Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Frangi riik ja Toulouse'i krahv

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Frangi riik ja Toulouse'i krahv

Frangi riik vs. Toulouse'i krahv

Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas. Toulouse'i krahvide vapp. Languedoc'i poliitiline kaart Albilaste sõdade eelõhtul, Toulouse'i dünastia valitsemise all. Louis-Alexandre de Bourboni büst, Yves-Étienne Collet (1761–1843). Vaatamiseks Bresti meremuuseumis. Toulouse'i krahv Raymond IV valitses Toulouse'i alates Merovingide ajastust kui ühte suurematest linnadest Lõuna-Gallias, olenemata ühest või teisest rivaalitsevast Frangi kuningast pärast Chlodowech I. Sellele kuninga poolt nimetatule pole järglasi teada, kuigi mõned nimed on tänapäevani säilinud.

Sarnasusi Frangi riik ja Toulouse'i krahv

Frangi riik ja Toulouse'i krahv on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Akvitaania kuningriik, Al-Ándalus, Charles II Paljaspea, Chlodovech I, Dagobert I, Frangi kuningate loend, Gallia, Karl Martell, Karl Suur, Karolingid, Krahv, Ludwig Vaga, Merovingid, Paavst, Provence, Septimaania, Toulouse.

Akvitaania kuningriik

Akvitaania kuningriik oli kuningriik Lääne-Euroopas aastatel 781–982.

Akvitaania kuningriik ja Frangi riik · Akvitaania kuningriik ja Toulouse'i krahv · Näe rohkem »

Al-Ándalus

Kalifaadi valitsemisajal, ca 750. aastal Al-Ándalus osana Umaijaadide kalifaadist (u 720) Pürenee poolsaar umbes aastal 910 Al-Ándalus (araabia keelesالأندلس) on Pürenee poolsaare ja Lõuna-Prantsusmaa ala, mis oli keskajal aastatel 711–1492 moslemite võimu all.

Al-Ándalus ja Frangi riik · Al-Ándalus ja Toulouse'i krahv · Näe rohkem »

Charles II Paljaspea

Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.

Charles II Paljaspea ja Frangi riik · Charles II Paljaspea ja Toulouse'i krahv · Näe rohkem »

Chlodovech I

Chlodovech I kunstniku François-Louis Dejuinne (1786–1844) kujutluses Chlodovech, ka Clovis (u 466 – 27. november 511) oli saali frankide kuningas.

Chlodovech I ja Frangi riik · Chlodovech I ja Toulouse'i krahv · Näe rohkem »

Dagobert I

Dagobert I (umbes 603 – 19. jaanuar 639) oli Austraasia kuningas 623–634, kõigi frankide kuningas 629–634 ning Neustria ja Burgundia kuningas 629–639.

Dagobert I ja Frangi riik · Dagobert I ja Toulouse'i krahv · Näe rohkem »

Frangi kuningate loend

Frangi kuningate loend loetleb teadaolevaid Frangi riigi ja frankide kuningaid kuni Verduni leppeni.

Frangi kuningate loend ja Frangi riik · Frangi kuningate loend ja Toulouse'i krahv · Näe rohkem »

Gallia

Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.

Frangi riik ja Gallia · Gallia ja Toulouse'i krahv · Näe rohkem »

Karl Martell

Karl Martell Poitiers' lahingus Karl Martelli sark Saint Denis' basiilikas Karl Martell (ladina Carolus Martellus, prantsuse Charles Martel; umbes 688 – 22. oktoober 741) oli Frangi riigi majordoomus aastatel 717–741.

Frangi riik ja Karl Martell · Karl Martell ja Toulouse'i krahv · Näe rohkem »

Karl Suur

Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.

Frangi riik ja Karl Suur · Karl Suur ja Toulouse'i krahv · Näe rohkem »

Karolingid

Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.

Frangi riik ja Karolingid · Karolingid ja Toulouse'i krahv · Näe rohkem »

Krahv

Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.

Frangi riik ja Krahv · Krahv ja Toulouse'i krahv · Näe rohkem »

Ludwig Vaga

Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.

Frangi riik ja Ludwig Vaga · Ludwig Vaga ja Toulouse'i krahv · Näe rohkem »

Merovingid

Merovingid on 5.–8.

Frangi riik ja Merovingid · Merovingid ja Toulouse'i krahv · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Frangi riik ja Paavst · Paavst ja Toulouse'i krahv · Näe rohkem »

Provence

Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.

Frangi riik ja Provence · Provence ja Toulouse'i krahv · Näe rohkem »

Septimaania

Septimaania aastal 537 Septimaania (prantsuse Septimanie; oksitaani Septimània; katalaani Septimània) oli Rooma provintsi Gallia Narbonensise läänepiirkond, mis läks läänegootide kontrolli alla aastal 462, kui Septimaania loovutati nende kuningale Theoderich II-le.

Frangi riik ja Septimaania · Septimaania ja Toulouse'i krahv · Näe rohkem »

Toulouse

Toulouse on linn Prantsusmaal, Oksitaania piirkonna ja Haute-Garonne'i departemangu keskus.

Frangi riik ja Toulouse · Toulouse ja Toulouse'i krahv · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Frangi riik ja Toulouse'i krahv

Frangi riik on 292 suhted, samas Toulouse'i krahv 48. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 5.00% = 17 / (292 + 48).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Frangi riik ja Toulouse'i krahv. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »