Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Flandria ja Flandria krahvkond
Flandria ja Flandria krahvkond on 69 ühist asja (Unioonpeedia): Antwerpen, Antwerpeni provints, Arras, Šotimaa, Börs, Belgia, Brabanti hertsogkond, Brugge, Burgundia hertsog, Burgundia hertsogkond, Charles II Paljaspea, Charles Südi, Douai, Eligius, Euroopa, Flaamid, Flandria krahv, Genova, Gent, Hansa Liit, Holland, Hollandi keel, Hollandi Vabariik, Ida-Flandria provints, Ieper, Inglismaa kuningriik, Kapital, Karl Suur, Karl V, Kaubandus, ..., Kaupmees, Köln, Koge, Kortrijk, Ladina keisririik, Lambakasvatus, Lääne-Flandria provints, Levant, Linnamüür, London, Madalmaad, Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Neljas ristisõda, Nordi departemang, Pangandus, Pariis, Pas-de-Calais' departemang, Põhjameri, Prantsuse revolutsioonisõjad, Prantsusmaa, Prantsusmaa kuningas, Rahandus, Sadam, Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (F), Saksa-Rooma riik, Schelde, Tekstiil, Vahemere maad, Valois-Burgundia dünastia, Vasall, Vürtsid, Viikingid, Vill, Yser, Zeelandi provints, 12. sajand, 13. sajand. Laienda indeks (39 rohkem) »
Antwerpen
Antwerpen on sadamalinn Belgias Flandrias, Antwerpeni provintsi keskus ja elanike arvult Belgia suurim linn.
Antwerpen ja Flandria · Antwerpen ja Flandria krahvkond ·
Antwerpeni provints
Antwerpeni provints on provints Belgia põhjaosas.
Antwerpeni provints ja Flandria · Antwerpeni provints ja Flandria krahvkond ·
Arras
Arras on linn ja omavalitsusüksus (vald) Põhja-Prantsusmaal Hauts-de-France'i piirkonnas Arrasi jõe ääres, Artois' ajalooline keskus ning Pas-de-Calais' departemangu, Arrasi ringkonna, Arras-Nordi kantoni, Arras-Ouesti kantoni, Arras-Sudi kantoni ja Arrasi linnakogukonna keskus.
Arras ja Flandria · Arras ja Flandria krahvkond ·
Šotimaa
Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.
Šotimaa ja Flandria · Šotimaa ja Flandria krahvkond ·
Börs
Kursitabloo Hamburgi börsil Börs on organiseeritud turg väärtpaberitega (aktsiatega, võlakirjadega, derivatiivide jne) või teatud kaupadega (börsikaupadega), näiteks metallide ja teiste toorainetega, ning nende derivatiividega kauplemiseks.
Börs ja Flandria · Börs ja Flandria krahvkond ·
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Belgia ja Flandria · Belgia ja Flandria krahvkond ·
Brabanti hertsogkond
Brabanti hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi osariik, mis loodi aastal 1183.
Brabanti hertsogkond ja Flandria · Brabanti hertsogkond ja Flandria krahvkond ·
Brugge
Kanal Brugges Kanal Brugges Brugge (eesti keeles varem ka Brügge) on linn Belgias, Lääne-Flandria provintsi keskus.
Brugge ja Flandria · Brugge ja Flandria krahvkond ·
Burgundia hertsog
Burgundia hertsog oli Burgundia hertsogkonna valitseja.
Burgundia hertsog ja Flandria · Burgundia hertsog ja Flandria krahvkond ·
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Burgundia hertsogkond ja Flandria · Burgundia hertsogkond ja Flandria krahvkond ·
Charles II Paljaspea
Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.
Charles II Paljaspea ja Flandria · Charles II Paljaspea ja Flandria krahvkond ·
Charles Südi
Charles Südi 1460. aastal Charles Südi (hollandi keeles Karel de Stoute, prantsuse keeles Charles le Téméraire, ristinimega Charles Martin; 10. november 1433 Dijon – 5. jaanuar 1477) oli Burgundia hertsog aastatel 1467–1477, Valois-Burgundia dünastiast.
Charles Südi ja Flandria · Charles Südi ja Flandria krahvkond ·
Douai
Douai (hollandi: Dowaai) on vald Põhja-Prantsusmaal Nordi departemangus Douai kantonis.
Douai ja Flandria · Douai ja Flandria krahvkond ·
Eligius
Gerard Seghers - Püha Eligius neitsi ja lapse jalgade ees Eligius (prantsuse keeles Éloi; 11. juuni 588 – 1. detsember 660), keda austatakse Püha Eligiusena, oli frangi kullassepp, õukondlane ja piiskop, kes oli peamine nõuandja Dagobert I-le ning hiljem Noyon-Tournai piiskop.
Eligius ja Flandria · Eligius ja Flandria krahvkond ·
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Euroopa ja Flandria · Euroopa ja Flandria krahvkond ·
Flaamid
Flaamid (hollandi keeles de Vlamingen) on hollandi keelt kõnelev Belgia rahvusrühm, kes kuulub germaani rahvaste hulka.
Flaamid ja Flandria · Flaamid ja Flandria krahvkond ·
Flandria krahv
Flandria krahvide vapp Flandria krahv oli Flandria krahvkonna võimukandja või asevalitseja 9.
Flandria ja Flandria krahv · Flandria krahv ja Flandria krahvkond ·
Genova
Genova (ka Genua, ladina keeles Genua) on sadamalinn Itaalias Liguuria maakonnas, città metropolitana di Genova halduskeskus.
Flandria ja Genova · Flandria krahvkond ja Genova ·
Gent
Gent on linn Belgias, Ida-Flandria provintsi keskus ja suurim linn.
Flandria ja Gent · Flandria krahvkond ja Gent ·
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Flandria ja Hansa Liit · Flandria krahvkond ja Hansa Liit ·
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Flandria ja Holland · Flandria krahvkond ja Holland ·
Hollandi keel
Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.
Flandria ja Hollandi keel · Flandria krahvkond ja Hollandi keel ·
Hollandi Vabariik
Hollandi Vabariik ehk Ühendatud Provintside Vabariik pikemalt Seitsme Madalmaa (Provintsi) Ühendatud Vabariik (hollandi keeles Republiek der Zeven Verenigde Nederlanden/Provinciën) oli riik Euroopas aastail 1581–1795, praegusaegse Madalmaade Kuningriigi eelkäija.
Flandria ja Hollandi Vabariik · Flandria krahvkond ja Hollandi Vabariik ·
Ida-Flandria provints
Ida-Flandria provints on provints Belgia lääneosas Flandria piirkonnas.
Flandria ja Ida-Flandria provints · Flandria krahvkond ja Ida-Flandria provints ·
Ieper
Ieper (prantsuspäraselt Ypres) on linn Belgias Flandrias Lääne-Flandria provintsis.
Flandria ja Ieper · Flandria krahvkond ja Ieper ·
Inglismaa kuningriik
Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707.
Flandria ja Inglismaa kuningriik · Flandria krahvkond ja Inglismaa kuningriik ·
Kapital
Mõiste „kapital“ märgib asju (maaomand, loodusvarad, hooned, loomad, masinad, raha ja patendid), mida kasutades loovad inimesed tooteid, mille järel on turul nõudlus.
Flandria ja Kapital · Flandria krahvkond ja Kapital ·
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Flandria ja Karl Suur · Flandria krahvkond ja Karl Suur ·
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Flandria ja Karl V · Flandria krahvkond ja Karl V ·
Kaubandus
Kaubanduseks nimetatakse kaupade ostu-müüki kaubandusettevõtete kaudu, teisisõnu kaupade ostu müüki oma nimel ja oma arvel.
Flandria ja Kaubandus · Flandria krahvkond ja Kaubandus ·
Kaupmees
Kaupmees on laiemas tähenduses kaubandusega elukutseliselt tegelev inimene ehk kaubandustööline; kitsamas tähenduses on kaupmees isik, kes oma nimel sõlmib kaubanduslikke tehinguid.
Flandria ja Kaupmees · Flandria krahvkond ja Kaupmees ·
Köln
Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.
Flandria ja Köln · Flandria krahvkond ja Köln ·
Koge
Ühemastiline hansakoge Malmö sadamas (2005) Koge oli keskaegne ühe- või kahemastiline purjelaeva tüüp, mis oli kasutusel nii kauba- kui ka sõjalaevana.
Flandria ja Koge · Flandria krahvkond ja Koge ·
Kortrijk
Kortrijk (prantsuse Courtrai) on linn Belgias Lääne-Flandria provintsis.
Flandria ja Kortrijk · Flandria krahvkond ja Kortrijk ·
Ladina keisririik
Ladina keisririik oli pärast Neljandat ristisõda Bütsantsi aladele ristisõdijate rajatud feodaalne riik, mis loodi peale Konstantinoopoli vallutamist 1204.
Flandria ja Ladina keisririik · Flandria krahvkond ja Ladina keisririik ·
Lambakasvatus
Austraalia meriinolambad Lambad Argentinas Patagoonias Lambakasvatus on kodustatud lamba kasvatamine ja tõuaretus ning loomakasvatuse alamkategooria.
Flandria ja Lambakasvatus · Flandria krahvkond ja Lambakasvatus ·
Lääne-Flandria provints
Lääne-Flandria provints on provints Belgia lääneosas.
Flandria ja Lääne-Flandria provints · Flandria krahvkond ja Lääne-Flandria provints ·
Levant
Levant Levant (romaani keeltes '(päikese)tõus') on Levandi merega külgnev piirkond Edela-Aasias, mis suures osas kattus Suur-Süüriaga.
Flandria ja Levant · Flandria krahvkond ja Levant ·
Linnamüür
Harjumäel Linnamüür on linna ümbritsev müür, mille eesmärk on kaitsta linna rünnakute eest.
Flandria ja Linnamüür · Flandria krahvkond ja Linnamüür ·
London
London on Suurbritannia ja Inglismaa pealinn, Suurbritannia saare suurim linn ning Rahvaste Ühenduse keskus.
Flandria ja London · Flandria krahvkond ja London ·
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Flandria ja Madalmaad · Flandria krahvkond ja Madalmaad ·
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.
Flandria ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Flandria krahvkond ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) ·
Neljas ristisõda
Neljas ristisõda oli ristisõda, mis peeti 1202–1204.
Flandria ja Neljas ristisõda · Flandria krahvkond ja Neljas ristisõda ·
Nordi departemang
Nord on departemang Prantsusmaal Hauts-de-France'i piirkonnas.
Flandria ja Nordi departemang · Flandria krahvkond ja Nordi departemang ·
Pangandus
Sõnal pangandus on mitu tähendust.
Flandria ja Pangandus · Flandria krahvkond ja Pangandus ·
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Flandria ja Pariis · Flandria krahvkond ja Pariis ·
Pas-de-Calais' departemang
prefektuurihoone Arrasis Pas-de-Calais' departemang (pikardi Pas-Calés) on departemang Põhja-Prantsusmaal Hauts-de-France'i piirkonnas, nimetatud külgneva Calais' väina järgi.
Flandria ja Pas-de-Calais' departemang · Flandria krahvkond ja Pas-de-Calais' departemang ·
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Flandria ja Põhjameri · Flandria krahvkond ja Põhjameri ·
Prantsuse revolutsioonisõjad
Prantsuse revolutsioonisõjad olid suured konfliktid aastatel 1792–1802, mis võideldi Prantsuse revolutsioonilise valitsuse ja mitme Euroopa riigi vahel.
Flandria ja Prantsuse revolutsioonisõjad · Flandria krahvkond ja Prantsuse revolutsioonisõjad ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Flandria ja Prantsusmaa · Flandria krahvkond ja Prantsusmaa ·
Prantsusmaa kuningas
Prantsusmaa kuningas (prantsuse keeles roi; sama sõna tähendab prantsuse keeles ka tamme) oli Prantsusmaa valitseja aastail 843–1792, 1814–1815 ja 1815–1848.
Flandria ja Prantsusmaa kuningas · Flandria krahvkond ja Prantsusmaa kuningas ·
Rahandus
Rahandus on rahaasjade ehk rahaliste suhete üldine korraldus majandusüksuses (riigis, korporatsioonis, ettevõttes jm).
Flandria ja Rahandus · Flandria krahvkond ja Rahandus ·
Sadam
Tallinna Vanasadam – Eesti suurim ja tuntuim reisisadam Noblessneri sadam ja Lennusadam Tallinnas Kalamajas Neeme sadamas 2022. aasta juulis Maailma suuremaid sadamaid Sadam on veekogu kalda äärde ehitatud taristu rajatis laevade või muude veesõidukite sildumiseks ja teenindamiseks.
Flandria ja Sadam · Flandria krahvkond ja Sadam ·
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Flandria ja Saksa kuningas · Flandria krahvkond ja Saksa kuningas ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Flandria ja Saksa-Rooma keiser · Flandria krahvkond ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (F)
See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega F: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.
Flandria ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (F) · Flandria krahvkond ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (F) ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Flandria ja Saksa-Rooma riik · Flandria krahvkond ja Saksa-Rooma riik ·
Schelde
Jõgi päikeseloojandul Schelde (hollandi keeles Schelde, prantsuse keeles Escaut, vallooni keeles Escô) on 355 km pikkune jõgi Prantsusmaa põhjaosas, Lääne-Belgias ja Hollandi edelaosas.
Flandria ja Schelde · Flandria krahvkond ja Schelde ·
Tekstiil
Valik tavalisemaid tekstiilitüüpe. Vasakult: puuvill, samet, trükitud puuvill, kalingur, vilt, satään, siid, kotiriie, polüester- ja puuvillkiust segakangas Tekstiil on materjal, mis koosneb loodusliku või kunstliku materjali kiudude (niidi, lõnga) võrgustikust.
Flandria ja Tekstiil · Flandria krahvkond ja Tekstiil ·
Vahemere maad
Vahemere maad Antibesi linnavaade (Prantsusmaa). Tänu soojale kliimale, merele, mägedele ja kultuuripärandile on Vahemere maad populaarne turismipiirkond Porto linnavaade (Portugal). Kuigi linn asub Atlandi ookeani ääres, käib ta Vahemeremaade alla Vaade Pietra di Bismantovale Apenniinides (Itaalia) Vahemere maad (varem Vahemeremaad) on ajalooline piirkond Vahemere ääres.
Flandria ja Vahemere maad · Flandria krahvkond ja Vahemere maad ·
Valois-Burgundia dünastia
Mõiste "Valois Burgundia hertsogid" tekkis dünastia jaoks, mis algas pärast seda, kui Valois'de Prantsusmaa kuningas Jean II (ka Burgundia hertsog Jean I) andis Burgundia hertsogkonna oma nooremale pojale Philippe Julgele.
Flandria ja Valois-Burgundia dünastia · Flandria krahvkond ja Valois-Burgundia dünastia ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Flandria ja Vasall · Flandria krahvkond ja Vasall ·
Vürtsid
Vürtsid Antalya turul Vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed, naturaalsed või kuivatatud mitmesuguste taimede seemnetest (nt muskaatpähklid, sinep), viljadest (nt pipar, vanill, koriander), õitest (nt nelk, safran), koorest (nt kaneel või risoomist (nt ingver) saadud maitseained, mida kasutatakse tervelt, tükeldatult, purustatult või jahvatatult. Taimede rohtsetest osadest saadud maitseaineid nimetatakse ürtideks. Kõige hinnatumaid vürtse saadakse troopikast ja lähistroopikast.
Flandria ja Vürtsid · Flandria krahvkond ja Vürtsid ·
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Flandria ja Viikingid · Flandria krahvkond ja Viikingid ·
Vill
Lambavill enne ja pärast puhastamist Vill on looduslik loomne tekstiilkiudaine.
Flandria ja Vill · Flandria krahvkond ja Vill ·
Yser
Yser (prantsuse keeles; hollandi keeles IJzer) on 78 km pikkune jõgi Prantsusmaal ja Belgias.
Flandria ja Yser · Flandria krahvkond ja Yser ·
Zeelandi provints
Zeeland on 1. järgu haldusüksus Hollandis.
Flandria ja Zeelandi provints · Flandria krahvkond ja Zeelandi provints ·
12. sajand
12.
12. sajand ja Flandria · 12. sajand ja Flandria krahvkond ·
13. sajand
13.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Flandria ja Flandria krahvkond ühist
- Millised on sarnasused Flandria ja Flandria krahvkond
Võrdlus Flandria ja Flandria krahvkond
Flandria on 128 suhted, samas Flandria krahvkond 146. Kuna neil ühist 69, Jaccard indeks on 25.18% = 69 / (128 + 146).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Flandria ja Flandria krahvkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
