printsiip, millega induktsionistid õigustavad induktiivsete järelduste suurt tõenäosust.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Induktsiooniprintsiip

Induktsiooniprobleem

Induktsiooniprobleem ehk induktsiooni õigustuse probleem on filosoofiline probleem induktsiooni õigustuse kohta.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Induktsiooniprobleem

Inimõigused

Inimõigused on iga inimese põhiõigused Lääne õigussüsteemides.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Inimõigused

Inimkesksus (keskkonnaeetika)

Inimkesksus ehk antropotsentrism on keskkonnaeetika vool, mis inimühiskonna ja looduse suhete kujundamisel lähtub ainult inimesele omistatavatest õigustest ja inimlikust heaolust.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Inimkesksus (keskkonnaeetika)

Inimloomus

Inimloomuse all mõistetakse inimestele loomupäraselt ("looduslikult") omaste tunnuste (sh mõtte-, tunde- ja teguviiside) kogumit.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Inimloomus

Insolubiilid

Insolubiilid (ladina insolubilia) on valetaja paradoksi ja selletaoliste paradokside rühm, mida uuriti skolastikas.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Insolubiilid

Instrumentalism

Instrumentalism (inglise instrumentalism) on filosoofias seisukoht, et teooriad (sh teaduslikud) on vaid vahendid ehk instrumendid, mida kasutatakse maailmaga kohanemiseks ja sellest arusaamiseks.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Instrumentalism

Integriteet

Integriteet (ka moraalne integriteet, moraalne terviklikkus) on üks eetika põhimõisteid, millega tähistatakse inimese kaasasündinud loomuõigusi.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Integriteet

Intelligentne disain

Intelligentne disain ehk arukas disain ehk arukas konstruktsioon ehk mõistuslik kujundamine ehk arukas kujundamine ehk arukas kujundus ehk intelligentne loome (inglise keeles intelligent design) on arvatav Universumi ja elu teatud omaduste seletuseks olev arukas põhjus alternatiivina looduslikule valikule ja muudele suunata protsessidele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Intelligentne disain

Intensionaalne kontekst

Intensionaalne kontekst ehk intensionaalne lause on lause, milles mingi väljendi asendamine samaosutusliku väljendiga võib lause tõeväärtust võib muuta.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Intensionaalne kontekst

Intentsionaalsus

Intentsionaalsus (ladina keele sõnast intentio 'pinguldus, suunatus, taotlus, tähelepanu') on teadvuse või psüühika või vaimu (vaimuseisundite ja vaimusündmuste) või selle väljenduste omadus olla millelegi suunatud (ehk olla millelegi sihitud ehk millegi kohta käia).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Intentsionaalsus

Intuitsionistlik loogika

Intuitsionistlik loogika (inglise intuitionistic logic) on mitteklassikaline loogika, millele pani aluse hollandi matemaatik Arend Heyting (1898-1980).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Intuitsionistlik loogika

Intuitsioon

Sõna Intuitsioon kasutame tavaliselt siis, kui sisetunne, vaist ütleb meile midagi, me aimame midagi või saame millestki aru, kuid ei suuda seda põhjendada või siis ei näegi vajadust selle põhjendamiseks.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Intuitsioon

Intuitsioonipump

Intuitsioonipump on mõtteline eksperiment, mis mingi seisukoha kaitsmisel kasutab esmapilgul veenvat, kuid siiski kahtlast analoogiat.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Intuitsioonipump

Irratsionalism

Irratsionalism (ladina sõnast irrationalis mittemõistuslik) mõistust alahindav suund idealistlikus filosoofias.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Irratsionalism

Isanda- ja orjamoraal

Isanda- ja orjamoraal (saksa keeles Herren- und Sklavenmoral) on keskne teema Friedrich Nietzsche töödes, eriti tema esimeses essees "Moraali genealoogiast" ("Zur Genealogie der Moral"; 1887).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Isanda- ja orjamoraal

ISE

ISE võib tähendada järgmist.

Vaata Filosoofia mõisteid ja ISE

Iseväärtus

Iseväärtus ehk seesmine väärtus ehk sisemine väärtus (inglise intrinsic value) on eetiline väärtus, mis on objektil (nt liigil) ainuüksi olemasolu tõttu.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Iseväärtus

Isik

Isiku (inglise keeles person) all mõeldakse tavaliselt inimest või inimesesarnaste psüühiliste omadustega (eelkõige mõtlemisvõimega) olendit.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Isik

Isikuidentsus

Isikuidentsus (inglise keeles personal identity) on isiku (tavaliselt inimese) piiritletus, erinevus teistest isikutest (ainukordsus) ja püsivus läbi aja.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Isikuidentsus

Ja

Ja on sidesõna, mida loomulikus keeles (nt eesti keeles) kasutatakse muu hulgas konnektorina konjunktsiooni väljendamiseks.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Ja

Jansenism

Jansenism on hollandi piiskopi Cornelius Janseni (1585–1638) järgi nimetuse saanud katoliiklik usuvool Prantsusmaal 17. ja 18. sajandil.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Jansenism

Jäik tähistaja

Jäik tähistaja (inglise keeles rigid designator) on modaalses loogikas selline tähistaja, mis osutab samale asjale kõigis võimalikes maailmades või kõigis võimalikes maailmades, kus see asi eksisteerib, ega tähista midagi mujal, st nendes võimalikes maailmades, kus seda asja pole.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Jäik tähistaja

Järeldus

Järeldus on propositsioon, milleni arutlus viib.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Järeldus

Järeldus (traditsiooniline loogika)

Järeldus (järeldamine) on arutlus, mille käigus ühest või mitmest otsustusest, mida nimetatakse järelduse eeldusteks, saadakse loogika vahenditega uus otsustus (järeldis kitsamas mõttes ehk tuletis).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Järeldus (traditsiooniline loogika)

Jooga

Jooga (sanskriti keeles योग yoga ‘ike, rakend, ühendus’, ka 'pingutus' või 'töö'; tiibeti keeles rnal byor; hiina keeles 瑜伽 yuqie; jaapani keeles yuga) on india õpetustes filosoofia ja süsteem vaimseks arenguks ja vabanemiseks.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Jooga

Joonia koolkond

Antiik-Ioonia kaart Joonia koolkonnaks nimetatakse loodusfilosoofe, kes tegutsesid Väike-Aasias Joonia piirkonnas Mileetoses ja Ephesoses 6.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Joonia koolkond

Juhuslikkus

Juhuslikkus on sündmuse kordumise mustri ja ennustatavuse puudumine.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Juhuslikkus

Julgus

Julgus on vastupidine seisukoht argusele ja nad mõlemad on seotud hirmuga.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Julgus

Jumal

Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Jumal

Jumalatõestus

Jumalatõestus on argument selle kasuks, et Jumal on olemas.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Jumalatõestus

Junzi

Junzi (Hiina keeles: 君子, pinyin: Jūn Zǐ) on Hiina filosoofia mõiste, mida võib tõlkida kui 'kõrgemalseisev inimene', 'õilis inimene', algselt ka 'valitseja poeg' ja seda mõistet kasutasid nii Zhou kuningas Wen Muutuste raamatus kui ka Konfutsius oma töödes, et kirjeldada ideaalset inimest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Junzi

Kaasasündinud ideed

Gottfried Wilhelm Leibniz kaasasündinud idee pooldaja Kaasasündinud ideed on mõnede filosoofide kontseptsiooni järgi ideed, teadmised või uskumused, mis sünnivad koos mõistusega, mitte tajust ega kogemusest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kaasasündinud ideed

Kabala

pisi Kabala, harvemini ka kabalistika, on 12. sajandil välja kujunenud juudi usulis-filosoofiline süsteem, müstikavool, mis pretendeerib Jumala olemuse mõistmisele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kabala

Kahevalentne loogika

Kahevalentne loogika on matemaatilise loogika põhiline osa, kus on tegemist vaid kahe erineva tõeväärtusega: tõene ja väär.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kahevalentne loogika

Kahtluskoolkond

Kahtluskoolkond on Paul Ricœur'i välja pakutud fraas, mille eesmärk oli tabada ühist joont, mis läbiks 19. sajandi mõjukaimate saksa kultuuriruumi mõtlejate Marxi, Freudi ja Nietzsche kirjutisi.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kahtluskoolkond

Kaksiktõde

Kaksiktõde (inglise double truth) ehk kaksiktõeteooria ehk kahe tõe teooria (inglise double-truth theory) ehk kahene tõde oli keskaegses filosoofias teooria, et filosoofia ja religiooni väiteid võivad, hoolimata vasturääkivusest, olla samaaegselt tõesed.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kaksiktõde

Kanti antinoomiad

Immanuel Kanti antinoomiad, raamatust "Puhta mõistuse kriitika", on vastuolud mis tema arvates järgnesid tingimata meie katsetest ette kujutada transtsendentset reaalsust.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kanti antinoomiad

Kapitalism

Kapitalism on tänapäeval valdav majandussüsteem Kapitalism on tootmisvahendite eraomandusel põhinev, lisaväärtuse või kasumi suurendamisele suunatud majandussüsteem.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kapitalism

Karisma

Karismaatilisus on “eriline isiku omadus või oskus, mis võimaldab mõjutada või inspireerida suurt hulka inimesi” või “loomupärane omadus, mis inspireerib suurt entusiasmi ja pühendumust”.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Karisma

Karistus

Nõia põletamine Karistus, laste kasvatusest kuni kriminaalkaristusteni, on autoriteedi määratud kasvatus- ja mõjutusvahend mingi vastuvõetamatu teo eest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Karistus

Karma

Karma ehk tegu (sanskriti keeles karma; paali keeles kamma; tiibeti keeles las; hiina keeles 業 ye; jaapani keeles gō) on India päritolu õpetustes üks alusmõisteid, teo ja tagajärje üleüldine seadus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Karma

Kasutamine ja mainimine

Loogikas tehakse vahet väljendi kasutamise ja väljendi mainimise vahel.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kasutamine ja mainimine

Kasutamisväärtus

Kasutamisväärtus ehk kasutusväärtus ehk otsene instrumentaalne väärtus (inglise instrumental value) on füüsiliste (harvem abstraktsete) objektide selline väärtus, mis võimaldab inimesel nendega saavutada midagi muud (tavaliselt materiaalset väärtust).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kasutamisväärtus

Katalepsia

Katalepsiast põhjustatud kehajäikuse demonstreerimine Katalepsia on inimese seisund, mille korral tema keha või osa kehast on pikemat aega jäigalt ühes asendis, mida tavaseisundis võib olla raske hoida.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Katalepsia

Kategooria (filosoofia)

Kategooriad filosoofias on kõige üldisemad põhimõisted, nagu ruum, aeg, reaalsus, eksistents, paratamatus, substants, omadus, vaim, mateeria, seisundid, faktid ja sündmused.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kategooria (filosoofia)

Kategooriaviga

Kategooriaviga seisneb mingi asja, fakti või nähtuse paigutamises kategooriasse, kuhu see tegelikult ei kuulu.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kategooriaviga

Kategooriline imperatiiv

Kategooriline imperatiiv (Saksa keeles: kategorischer Imperativ) on Immanuel Kanti filosoofia kategooria, mis väljendab kõigile kohustuslikku moraalinormi: "...käitu nii, et sinu taotluste lähedasteks olev põhimõte võiks ühtlasi alati olla üldise seadusandluse printsiibiks." Kategooriline/ hüpoteetiline imperatiiv sisaldab käsku, mis on kohane üksnes mõne eelneva soovi või kava seisukohalt: "Kui sa tahad tark välja näha, siis pea suu." Korraldus suu pidada kehtib ainult nende jaoks, kellel on vastav soov või kalduvus; selle jaoks, kellel pole soovi tark välja näha, puudub sellel korraldusel või soovitusel jõud.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kategooriline imperatiiv

Kavatsus

Kavatsus (inglise keeles intention) midagi teha seisneb selles, et ollakse otsustanud ja plaani võtnud seda teha.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kavatsus

Kavatsuslikkus

Kavatsuslikkus (inglise keeles intentionality) on teo, tegevuse või käitumise omadus, mis seisneb selles, et tegu pole tehtud "kogemata", vaid "meelega".

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kavatsuslikkus

Küünikud

Küünikud (vanakreeka keeles kynikoi, sõnast kynikos 'koeralik') on antiikfilosoofia koolkond.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Küünikud

Küllaldase aluse printsiip

Küllaldase aluse printsiip kõige lihtsamal kujul väidab, et miski ei saa toimuda ilma põhjuseta.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Küllaldase aluse printsiip

Külluse printsiip

Külluse printsiip (inglise keeles principle of plenitude) väljendab seisukohta, et loodu eksistents ja külluslikkus peab olema sama suur kui eksistentsi võimalikkus, olles seega kooskõlas oma lõpmatu ja ammendamatu allikaga.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Külluse printsiip

Kürenaikud

AristipposKürenaikud (vanakreeka keeles Κυρηναϊκοί (Kyrēnaïkoi) olid hedonistlikud filosoofid Vana-Kreeka filosoofiakoolkonnast. Koolkonna rajas Sokrates õpilane Aristippos (umbes 435 eKr – 356 eKr) Küreenest Ateenas IV s eKr.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kürenaikud

Keelefilosoofia

Keelefilosoofia on filosoofia haru ja filosoofilise mõtlemise stiil, mis on seotud väljendite kasutamise, teooriate konstrueerimise viiside ja teadmiste väljendusvahendite korrektse kasutamise põhimõtete uurimisega.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Keelefilosoofia

Keeleline determinism

Keeleline determinism on seisukoht filosoofias ja keeleteaduses, mille kohaselt keel määrab kindlaks viisi, kuidas me maailma tunnetame.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Keeleline determinism

Keeleline relativism

Keeleline relativism ehk keelerelativism on filosoofias seisukoht, mille kohaselt tõe loob teatud keele grammatika, semantika ja pragmaatika.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Keeleline relativism

Keelemäng

Keelemäng (saksa Sprachspiel; inglise language-game) on Ludwig Wittgensteini filosoofiline mudel, mis viitab lihtsatele näidetele keelekasutustest ja tegevustest, millesse keel on põimitud.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Keelemäng

Keemia filosoofia

Keemia filosoofia on teadusfilosoofia valdkond, mis tegeleb keemia kui teaduse metodoloogia ja filosoofiliste alustega.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Keemia filosoofia

Keha

Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Keha

Keha ja vaimu dualism

Keha ja vaimu dualism on vaimufilosoofias arusaam, mille kohaselt vaimunähtused ei ole füüsilised nähtused ega ümberpöördult.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Keha ja vaimu dualism

Keha ja vaimu probleem

Keha ja vaimu probleem (inglise mind-body problem) on filosoofias probleem vaimu (inglise mind) ja aine (inglise matter) suhtest; eriti suhe teadvuse ja aju vahel.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Keha ja vaimu probleem

Kehtetu argument

Kehtetu argument on mis tahes kirjalik või suuline tekst või ka tegu, millel puudub antud momendil piisav loogiline seos eesoleva argumentatsiooni lahendi mõjutamiseks.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kehtetu argument

Kehtetus

Kehtetus (inglise keeles invalidity) on normi või väärtuse omadus, mis seisneb mitte jõus olemises, või arutluse omadus, mis seisneb selles, et ta ei ole loogiliselt siduv.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kehtetus

Kehtivus

Kehtivus (inglise keeles validity) on normi või väärtuse omadus, mis seisneb jõus olemises, või arutluse omadus, mis seisneb selles, et ta on loogiliselt siduv.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kehtivus

Keskkonnaeetika

Keskkonnaeetika on eetika haru, mis uurib inimese ja looduskeskkonna suhte eetilisi aspekte ning looduskeskkonna ja selle osade väärtuse iseloomu ja moraalset staatust.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Keskkonnaeetika

Keskkonnaesteetika

Keskkonnaesteetika (inglise environmental aesthetics) on esteetika haru, mis tegeleb keskkonnateadvuse ja -kogemuse esteetiliste aspektidega.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Keskkonnaesteetika

Keskkonnafilosoofia

Keskkonnafilosoofia on filosoofia haru, mis käsitleb looduskeskkonda ja inimeste kohta selles.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Keskkonnafilosoofia

Kiasm

Kiasm on koht, kus kahe homoloogse kromatiidi vahel toimub ristsiire ehk krossingover.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kiasm

Kinnitus

Kinnitus on vaatlusandmete või muude tõendite tugi teaduslikule teooriale või muule hüpoteesile.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kinnitus

Kirjeldav nimi

Kirjeldav nimi on üksiktermin, mis on eksplitsiitselt kasutusele võetud stipuleerimise teel, mis seostab seda mingi kirjeldusega, ning millest täielik arusaamine eeldab selle stipuleerimise teadmist.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kirjeldav nimi

Kogemus

Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kogemus

Kogemusteadus

Kogemusteadus ehk empiiriline teadus on teadusharu, mille tulemused toetuvad vaatlustest saadavale kogemusele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kogemusteadus

Koherentism

Koherentismiks nimetatakse epistemoloogias seisukohta, mille kohaselt saavad uskumused oma õigustuse tänu nende seostele teiste uskumustega.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Koherentism

Kohus (eetika)

Kohus ehk moraalne vajadus on üks eetika põhikategooriaid, mis väljendab erilist moraalset suhet.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kohus (eetika)

Kolmanda inimese argument

Aristoteles, koopia Lysippose loodud portreest Kolmanda inimese argument, millest räägib esimesena Platon oma dialoogis "Parmenides" (132d-133a), on Platoni ideedeõpetuse kriitika.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kolmanda inimese argument

Kommunism

"Kommunism" kui termin võib tähendada kas.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kommunism

Kommunitarism

Kommunitarism on poliitiline ideoloogia, mis otsib tasakaalu üksikisiku õiguste ja kogukonna ühishuvi vahel.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kommunitarism

Komparativism

Komparativismiks nimetatakse eetikas lähenemist, mille järgi see, kas miski on kellegi jaoks hea või halb, kasulik või kahjulik, on tema huvides või mitte, on määratud sellega, kas tema heaolu oleks ilma selleta väiksem või suurem.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Komparativism

Kompatibilism

Kompatibilism on veendumus, et vaba tahe ja determinism on ühilduvad ideed, kus mõlemat on võimalik uskuda, sealjuures minemata vastuollu loogikaga.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kompatibilism

Komplementaarsusprintsiip

Komplementaarsusprintsiip on Niels Bohri sõnastatud printsiip, mille kohaselt mingi nähtuse näitlik mõistmine võib nõuda mitme üksteisega vastuolus oleva mudeli kasutamist.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Komplementaarsusprintsiip

Konfutsianism

Õpetlaste kooli üks kanoonilisi alustekste Liji Konfutsianism ehk žusue (hiina keeles 儒學; pinyin'is ''rúxué'' 'õpetlaste ehk haritlaste kool') on Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika-, poliitika- ja filosoofiasüsteem.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Konfutsianism

Konkreetsus

Konkreetsus on omadus olla seotud meeltetajuga või üksikjuhuga.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Konkreetsus

Konnektor

Konnektor (ladina keele sõnast connectere, siduma) on mitmetähenduslik sõna.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Konnektor

Konnotatsioon

Konnotatsioon on teisene, kaudne tähendus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Konnotatsioon

Konsekventsialism

Konsekventsialism on eetikas seisukoht, mille järgi tegude ja otsuste hindamisel tuleb lähtuda nende (võimalikest) tagajärgedest ning võimalikud teised kaalutlused taanduvad tagajärjede arvestamisele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Konsekventsialism

Konservatism

Konservatism ehk konservatiivsus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb traditsioonilistele väärtustele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Konservatism

Kontekstualism

Kontekstualism on filosoofiliste vaadete kogum, mis rõhutab teo või väljenduse konteksti.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kontekstualism

Kontemplatsioon

Kontemplatsioon (ladina keeles contemplatio 'vaatlus') on üldises tähenduses mõtisklus või mõtisklev vaatlus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kontemplatsioon

Kontingentne propositsioon

Kontingentne propositsioon on propositsioon, mis on mõnes võimalikus maailmas tõene, mõnes väär.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kontingentne propositsioon

Kontingentsus

Kontingentsus (vanakreeka keeles τὰ ἐνδεχόμενα „miski, mis on võimalik“; keskaja ladina keeles contingentia, „võimalikkus, juhus“) ehk sattumuslikkus on omadus mitte olla paratamatu ega võimatu.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kontingentsus

Kontrafaktuaalne sõltuvus

Sündmus A on kontrafaktuaalses sõltuvuses sündmusest B parajasti siis, kui A ei oleks aset leidnud, kui B ei oleks aset leidnud.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kontrafaktuaalne sõltuvus

Kontseptualism

Kontseptualismiks nimetatakse filosoofias vaadet, mille kohaselt universaalid küll eksisteerivad, kuid üksnes mõistetena vaimus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kontseptualism

Konventsionalism

Konventsionalism (ladina keeles conventio 'leping; kokkulepe') on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt ei saa tõestada ühegi teooria tõesust, ega ebaõigsust.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Konventsionalism

Koomika

Koomika (kr kromos 'lõbus, lärmitsev salk'), naljakus, lustlikkus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Koomika

Kosmoloogia (filosoofia)

Kosmoloogia on filosoofia haru, mis uurib maailma, selle juhuslikkust, paratamatust, igavesust, ruumilist ja ajalist piiratust, maailmas aset leidvate muutuste formaalseid seadusi, inimese vabadust ja kurjuse päritolu.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kosmoloogia (filosoofia)

Kosmoloogiline printsiip

Kosmoloogiline printsiip hõlmab loodusteadusliku kosmoloogia kaks põhieeldust või -oletust (Universumi homogeensus ja isotroopsus suurtes mastaapides), mis on aluseks Universumi kui terviku mudelitele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kosmoloogiline printsiip

Kreatsionism

Kreatsionism (ladina keeles creatio loomine, omastavas käändes creationis) on religioossed, teoloogilised ja filosoofilised veendumused või maailmavaated, milles maailm ja elu on otseselt Jumala (või kõrgema olevuse) loodud.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kreatsionism

Kriitiline ratsionalism

Kriitiline ratsionalism on Karl Raimund Popperi filosoofiline õpetus ja selle sotsiaalfilosoofiline arendus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kriitiline ratsionalism

Kriitiline teooria

Kriitiline teooria (saksa keelesKritische Theorie, inglise keeles critical theory) on tõlgendusviis, milles on võimalik ühiskonda järk-järgult muuta.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kriitiline teooria

Kristlik filosoofia

Kristlikuks filosoofiaks nimetatakse kristlusel põhinevat filosoofilist traditsiooni.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kristlik filosoofia

Kriteerium

Kriteerium on eristamise või valiku tegemise alus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kriteerium

Kujutlusvõime

Kujutlusvõime (inglise keeles imagination, saksa keeles Imagination, Einbildung, Einbildungskraft, Phantasie) on loominguline oskus, mille käigus kujutletakse pilti millestki, mis pole sellel hetkel meelte abil tajutavad.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kujutlusvõime

Kuldreegel

Kuldreegel (ingl golden rule) ehk kõlbluse kuldreegel on põhimõte, mille kohaselt peaksid inimesed tegema teistele nii, nagu nad tahavad, et teised neile teeksid.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kuldreegel

Kultuurifilosoofia

Kultuurifilosoofia on kultuuri tähendust ning olemust uuriv filosoofiaharu.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kultuurifilosoofia

Kunst

kujutavat kunsti. Konrad Mägi, "Itaalia maastik. Rooma", 1922–1923 Kunst (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus mistahes loomingulisel tegevusalal.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kunst

Kunst kunsti pärast

"Kunst kunsti pärast" (prantsuse keeles l'art pour l'art; ladinakeelne versioon ars gratia artis) on kunstiteoorias ja üldkeeles kasutatav väljend, mille levik lööklausena pannakse Théophile Gautier' arvele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kunst kunsti pärast

Kuri

''Põrgu'', autor Herri met de Bles, kujutab deemoneid kes piinavad inimest põrgus, kurjuse allegooriat. Kuri (ka: kurjus) on see, mida usutakse olevat moraalselt halb, rikutud, hoolimatult destruktiivne, isekas ja õel.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kuri

Kurja probleem

Kurja probleem ehk kurjuse probleem on religioonifilosoofias ja teoloogias küsimuste kobar, mis tuleneb Jumala headuse ja maailma ebatäiuslikkuse kokkusobivuse küsitavuses.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kurja probleem

Kvaalid

Kvaalideks ehk fenomenilisteks omadusteks ehk fenomenoloogilisteks omadusteks nimetatakse analüütilises vaimufilosoofias vaimuseisundeid eristavaid subjektiivseid kvaliteete, ühe või teise vaimuseisundiga kaasnevaid spetsiifilisi läbielamis-, "kogemis"-viise, "tundeid" ("mis tunne on").

Vaata Filosoofia mõisteid ja Kvaalid

Lahkarvamus

Lahkarvamus on kahe või enama isiku erimeelsused (arvamused) millegi suhtes.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Lahkarvamus

Laiskus

Thomas Rowlandsoni akvarell Laiskus on inimese enda või teiste poolt antud (negatiivne) hinnang inimese tegevusetusele või ebapiisavale tegevusele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Laiskus

Laissez-faire

Laissez-faire ehk laissez faire ehk laisser-faire (väljend tuleb prantsuskeelsest ütlusest laissez faire, laissez passer – 'laske teha, laske juhtuda'; itaalia keeles lasciate fare) on oma algses tähenduses füsiokraatidelt pärinev printsiip, mille kohaselt riik peaks hoiduma majandusellu sekkumast.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Laissez-faire

Lapsepõlvefilosoofia

Lapsepõlvefilosoofia on filosoofia haru, mis esindab lapse uudishimuliku loomuse ulatust ja sügavust.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Lapsepõlvefilosoofia

Laskuv põhjuslikkus

Laskuv põhjuslikkus (inglise downward causation) on süsteemi põhjuslik toime oma elementidele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Laskuv põhjuslikkus

Lastefilosoofia

Lastefilosoofia, ka P4C (ingl philosophy for children), on praktiline liikumine, mis õpetab lapsi iseseisvalt mõtlema nii kodus kui ka koolis.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Lastefilosoofia

Lauseloogika

Lauseloogika ehk lausearvutus on loogika valdkond, mis uurib tõefunktsionaalseid tehteid propositsioonidega (loogikatehteid).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Lauseloogika

Lõpmatus

right Lõpmatus (sümbol \infty) on omadus, mis seisneb piiramatuses.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Lõpmatus

Lõpp-põhjus

Lõpp-põhjus ehk eesmärkpõhjus (ladina causa finalis) on põhjus, mis seotud eesmärgiga.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Lõpp-põhjus

Legism

Legism (ka legalism; hiina 法 家, pinyin'is fǎjiā) oli Vana-Hiina sõdivate riikide ajastu (475–221 eKr) üks neljast filosoofilisest õpetusest taoismi, konfutsianismi ja moismi kõrval.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Legism

Liberalism

Liberalism (ladina sõnast liberalis) on isikuvabadusi pooldav hoiak ja poliitiline filosoofia (mitte elufilosoofia), mille eesmärk on kindlustada isikuvabaduse teostamiseks tarvilikud poliitilised tingimused.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Liberalism

Libertaarimperatiiv

Libertaarimperatiiv on Undo Uusi sõnastatud filosoofiline norm.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Libertaarimperatiiv

Libertarism

Libertarism (ladinakeelsest sõnast liber – "vabadus") on poliitiline filosoofia, mille järgi inimesed peaks olema vabad oma isikut ja omandit puudutavates otsustes, kuni need otsused või nende tagajärjed ei riku teiste isikute samasuguseid vabadusi.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Libertarism

Liigierisus

Liigierisus ehk liigitunnus (ladina keeles differentia specifica) on ühte liiki esemeid teistest eristav tunnus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Liigierisus

Liikumatu liigutaja

Liikumatu liigutaja (vanakreeka keeles: ὃ οὐ κινούμενον κινεῖ,, "see mis liikumatuna liigutab") teise sõnaga esmaliigutaja, on jõud, olemus, mis liigutab kogu universumit ise liikumata, samas olles kogu ülejäänud liikumise põhjus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Liikumatu liigutaja

Logitsism

Logitsism (inglise keeles logicism, saksa keeles Logizismus) on mõttemuster matemaatikafilosoofias, et matemaatika on loogika laiendus ning kogu matemaatika on taandatav loogikale kui ainsale alusele, st matemaatika mõisted on taandatavad loogika mõistetele ja matemaatika järeldamisviisid on taandatavad loogika järeldamisviisidele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Logitsism

Logos

Logos on vanakreeka tavakeele sõna ja vanakreeka filosoofia termin, mille mitmetahuline tähendus on aja jooksul muutunud.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Logos

Loodus

Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Loodus

Looduse ühetaolisus

Looduse ühetaolisus (inglise keeles uniformity of nature) on hüpoteetiline olukord, mis seisneb selles, et mis tahes sündmus mis tahes ajal toimub mõne universaalse, eranditeta loodusseaduse avaldusena.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Looduse ühetaolisus

Looduse raamat

Looduse raamat (ladina keeles liber naturae) on võrdpilt, mille võttis kasutusele Augustinus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Looduse raamat

Loodusfilosoofia

Loodusfilosoofia (ladina keeles philosophia naturalis) on looduse ja füüsilise universumi filosoofilise uurimise viis, mis valitses enne moodsa teaduse arengut.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Loodusfilosoofia

Looduskesksus

Looduskesksus ehk ökotsentrism on keskkonnaeetika mõttemuster, mis inimühiskonna ja looduse suhete konstrueerimisel lähtub loodusele omistatavatest õigustest ja vajadustest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Looduskesksus

Loodusseadus

Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Loodusseadus

Loodusteadus

Loodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Loodusteadus

Loogika

Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Loogika

Loogika mõisteid

Siin on loetletud loogika mõisteid.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Loogika mõisteid

Loogiline atomism

Loogiline atomism (inglise keeles logical atomism) on 20.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Loogiline atomism

Loogiline positivism

Loogiline positivism ehk uuspositivism (neopositivism; ingliskeelses mõistestikus samastatakse loogilise empirismiga) oli metafüüsika ja spekulatiivse filosoofia vastane hoiak, milles filosoofia taheti kujundada loogiliseks teaduskeeleks.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Loogiline positivism

Looja

Looja on üldlevinud ja mitut tähendust ja tähendusvälja omav sõna.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Looja

Loom

Looma all mõeldakse filosoofias ja üldkeeles bioloogia seisukohast loomade hulka arvatavat elusolendit, kes ei ole inimene.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Loom

Loomine eimillestki

Loomine eimillestki (ladina keeles creatio ex nihilo) on maailma loomine Jumala poolt eimillestki.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Loomine eimillestki

Looming

Looming on loomeprotsessi tulemus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Looming

Loomuõigus

Loomuõigus on õigusteooria, milles usutakse, et on olemas mingisugused moraalipõhimõtted ja reeglid, mida inimene mitte mingil juhul muuta ei tohi ja mis kehtivad eranditult kõikidele inimestele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Loomuõigus

Loomulik liik

Loomulik liik ehk loomulik rühm ehk looduslik liik (inglise keeles natural kind) on asjade kategooria, mille piirid on määratud asjade enestega, mitte inimeste ettekujutuste või arusaamadega asjadest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Loomulik liik

Loomulik ontoloogiline hoiak

Loomulik ontoloogiline hoiak (inglise keeles natural ontological attitude; lühend NOA) on teadusfilosoofiline positsioon, mille esitas Arthur Fine artiklis "The Natural Ontological Attitude" (1984).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Loomulik ontoloogiline hoiak

Lootus

Lootus on optimistlik meelelaad, mis põhineb positiivsete tulemite ootusel, nii isiku enda elus kui maailma suhtes üleüldiselt.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Lootus

Lubadus

Lubadus on moraalile ja südametunnistusele tuginev vanne või tõotus, mida antakse kellelegi kui tagatist, kuidas ja mis viisil edaspidi toimitakse.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Lubadus

Maailm (filosoofia)

Maailm on filosoofias mitmetähenduslik mõiste.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Maailm (filosoofia)

Maailmapilt

Maailmapilt on maailmavaateliste teadmiste süsteem, mille abil inimene tunnetab ennast ümbritsevat maailma ja näeb tegelikkust.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Maailmapilt

Maailmavaade

Maailmavaade (saksa keeles Weltanschauung) on inimese või inimeste grupi, sealhulgas kultuuri või rahvuse iseloomulik viis liigendada oma kogu tunnetuse ja mõtlemise ala tervikuna või mingit osa sellest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Maailmavaade

Manilus

Manilus (ka manihheism; Mani kirik) on õpetus, et maailma valitseb hea ja kurja jõudude tasakaal, mitte aga üks täiuslik olend.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Manilus

Mardikas toosis

Mardikas toosis (ingliskeelse nimetusega The Beetle in a Box) on Austria-Inglise filosoofi Ludwig Wittgensteini loodud mõtteeksperiment, mis mõtestab lahti inimeste suutmatust tajuda maailma kellegi teise pilgu läbi.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Mardikas toosis

Marksism

Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Marksism

Mary tuba

pisi "Mary tuba" (Mary's room, Mary the super-scientist) on mõtteeksperiment, mille Frank Jackson esimest korda esitas 1982 artiklis "Epifenomenilised kvaalid" ja teist korda laiendatud kujul artiklis "What Mary Didn't Know".

Vaata Filosoofia mõisteid ja Mary tuba

Maskiga mehe eksitus

Maskiga mehe eksitus (inglise keeles masked man fallacy) on arutlusviga, mille puhul identse osutusega tähistajate asendamine tõeses väites võib viia väära väiteni.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Maskiga mehe eksitus

Mateeria

Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Mateeria

Matemaatikafilosoofia

Matemaatikafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb matemaatika filosoofiliste (ontoloogiliste ja epistemoloogiliste) probleemidega.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Matemaatikafilosoofia

Materialism

Materialism on filosoofiasuund, mis peab esmaseks ainet.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Materialism

Määratlus

Määratluse all mõistetakse tavaliselt definitsiooni (mõiste tähendust avava lause mõttes).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Määratlus

Määrav kirjeldus

Määrav kirjeldus on fraas, millega saab või tahetakse mingile objektile osutada tänu selle objekti omadusele, mille see fraas välja toob ja mis on ainult sellel objektil.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Määrav kirjeldus

Mälu

Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Mälu

Müüdilisus

Müüdilisus ja müütilisus on paralleelsed mõisted, mis spetsiifiliste tähenduste rõhutamiseks eristatud.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Müüdilisus

Müüt

Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab pärimusliku kultuuri teadmiste ja kogemuste põhjal kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Müüt

Müstika

Müstika on mitmetes usundites ja filosoofias esinev taotlus saavutada kogemuslik ühendus Jumala või kõrgema/sügavama reaalsusega.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Müstika

Müstitsism

Müstitsism on religioosne või spirituaalne praktika, mille järgi on intuitsiooni teel võimalik omandada absoluutset või peidetud tõde.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Müstitsism

Mõõtühik

Mõõtühik ehk ühik on füüsikalise suuruse väärtus, millega seda suurust mõõtmisel kvantitatiivselt võrreldakse.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Mõõtühik

Mõõtmine

Läbimõõdu mõõtmine nihikuga Mõõtmine on mõõdetava suuruse ehk mõõtesuuruse arvväärtuse kindlakstegemine mõõtevahendi abil.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Mõõtmine

Mõiste

abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Mõiste

Mõistekesksus

Mõistekesksus (kr logotsentrism, sõna-, mõttekesksus) on aluste või kindla tähenduse keskne mõtlemine, mis ühendab kõik mõttesüsteemid ühe ja kõige üldisema keskme (Jumal, idee, mina, teadvus jne) ümber.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Mõistekesksus

Mõistlik egoism

Claude Adrien Helvetius Prantsuse filosoofi Claude Adrien Helvetiuse (1715 -1771) õpetuse mõistlikust egoismist võib kokku võtta kolme väitega.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Mõistlik egoism

Mõistmine

Mõistmine ehk arusaamine on teatav mõtlemine ja enesevaatlus, mis vajab uuritava probleemi taaskujutamist ja selgitamist.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Mõistmine

Mõistujutt nähtamatust aednikust

Mõistujutt nähtamatust aednikust (inglise keeles Parable of the Invisible Gardener) on mõistujutt, mille algsel kujul esitas filosoof John Wisdom artiklis "Gods" (1944) ning mille tuntum, modifitseeritud kuju pärineb filosoof Antony Flew'lt (artikkel "Theology and Falsification", 1950).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Mõistujutt nähtamatust aednikust

Mõistus

Kuu peal elunevate mõistuste tants Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale. Mõistuse (saksa keeles Vernunft, vene keeles разум) all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Mõistus

Mõtlemine

Mõtlemine on inimtegevuse osa, tegelikkusest arusaamise, kohanemise ja muutumise protsessi peegeldus ajus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Mõtlemine

Mõttekeel

Mõttekeel ehk mentalees (ladina keeles lingua mentis) on hüpoteetiline loomuliku keele eelne keel, milles toimub mõtlemine.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Mõttekeel

Mõtteline eksperiment

Mõtteline eksperiment ehk mõtteeksperiment on hüpoteeside kontrollimise tehnika, mille käigus kujutatakse ette mõnd olukorda või sündmust ja seda, mida selle kohta võib öelda.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Mõtteline eksperiment

Mõttetegevus

Mõttetegevus on Georgi Štšedrovitski järgi intellektuaalsete ja kommunikatiivsete protsesside kompleks.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Mõttetegevus

Meeled

Viis meelt ja vastavad meeleelundid Meeled (lad sensus, ingl senses) on loomade (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Meeled

Meelteandmed

Meelteandmed ehk meeleandmed (inglise sense data, sense-data) on tajufilosoofias (inglise philosophy of perception) inimese poolt vahetult (meeltega) tajutavad andmed.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Meelteandmed

Megara koolkond

Megara koolkond on vanakreeka filosoofiakoolkond, mille rajas Sokratese õpilane Eukleides Megarast ja mille põhiline tegevusaeg oli 4.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Megara koolkond

Mehhanism

Mehhanismiks nimetatakse tehislikult loodud kehade süsteemi, mis on ette nähtud ühe või mitme keha liikumise teisendamiseks ühe või mitme teise keha nõutavaks liikumiseks.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Mehhanism

Mereoloogia

Mereoloogia (vanakreeka keeles μέρος, meros, osa‘) on ontoloogia haru, milles tegeldakse osa ja terviku suhte üle arutlemisega.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Mereoloogia

Metaeetika

Metaeetika on eetika haru, mis uurib eetikaterminite tähendust, eetiliste väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja otsustuste õigustatust.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Metaeetika

Metafüüsika

Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Metafüüsika

Metakeel

Loogikas, matemaatika alustes ja keeleteaduses nimetatakse metakeeleks keelt, milles kirjeldatakse teist keelt (objektkeelt).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Metakeel

Metametafüüsika

Metametafüüsika on filosoofia haru, mis tegeleb metafüüsika alustega.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Metametafüüsika

Metateooria

Metateooria on filosoofias ja loogikas teooria, mis uurib mingi teise teooria (nimetatakse metateooria objektteooriaks) struktuuri, meetodeid ja omadusi.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Metateooria

Metodoloogia

Metodoloogia on õpetus metoodikatest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Metodoloogia

Mileetose koolkond

Antiik Ioonia kaart Mileetose koolkond oli Kreeka filosoofide koolkond, kes tegutses Väike-Aasias Anatoolia läänerannikul Joonia alal asunud Mileetoses ja Efesoses 6.–5.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Mileetose koolkond

Milli meetodid

Milli meetodid on viis induktsioonimeetodit, mida filosoof John Stuart Mill on kirjeldanud oma 1843.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Milli meetodid

Mimaansa

Mimaansa (sanskriti keeles mīmām´sā; uurimine, peegeldus või kriitiline uurimine), tuntud ka kui Pūrva-Mīmāṃsā või Karma-Mīmāṃsā, on üks Hinduismi kuuest klassikalisest ortodokssest süsteemist ehk daršanast, mida peetakse vanimaks.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Mimaansa

Misoloogia

Misoloogia (vanakreeka keeles μισολογία) on mõistuse, loogika, mõtlemise ja argumentide vihkamine, kartus või umbusaldamine.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Misoloogia

Mitmevalentne loogika

Mitmevalentne loogika ehk polüvalentne loogika on matemaatilise loogika haru, mis käsitleb rohkem kui kahest tõeväärtusest (s.o tõene ja väär) koosnevaid tõeväärtuste süsteeme.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Mitmevalentne loogika

Mittekognitivism

Mittekognitivism ehk moraalimittekognitivism on metaeetiline positsioon, mille järgi moraaliväidetel puudub tõeväärtus ning moraalilaused väljendavad mittetunnetuslikke hoiakuid, mis sarnanevad soovi, heakskiidu või halvakspanuga.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Mittekognitivism

Modaalne loogika

Modaalne loogika ehk modaalloogika on formaalse loogika haru, mis uurib modaalsuste (algselt aleetiliste modaalsuste: paratamatu, võimalik jne) vahelisi loogilisi suhteid.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Modaalne loogika

Modaalsus

Modaalsus on filosoofias laad ja viis, kuidas miski on, näib või kuidas sellest mõeldakse.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Modaalsus

Modelleerimine

Modelleerimine on olemasolevate või kujutletavate objektide (esemete, nähtuste ja protsesside, seoste ja sõltuvuse) tunnetamise, fikseerimise, talletamise ja vahendamise meetod.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Modelleerimine

Modernne stoitsism

Stoitsimi kuulsaim praktik Marcus Aurelius New York Metropolitani muuseumis Modernne stoitsism on 20.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Modernne stoitsism

Moism

Moism oli Vana-Hiina filosoofiline õpetus, mille arendasid välja Mozi (umbes 470 – 391 eKr) õpilased.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Moism

Molyneux' probleem

Molyneux' probleem ehk Molyneux' küsimus on küsimus, kas pimedana sündinud inimene, kes kompimise teel eristab näiteks kera ja kuupi, suudaks neid nägijaks saades kohe nägemise abil eristada.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Molyneux' probleem

Monaad

Monaadi (ladina keeles monas 'ühik', vanakreeka sõnast μονάς) all on filosoofias mõistetud mingit ühtset entiteeti.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Monaad

Monism

Monism (vanakreeka sõnast μόνος, monos 'üks, ainus') on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt objektide mitmekesisus taandub ühele algele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Monism

Moodus

Moodus on filosoofia mõiste, mis tähendab olemise viisi.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Moodus

Moore'i paradoks

Ühes oma loengus juhtis George Edward Moore tähelepanu kummalisele vastuolule, mida ilmutab näiteks ütlus: "Väljas sajab, aga ma ei usu, et väljas sajab." Seevastu "Väljas sajab, aga ta ei usu, et väljas sajab" on täiesti korrektne väide.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Moore'i paradoks

Moraal

Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Moraal

Moraaliabsolutism

Moraaliabsolutism on eetiline vaade, kus teatud tegevused on sisuliselt õiged või valed.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Moraaliabsolutism

Moraaliantirealism

Moraalne antirealism on moraalifilosoofias moraalirealismile vastanduv vaade, mille järgi ei ole olemas moraalifakte.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Moraaliantirealism

Moraalidilemma

Moraalidilemma ehk moraalikonflikt ehk eetiline dilemma ehk moraalne dilemma on olukord, milles subjektil on moraalne kohustus ja võimalus mitme omavahel ühitamatu teo tegemiseks, nii et tal pole võimalik vältida väära tegu või tegematajätmist.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Moraalidilemma

Moraalirealism

Moraalirealism ehk moraalne realism on moraalifilosoofias vaade, mille järgi moraaliotsustustel on tõeväärtus, mis tuleneb vastavusest või mittevastavusest arvamustest sõltumatutele moraalifaktidele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Moraalirealism

Moraalirelativism

Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi variant, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest ja teistest allikatest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Moraalirelativism

Moraalne motivatsioon

Moraalne motivatsioon on moraaliotsustustest tulenev motivatsioon toimida nendele vastavalt.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Moraalne motivatsioon

Moraalne vastutus

Moraalseks vastutuseks millegi, näiteks teo või tegematajätmise eest peetakse tavaliselt kiituse, laituse või mõne muu moraalse reaktsiooni väärimist selle eest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Moraalne vastutus

Moraalne vedamine

Moraalseks vedamiseks ehk moraalseks õnneks nimetatakse olukorda, milles toimija kohta on õige teha moraaliotsustusi hoolimata sellest, et see, mille eest talle hinnanguid antakse, sõltub teguritest, mis pole tema kontrolli all.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Moraalne vedamine

Moraalsus

Moraalsus (ladina keelest moralis ″komme, iseloom, korralik käitumine″) on väärtuste, normatiivsete reeglite või põhimõtete süsteemi alusel kas vääraks või õigeks mõistetud käitumisviisid, otsused või kavatsused.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Moraalsus

Moskva metodoloogiakoolkond

Moskva metodoloogiline koolkond;Kujunemisetapid.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Moskva metodoloogiakoolkond

Mulje

Mulje ehk impressiooni all mõistetakse filosoofias esmast ja vahetut teadvusesisu vastandina teisestele mälupiltidele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Mulje

Muusikafilosoofia

Muusikafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb muusikat puudutavate fundamentaalsete küsimustega.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Muusikafilosoofia

Muutumine

Muutumine ehk muutus on entiteedi kahe seisundi erinevus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Muutumine

Narratiiv

Narratiiv (.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Narratiiv

Natura naturata

Natura naturata on keskaja filosoofiast pärit ladinakeelne mõiste, mida võiks tõlkida kui "loodus looduna" (soome keeles luonto luotuna) või ka "loodud loodus" (soome keeles luotu luonto).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Natura naturata

Naturalism (filosoofia)

Naturalism on filosoofias üldnimetus mitmele filosoofilisele positsioonile, mis lähendavad filosoofiat loodusteadusele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Naturalism (filosoofia)

Natuurfilosoofia

Natuurfilosoofia (ladina keeles philosophia naturalis) on mitmetähenduslik sõna, mis eri kontekstides tähistab mitut filosoofia voolu ja ka loodusteadust.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Natuurfilosoofia

Nauding

Naudingut võib defineerida kui laia klassi vaimseid olekuid, mida inimesed ja teised loomad kogevad positiivselt, nauditavalt või kui olekud, mille poole püüelda.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Nauding

Näiv olevik

Näiv olevik (inglise keeles specious present) on subjektiivselt tajutav elementaarne ajavahemik, mille jooksul tajutav püsib.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Näiv olevik

Negatiivne määratlus

Negatiivne määratlus on määratlus, mis viiakse läbi määratletava juures teatud tunnuseid või omadusi välistades.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Negatiivne määratlus

Negatiivne utilitarism

Negatiivne utilitarism on utilitarismi haru, mis keskendub erinevalt traditsioonilisest utilitarismist ülima hüve saavutamise asemel kannatuste vähendamisele. Mõlemad mõõdavad eetilist väärtust vastavalt tulemuslikule heaolule.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Negatiivne utilitarism

Negatiivne vabadus

Negatiivne vabadus on võimalus tegutseda ilma teiste inimeste sekkumiseta.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Negatiivne vabadus

Neutraalne monism

Neutraalne monism on vaatenurk vaimufilosoofias, mille järgi mentaalne ja füüsiline on kaks erinevat moodust kirjeldamaks üht ja sama elementi, mis on neutraalne, mis ei ole füüsiline ega mentaalne.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Neutraalne monism

Newcombi paradoks

Newcombi paradoks ehk Newcombi probleem on filosoofias ja matemaatikas mõtte-eksperiment, mis kujutab mängu kahe osaleja vahel, kellest üks (superintelligentne olevus) peab ennustama teise valikut.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Newcombi paradoks

Nihe (filosoofia)

Nihe filosoofias on mõiste tähenduse (tähendusnihe) või teadvuse hoiaku muutumine.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Nihe (filosoofia)

Nihilism

Nihilism (ladina sõnast nihil 'eimiski') on teooria, mis kuulutab mitte millessegi uskumist, ustavust mitte millelegi või mitte mingite eesmärkide järgimist.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Nihilism

Nominalism

Nominalism on keskajal tekkinud filosoofiasuund, mis pidas üldmõisteid vaid üksikesemete nimedeks.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Nominalism

Nool (apooria)

"Nool" on üks Zenoni apooriatest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Nool (apooria)

Normaalteadus

Normaalteadus on Thomas Kuhni järgi teadlaste töö tunnustatud paradigma raames, see tähendab faktilise materjali süstematiseerimine, katsete tegemine ja muu selline, vaidlustamata ja kontrollimata teooria eeldusi.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Normaalteadus

Nous

Nous (ka nus; vanakreeka νοῦς, ka νόος) on vanakreeka sõna, mida on muu hulgas filosoofias mitmes tähenduses tarvitatud.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Nous

Objekt (filosoofia)

Objekt (vanakreeka keeles antikeimenon, ladina keeles obiectum) on tänapäeva filosoofias tavaliselt see ese, asi, entiteet, mis vastandub subjektile.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Objekt (filosoofia)

Objektiivsus

Objektiivsus on erapooletu suhtumine, mis vastandub subjektiivsusele ehk erapoolikusele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Objektiivsus

Ockhami habemenuga

Ockhami (ka Occami) habemenuga ehk parsimoonia või ökonoomsuse printsiip (ladina keeles lex parsimoniae) on saanud nime inglise frantsiskaani mungalt ja skolastiliselt filosoofilt William Ockhamilt, kes leidis, et eelistada tuleb nähtuse kõige lihtsamat seletust.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Ockhami habemenuga

Okasionalism

Okasionalism (ld 'juhus', 'juhtum', 'ajend') on filosoofiline õpetus, mille tuntuim esindaja on prantsuse filosoof Nicolas Malebranche (1638–1715).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Okasionalism

Olemasolu (Heidegger)

Dasein on saksakeelne sõna, mis tähendab „olemasolu“, "siinolemine" ja on seotud inimesega.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Olemasolu (Heidegger)

Olemine

Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Olemine

Olemise ahel

1579. aastal https://es.wikipedia.org/wiki/Diego_de_Valad%C3%A9s Diego de Valadése poolt tehtud joonis olemise ahelast Olemise ahel on kõikehõlmav hierarhiline struktuur, mille paljudest versioonidest tuntuim on keskajal sätestatud kristlik jumalale alluv ahel.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Olemise ahel

Olemus

Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Olemus

Olev

Olev (kreeka keeles to on, keskaja ladina keeles ens, saksa keeles Seiendes) on Martin Heideggeril kõik see millest me kõneleme ning mis ja kuidas me ise oleme.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Olev

Omadus

Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil (näiteks isikul või ka omadusel) on omadus (ladina keeles proprietas, inglise keeles property, prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) olla nii- ja niisugune.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Omadus

Ontoloogia

Ontoloogia ehk olemisõpetus (kreeka sõnadest on 'olev' ja logos) on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega (entiteetide ehk olevate põhitüüpidega).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Ontoloogia

Ontoloogiline diferents

Ontoloogiline diferents (saksa keeles die ontologische Differenz) on eelkõige Martin Heideggeri filosoofia üks tunnusmõisteid, mis osutab otsustavale vahetegemisele oleva olemise (das Sein des Seienden, olevale kuuluv olemine) ja olemise enese vahel.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Ontoloogiline diferents

Ontoloogiline jumalatõestus

Ontoloogiline jumalatõestus ehk ontoloogiline argument on jumalatõestus, mille esimesena esitas keskaegne teoloog Canterbury Anselm.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Ontoloogiline jumalatõestus

Operatsionaalsus

Operatsionaalsus on määratletus kontrollitaval viisil.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Operatsionaalsus

Optimism

Optimism on positiivne ellusuhtumine, vaade, mille kohaselt maailm on positiivne paik.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Optimism

Organisatsioonilis-tegevuslik mäng

Organisatsioonilis-tegevuslik mäng (vene keeles oрганизационно-деятельностная игра) on interdistsiplinaarsete probleemide lahendamise meetod, milles kasutatakse erinevaid vorme alates teaduskonverentsist kuni psühhodraamani.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Organisatsioonilis-tegevuslik mäng

Organitsism

Organitsism on vaade, mis kasutab süsteemi mudelina orgaanilist tervikut või elavat organismi, kas kaudselt või sõna otseses mõttes.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Organitsism

Osaeitav otsustus

Osaeitav otsustus on süllogistikas otsustus kujul "Mõned S ei ole P", kus S on subjekt ja P on predikaat.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Osaeitav otsustus

Osajaatav otsustus

Osajaatav otsustus on süllogistikas otsustus kujul "Mõned S on P", kus S on subjekt ja P on predikaat.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Osajaatav otsustus

Ostensiivne definitsioon

Ostensiivne definitsioon on definitsioon, mis põhineb ostensioonil ehk defineeritava näitamisel või sellele osutamisel.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Ostensiivne definitsioon

Osutamine

Osutamiseks nimetatakse keelefilosoofias osutava väljendi (osutava termini; nimi, määrav kirjeldus, näitav asesõna) eksemplari suhet objektiga, mille kohta ta käib (tema osutusega).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Osutamine

Osutus

Osutus (inglise keeles reference) on analüütilises keelefilosoofias see, mille kohta nimi (nimisõna, nimisõnafraas, asesõna või muu osutav väljend) käib (millele ta osutab, millele ta viitab, mida ta tähistab, denoteerib).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Osutus

Otsene realism

Otsene realism, ka terve mõistuse realism ja naiivne realism on idee vaimufilosoofias, mille kohaselt meeled annavad meile otsese teadlikkuse objektidest, just nii nagu nad on.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Otsene realism

Otsustav eksperiment

Otsustav eksperiment ehk kriitiline eksperiment ehk experimentum crucis (ladina keeles 'ristieksperiment') on eksperiment, mis olenevalt tulemusest kas lükkab mingi teooria või hüpoteesi ümber või näitab selle paremust võrreldes võistlevate hüpoteesidega.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Otsustav eksperiment

Otsustus

Otsustus (inglise keeles judgment, saksa keeles Urteil) on loogikas mõtlemisvorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse, st tunnistatakse (mõttes) mingi propositsioon tõeseks või vääraks.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Otsustus

Otsustusteooria

Otsustusteooria uurib indiviidi valikute aluseks olevaid põhjendeid.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Otsustusteooria

Ousia

Ousia (ka: usia, oysia; vanakreeka οὐσία; eesti 'olemus, olevus, olemine', ladina essentia, saksa das Wesen) on vanakreeka filosoofia üks olulisemaid sõnu.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Ousia

Pahe

Paheks võib nimetada ka liigset alkoholilembust.Pahe on tegevus, käitumine või harjumus, mida üldiselt peetakse ühiskonnas amoraalseks, patuseks, kriminaalseks, ebaviisakaks, tabuks, rikutuks või alandavaks.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Pahe

Paljus

Paljus(us) on ühismõõdutus ja erinevate asjade mitmekesisus, milles ühtegi maailmakirjeldust ei peeta teistest tähtsamaks.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Paljus

Pandeism

Pandeism (kreeka keeles πάν (pan) 'kõik' + ladina keeles deus 'Jumal') on alates 19.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Pandeism

Paradoks

Paradoks on pealtnäha vastuoluline avaldus, mis võib seejuures olla tõene.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Paradoks

Parajasti siis, kui

"Parajasti siis, kui" ja "siis ja ainult siis, kui" on loomuliku keele väljendid, millega loogikas, matemaatikas, filosoofias ja nende rakendustes väljendatakse loogilist ekvivalentsi.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Parajasti siis, kui

Paratamatu propositsioon

Paratamatu propositsioon ehk loogiliselt paratamatu propositsioon on propositsioon, mille tõeväärtus on kõikides võimalikes maailmades ühesugune.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Paratamatu propositsioon

Paratamatus

Paratamatus tuleneb nähtuste olemusest, seadusest ja korrast.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Paratamatus

Parima seletuse järeldamine

Parima seletuse järeldamine ehk parima seletuse tuletamine ehk abduktsioon (inglise keeles inference to the best explanation või abduction) on hüpoteeside õigustamiseksIgor Douven.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Parima seletuse järeldamine

Partikulaar

Partikulaar ehk üksikobjekt ehk üksikese ehk üksik asi on metafüüsikas universaali konkretiseering.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Partikulaar

Pürronism

Pürronism on skeptikust filosoofi Pyrrhoni vaateist lähtuv filosoofiline koolkond, mille rajas Ainesidemos (1. sajand eKr) ja mida on sellisena nimetanud Sextus Empiricus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Pürronism

Pütagoreism

Pütagoreism oli vanakreeka filosoofi ning matemaatiku Pythagorase (6. sajand eKr) õpetusest lähtunud antiikfilosoofia suund.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Pütagoreism

Põhjus

Põhjus on objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Põhjus

Põhjus ja tagajärg

Põhjus ja tagajärg on filosoofilised mõisted, mis iseloomustavad nähtustevahelist üldist seost materiaalses protsessis, milles ühe nähtuse toimumisel tekib teine nähtus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Põhjus ja tagajärg

Põhjuslik tajuteooria

Põhjuslik ehk kausaalne tajuteooria on epistemoloogiline seisukoht, et tajumine tähendab viibimist tajutava objektiga õiges põhjuslikus seoses olevas seisundis.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Põhjuslik tajuteooria

Põhjuslikkus

Põhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Põhjuslikkus

Perekondlik sarnasus

Perekondlik sarnasus (inglise keeles family resemblance, L. Wittgensteinil saksa keeles Familienähnlichkeit ja inglise keeles family likeness) on niisugune mingit kogumit iseloomustav ühisus, mille korral igale kogumi elemendile leidub ses kogumis teine temaga ühiste omadustega element, ent ei leidu üht omadust, mis oleks ühine kõigile kogumi elementidele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Perekondlik sarnasus

Peripateetikud

Aristotelese kool, Gustav Adolph Spangenberg maal 1880ndatest Peripateetikud (vanakreeka keeles περιπατητικοί 'ringijalutajad') on Aristotelese õpetust tõlgendanud ja arendanud Vana-Kreeka filosoofide koolkond.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Peripateetikud

Pessimism

Optimist ja pessimist, Vladimir Makovsky, 1893 Pessimism (ladina keele pessimus 'halvim') on vaimne hoiak, mis vastandub optimismile.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Pessimism

Pessimistlik induktsioon

Pessimistlik induktsioon ehk pessimistlik metainduktsioon on teadusfilosoofias realismivastane argument, mille järgi teadusliku teooriate edukus (ennustusvõime, seletusjõud) ei anna veel tunnistust tema tõesusest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Pessimistlik induktsioon

Philosophia

Eesti sõna "filosoofia" ja selle vasted paljudes teistes keeltes pärinevad vanakreeka sõnast "philosophia" (φιλοσοφία).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Philosophia

Pidevus

Pidevuse all mõistetakse üldkeeles katkematut edasikestmist või ühendust.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Pidevus

Piir

Piir on joon/piirang, mis kas eraldab kahte mõtet/asja üksteisest (eristav, vahepealne piir), on asja lõpetuseks ehk piiriks (raja, äärmine piir) või määrab asja piirid ehk on selle piiritluseks (piiritlev piir).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Piir

Piisav tingimus

„X on Y piisav tingimus“ tähendab: kui X, siis Y (või: iga kord, kui X, siis Y).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Piisav tingimus

Platoni Akadeemia

Platoni Akadeemia oli Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Platoni Akadeemia

Platonism

Platoni Akadeemia kunagine asupaik Ateenas, 2008. Platonism on mõni filosoofia suund, mis lähtub antiikfilosoof Platoni filosoofia tõlgendustest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Platonism

Platonism (matemaatika)

Platonism ehk matemaatiline platonism on filosoofias seisukoht, mille järgi on sõltumatult inimestest, keelest, mõtlemisest ja inimtegevusest olemas abstraktsed matemaatilised objektid.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Platonism (matemaatika)

Pneuma

Pneuma (πνεύμα; 'vaim', 'hingus', 'õhk') on vanakreeka sõna, mille üks vastetest on 'vaim'.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Pneuma

Pojalikkus

Pojalikkus (hiina keeles 孝, pinyinis: xiào) on Hiina traditsioonilise ja eriti konfutsianismi sotsiaaleetika põhimõistete hulka kuuluv voorus, mis kitsamalt tähendab isa-ema ja vanema põlvkonna sugulaste austamist ning laiemalt esivanemate, õpetajate ja ülemate austamist üldiselt.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Pojalikkus

Poliitiline filosoofia

Poliitiline filosoofia on poliitikast mõtlemine ja poliitika toimimise ülevaade.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Poliitiline filosoofia

Porphyriose puu

Porphyriose puu (arbor porphyrii) on filosoofias soo-liigisuhtel põhinev vahend "olemise astmete" (scala praedicamentalis) illustreerimiseks.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Porphyriose puu

Positivism

Positivism on filosoofia suund, mis hõlmab Auguste Comte'i filosoofia, Ernst Machi ja Richard Avenariuse empiriokrititsismi ning Viini ringi (Rudolf Carnapi) algatatud loogilise positivismi.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Positivism

Positivismitüli

Positivismitüli oli 1960. aastatel ühiskonnateadustes aset leidnud vastasseis meetodite ja väärtushinnangute kasutamises.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Positivismitüli

Pragmaatika

Pragmaatika on semiootika haru, mis uurib märkide kasutamist.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Pragmaatika

Pragmatism

Pragmatism on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Pragmatism

Pragmatismi tõeteooria

Pragmatismi tõeteooria kohaselt tuleb rääkida tõest kui hinnangulisest funktsioonist tulemuste kohta, mida olendid oma keskkonna uurimisel saavutavad, st tuletamata seda inimestest kõrgemal asuvast absoluutsest tõest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Pragmatismi tõeteooria

Predestinatsioon

Predestinatsioon on saatuse ettemääratus Jumala tahtega.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Predestinatsioon

Predikaat

Predikaat on traditsioonilises loogikas see, mida millegi kohta öeldakse; termin propositsioonis, mida öeldakse teise termini (subjekti) kohta ehk omistatakse subjektile ehk preditseeritakse subjekti kohta.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Predikaat

Predikatsioon (filosoofia)

Predikatsioon ehk preditseerimine (ladina sõnast praedicatio 'väljaütlemine, teatavakstegemine') on filosoofias esemele, asjale, objektile või asjaolule (laias mõttes) omaduse omistamine või selle omaduse eitamine sellel.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Predikatsioon (filosoofia)

Presentism

Presentism on metafüüsiline seisukoht, mille kohaselt reaalselt eksisteerivad ainult objektid ja sündmused, mis on olevikus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Presentism

Presokraatikud

Eelsokraatikud ehk presokraatikud ehk Sokratese-eelsed filosoofid on tinglik nimetus filosoofidele, kes tegutsesid ajalooliselt "enne Sokratest".

Vaata Filosoofia mõisteid ja Presokraatikud

Presupositsioon

Väitlause A presupositsioon on mis tahes propositsioon B, mis peab olema tõene, selleks et A oleks tõene või väär.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Presupositsioon

Printsiip

Printsiip (ladina keeles principium 'algus; lähtekoht; põhialus') on loogikas, teaduses ja filosoofias teoreetilise süsteemi kavandi või praktilise käsitlussuuna lähtekoht, esindades teatud valdkonna sisulisi ja metoodilisi põhimõtteid.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Printsiip

Privaatkeele argument

Privaatkeele argumendi eesmärgiks on näidata, et ei saa olla keelt, mida räägib ainult üks inimene, mis on oma olemuselt privaatne ja mida põhimõtteliselt mitte keegi peale kõneleja ei saa mõista.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Privaatkeele argument

Probleem

Probleem on ülesanne, mille probleemilahendus on kompleksne.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Probleem

Propositsioon

Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Propositsioon

Protsess

---- Protsess on nähtuste ja asjade teatava tulemuseni viiv muutumine.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Protsess

Psüühika

Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Psüühika

Pseudoteadus

Pseudoteaduse ehk ebateaduse ehk libateaduse all peetakse silmas tegevusvaldkondi ning väiteid ja argumente, mida esitatakse teaduslikena, kuid mis tegelikult teaduse alla ei kuulu (teaduslikkuse kriteeriumid võivad seejuures olla erinevad).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Pseudoteadus

Puhas mõistus

Puhas mõistus on Immanuel Kanti järgi meelelisusest sõltumatu mõistus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Puhas mõistus

Qi

Traditsioonilises hiina kultuuris on qi (eesti keeles kasutusel ka chi; Wade-Giles’i transkriptsioonis ch’i; tegemist on 4. langeva tooniga Qì) kõige elava aktiivne koostisosa.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Qi

Radikaalne empirism

Radikaalne empirism on filosoofiline doktriin, mille esitas Ameerika filosoof ja psühholoog William James.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Radikaalne empirism

Rahulolu

''Rahu ja rahulolu'', Eduard von Grützner, 1897 Rahulolu on inimese vaimne seisund ja emotsioon, kus ta tunneb, et nii keha kui vaim on antud olukorraga rahul ja inimene on saavutanud sisemise rahu.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Rahulolu

Rakenduseetika

Rakenduseetika ehk praktiline eetika on eetika rakendamine aktuaalsetele praktilistele probleemidele eesmärgiga leida neile lahendusi.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Rakenduseetika

Ramsey lause

Mingi teooria Ramsey lause on lause, mis saadakse, kui teooria kogu sisu kirjeldavas lauses asendatakse iga teoreetiline termin eri muutujaga, iga muutuja ulatuseks võetakse kogu lause ning lisatakse iga muutuja puhul olemasolukvantor.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Ramsey lause

Ratsionalism

Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Ratsionalism

Reaalsus

Reaalsuseks ehk realiteediks ehk tõeluseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Reaalsus

Realism (filosoofia)

Realism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt mingit liiki asjad või asjadeseisud on reaalselt ning tunnetajast sõltumatult olemas.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Realism (filosoofia)

Reduktsionism

Reduktsionismiks nimetatakse teadusfilosoofias vaadet, mille kohaselt ühe teadusharu mõisted, meetodid, seletused vms on tuletatavad teise teadusharu omadest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Reduktsionism

Reduktsioon (filosoofia)

Reduktsioon (ladina sõnast reducere 'tagasi tooma') on filosoofiline mõiste, millega määratakse suhteid erinevate lähedalt seotud valdkondade vahel neid lihtsamaks või fundamentaalsemaks tehes.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Reduktsioon (filosoofia)

Reegliutilitarism

Reegliutilitarism on utilitarismi variant, mis hindab teo õigsust selle reegli õigsuse kaudu, mida see tegu järgib.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Reegliutilitarism

Relatiivsus

Relatiivsus (ladina sõnast relativus) ehk suhtelisus ehk suhtes olemine on filosoofias omadus, mida vastandatakse absoluutsusele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Relatiivsus

Relativism

Relativism on filosoofias mis tahes seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi, reaalsust ennast vms taolist relatiivseks – sõltuvaks mingist vaatekohast.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Relativism

Religioonifilosoofia

Religioonifilosoofia ehk usundifilosoofia tegeleb filosoofia meetodite abil religiooni teemadega.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Religioonifilosoofia

Renessanssfilosoofia

Renessansi filosoofia oli periood Euroopa filosoofia ajaloost, mis jäi umbes keskaja ja valgustusaja vahele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Renessanssfilosoofia

Representatsioon

Representatsioon (inglise keeles representation, saksa keeles Repräsentation) on mitte kohaloleva või esiloleva tegemine kohal- või esilolevaks, niisugune esindussuhe või entiteet, mis teist entiteeti sel viisil esindab.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Representatsioon

Rietdijki-Putnami argument

Rietdijki-Putnami argument, mis on nime saanud Wim Rietdijki ja Hilary Putnami järgi, kasutab 20.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Rietdijki-Putnami argument

Russelli hüpotees

Russelli hüpotees on oletus, et maailm tekkis viis minutit tagasi koos fossiilidega, mäluga jms põhjuslike jälgedega.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Russelli hüpotees

Russelli paradoks

Russelli paradoks on 1901.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Russelli paradoks

Ruum

Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Ruum

Saatus

Beatrice Offor, "Saatus" (1894) Saatus viitab üleüldiselt mingile teatud hulgale sündmustele, mida usutakse, et need on ettemääratud.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Saatus

Sada koolkonda

Sada koolkonda (hiina keeles baijia) on koondnimetus filosoofiakoolkondade kohta Vana-Hiinas sõdivate riikide ajastul (Zhanguo) 475–221 eKr.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Sada koolkonda

Sallivus

Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või/ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Sallivus

Sümmeetriakaalutlused

Sümmeetriakaalutlused on füüsikas, matemaatikas ja filosoofias argument, mis toetub sümmeetriale sõnastuses või asjas eneses.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Sümmeetriakaalutlused

Sündmus

Sündmus on piiritletud tervikuna võetav protsess või toiming.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Sündmus

Sünehhism

Sünehhism (inglise keeles synechism) on filosoofiline positsioon, mille kohaselt kõik on pidev.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Sünehhism

Sünteetiline otsustus

Sünteetiline otsustus on Immanuel Kanti järgi otsustus, mille puhul predikaadi mõiste ei sisaldu subjekti mõistes, vaid avardab seda.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Sünteetiline otsustus

Sünteetiline propositsioon

Sünteetiline propositsioon on filosoofia mõiste, mis on tuletatud Immanuel Kanti sünteetilise otsustuse järgi.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Sünteetiline propositsioon

Süvaökoloogia

Süvaökoloogia on üks rohelise ideoloogia aluseks olevaid ökoloogilise filosoofia harusid.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Süvaökoloogia

Sõltuvus (metafüüsika)

Sõltuvus (ladina keeles dependentia) ehk reaalne sõltuvus ehk ontoloogiline sõltuvus on entiteetide suhe, mille puhul ühe entiteedi olemasolu või omadusi määrab ja tingib teine entiteet.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Sõltuvus (metafüüsika)

Sõprus

Sõprus inimeste vaheline isiklik suhe, millele on iseloomulikud vastastikune sümpaatia ja hoolimine ning suhte väärtustamine.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Sõprus

Seesus

Seesus ehk häktseiteet (uusladina keeles haecceïtas, saksa keeles Dieses-Sein, Diesheit, soome keeles tämyys) on entiteedi individuaalne eksistents (individuelle Wesenheit, Aristotelesel tode ti, entitas positiva), üksiku asja alus ("Grund der einzelnen Dinge", Chr. Wolf.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Seesus

Seisund

Seisund ehk olek (saksa keeles Zustand) on entiteedi ajutiste omaduste komplekt.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Seisund

Seletus

Seletus on edukas vastus küsimusele, miks leidis aset mingi konkreetne sündmus või miks on olemas mingi nähtus (sealhulgas mingi seaduspära).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Seletus

Semantiline supositsioon

Semantiline supositsioon (suppositio semantica) on supositsioon (formaalse supositsiooni ja materiaalse supositsiooni kõrval), mille puhul mingit väljendit kasutatakse selleks, et rääkida mis tahes sama tähendusega väljendist.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Semantiline supositsioon

Semantiline väärtus

Väljendi semantiliseks väärtuseks nimetatakse keelefilosoofias tema tunnust, millest oleneb teda sisaldavate lausete tõeväärtus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Semantiline väärtus

Semiootika mõisteid

Siin on loetletud semiootika mõisteid.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Semiootika mõisteid

Sensualism

Sensualism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt kogu tunnetus tugineb aistingutele ning kujutab endast aistingute kombineerimist.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Sensualism

Seos

Seos (ladina keeles nexus, saksa keeles Verknüpfung) on objektide vastastikune tingitus või sõltuvus, mille puhul ühe objekti olemasolu, puudumine või muutumine on teise objekti olemasolu, puudumise või muutumise eelduseks.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Seos

Sisemised ja välimised omadused

Sisemised ja välimised omadused (inglise keeles intrinsic and extrinsic properties) on mõistete paar, milles sisemised omadused on omadused, mis objektil on iseenesest, sõltumatult muudest entiteetidest ning välimised ehk relatsioonilised (relational) omadused on omadused, mis sõltuvad objekti suhtest teiste entiteetidega.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Sisemised ja välimised omadused

Sisu

Lotta” Sisu on soomlastele kontseptsioon ja kultuuriline konstrukt, mida saaks kirjeldada kui kombinatsiooni stoilise otsustavuse, kindlameelse eesmärgipärasuse, südikuse, vapruse ja vastupidavuse vahel.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Sisu

Sisu (loogika)

Sisu (inglise keeles comprehension) on loogikas mõiste tunnuste kogusus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Sisu (loogika)

Skeptitsism

Skeptitsism on filosoofiline hoiak, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Skeptitsism

Skolastika

Skolastika on keskaja filosoofias õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Skolastika

Skolastiline meetod

Skolastiline meetod oli keskaja filosoofias, skolastika ajal, kirjalik vorm tüliküsimuste lahendamiseks süllogismide ja loogika (tollal nim. loogikat dialektikaks) mõttemehhanismide abil.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Skolastiline meetod

Sofistid

Sofistid (kr sophia "tarkus", sophistes "tark") olid Vana-Kreeka filosoofid, kes 5.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Sofistid

Solidaarsus

Solidaarsus on ühtsus (näiteks grupi või klassi ühtsus), mis põhineb ühistel huvidel, eesmärkidel, normidel ja sümpaatiatel.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Solidaarsus

Solipsism

Solipsism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt olen olemas ainult mina koos oma vaimuseisunditega.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Solipsism

Soov

Soov on püüdlus või ihalus midagi teha, midagi saada või lootus reaalsust või tajutavat muuta või lootus enda või kellegi teise jaoks mingit eesmärki saavutada.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Soov

Sotsiaalfilosoofia

Sotsiaalfilosoofia on sotsiaalse käitumise, ühiskonna interpretsioonide ja sotsiaalsete institutsioonide tõlgendamisega seotud küsimuste uurimine pigem eetiliste väärtuste kui empiiriliste suhete poolest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Sotsiaalfilosoofia

Sotsiaalne õiglus

Sotsiaalse ebaõigluse vastu protestivate üliõpilaste telklaager Sotsiaalse õigluse all mõistetakse olukorda, kus kõigil ühiskonnaliikmetel on võrdsed võimalused ja poliitilised õigused ning puuduvad majanduslik ebavõrdsus ja ebavõrdsed eesõigused, nii et kõikidel on eeldused täisväärtuslikuks eluks ja neil on võimalik ühiskonnas oma potentsiaali realiseerida.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Sotsiaalne õiglus

Sotsiaalne konstruktivism

Sotsiaalne konstruktivism ehk sotsiaalkonstruktivism (inglise social constructivism) on humanitaarteadustes seisukoht, mille kohaselt loovad ja kujundavad sotsiaalse tegelikkuse ühiskonnaliikmed oma igapäevases läbikäimises, ehkki enamasti ei ole nad ise sellest rollist teadlikud.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Sotsiaalne konstruktivism

Sotsiaalsus

Sotsiaalsus ehk ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Sotsiaalsus

Species sensibilis

Species sensibilis (mitmuses species sensibiles) ehk tajuspeetsies on skolastilises filosoofias puhtmeelelise tajuga seotud species intentionalis.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Species sensibilis

Spekulatiivne filosoofia

Spekulatiivne filosoofia (ladina keelest: speculari, jälgima; kreeka keeles: θεωρητικός) on teadmiste saamine väljaspool kogemust, ainult mõistusliku arutelu toel.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Spekulatiivne filosoofia

Spirituaalsus

Spirituaalsus on millegi omadus olla vaim (spiritus).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Spirituaalsus

Stoa

Attalose stoa Ateenas Stoa ehk sammaskäik oli Vana-Kreeka arhitektuuris piklik, kitsas eesruum, mis oli enamasti tagaküljelt suletud seinaga ja esiküljel avatud sambareaga.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Stoa

Struktuur

Struktuur (ladina sõnast strūctūra ehitus, tarind) on terviku kõigi osade seoste kogum.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Struktuur

Stsientism

Stsientism (ladina sõnast scientia 'teadus') ehk teadusfundamentalism (ka saientism) on veendumus, et loodusteaduse meetodiga saab uurida kõike – ka inimest ja ühiskonda – ning lahendada ka filosoofia ja humanitaarteaduste probleeme.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Stsientism

Subjekt (filosoofia)

Subjektiks (vanakreeka keeles hypokeimenon 'all-lebav, all-asuv'; ladina keeles subiectum 'alla-heidetu') nimetatakse filosoofias tavaliselt seda, mis on millelegi aluseks.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Subjekt (filosoofia)

Subjekt (loogika)

Subjekt on traditsioonilises loogikas see, mille kohta midagi öeldakse, vastandina predikaadile (sellele, mida subjekti kohta öeldakse).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Subjekt (loogika)

Subjektifilosoofia

Subjektifilosoofiaks peetakse filosoofias mõtlemise viisi, mis võtab oma teoreetiliseks aluseks subjekti ja objekti seotud vastanduse.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Subjektifilosoofia

Subjektiivsus

Subjektiivsus on mõiste, mida negatiivse hinnanguna kasutatakse avalduste või tegevuste kohta, mis teostatakse juhusliku isiku (subjekti) poolt, kes ei hooli üldisest arvamusest ja tegutsemise aktsepteeritud kriteeriumitest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Subjektiivsus

Subsistents

Subsistents ehk subsisteerimine (ladina keeles subsistentia) on substantsi olemine iseeneses ja iseenda kaudu (das Substanzsein. durch und in sich bestehen).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Subsistents

Substants

Substants on iseseisvalt olemasolev olev.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Substants

Substantsidualism

Substantsidualism on vaimufilosoofias seisukoht, mille järgi inimene sisaldab kahte substantsi.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Substantsidualism

Suhe (filosoofia)

Suhe ehk relatsioon on filosoofias aktsidents, mis seob vähemalt kaht entiteeti.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Suhe (filosoofia)

Surm

Inimese pealuu on universaalne surma sümbol Surm on organismi elu lõppemine.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Surm

Suur jutustus

Suur jutustus (grand récit) ehk metanarratiiv (métarécit) on keskne mõiste Jean-François Lyotardi ühiskonnateoorias ja teadusfilosoofias.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Suur jutustus

Suurus

Suuruse (ka: muutuv suurus) all mõistetakse tänapäeva matemaatikas ja loodusteaduses tavaliselt muutujat, mille mõeldavad väärtused on viidavad üksühesesse vastavusse reaalarvude hulgaga (skalaarne suurus) või reaalarvude ''n''-korteežide hulgaga (mitteskalaarne suurus, näiteks vektoriaalne suurus).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Suurus

Syneidēsis

Syneidesis (syneidêsis, συνείδησις) on mõiste, mis kreekakeelse sõnana tähendab algselt "koos teadmist", s. t. inimese käitumise vastavust ühiskondlikele normidele, mitte mingi seesmise absoluudi-sunni järgimist.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Syneidēsis

Tahe

Tahe on psüühiline funktsioon, mis avaldub sihiteadliku püüdlusena ja võimena teha valikuid ning mõtteid teoks teha, üldisemalt igasuguste tegevusimpulssidena.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Tahe

Taju

Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Taju

Tajuprobleem

Tajuprobleem on üks põhilisi tajufilosoofia lähtekohti.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Tajuprobleem

Tarvilik tingimus

„X on Y tarvilik tingimus“ tähendab: Y ainult juhul, kui X. Näiteks „vihma sadamine on selle tarvilik tingimus, et ta läheb vara koju“ tähendab, et ta läheb vara koju ainult juhul, kui sajab.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Tarvilik tingimus

Tavakeel

Tavakeel on keele kasutamise viis igapäevaelus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Tavakeel

Tavakeelefilosoofia

Tavakeelefilosoofia on keelefilosoofia haru, mis näeb traditsiooniliste filosoofiliste probleemide alusena väärarusaamu, mis filosoofidel on tekkinud tänu sellele, et nad kas moonutavad või on ära unustanud sõnade igapäevase tähenduse.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Tavakeelefilosoofia

Tähendus

Tähendus on märgiga vastavusse seatud sisu ehk märgi (sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse) poolt esile kutsutud teadmine.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Tähendus

Tänulikkus

Tänulikkus või tänutunne on meeldiv tunne, mille inimeses kutsub esile kellegi heategu või millegi saamine.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Tänulikkus

Töö (marksism)

Töö käsitlus marksismis kuulub eeskätt poliitilisse ökonoomiasse, nagu see on esitatud Karl Marxi "Kapitalis".

Vaata Filosoofia mõisteid ja Töö (marksism)

Tühi võimalik maailm

Tühi võimalik maailm ehk tühi maailm on võimalik maailm, milles ei eksisteeri ühtki konkreetset objekti.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Tühi võimalik maailm

Tühjus

Tühjus, tähistab seisundit milles ei ole mitte midagi ning mis tühistab millegi või miski olemasolu võimaluse.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Tühjus

Tühjus (eetika)

Tühjus ehk tühjustunne on vaimse kriisi, leina, eluaegse vangistuse ja depressiooni puhul kogetav olukord, kus väärtused on tuhmunud ja maailm on kaotanud külgetõmbavuse.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Tühjus (eetika)

Tõde

Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Tõde

Tõe koherentsiteooria

Tõe koherentsiteooria või tõe koherentsusteooria (ld cohaerentia 'sisemine seos') ehk kooskõlateooria kohaselt on tõene väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Tõe koherentsiteooria

Tõe liiasusteooria

Gottlob Frege Tõe liiasusteooria ehk redundantsiteooria (ladina keeles redundans 'üleliigne') kohaselt on tõe mõiste ülearune.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Tõe liiasusteooria

Tõe vastavusteooria

Tõe vastavusteooria ehk tõe korrespondentsiteooria või tõe korrespondentsusteooria on teooria, mille alusel väite tõesus või väärus määratakse ära vaid selle kaudu, kas see päris maailmas ka nii esineb ning seda edukalt kirjeldab.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Tõe vastavusteooria

Tõenäosus

Tõenäosus on tulevaste sündmuste toimumise või väidete tõesuse ebakindluse mõõt.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Tõenäosus

Tõepredikaat

Tõepredikaat ehk tõesuspredikaat on loomuliku keele öeldistäide koos koopulaga või formaalse keele predikaat, mida vähemalt näiliselt kasutatakse mainitavale tõekandjale (loogikas mugavuse pärast tavaliselt lausele) tõesuse omistamiseks.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Tõepredikaat

Tõesus

Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Tõesus

Tõetagaja ja valetagaja

Tõetagaja ehk tõetegija (inglise keeles truthmaker) on entiteet, mille tõttu tõekandja on tõene.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Tõetagaja ja valetagaja

Tõeväärtus

Tõeväärtus on loogikas väärtus, mis iseloomustab propositsiooni suhet tõesse.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Tõeväärtus

Teadlik nõusolek

Informeeritud nõusolek ehk informeeritud nõusolek ehk teavitatud nõusolek on otsusevõimelise inimese vabatahtlik nõusolek selleks, et temaga või temasse otseselt puutuvalt midagi tehakse (näiteks talle tehakse kirurgiline operatsioon või töödeldakse tema isikuandmeid), kui ta seda andes on teadlik selle tegevuse olemusest ja eesmärgist ning selle võimalikest tagajärgedest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Teadlik nõusolek

Teadmine

Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Teadmine

Teadmiseargument

Teadmiseargument ehk teadmise argument (knowledge argument) on vaimufilosoofias füsikalismivastane argument, mis ütleb, et teadmine kvaalide kohta ei ole füüsikaline teadmine, ning järelikult on maailmas midagi niisugust, mis ei ole füüsikaline.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Teadmiseargument

Teadus

Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Teadus

Teaduse ühtsus

Teaduse ühtsus on hüpoteetiline olukord, milles kõik teadusharud on ühendatud ühise ainega, ühise meetodiga, ühise eesmärgiga või muul viisil, nii et nad moodustavad terviku.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Teaduse ühtsus

Teadusfilosoofia

Üks uusaja Euroopa mõjukamaid teadusfilosoofe oli René Descartes Peeter Müürsepp nimetanud Lembit Valti Teadusfilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb teadusega seotud filosoofiliste probleemidega.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Teadusfilosoofia

Teadusfilosoofia mõisteid

Siin on loetletud teadusfilosoofia mõisteid.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Teadusfilosoofia mõisteid

Teadusharu

Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Teadusharu

Teaduslik materialism

Teaduslik materialism on filosoofiline käsitlusviis, mille kohaselt inimene ei erine põhimõtteliselt muust loodusest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Teaduslik materialism

Teadvus

Teadvus on aju funktsioon, mida põhjustavad miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö, mis väljendub võimes tunda või olla enesest teadlik.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Teadvus

Teadvuse neuraalsed korrelaadid

Teadvuse neuraalsed korrelaadid, ka teadvuse neuronaalsed korrelaadid (akronüüm TNK; inglise keeles neural correlates of consciousness, NCC) on teadvuseprotsessidega kaasas käivad ajuprotsessid.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Teadvuse neuraalsed korrelaadid

Tegelikkus

Tegelikkus ehk aktuaalsus (kreeka keeles energeia, ladina keeles actualitas, saksa keeles Wirklichkeit) on 1) millegi omadus olla mitte ainult võimalik, vaid olla ka päriselt, 2) kõige tegeliku kogusumma. Tegelikkus on 1) puhta võimalikkuse vastand (gegenüber der bloßen Möglichkeit): aktuaalsus (die Aktualität), praegune olemine (das gegenwärtige Sein), tegu (Wirken), mõjutatu (Ausgewirkte), teokstehtu (Verwirklichte); 2) näiva (Schein), kujuteldava (Eingebildete), pelgalt ettekujutatava (Vorgestellte), pildilise (Bildlichen), mõeldu (Vermeinten) vastand: kehastades keeruliselt määratletavaid (zuständlich Beurteilten) omadusi nagu olemasolev (seiend), olemuslik (wesenhaft), asjane (dinglich), omaduslik (eigenschaftlich) või ka tõeliselt oleva kogusumma (den Inbegriff des wahrhaft Seienden selbst).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Tegelikkus

Tegevusfilosoofia

Tegevusfilosoofia ehk teofilosoofia on filosoofia valdkond, mis uurib peamiselt inimeste tahtlikke liigutusi.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Tegevusfilosoofia

Tegu

Tegu on inimese tahtest kantud käitumine, mis avaldub välismaailmas.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Tegu

Tehnikafilosoofia

Tehnikafilosoofia on inimese ja tehnika, tehnika ja kultuuri ning tehnika ja moraali seoste filosoofiline uurimine.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Tehnikafilosoofia

Tehnoloogia sotsiaalne konstrueerimine

Tehnoloogia sotsiaalne konstrueerimine (TSK) on teooria teadus- ja tehnoloogiauuringute valdkonnas.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Tehnoloogia sotsiaalne konstrueerimine

Teine

Teine (inglise: other, saksa: andersartig, vene: другой; ka võõras) on filosoofia, psühholoogia, eetika, kriitilise teooria ja kultuuriuuringute põhimõiste (mingilmääral sõna objekti asemel), mis tähendab teist, ehk mittemina.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Teine

Teism

Teism on usk transtsendentsesse Jumalasse, kes on maailma loonud ja juhib kõike selles toimuvat.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Teism

Teispoolsus

Teispoolsus on kõikides usundites ettekujutused surmajärgsest olemisest, kuhu satub surnu hing.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Teispoolsus

Teiste vaimude probleem

Teiste vaimude probleem seisneb küsimuses, miks me usume, et teistel inimestel ja võib-olla et ka muudel kõrgemalt arenenud loomadel on meiega sarnane teadvus ja vaim.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Teiste vaimude probleem

Teleoloogia

Teleoloogia on filosoofiline õpetus eesmärgipärasusest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Teleoloogia

Teleoloogiline jumalatõestus

Teleoloogiline jumalatõestus (ka teleoloogiline argument) on kava või eesmärgi alusel põhjendada jumala olemasolu; üks jumalatõestusi.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Teleoloogiline jumalatõestus

Teljeajastu

Teljeajastu (sk Achsenzeit) on eksistentsialist Karl Jaspersi loodud ajaloofilosoofiline mõiste.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Teljeajastu

Teokonsekventsialism

Teokonsekventsialism on moraalifilosoofias seisukoht, mille järgi teo moraalne õigsus või väärus sõltub täielikult teo tagajärgedest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Teokonsekventsialism

Teooria

Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Teooria

Teoreem

publisher.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Teoreem

Teoutilitarism

Teoutilitarism ehk otsene utilitarism ehk tegude utilitarism ehk äärmuslik utilitarism (inglise keeles act utilitarianism, act-utilitarianism, direct utilitarianism, extreme utilitarianism) on utilitarismi variant, mis hindab sooritatavat tegu sõltumata taustast: tegu on õige siis, kui selle tagajärjeks on vähemalt niisama palju hüvet kui mis tahes mõeldaval alternatiivil.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Teoutilitarism

Tervik

Tervik on entiteet, millel on osad.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Tervik

Tingimus

Tingimus on objekti või nähtuse omadus, mis võimaldab (tagab, tingib) midagi või arvatakse midagi võimaldavat.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Tingimus

Tolstoilus

Tolstoilus on filosoofias Lev Tolstoi usulis‑eetiline õpetus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Tolstoilus

Tomism

Tomism on Aquino Thomasest lähtuv skolastiline õpetussüsteem.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Tomism

Topelttagajärje doktriin

Topelttagajärje doktriin ehk topelttagajärje printsiip ehk topelttagajärje teooria on Aquino Thomaselt alguse saanud tarvilike tingimuste komplekt selleks, et tegu, millel on hea eesmärk, kuid ka tõenäoline halb kõrvaltagajärg, oleks moraalselt lubatav.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Topelttagajärje doktriin

Totaalsus

Totaalsus on mingi ainulise eelduse, aluse, normi või tõe allutamine kõikehõlmavusele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Totaalsus

Traagika

Traagika (kreeka keeles tragike technē 'tragöödiakunst') on vapustav, kannatuslik, kurb; esteetika, kirjandusteaduse, filosoofia uurimisobjekt; tähistab mingi suure ja üleva väärtuse, eriti inimelu vältimatut hukkumist, lootusetut võitlust kõikvõimsa vastasega, mis põhjustavad kannatusi ja hingelisi vapustusi.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Traagika

Transtsendentaalfilosoofia

Transtsendentaalfilosoofia on mõtlemise tava, mida võib eelkõige seostada Immanuel Kanti filosoofiaga, mis põhjendab tunnetuse aprioorsed vormid transtsendentaalselt.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Transtsendentaalfilosoofia

Transtsendents

Transtsendents ehk transtsendentsus (ladina keeles transcendentia, verbist transcendere 'üle astuma, teisele poole minema', tavakeele tähenduses 'üleloomulik', 'materiaalsest sõltumatu') on filosoofias mõiste, mis tähistab inimkogemusele mittetunnetatavat tegelikkust (reaalsust).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Transtsendents

Tsiteerimine (filosoofia)

Tsiteerimine on mingist väljendist rääkimine (või kirjutamine) selle väljendi äratoomise kaudu.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Tsiteerimine (filosoofia)

Tsiteerimise demonstratiiviteooria

Tsiteerimise demonstratiiviteooria ehk tsiteerimise parataksiteooria ehk tsiteerimise ostensiooniteooria on keelefilosoofias tsiteerimise teooria, mis seisneb järgmises.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Tsiteerimise demonstratiiviteooria

Tsiteerimise pilditeooria

Tsiteerimise pilditeooria on tsiteerimise teooria, mida Donald Davidson, kes sellele pilditeooria nime andis, kirjeldab nii: "...

Vaata Filosoofia mõisteid ja Tsiteerimise pilditeooria

Tundus

Tundus on hüpoteetiline distsipliin, mis tegeleb inimese eksistentsi immanentses sfääris toimuvate nähtuste, sh tunnete seletamisega.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Tundus

Tunnetus (filosoofia)

Tunnetus (saksa keeles Erkenntnis, ladina keeles cognitio) on teadmiseni jõudmise protsess.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Tunnetus (filosoofia)

Tunnetusrelativism

Tunnetusrelativism on seisukoht, mille kohaselt tõde on suhteline.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Tunnetusrelativism

Tunnus

Tunnus (inglise keeles feature, saksa keeles Merkmal) ehk erijoon, ka karakteristik (saksa keeles Charakteristikum) on äratuntav ja iseloomulik omadus, mille alusel saab entiteete või entiteetide klasse omavahel võrrelda ja üksteisest eristada.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Tunnus

Turingi test

Turingi testi standardne tõlgendus ehk Standardne Turingi test, milles kohtuniku C eesmärgiks on aru saada kumb mängijatest – A või B – on inimene Turingi test on Alan Turingi poolt välja pakutud eksperiment otsustamaks, kas arvuti suudab näidata inimese tasemel intelligentset käitumist.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Turingi test

Uhkus

ladina keeles 'uhkus' Uhkus on sissepoole suunatud emotsioon, millel on erineva varjundiga tähendusi.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Uhkus

Unenäoargument

''The Dream of Human Life'', Michaelangelo, ca. 1533 Unenäoargument on filosoofiline arutlus, mille kohaselt tõestab unenäo kogemine, et me ei tohiks usaldada täielikult oma meeli tegemaks vahet reaalsusel ja illusioonil.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Unenäoargument

Universaalne moraal

Universaalne moraal on hüpoteetiline moraalireeglistik, mis kehtib alati ja kõikidele inimestele, hoolimata nende soost, rassist, kultuuritaustast ja muudest omadustest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Universaalne moraal

Universum

Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Universum

Usaldav uskumine

Usaldav uskumine üldiselt tähendab uskumist, mis on nii enesestmõistetav, et inimene ei teadvustagi oma uskumist.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Usaldav uskumine

Usaldus

Usaldus on olukord, kus üks inimene on valmis lootma teise isiku tulevikule suunatud tegudele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Usaldus

Usk

Usk on tunne, veendumus või uskumus, et midagi on õige või tegelik.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Usk

Uskumine

Uskumise puhul saab eristada millessegi uskumist millegi (mingi propositsiooni) uskumisest ehk propositsionaalsest uskumisest (uskumuse omamisest).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Uskumine

Uskumus

Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Uskumus

Utilitarism

Utilitarism (lad utilitas tähendab kasu) on eetikas arvamus, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Utilitarism

Uus induktsioonimõistatus

"Uus induktsioonimõistatus" on kolmas peatükk ameerika filosoofi Nelson Goodmani teadusfilosoofilisest raamatust "Fakt, fiktsioon ja ennustus", mis avaldati kirjastuses Athlon Press 1954.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Uus induktsioonimõistatus

Uuskantiaanlus

Uuskantiaanlus ehk neokantiaanlus (saksa keeles Neukantianismus) on Immanuel Kanti filosoofia taassünd 19.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Uuskantiaanlus

Uuskantiaanluse Badeni koolkond

Uuskantiaanluse Badeni koolkond ehk uuskantiaanluse Heidelbergi koolkond ehk uuskantiaanluse Edela-Saksa koolkond ehk uuskantiaanluse Freiburgi koolkond on uuskantiaanluse koolkond, mille rajaja oli Wilhelm Windelband oma kõnega "Ajalugu ja loodusteadus", kus ta eristas idiograafilist ja nomoteetilist teaduslikku mõtlemist.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Uuskantiaanluse Badeni koolkond

Uuspütagoorlus

Uuspütagoorlus (1. sajand e.m.a – 2. sajand m.a.j) oli hellenistliku filosoofia koolkond, milles taaselustati Pythagorase arvuõpetus, idamaa usundite õpetuste ja platonismi loodusfilosoofia osadega lõimitult.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Uuspütagoorlus

Uusplatonism

Uusplatonism ehk neoplatonism on 3.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Uusplatonism

Uusrealism (filosoofia)

Uusrealism oli 1920ndate algul kuue USA teadlase (Edwin Bissell Holti (Harvard University), Walter Taylor Marvini (Rutgers College), William Pepperell Montague (Columbia University), Ralph Barton Perry (Harvard), Walter Boughton Pitkini (Columbia) ja Edward Gleason Spauldingu (Princeton University)) esitatud filosoofia.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Uusrealism (filosoofia)

Uustaoism

Uustaoism ehk neotaoism on fokaalne areng Hiina filosoofias.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Uustaoism

Uustomism

Uustomism ehk neotomism ehk uusskolastika ehk neoskolastika on 19.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Uustomism

Vaba tahe

Vabaks tahteks ehk tahtevabaduseks nimetatakse filosoofias võimalikkust teha vabalt otsuseid (valikuid) oma eelseisvate toimingute ja tegude üle.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Vaba tahe

Vaba tahte probleem

Vaba tahte probleem filosoofias seisneb küsimuses, kas ja kuidas on ühitatavad väide, et inimesel on vaba tahe, ja deterministlik väide, et inimese valikud ja teod on determineeritud või ära määratud füüsikaliste loodusseadustega, inimese bioloogilise loomusega, psühholoogiliste teguritega, Jumalaga või millegi muuga.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Vaba tahte probleem

Vabadus

Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Vabadus

Vaikiv teadmine

Vaikiv teadmine (tacit knowledge) on teadvustamata teadmine.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Vaikiv teadmine

Vaim

Jaldabaoth (Jaffe) oli gnostikute apokrüüfides mainitud vaimolend, kes Kristuse pildi järgi ehitas inimese keha ja puhus temasse kogemata oma loova vaimu Sõna "vaim" kasutatakse mitmes tähenduses.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Vaim

Vaim (filosoofia)

Sõna "vaim" mitmetähenduslikkuse tõttu on vaevalt võimalik üheselt öelda, mis sellele antiikfilosoofias vastab.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Vaim (filosoofia)

Vaim (mens)

Vaim (ka meel; inglise keeles mind, ladina keeles mens) on vaimufilosoofias vaimunähtuste kogum.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Vaim (mens)

Vaimu arvutusteooria

Vaimu arvutusteooria (inglise keeles Computational theory of mind) on filosoofias seisukoht, mille järgi inimese vaim ja aju on informatsiooni töötlemise süsteemid ning mõtlemine on raalimise vorm.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Vaimu arvutusteooria

Vaimufilosoofia

Vaimufilosoofia ehk analüütiline vaimufilosoofia (inglise keeles philosophy of mind) on filosoofia haru, kuhu kuulub psühholoogiafilosoofia, filosoofiline psühholoogia ja see osa metafüüsikast, mis puudutab vaimsete nähtuste loomust ja seda, kuidas need reaalsuse põhjuslikku struktuuri sobivad.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Vaimufilosoofia

Vaimufilosoofia mõisteid

Filosoofia mõisteid loetleb analüütilise vaimufilosoofia mõisteid, mille kohta Vikipeedias juba on või on kavas kirjutada artikkel.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Vaimufilosoofia mõisteid

Vaimuobjekt

Vaimuobjekt (inglise keeles object of the mind) on entiteet, mis eksisteerib ainult ettekujutuses, kuid mida reaalsuses on võimalik kirjeldada ja modelleerida.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Vaimuobjekt

Valetaja lause

Valetaja lause on lause, mis ütleb, et ta on väär, või ütleb, et ta ei ole tõene.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Valetaja lause

Valetaja paradoks

Valetaja paradoks on paradoks, mis tekib, kui mingi propositsiooni kohta jõutakse järeldusele, et ta on tõene parajasti siis, kui ta ei ole tõene.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Valetaja paradoks

Valetamine

Valetamine on teadlikult tõsilugude või -asjade moonutamine, vale rääkimine või valede andmete esitamine-näitamine.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Valetamine

Valgustus (filosoofia)

Valgustus on Immanuel Kanti essee "Mis on valgustus?" järgi inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Valgustus (filosoofia)

Valgustuse projekt

Valgustuse projekti all mõistetakse filosoofias teoreetiliselt põhjendatud taotlusi organiseerida ühiskonna- ja vaimuelu lähtuvalt valgustatud inimmõistuse poolt seatud eesmärkidest.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Valgustuse projekt

Valgustusfilosoofia

Valgustusfilosoofia on inimmõistuse kõikvõimsuse ideest lähtuv filosoofia ning ajalõik Euroopa ühiskondlikus, poliitilises ja kultuurielus 17.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Valgustusfilosoofia

Valik

Valik on protsess, mille käigus subjekt otsustab ühe võimaluse kasuks vähemalt kahe seast.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Valik

Vaprus

Vaprus (ka kuraas, uljus, südikus) on inimese valik ja valmisolek astuda vastu piinale, valule, ohule, ebakindlusele või hirmutamisele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Vaprus

Vastand

Vastandid (vanakreeka keeles enantia, ainsuses enantion) on omavahel vastandlikkuse suhtes olevad asjad.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Vastand

Väärtus

Väärtus ehk väärtushinnang on eetikas ja filosoofias püsiv hinnang, mis mingile entiteedile on antud või selle juurde muul viisil kuulub.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Väärtus

Väärus

Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Väärus

Vägivallatus

Vägivallatus on moraali- või ideoloogiline põhimõte, mille kohaselt tuleb konfliktide lahendamisel hoiduda vägivallast.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Vägivallatus

Väide

Väide on propositsioon, mida väidetakse.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Väide

Välistatud kolmanda seadus

Välistatud kolmanda seadus ehk välistatud kolmanda reegel ehk välistatud kolmanda printsiip ehk välistatud kolmanda põhilause (ka tertium non datur, principium exclusi tertii) on reegel loogikas, mille kohaselt tõene on kas propositsioon või tema eitus, kolmandat võimalust pole.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Välistatud kolmanda seadus

Väljamõeldis

Väljamõeldis ehk fiktsioon (ladina keele sõnadest fictio 'väljamõeldis, teesklus', fingere 'moodustamine, kujundamine') on reaalsusele mitte vastav ettekujutamise saadus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Väljamõeldis

Väljamõeldud entiteet

Väljamõeldud entiteet ehk fiktsionaalne entiteet ehk fiktsionaalne objekt on entiteet, mis esineb ainult väljamõeldises ehk fiktsioonis.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Väljamõeldud entiteet

Võõrandumine

Võõrandumine (ka võõrdumine; saksa Entfremdung) on objektiivne sotsiaalne protsess, milles inimtegevus ja selle tulemused irduvad (võõranduvad) inimesest ning muutuvad talle olemuslikult võõraks ja tema üle valitsevaks jõuks.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Võõrandumine

Võimalikkus

Võimalikkus (kreeka keeles dynamis, ladina keeles possibilitas, potentia, saksa keeles Möglichkeit) on Loogiline võimalikkus ja reaalne võimalikkus ei ole mitte asja omadused, vaid üksnes mõtlemise ja selle objektide suhte (Beziehung) või senisele tunnetusele põhineva fakti oodatavuse (die Erwartung eines Tatbestandes auf Grund der bisherigen Erkenntnis) väljendus (Ausdruck).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Võimalikkus

Võime

Võime on kõrge sobivus mõne kasuliku omaduse arendamiseks või arenenud omadus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Võime

Võimehüpotees

Võimehüpotees on väide, mille kohaselt teadmine, "mis tunne on" mingit kogemust läbi elada, ei ole teadmine-et (propositsiooniline teadmine), vaid teadmine-kuidas (propositsioonilineb teadmine).

Vaata Filosoofia mõisteid ja Võimehüpotees

Võimutahe

Võimutahe on inimesele omane soov või tahtmine panna end maksma või valitsema; saavutada eneseteostus; realiseerida oma plaanid ja/või unistused.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Võimutahe

Võrdsus

Võrdsus on kõigi kodanike õiguslik võrdsus.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Võrdsus

Vihkamine

Vihkamine on emotsionaalne seisund, mis väljendub aktiivses vastumeelsuses, vaenulikkuses või antipaatias isiku, asja või ilmingu vastu ning üldjuhul tekitab vajaduse seda objekti vältida, hävitada või piirata.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Vihkamine

Viini ring

Moritz Schlick, Viini ringi asutaja Viini ring (saksa keeles Wiener Kreis; Viinis kasutatud nimetus: Schlick-Kreis 'Schlicki ring') oli filosoofide ja teadlaste rühm Viinis, mida juhtis Moritz Schlick.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Viini ring

Voluntarism

Voluntarism (lad voluntas – tahe) on filosoofiline arusaam, mille kohaselt on inimese tahe vaba ning sellest tulenevalt kujunevad väärtused vastavalt moraalsetele tõekspidamistele.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Voluntarism

Voorus

Voorus (vanakreeka keeles ἀρετή (aretē), ladina keeles virtus, inglise keeles virtue, saksa keeles die Tugend) on tavakeele sõna ja ühtlasi filosoofiline mõiste ning on seotud eetikaga.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Voorus

Vooruseetika

Vooruseetika on normatiivse eetika suund, mis võtab moraalsete hinnangute aluseks inimese moraalse iseloomu ja voorused.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Vooruseetika

Yablo paradoks

Yablo paradoks on valetaja paradoksi taoline paradoks, mille avaldas 1993 Stephen Yablo.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Yablo paradoks

Yin ja yang

''Yin''-''yang'''i sümbol (''tàijítú'' 太極圖 ehk ''taiji'' sümbol) Yin ja yang (hiina keeles yīn 陰 või 阴; yáng 陽 või 阳) on Vana-Hiina filosoofias olemist iseloomustavad vastandlikud, kuid samas vältimatult kooseksisteerivad poolused.

Vaata Filosoofia mõisteid ja Yin ja yang

Tuntud ka kui Filosoofia mõisted, Filosoofia põhimõisted, Filosoofiliste mõistete loend.

, Analüütiline tomism, Analoogia, Anamnees (filosoofia), Anarhism, Anarhokapitalism, Andestus, Anomaalne monism, Antiikfilosoofia, Antinoomia, Antipateetiline eksitus, Antirealism, Antroopsusprintsiip, Antropoloogia, Antropomorfism, Apodiktiline otsustus, Apodiktilisus, Apooria, Aposterioorne õigustus, Aposterioorne mõiste, Aposterioorne tõde, Aposterioorne teadmine, Aposterioorsus, Aprioorne õigustus, Aprioorne otsustus, Aprioorne tõde, Aprioorne teadmine, Aprioorsus, Apriorism, Argumendid Jumala olemasolu vastu, Argument, Argumentatsioon, Argumentum ad verecundiam, Aru, Arukus (vaimufilosoofia), Arutlusviga, Arv, Asi, Asi iseeneses, Asjaolu, Ataraksia, Ateism, Atomism, Auk, Autonoomia (filosoofia), Avatud ühiskond, Ühtsus, Üksiktermin, Üldeitav otsustus, Üldistamine, Üldisus, Üldjaatav otsustus, Üldmõiste, Ülemäärane tegu, Ülevus, Üliinimene, Ürgalge, Äärmus, Õiglase sõja teooria, Õiglus, Õigusfilosoofia, Õigustuskontekst, Õnn, Bayesiaanlus, Böckenförde dilemma, Berkeley interpretatsioon, Biheiviorism, Binaarne opositsioon, Bioeetika, Bioloogia filosoofia, Brahman, Brentano tees, Briti idealism, Budism, Buridani eesel, Cambridge'i muutus, Ceteris absentibus, Ceteris paribus, Circulus vitiosus, Cogito, ergo sum, Dao, Darvinism, Deduktiivne arutlus, Deduktsioon, Definitsioon, Deism, Dekonstruktsionism, Dekonstruktsioon, Demarkatsiooniprobleem, Demiurg, Demokraatia, Denominatio intrinseca, Deontiline loogika, Deontoloogiline eetika, Descartesi dualism, Determinism, Dialektika, Dialektiline loogika, Dialektiline materialism, Dihhotoomia (apooria), Dihhotoomia (loogika), Diskursiivsus, Diskursus, Dispositsioon (filosoofia), Docta ignorantia, Dualism, Eelarvamus, Eeldus, Eesmärk, Eesti filosoofia, Eetika, Eetika mõisteid, Efektiivne altruism, Egoism, Eimiski, Eitus, Eksistentsialism, Eksperiment, Eksperimentaalne filosoofia, Ekstensionaalne kontekst, Eksternalism, Elavik, Element (stiihia), Eliminativism, Elise-Eretria koolkond, Elu, Elu mõte, Emanatsioon, Emergentsus, Emotsioon, Empiiriline valem (teadusteooria), Empiirilisus, Empirism, Enese ja teise asümmeetria, Eneseloome, Enesestmõistetavus, Eneseteadlikkus, Eneseteadvus, Eneseteostus, Entelehhia, Entitas, Entiteedirealism, Entiteet, Epifenomen, Epifenomenalism, Epikureism, Epistemoloogia, Epistemoloogia mõisteid, Erapooletus, Erinevus, Erinewus, Eristamatute identsus, Ese, Esmasus, teisasus, kolmasus, Esse est percipi, Essentsialism, Esteetika, Esteetika mõisteid, Eternism, Ettekujutus, Ettemääratud harmoonia, Eudaimonism, Fakt, Fallibilism, Falsifikatsionism, Falsifikatsioon, Falsifitseeritavus, Fantaasia, Füüsikaline maailmapilt, Füüsikaseadus, Füsikalism, Feminism, Feministlik epistemoloogia, Fenomen, Fenomenalism, Fenomenoloogia, Fenomenoloogiline filosoofia, Filister, Filosoofia, Filosoofia (õppeaine), Filosoofiaolümpiaad, Filosoofiline analüüs, Filosoofiline antropoloogia, Filosoofiline küsimus, Filosoofiline loogika, Filosoofiline nõustamine, Filosoofiline probleem, Formalism (kunstifilosoofia), Frankfurdi koolkond, Funktsionalism (vaimufilosoofia), Funktsioon, Funktsioon (bioloogia), Funktsioon (filosoofia), Gödeli ontoloogiline jumalatõestus, Geenius, Gettieri probleem, Halastus, Hallutsinatsiooniargument, Harmoonia, Häbi, Hädavajalikkusargument, Hülosoism, Hüpoteetilis-deduktiivne meetod, Hüve, Heaolu, Hedonism, Hellenistlik filosoofia, Hempeli paradoks, Hermeneutika, Hermeneutiline ring, Hermetism, Hiina tuba, Himu, Hinduism, Hing, Hinge surematus, Historism, Historitsism (filosoofia), Hoiak, Holism, Homunkulus (filosoofia), Humanism, Ideaalsus, Idealism, Idee, Identsus, Ideoloogia, Ideoloogiakriitika, Igavik, Ignoratio elenchi, Iha (filosoofia), Iidol, Illusiooniargument, Ilu, Imestus, Immanents, Immanentsifilosoofia, Immaterialism, Imperatiiv (filosoofia), Implikatuur, Individualism, Individualistlik anarhism, Indiviid, Induktiivne arutlus, Induktiivne loogika, Induktiivne tugevus, Induktsionism, Induktsioon, Induktsiooniprintsiip, Induktsiooniprobleem, Inimõigused, Inimkesksus (keskkonnaeetika), Inimloomus, Insolubiilid, Instrumentalism, Integriteet, Intelligentne disain, Intensionaalne kontekst, Intentsionaalsus, Intuitsionistlik loogika, Intuitsioon, Intuitsioonipump, Irratsionalism, Isanda- ja orjamoraal, ISE, Iseväärtus, Isik, Isikuidentsus, Ja, Jansenism, Jäik tähistaja, Järeldus, Järeldus (traditsiooniline loogika), Jooga, Joonia koolkond, Juhuslikkus, Julgus, Jumal, Jumalatõestus, Junzi, Kaasasündinud ideed, Kabala, Kahevalentne loogika, Kahtluskoolkond, Kaksiktõde, Kanti antinoomiad, Kapitalism, Karisma, Karistus, Karma, Kasutamine ja mainimine, Kasutamisväärtus, Katalepsia, Kategooria (filosoofia), Kategooriaviga, Kategooriline imperatiiv, Kavatsus, Kavatsuslikkus, Küünikud, Küllaldase aluse printsiip, Külluse printsiip, Kürenaikud, Keelefilosoofia, Keeleline determinism, Keeleline relativism, Keelemäng, Keemia filosoofia, Keha, Keha ja vaimu dualism, Keha ja vaimu probleem, Kehtetu argument, Kehtetus, Kehtivus, Keskkonnaeetika, Keskkonnaesteetika, Keskkonnafilosoofia, Kiasm, Kinnitus, Kirjeldav nimi, Kogemus, Kogemusteadus, Koherentism, Kohus (eetika), Kolmanda inimese argument, Kommunism, Kommunitarism, Komparativism, Kompatibilism, Komplementaarsusprintsiip, Konfutsianism, Konkreetsus, Konnektor, Konnotatsioon, Konsekventsialism, Konservatism, Kontekstualism, Kontemplatsioon, Kontingentne propositsioon, Kontingentsus, Kontrafaktuaalne sõltuvus, Kontseptualism, Konventsionalism, Koomika, Kosmoloogia (filosoofia), Kosmoloogiline printsiip, Kreatsionism, Kriitiline ratsionalism, Kriitiline teooria, Kristlik filosoofia, Kriteerium, Kujutlusvõime, Kuldreegel, Kultuurifilosoofia, Kunst, Kunst kunsti pärast, Kuri, Kurja probleem, Kvaalid, Lahkarvamus, Laiskus, Laissez-faire, Lapsepõlvefilosoofia, Laskuv põhjuslikkus, Lastefilosoofia, Lauseloogika, Lõpmatus, Lõpp-põhjus, Legism, Liberalism, Libertaarimperatiiv, Libertarism, Liigierisus, Liikumatu liigutaja, Logitsism, Logos, Loodus, Looduse ühetaolisus, Looduse raamat, Loodusfilosoofia, Looduskesksus, Loodusseadus, Loodusteadus, Loogika, Loogika mõisteid, Loogiline atomism, Loogiline positivism, Looja, Loom, Loomine eimillestki, Looming, Loomuõigus, Loomulik liik, Loomulik ontoloogiline hoiak, Lootus, Lubadus, Maailm (filosoofia), Maailmapilt, Maailmavaade, Manilus, Mardikas toosis, Marksism, Mary tuba, Maskiga mehe eksitus, Mateeria, Matemaatikafilosoofia, Materialism, Määratlus, Määrav kirjeldus, Mälu, Müüdilisus, Müüt, Müstika, Müstitsism, Mõõtühik, Mõõtmine, Mõiste, Mõistekesksus, Mõistlik egoism, Mõistmine, Mõistujutt nähtamatust aednikust, Mõistus, Mõtlemine, Mõttekeel, Mõtteline eksperiment, Mõttetegevus, Meeled, Meelteandmed, Megara koolkond, Mehhanism, Mereoloogia, Metaeetika, Metafüüsika, Metakeel, Metametafüüsika, Metateooria, Metodoloogia, Mileetose koolkond, Milli meetodid, Mimaansa, Misoloogia, Mitmevalentne loogika, Mittekognitivism, Modaalne loogika, Modaalsus, Modelleerimine, Modernne stoitsism, Moism, Molyneux' probleem, Monaad, Monism, Moodus, Moore'i paradoks, Moraal, Moraaliabsolutism, Moraaliantirealism, Moraalidilemma, Moraalirealism, Moraalirelativism, Moraalne motivatsioon, Moraalne vastutus, Moraalne vedamine, Moraalsus, Moskva metodoloogiakoolkond, Mulje, Muusikafilosoofia, Muutumine, Narratiiv, Natura naturata, Naturalism (filosoofia), Natuurfilosoofia, Nauding, Näiv olevik, Negatiivne määratlus, Negatiivne utilitarism, Negatiivne vabadus, Neutraalne monism, Newcombi paradoks, Nihe (filosoofia), Nihilism, Nominalism, Nool (apooria), Normaalteadus, Nous, Objekt (filosoofia), Objektiivsus, Ockhami habemenuga, Okasionalism, Olemasolu (Heidegger), Olemine, Olemise ahel, Olemus, Olev, Omadus, Ontoloogia, Ontoloogiline diferents, Ontoloogiline jumalatõestus, Operatsionaalsus, Optimism, Organisatsioonilis-tegevuslik mäng, Organitsism, Osaeitav otsustus, Osajaatav otsustus, Ostensiivne definitsioon, Osutamine, Osutus, Otsene realism, Otsustav eksperiment, Otsustus, Otsustusteooria, Ousia, Pahe, Paljus, Pandeism, Paradoks, Parajasti siis, kui, Paratamatu propositsioon, Paratamatus, Parima seletuse järeldamine, Partikulaar, Pürronism, Pütagoreism, Põhjus, Põhjus ja tagajärg, Põhjuslik tajuteooria, Põhjuslikkus, Perekondlik sarnasus, Peripateetikud, Pessimism, Pessimistlik induktsioon, Philosophia, Pidevus, Piir, Piisav tingimus, Platoni Akadeemia, Platonism, Platonism (matemaatika), Pneuma, Pojalikkus, Poliitiline filosoofia, Porphyriose puu, Positivism, Positivismitüli, Pragmaatika, Pragmatism, Pragmatismi tõeteooria, Predestinatsioon, Predikaat, Predikatsioon (filosoofia), Presentism, Presokraatikud, Presupositsioon, Printsiip, Privaatkeele argument, Probleem, Propositsioon, Protsess, Psüühika, Pseudoteadus, Puhas mõistus, Qi, Radikaalne empirism, Rahulolu, Rakenduseetika, Ramsey lause, Ratsionalism, Reaalsus, Realism (filosoofia), Reduktsionism, Reduktsioon (filosoofia), Reegliutilitarism, Relatiivsus, Relativism, Religioonifilosoofia, Renessanssfilosoofia, Representatsioon, Rietdijki-Putnami argument, Russelli hüpotees, Russelli paradoks, Ruum, Saatus, Sada koolkonda, Sallivus, Sümmeetriakaalutlused, Sündmus, Sünehhism, Sünteetiline otsustus, Sünteetiline propositsioon, Süvaökoloogia, Sõltuvus (metafüüsika), Sõprus, Seesus, Seisund, Seletus, Semantiline supositsioon, Semantiline väärtus, Semiootika mõisteid, Sensualism, Seos, Sisemised ja välimised omadused, Sisu, Sisu (loogika), Skeptitsism, Skolastika, Skolastiline meetod, Sofistid, Solidaarsus, Solipsism, Soov, Sotsiaalfilosoofia, Sotsiaalne õiglus, Sotsiaalne konstruktivism, Sotsiaalsus, Species sensibilis, Spekulatiivne filosoofia, Spirituaalsus, Stoa, Struktuur, Stsientism, Subjekt (filosoofia), Subjekt (loogika), Subjektifilosoofia, Subjektiivsus, Subsistents, Substants, Substantsidualism, Suhe (filosoofia), Surm, Suur jutustus, Suurus, Syneidēsis, Tahe, Taju, Tajuprobleem, Tarvilik tingimus, Tavakeel, Tavakeelefilosoofia, Tähendus, Tänulikkus, Töö (marksism), Tühi võimalik maailm, Tühjus, Tühjus (eetika), Tõde, Tõe koherentsiteooria, Tõe liiasusteooria, Tõe vastavusteooria, Tõenäosus, Tõepredikaat, Tõesus, Tõetagaja ja valetagaja, Tõeväärtus, Teadlik nõusolek, Teadmine, Teadmiseargument, Teadus, Teaduse ühtsus, Teadusfilosoofia, Teadusfilosoofia mõisteid, Teadusharu, Teaduslik materialism, Teadvus, Teadvuse neuraalsed korrelaadid, Tegelikkus, Tegevusfilosoofia, Tegu, Tehnikafilosoofia, Tehnoloogia sotsiaalne konstrueerimine, Teine, Teism, Teispoolsus, Teiste vaimude probleem, Teleoloogia, Teleoloogiline jumalatõestus, Teljeajastu, Teokonsekventsialism, Teooria, Teoreem, Teoutilitarism, Tervik, Tingimus, Tolstoilus, Tomism, Topelttagajärje doktriin, Totaalsus, Traagika, Transtsendentaalfilosoofia, Transtsendents, Tsiteerimine (filosoofia), Tsiteerimise demonstratiiviteooria, Tsiteerimise pilditeooria, Tundus, Tunnetus (filosoofia), Tunnetusrelativism, Tunnus, Turingi test, Uhkus, Unenäoargument, Universaalne moraal, Universum, Usaldav uskumine, Usaldus, Usk, Uskumine, Uskumus, Utilitarism, Uus induktsioonimõistatus, Uuskantiaanlus, Uuskantiaanluse Badeni koolkond, Uuspütagoorlus, Uusplatonism, Uusrealism (filosoofia), Uustaoism, Uustomism, Vaba tahe, Vaba tahte probleem, Vabadus, Vaikiv teadmine, Vaim, Vaim (filosoofia), Vaim (mens), Vaimu arvutusteooria, Vaimufilosoofia, Vaimufilosoofia mõisteid, Vaimuobjekt, Valetaja lause, Valetaja paradoks, Valetamine, Valgustus (filosoofia), Valgustuse projekt, Valgustusfilosoofia, Valik, Vaprus, Vastand, Väärtus, Väärus, Vägivallatus, Väide, Välistatud kolmanda seadus, Väljamõeldis, Väljamõeldud entiteet, Võõrandumine, Võimalikkus, Võime, Võimehüpotees, Võimutahe, Võrdsus, Vihkamine, Viini ring, Voluntarism, Voorus, Vooruseetika, Yablo paradoks, Yin ja yang.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika