Sisukord
53 suhted: Aatomnumber, Adenosiintrifosfaat, Alkeemia, Allotroopia, Amorfne aine, Antoine Lavoisier, Apatiit, Carl Wilhelm Scheele, Destilleerimine, Detergendid, DNA, Esimene Maailm, Esimene maailmasõda, Fosfaadid, Fosfolipiidid, Grafiit, Guaano, Hamburg, Inglismaa, Isotoop, Johann Daniel Kraft, Kaarlahendus, Kaltsium, Katalüsaator, Keemiline element, Kondensatsioon, Kuld, Kusi, Lõõmutamine, Lenduvus, Lihtaine, London, Maa, Mineraal, Organism, Pürofoorsus, Pestitsiid, Polümeerid, Rakumembraan, Reaktsioonivõime, RNA, Robert Boyle, Rootsi, Sümbol, Soolad, Taaler, Tarkade kivi, Teras, Tihedus, Tuletikk, ... Laienda indeks (3 rohkem) »
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Vaata Fosfor ja Aatomnumber
Adenosiintrifosfaat
Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Vaata Fosfor ja Adenosiintrifosfaat
Alkeemia
"Alkeemik", Sir William Fettes Douglas (1822–1891) Illustreeritud leheküljed 15. sajandi alkeemiliste retseptide ja protsesside raamatust (Raymudnus Lullius) Mõned alkeemilised sümbolid: 1.
Vaata Fosfor ja Alkeemia
Allotroopia
Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena.
Vaata Fosfor ja Allotroopia
Amorfne aine
Amorfne aine on niisugune tahkise esinemisvorm, mis on täiesti isotroopne, s.t füüsikalised omadused ei sõltu suunast selle aine sees.
Vaata Fosfor ja Amorfne aine
Antoine Lavoisier
Antoine Laurent de Lavoisier (26. august 1743 Pariis – 8. mai 1794 Pariis) oli prantsuse keemik, nüüdiskeemia rajaja.
Vaata Fosfor ja Antoine Lavoisier
Apatiit
Apatiidikristallid Apatiit on kaltsiumit ja fosforit sisaldav mineraalirühm.
Vaata Fosfor ja Apatiit
Carl Wilhelm Scheele
Carl Wilhelm Scheele Scheele apteek ja kodu Köpingis Carl Wilhelm Scheele (9. detsember 1742 Stralsund – 21. mai 1786 Köping) oli rootsi keemik ja apteeker, hapniku avastaja.
Vaata Fosfor ja Carl Wilhelm Scheele
Destilleerimine
vaakumpumbaga, 10 – allonž (piip), 11-13 – küttekeha koos temperatuuri ja segamiskiiruse regulaatoritega, 14 – õli- (või liiva- või vee-)vann, 15 – magnetsegaja (või muud inertsed lisandid ühtlase keemise tagamiseks), 16 – jahutusnõu Destilleerimiseks ehk destillatsiooniks nimetatakse vedeliku aurustamist keetmisel ja sellele järgnevat kondenseerimist vastuvõtjasse.
Vaata Fosfor ja Destilleerimine
Detergendid
Detergendid (ladina sõnast detergēre 'puhtaks pesema') on sünteetilised pindaktiivsed ained, mida kasutatakse peamiselt sünteetilistes pesemisainetes pesemis- ja puhastustoime parandajatena (näiteks pesu- või nõudepesuvahendites).
Vaata Fosfor ja Detergendid
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Vaata Fosfor ja DNA
Esimene Maailm
Esimese Maailma riigid on märgitud sinise värviga Esimene Maailm (ka vähemusmaailm) on pärast II maailmasõda kasutusse tulnud mõiste, mille all mõeldakse rikkaid kapitalistlikke tööstusriike (enamik Euroopa riike, USA, Jaapan, Austraalia, Uus-Meremaa).
Vaata Fosfor ja Esimene Maailm
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Fosfor ja Esimene maailmasõda
Fosfaadid
Fosfaat Fosfaadid on fosforhapete soolad.
Vaata Fosfor ja Fosfaadid
Fosfolipiidid
Fosfolipiidi struktuur Fosfolipiidid on fosfaatrühma sisaldavad amfifiilsed lipiidid.
Vaata Fosfor ja Fosfolipiidid
Grafiit
Grafiidi plaatjad kristallid kaltsiidimaatriksis Pliiatsisüdamik Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm.
Vaata Fosfor ja Grafiit
Guaano
pesa on tehtud pinnasest ja guaanost Hõbekajakas (''Larus argentatus'') väljutamas ekskremente Bréhat' lähistel Guaano on merelindude ja nahkhiirte väljaheidete üldine nimetus.
Vaata Fosfor ja Guaano
Hamburg
Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.
Vaata Fosfor ja Hamburg
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Vaata Fosfor ja Inglismaa
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Vaata Fosfor ja Isotoop
Johann Daniel Kraft
Johann Daniel Kraft oli saksa alkeemik ja kaupmees.
Vaata Fosfor ja Johann Daniel Kraft
Kaarlahendus
Kaarlahendus õhus kahe naela vahel Kaarlahendus on kestev sõltumatu gaaslahendus, millele on iseloomulik suur voolutihedus (105 kuni 1012 A/m2) ja gaasi (leegi) kõrge temperatuur (5000 kuni 50 000 K).
Vaata Fosfor ja Kaarlahendus
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Vaata Fosfor ja Kaltsium
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Vaata Fosfor ja Katalüsaator
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Vaata Fosfor ja Keemiline element
Kondensatsioon
Faasisiirete skeem Kondensatsioon ja kondenseerumine ehk tihenemine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine).
Vaata Fosfor ja Kondensatsioon
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Vaata Fosfor ja Kuld
Kusi
Kusi ehk uriin on selgroogsete neerudes toodetav vedel eritis.
Vaata Fosfor ja Kusi
Lõõmutamine
Lõõmutamine on terase kuumutamine üle kriitilise punkti, hoidmine nimetatud temperatuuril ja aeglane jahutamine.
Vaata Fosfor ja Lõõmutamine
Lenduvus
Lenduvus on mingi aine (keemilise ühendi) omadus, mis näitab, kui kergesti see aine aurustub.
Vaata Fosfor ja Lenduvus
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Vaata Fosfor ja Lihtaine
London
London on Suurbritannia ja Inglismaa pealinn, Suurbritannia saare suurim linn ning Rahvaste Ühenduse keskus.
Vaata Fosfor ja London
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Vaata Fosfor ja Maa
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Vaata Fosfor ja Mineraal
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Vaata Fosfor ja Organism
Pürofoorsus
Pürofoorsus on aine omadus kokkupuutel õhuga iseenesest süttida (oksüdeeruda).
Vaata Fosfor ja Pürofoorsus
Pestitsiid
Pestitsiid on aine või ainete segu, mille eesmärk on kahjurite rünnaku ennetamine, kahjurite hävitamine, nende eemale peletamine või nende mõju leevendamine.
Vaata Fosfor ja Pestitsiid
Polümeerid
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.
Vaata Fosfor ja Polümeerid
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Vaata Fosfor ja Rakumembraan
Reaktsioonivõime
Reaktsioonivõime ehk reageerimisvõime ehk keemiline reaktiivsus on keemias tihti kasutatav üldmõiste, mis iseloomustab keemilise aine võimet osaleda keemilistes reaktsioonides: kas aine reageerib või mitte ja kui kiiresti reageerib.
Vaata Fosfor ja Reaktsioonivõime
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Vaata Fosfor ja RNA
Robert Boyle
Robert Boyle Robert Boyle (25. jaanuar 1627 – 30. detsember 1691) oli iiri füüsik ja keemik, keemia kui katselise teaduse rajajaid.
Vaata Fosfor ja Robert Boyle
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Fosfor ja Rootsi
Sümbol
Sümbol (vanakreeka sõnast σύμβολον symbolon, ’märk, tunnus’) ehk võrdkuju on märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade (näiteks ühiskondliku kokkuleppe) alusel.
Vaata Fosfor ja Sümbol
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Vaata Fosfor ja Soolad
Taaler
Saksa ja Austria taalrid. All keskel on võrdluseks Ameerika Ühendriikide 25-sendine (läbimõõt 24 mm) Taaler oli suur hõbemünt, mida kasutati Euroopas peaaegu 400 aastat.
Vaata Fosfor ja Taaler
Tarkade kivi
Tarkade kivi ehk filosoofiline kivi (ladina keeles lapis philosophorum) on legendaarne alkeemikute tööriist, millel olevat võime baasmetallid kullaks muuta.
Vaata Fosfor ja Tarkade kivi
Teras
Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
Vaata Fosfor ja Teras
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Vaata Fosfor ja Tihedus
Tuletikk
Põlev tuletikk Tuletikk on vahend tule süütamiseks.
Vaata Fosfor ja Tuletikk
Valge fosfor
pisi Valge fosfor on fosfori allotroopne vorm, väliselt vaha meenutav poolläbipaistev tahke aine.
Vaata Fosfor ja Valge fosfor
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Vaata Fosfor ja Valgud
Väetamine
Väetamine on põllumajanduslik tegevus, mille käigus mulda viiakse taimede kasvu soodustamiseks väetist, mis sisaldab taimetoiteelemente.
Vaata Fosfor ja Väetamine