Sarnasusi Bakterid ja Fotosüntees
Bakterid ja Fotosüntees on 21 ühist asja (Unioonpeedia): Adenosiintrifosfaat, Aineringe, Autotroof, Endosümbiont, Eukarüoodid, Hapnik, Keemiline energia, Klorofüll, Kloroplast, Mitokonder, Molekul, Osmoos, Päikeseenergia, Sahhariidid, Süsihappegaas, Süsinik, Taimed, Tsüanobakterid, Väävel, Vesi, Vesiniksulfiid.
Adenosiintrifosfaat
Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Adenosiintrifosfaat ja Bakterid · Adenosiintrifosfaat ja Fotosüntees ·
Aineringe
Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi.
Aineringe ja Bakterid · Aineringe ja Fotosüntees ·
Autotroof
Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas).
Autotroof ja Bakterid · Autotroof ja Fotosüntees ·
Endosümbiont
Endosümbiont on organism, kes elab teise organismi kehas või rakus, nõnda moodustavad need kaks organismi endosümbioosi.
Bakterid ja Endosümbiont · Endosümbiont ja Fotosüntees ·
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Bakterid ja Eukarüoodid · Eukarüoodid ja Fotosüntees ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Bakterid ja Hapnik · Fotosüntees ja Hapnik ·
Keemiline energia
Keemiline energia (ka keemilise sideme energia, sidemeenergia) on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest.
Bakterid ja Keemiline energia · Fotosüntees ja Keemiline energia ·
Klorofüll
Klorofüll annab taimede lehtedele rohelise värvuse Klorofüll (ka leheroheline) on taimedes, vetikates ja tsüanobakterites sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvuse.
Bakterid ja Klorofüll · Fotosüntees ja Klorofüll ·
Kloroplast
Kloroplasti ultrastruktuur: 1 – välismembraan, 2 – membraanidevaheline ruum, 3 – sisemembraan, 4 – strooma, 5 – luumen (tülakoidi siseruum), 6 – tülakoidi membraan, 7 – graana (tülakoidide virn), 8 – tülakoid (lamell), 9 – tärklis, 10 – ribosoom, 11 – plastiidne DNA, 12 – lipiiditilgake Kloroplastid (varem ka klorofülliterakesed) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.
Bakterid ja Kloroplast · Fotosüntees ja Kloroplast ·
Mitokonder
Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.
Bakterid ja Mitokonder · Fotosüntees ja Mitokonder ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Bakterid ja Molekul · Fotosüntees ja Molekul ·
Osmoos
Osmoos on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal).
Bakterid ja Osmoos · Fotosüntees ja Osmoos ·
Päikeseenergia
Päikeseenergia on päikesekiirguse energia.
Bakterid ja Päikeseenergia · Fotosüntees ja Päikeseenergia ·
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Bakterid ja Sahhariidid · Fotosüntees ja Sahhariidid ·
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Bakterid ja Süsihappegaas · Fotosüntees ja Süsihappegaas ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Bakterid ja Süsinik · Fotosüntees ja Süsinik ·
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Bakterid ja Taimed · Fotosüntees ja Taimed ·
Tsüanobakterid
Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.
Bakterid ja Tsüanobakterid · Fotosüntees ja Tsüanobakterid ·
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Bakterid ja Väävel · Fotosüntees ja Väävel ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Bakterid ja Vesi · Fotosüntees ja Vesi ·
Vesiniksulfiid
Vesiniksulfiidi molekuli ehitus Vesiniksulfiid ehk divesiniksulfiid (vananenud termin: väävelvesinik; keemiline valem H2S) on mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas.
Bakterid ja Vesiniksulfiid · Fotosüntees ja Vesiniksulfiid ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Bakterid ja Fotosüntees ühist
- Millised on sarnasused Bakterid ja Fotosüntees
Võrdlus Bakterid ja Fotosüntees
Bakterid on 209 suhted, samas Fotosüntees 64. Kuna neil ühist 21, Jaccard indeks on 7.69% = 21 / (209 + 64).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Bakterid ja Fotosüntees. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: