Kiiremini kui brauser!
128 suhted: Aachen, Aëtius, Anglid, Antwerpen, Antwerpeni provints, Arras, Austraasia, Šotimaa, Bavay, Börs, Bütsants, Belgia, Boulogne-sur-Mer, Brabanti hertsogkond, Brüssel, Brugge, Burgundia hertsog, Burgundia hertsogkond, Cambrai, Charles II Paljaspea, Charles Südi, Chlodovech I, Dagobert I, Douai, Duisburg, Eligius, Euroopa, Flaami Brabandi provints, Flaamid, Flandria krahv, Flandria krahvkond, Frangid, Gallia, Gallia Belgica, Genova, Gent, Habsburgide monarhia, Hansa Liit, Holland, Hollandi keel, Hollandi Vabariik, Ida-Flandria provints, Ida-Frangi riik, Ieper, Inglismaa kuningriik, Julius Caesar, Kakskeelsus, Kapital, Karl Suur, Karl V, ..., Karlmann (Frangi kuningas), Karolingid, Kaubandus, Kaupmees, Köln, Kesk-Frangi riik, Koge, Kortrijk, Kristlus, Kudumine, Ladina keisririik, Lambakasvatus, Lambres, Lääne-Flandria provints, Lääne-Frangi riik, Läänegoodid, Lõuna-Madalmaad, Leuven, Levant, Liège'i piiskopkond, Limburgi provints (Belgia), Linnamüür, London, Ludwig Vaga, Madalmaad, Madalmaade Kuningriik, Majordoomus, Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Mechelen, Merovingid, Neljas ristisõda, Neustria, Nordi departemang, Oostende, Pangandus, Pariis, Pas-de-Calais' departemang, Põhjameri, Pippin Lühike, Prantsuse revolutsioonisõjad, Prantsusmaa, Prantsusmaa kuningas, Rahandus, Rethel, Sadam, Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (F), Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksid, Scarpe, Schelde, Somme'i departemang, Tekstiil, Torhout, Tournai, Vahemere maad, Valenciennes, Valentinianus III, Valloonia, Valois-Burgundia dünastia, Vasall, Vürtsid, Veneetsia vabariik, Verduni leping, Viikingid, Vill, Yser, Zeelandi provints, 1. järgu haldusüksus, 12. sajand, 1277, 13. sajand, 1309, 1314, 1477, 1714. Laienda indeks (78 rohkem) »
Aachen
pisi Aachen (prantsuse Aix-la-Chapelle, hollandi Aken) on kreisivaba linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölni ringkonnas.
Uus!!: Flandria ja Aachen · Näe rohkem »
Aëtius
Reljeef, millel arvatakse olevat kujutatud Aëtiust Flavius Aëtius (umbes 400 Durostorum (praegu Silistra) – 21. september 454 Ravenna) oli Vana-Rooma väejuht, Katalaunia lahingu võitja.
Uus!!: Flandria ja Aëtius · Näe rohkem »
Anglid
Rooma riigi kaart Hadrianuse ajal (valitses 117–138), mis näitab anglite (''Anglii'') tolleaegset kodumaad Jüütimaa poolsaarel tänapäeva Taanis Anglid (ladina Anglii) oli üks peamisi germaani rahvaid, kes asusid Britanniasse Rooma-järgsel perioodil.
Uus!!: Flandria ja Anglid · Näe rohkem »
Antwerpen
Antwerpen on sadamalinn Belgias Flandrias, Antwerpeni provintsi keskus ja elanike arvult Belgia suurim linn.
Uus!!: Flandria ja Antwerpen · Näe rohkem »
Antwerpeni provints
Antwerpeni provints on provints Belgia põhjaosas.
Uus!!: Flandria ja Antwerpeni provints · Näe rohkem »
Arras
Arras on linn ja omavalitsusüksus (vald) Põhja-Prantsusmaal Hauts-de-France'i piirkonnas Arrasi jõe ääres, Artois' ajalooline keskus ning Pas-de-Calais' departemangu, Arrasi ringkonna, Arras-Nordi kantoni, Arras-Ouesti kantoni, Arras-Sudi kantoni ja Arrasi linnakogukonna keskus.
Uus!!: Flandria ja Arras · Näe rohkem »
Austraasia
Austraasia (511–751) moodustas Merovingide Frangi kuningriigi kirdeosa, hõlmates osi tänapäeva Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Luksemburgi ja Hollandi territooriumist.
Uus!!: Flandria ja Austraasia · Näe rohkem »
Šotimaa
Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.
Uus!!: Flandria ja Šotimaa · Näe rohkem »
Bavay
Bavay on vald Põhja-Prantsusmaal Nordi departemangus Aulnoye-Aymeries' kantonis.
Uus!!: Flandria ja Bavay · Näe rohkem »
Börs
Kursitabloo Hamburgi börsil Börs on organiseeritud turg väärtpaberitega (aktsiatega, võlakirjadega, derivatiivide jne) või teatud kaupadega (börsikaupadega), näiteks metallide ja teiste toorainetega, ning nende derivatiividega kauplemiseks.
Uus!!: Flandria ja Börs · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Flandria ja Bütsants · Näe rohkem »
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Flandria ja Belgia · Näe rohkem »
Boulogne-sur-Mer
Üldvaade Brecquerecque'i kvartalist:moodne tuletorn, keskaegne kellatorn ja La Manche Boulogne-sur-Mer (pikardi: Boulonne-su-Mér; hollandi: Bonen; ladina: Gesoriacum või Bononia), sageli lihtsalt Boulogne, on rannikulinn Põhja-Prantsusmaal.
Uus!!: Flandria ja Boulogne-sur-Mer · Näe rohkem »
Brabanti hertsogkond
Brabanti hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi osariik, mis loodi aastal 1183.
Uus!!: Flandria ja Brabanti hertsogkond · Näe rohkem »
Brüssel
Euroopa Parlamendi hoone La Grand–Place Brüsseli raekoda Brüssel (prantsuse keeles Bruxelles, hollandi keeles Brussel, saksa keeles Brüssel) on de iure Belgia pealinn.
Uus!!: Flandria ja Brüssel · Näe rohkem »
Brugge
Kanal Brugges Kanal Brugges Brugge (eesti keeles varem ka Brügge) on linn Belgias, Lääne-Flandria provintsi keskus.
Uus!!: Flandria ja Brugge · Näe rohkem »
Burgundia hertsog
Burgundia hertsog oli Burgundia hertsogkonna valitseja.
Uus!!: Flandria ja Burgundia hertsog · Näe rohkem »
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Uus!!: Flandria ja Burgundia hertsogkond · Näe rohkem »
Cambrai
Cambrai (hollandi keeles Kamerijk, saksa keeles Kamerich, vanem õigekirjutus Cambray) on linn Prantsusmaal Nordi departemangus.
Uus!!: Flandria ja Cambrai · Näe rohkem »
Charles II Paljaspea
Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.
Uus!!: Flandria ja Charles II Paljaspea · Näe rohkem »
Charles Südi
Charles Südi 1460. aastal Charles Südi (hollandi keeles Karel de Stoute, prantsuse keeles Charles le Téméraire, ristinimega Charles Martin; 10. november 1433 Dijon – 5. jaanuar 1477) oli Burgundia hertsog aastatel 1467–1477, Valois-Burgundia dünastiast.
Uus!!: Flandria ja Charles Südi · Näe rohkem »
Chlodovech I
Chlodovech I kunstniku François-Louis Dejuinne (1786–1844) kujutluses Chlodovech, ka Clovis (u 466 – 27. november 511) oli saali frankide kuningas.
Uus!!: Flandria ja Chlodovech I · Näe rohkem »
Dagobert I
Dagobert I (umbes 603 – 19. jaanuar 639) oli Austraasia kuningas 623–634, kõigi frankide kuningas 629–634 ning Neustria ja Burgundia kuningas 629–639.
Uus!!: Flandria ja Dagobert I · Näe rohkem »
Douai
Douai (hollandi: Dowaai) on vald Põhja-Prantsusmaal Nordi departemangus Douai kantonis.
Uus!!: Flandria ja Douai · Näe rohkem »
Duisburg
Duisburg on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Ruhri linnastus.
Uus!!: Flandria ja Duisburg · Näe rohkem »
Eligius
Gerard Seghers - Püha Eligius neitsi ja lapse jalgade ees Eligius (prantsuse keeles Éloi; 11. juuni 588 – 1. detsember 660), keda austatakse Püha Eligiusena, oli frangi kullassepp, õukondlane ja piiskop, kes oli peamine nõuandja Dagobert I-le ning hiljem Noyon-Tournai piiskop.
Uus!!: Flandria ja Eligius · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Flandria ja Euroopa · Näe rohkem »
Flaami Brabandi provints
Flaami Brabandi provints on hollandikeelne provints Belgia keskosas Flandrias.
Uus!!: Flandria ja Flaami Brabandi provints · Näe rohkem »
Flaamid
Flaamid (hollandi keeles de Vlamingen) on hollandi keelt kõnelev Belgia rahvusrühm, kes kuulub germaani rahvaste hulka.
Uus!!: Flandria ja Flaamid · Näe rohkem »
Flandria krahv
Flandria krahvide vapp Flandria krahv oli Flandria krahvkonna võimukandja või asevalitseja 9.
Uus!!: Flandria ja Flandria krahv · Näe rohkem »
Flandria krahvkond
Flandria krahvkond (hollandi Graafschap Vlaanderen, prantsuse Comté de Flandre) oli ajalooline territoorium Madalmaades.
Uus!!: Flandria ja Flandria krahvkond · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Flandria ja Frangid · Näe rohkem »
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Uus!!: Flandria ja Gallia · Näe rohkem »
Gallia Belgica
Kaart belgide asualaga Julius Caesari ajal Rooma Gallia kaart, Belgica oranži kontuuriga (''Droysens Allgemeiner historischer Handatlas'', 1886) Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-38 pKr), Gallia kirdeosas keiserlik provints '''Gallia Belgica''' (Belgia/Pikardia/Champagne) Gallia Belgica ("Belgide Gallia") oli Rooma keisririigi provints Rooma Gallia kirdeosas, kus täna on peamiselt Prantsusmaa, Belgia ja Luksemburg, koos osadega Hollandist ja Saksamaast.
Uus!!: Flandria ja Gallia Belgica · Näe rohkem »
Genova
Genova (ka Genua, ladina keeles Genua) on sadamalinn Itaalias Liguuria maakonnas, città metropolitana di Genova halduskeskus.
Uus!!: Flandria ja Genova · Näe rohkem »
Gent
Gent on linn Belgias, Ida-Flandria provintsi keskus ja suurim linn.
Uus!!: Flandria ja Gent · Näe rohkem »
Habsburgide monarhia
Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).
Uus!!: Flandria ja Habsburgide monarhia · Näe rohkem »
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Uus!!: Flandria ja Hansa Liit · Näe rohkem »
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Uus!!: Flandria ja Holland · Näe rohkem »
Hollandi keel
Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.
Uus!!: Flandria ja Hollandi keel · Näe rohkem »
Hollandi Vabariik
Hollandi Vabariik ehk Ühendatud Provintside Vabariik pikemalt Seitsme Madalmaa (Provintsi) Ühendatud Vabariik (hollandi keeles Republiek der Zeven Verenigde Nederlanden/Provinciën) oli riik Euroopas aastail 1581–1795, praegusaegse Madalmaade Kuningriigi eelkäija.
Uus!!: Flandria ja Hollandi Vabariik · Näe rohkem »
Ida-Flandria provints
Ida-Flandria provints on provints Belgia lääneosas Flandria piirkonnas.
Uus!!: Flandria ja Ida-Flandria provints · Näe rohkem »
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Uus!!: Flandria ja Ida-Frangi riik · Näe rohkem »
Ieper
Ieper (prantsuspäraselt Ypres) on linn Belgias Flandrias Lääne-Flandria provintsis.
Uus!!: Flandria ja Ieper · Näe rohkem »
Inglismaa kuningriik
Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707.
Uus!!: Flandria ja Inglismaa kuningriik · Näe rohkem »
Julius Caesar
Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr – 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik.
Uus!!: Flandria ja Julius Caesar · Näe rohkem »
Kakskeelsus
Kakskeelsus ehk bilingvism on nähtus, mille korral inimene omandab emakeelena kaks keelt ja on valmis vajaduse korral teisele keelele ümber lülituma.
Uus!!: Flandria ja Kakskeelsus · Näe rohkem »
Kapital
Mõiste „kapital“ märgib asju (maaomand, loodusvarad, hooned, loomad, masinad, raha ja patendid), mida kasutades loovad inimesed tooteid, mille järel on turul nõudlus.
Uus!!: Flandria ja Kapital · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Flandria ja Karl Suur · Näe rohkem »
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Uus!!: Flandria ja Karl V · Näe rohkem »
Karlmann (Frangi kuningas)
Karlmann ehk Karlmann I (751 – 4. detsember 771) oli Frangi kuningas 768–771 koos oma venna Karl Suurega.
Uus!!: Flandria ja Karlmann (Frangi kuningas) · Näe rohkem »
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Uus!!: Flandria ja Karolingid · Näe rohkem »
Kaubandus
Kaubanduseks nimetatakse kaupade ostu-müüki kaubandusettevõtete kaudu, teisisõnu kaupade ostu müüki oma nimel ja oma arvel.
Uus!!: Flandria ja Kaubandus · Näe rohkem »
Kaupmees
Kaupmees on laiemas tähenduses kaubandusega elukutseliselt tegelev inimene ehk kaubandustööline; kitsamas tähenduses on kaupmees isik, kes oma nimel sõlmib kaubanduslikke tehinguid.
Uus!!: Flandria ja Kaupmees · Näe rohkem »
Köln
Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.
Uus!!: Flandria ja Köln · Näe rohkem »
Kesk-Frangi riik
Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.
Uus!!: Flandria ja Kesk-Frangi riik · Näe rohkem »
Koge
Ühemastiline hansakoge Malmö sadamas (2005) Koge oli keskaegne ühe- või kahemastiline purjelaeva tüüp, mis oli kasutusel nii kauba- kui ka sõjalaevana.
Uus!!: Flandria ja Koge · Näe rohkem »
Kortrijk
Kortrijk (prantsuse Courtrai) on linn Belgias Lääne-Flandria provintsis.
Uus!!: Flandria ja Kortrijk · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Flandria ja Kristlus · Näe rohkem »
Kudumine
Kudumine on lõngast kanga või silmkoeesemete valmistamine.
Uus!!: Flandria ja Kudumine · Näe rohkem »
Ladina keisririik
Ladina keisririik oli pärast Neljandat ristisõda Bütsantsi aladele ristisõdijate rajatud feodaalne riik, mis loodi peale Konstantinoopoli vallutamist 1204.
Uus!!: Flandria ja Ladina keisririik · Näe rohkem »
Lambakasvatus
Austraalia meriinolambad Lambad Argentinas Patagoonias Lambakasvatus on kodustatud lamba kasvatamine ja tõuaretus ning loomakasvatuse alamkategooria.
Uus!!: Flandria ja Lambakasvatus · Näe rohkem »
Lambres
Lambres'i vallamaja Lambres (pikardi: Lambes) on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.
Uus!!: Flandria ja Lambres · Näe rohkem »
Lääne-Flandria provints
Lääne-Flandria provints on provints Belgia lääneosas.
Uus!!: Flandria ja Lääne-Flandria provints · Näe rohkem »
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Uus!!: Flandria ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »
Läänegoodid
Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.
Uus!!: Flandria ja Läänegoodid · Näe rohkem »
Lõuna-Madalmaad
pisi Lõuna-Madalmaad (hollandi keeles Zuidelijke Nederlanden, hispaania keeles Países Bajos del Sur, prantsuse keeles Pays-Bas méridionaux) oli ajalooline piirkond Madalmaades.
Uus!!: Flandria ja Lõuna-Madalmaad · Näe rohkem »
Leuven
Leuven on linn Belgias Flandrias, Flaami Brabandi provintsi keskus.
Uus!!: Flandria ja Leuven · Näe rohkem »
Levant
Levant Levant (romaani keeltes '(päikese)tõus') on Levandi merega külgnev piirkond Edela-Aasias, mis suures osas kattus Suur-Süüriaga.
Uus!!: Flandria ja Levant · Näe rohkem »
Liège'i piiskopkond
Liège'i vürstlik piiskopkond oli Saksa-Rooma riigi osariik Madalmaades tänapäeva Belgia alal, mida valitses Liège'i piiskop kui keisririigi vürst.
Uus!!: Flandria ja Liège'i piiskopkond · Näe rohkem »
Limburgi provints (Belgia)
Limburgi provints on provints Belgia idaosas.
Uus!!: Flandria ja Limburgi provints (Belgia) · Näe rohkem »
Linnamüür
Harjumäel Linnamüür on linna ümbritsev müür, mille eesmärk on kaitsta linna rünnakute eest.
Uus!!: Flandria ja Linnamüür · Näe rohkem »
London
London on Suurbritannia ja Inglismaa pealinn, Suurbritannia saare suurim linn ning Rahvaste Ühenduse keskus.
Uus!!: Flandria ja London · Näe rohkem »
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Uus!!: Flandria ja Ludwig Vaga · Näe rohkem »
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Uus!!: Flandria ja Madalmaad · Näe rohkem »
Madalmaade Kuningriik
Holland ehk Madalmaad (ametlik nimi Madalmaade Kuningriik, hollandi keeles Koninkrijk der Nederlanden) on riik, mille valdav osa asub Lääne-Euroopas.
Uus!!: Flandria ja Madalmaade Kuningriik · Näe rohkem »
Majordoomus
Majordoomus (ladina major 'suurem, ülem' + domus 'maja') oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal Frangi riigi ja alamkuningriikide (Neustria, Austraasia) kuninga kojaülem ning tema majapidamise juhataja ja ka kuninga sõjalise kaaskonna ülem.
Uus!!: Flandria ja Majordoomus · Näe rohkem »
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.
Uus!!: Flandria ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Mechelen
Mechelen on linn Belgias.
Uus!!: Flandria ja Mechelen · Näe rohkem »
Merovingid
Merovingid on 5.–8.
Uus!!: Flandria ja Merovingid · Näe rohkem »
Neljas ristisõda
Neljas ristisõda oli ristisõda, mis peeti 1202–1204.
Uus!!: Flandria ja Neljas ristisõda · Näe rohkem »
Neustria
* Loode-Itaalia kohta varakeskajal vaata Neustria (langobardide) Neustria (Syagriuse kuningriik, piiratud oranži joonega), frankide kontekstis Neustria või Neustraasia (tähendades 'uut, läänepoolset maad', vastandina Austraasiale) oli frankide kuningriigi lääneosa, mis loodi aastal 511 seoses frankide kuninga (481–511) Chlodowech I Merovingide kuningriigi jagunemisega tema nelja poja vahel pärast tema surma.
Uus!!: Flandria ja Neustria · Näe rohkem »
Nordi departemang
Nord on departemang Prantsusmaal Hauts-de-France'i piirkonnas.
Uus!!: Flandria ja Nordi departemang · Näe rohkem »
Oostende
Oostende (prantsuse, saksa keeles Ostende) on rannikulinn ja vald Belgias Lääne-Flandria provintsis.
Uus!!: Flandria ja Oostende · Näe rohkem »
Pangandus
Sõnal pangandus on mitu tähendust.
Uus!!: Flandria ja Pangandus · Näe rohkem »
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Uus!!: Flandria ja Pariis · Näe rohkem »
Pas-de-Calais' departemang
prefektuurihoone Arrasis Pas-de-Calais' departemang (pikardi Pas-Calés) on departemang Põhja-Prantsusmaal Hauts-de-France'i piirkonnas, nimetatud külgneva Calais' väina järgi.
Uus!!: Flandria ja Pas-de-Calais' departemang · Näe rohkem »
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Uus!!: Flandria ja Põhjameri · Näe rohkem »
Pippin Lühike
Kuningas Pippin Lühike Pippin Lühike ehk Pippin Noorem ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas.
Uus!!: Flandria ja Pippin Lühike · Näe rohkem »
Prantsuse revolutsioonisõjad
Prantsuse revolutsioonisõjad olid suured konfliktid aastatel 1792–1802, mis võideldi Prantsuse revolutsioonilise valitsuse ja mitme Euroopa riigi vahel.
Uus!!: Flandria ja Prantsuse revolutsioonisõjad · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Flandria ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Prantsusmaa kuningas
Prantsusmaa kuningas (prantsuse keeles roi; sama sõna tähendab prantsuse keeles ka tamme) oli Prantsusmaa valitseja aastail 843–1792, 1814–1815 ja 1815–1848.
Uus!!: Flandria ja Prantsusmaa kuningas · Näe rohkem »
Rahandus
Rahandus on rahaasjade ehk rahaliste suhete üldine korraldus majandusüksuses (riigis, korporatsioonis, ettevõttes jm).
Uus!!: Flandria ja Rahandus · Näe rohkem »
Rethel
Rethel on linn Prantsusmaal Ardennesi departemangus.
Uus!!: Flandria ja Rethel · Näe rohkem »
Sadam
Tallinna Vanasadam – Eesti suurim ja tuntuim reisisadam Noblessneri sadam ja Lennusadam Tallinnas Kalamajas Neeme sadamas 2022. aasta juulis Maailma suuremaid sadamaid Sadam on veekogu kalda äärde ehitatud taristu rajatis laevade või muude veesõidukite sildumiseks ja teenindamiseks.
Uus!!: Flandria ja Sadam · Näe rohkem »
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Uus!!: Flandria ja Saksa kuningas · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Flandria ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (F)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega F: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Uus!!: Flandria ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (F) · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Flandria ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Flandria ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksid
Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).
Uus!!: Flandria ja Saksid · Näe rohkem »
Scarpe
Scarpe on jõgi Prantsusmaa põhjaosas Hauts-de-France'i piirkonnas.
Uus!!: Flandria ja Scarpe · Näe rohkem »
Schelde
Jõgi päikeseloojandul Schelde (hollandi keeles Schelde, prantsuse keeles Escaut, vallooni keeles Escô) on 355 km pikkune jõgi Prantsusmaa põhjaosas, Lääne-Belgias ja Hollandi edelaosas.
Uus!!: Flandria ja Schelde · Näe rohkem »
Somme'i departemang
Somme on departemang Prantsusmaa põhjaosas Hauts-de-France'i piirkonnas.
Uus!!: Flandria ja Somme'i departemang · Näe rohkem »
Tekstiil
Valik tavalisemaid tekstiilitüüpe. Vasakult: puuvill, samet, trükitud puuvill, kalingur, vilt, satään, siid, kotiriie, polüester- ja puuvillkiust segakangas Tekstiil on materjal, mis koosneb loodusliku või kunstliku materjali kiudude (niidi, lõnga) võrgustikust.
Uus!!: Flandria ja Tekstiil · Näe rohkem »
Torhout
Torhout on hollandikeelne linn ja vald Belgias Flandria piirkonnas Lääne-Flandria provintsis Brugge haldusringkonnas.
Uus!!: Flandria ja Torhout · Näe rohkem »
Tournai
Tournai on linn ja vald Belgias Hainaut' provintsis Valloonia piirkonnas.
Uus!!: Flandria ja Tournai · Näe rohkem »
Vahemere maad
Vahemere maad Antibesi linnavaade (Prantsusmaa). Tänu soojale kliimale, merele, mägedele ja kultuuripärandile on Vahemere maad populaarne turismipiirkond Porto linnavaade (Portugal). Kuigi linn asub Atlandi ookeani ääres, käib ta Vahemeremaade alla Vaade Pietra di Bismantovale Apenniinides (Itaalia) Vahemere maad (varem Vahemeremaad) on ajalooline piirkond Vahemere ääres.
Uus!!: Flandria ja Vahemere maad · Näe rohkem »
Valenciennes
Raekoda Valenciennes 17. sajandil Valenciennes (hollandi Valencijn, ld Valentianae) on linn ja vald (commune) Prantsusmaal Nordi departemangus.
Uus!!: Flandria ja Valenciennes · Näe rohkem »
Valentinianus III
Valentinianus III (sünninimega Flavius Placidius Valentinianus; 419–455) oli Lääne-Rooma keiser 424–455.
Uus!!: Flandria ja Valentinianus III · Näe rohkem »
Valloonia
Valloonia on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.
Uus!!: Flandria ja Valloonia · Näe rohkem »
Valois-Burgundia dünastia
Mõiste "Valois Burgundia hertsogid" tekkis dünastia jaoks, mis algas pärast seda, kui Valois'de Prantsusmaa kuningas Jean II (ka Burgundia hertsog Jean I) andis Burgundia hertsogkonna oma nooremale pojale Philippe Julgele.
Uus!!: Flandria ja Valois-Burgundia dünastia · Näe rohkem »
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Uus!!: Flandria ja Vasall · Näe rohkem »
Vürtsid
Vürtsid Antalya turul Vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed, naturaalsed või kuivatatud mitmesuguste taimede seemnetest (nt muskaatpähklid, sinep), viljadest (nt pipar, vanill, koriander), õitest (nt nelk, safran), koorest (nt kaneel või risoomist (nt ingver) saadud maitseained, mida kasutatakse tervelt, tükeldatult, purustatult või jahvatatult. Taimede rohtsetest osadest saadud maitseaineid nimetatakse ürtideks. Kõige hinnatumaid vürtse saadakse troopikast ja lähistroopikast.
Uus!!: Flandria ja Vürtsid · Näe rohkem »
Veneetsia vabariik
Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.
Uus!!: Flandria ja Veneetsia vabariik · Näe rohkem »
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Uus!!: Flandria ja Verduni leping · Näe rohkem »
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Uus!!: Flandria ja Viikingid · Näe rohkem »
Vill
Lambavill enne ja pärast puhastamist Vill on looduslik loomne tekstiilkiudaine.
Uus!!: Flandria ja Vill · Näe rohkem »
Yser
Yser (prantsuse keeles; hollandi keeles IJzer) on 78 km pikkune jõgi Prantsusmaal ja Belgias.
Uus!!: Flandria ja Yser · Näe rohkem »
Zeelandi provints
Zeeland on 1. järgu haldusüksus Hollandis.
Uus!!: Flandria ja Zeelandi provints · Näe rohkem »
1. järgu haldusüksus
1.
Uus!!: Flandria ja 1. järgu haldusüksus · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Flandria ja 12. sajand · Näe rohkem »
1277
1277.
Uus!!: Flandria ja 1277 · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Flandria ja 13. sajand · Näe rohkem »
1309
1309.
Uus!!: Flandria ja 1309 · Näe rohkem »
1314
1314.
Uus!!: Flandria ja 1314 · Näe rohkem »
1477
1477.
Uus!!: Flandria ja 1477 · Näe rohkem »
1714
1714.
Uus!!: Flandria ja 1714 · Näe rohkem »
