Ava Google MapsisSisukord
291 suhted: Aachen, Aadria meri, Akvitaania, Akvitaania hertsogkond, Akvitaania kuningriik, Al-Ándalus, Alemannia, Alemannid, Alpid, Alsace, Altar, Ansgar, Apenniini poolsaar, Araablased, Arianism, Arnulf (Frangi keiser), Austraasia, Avaari mark, Švaabimaa hertsogkond, Šveits, Ülem-Burgundia, Ülem-Frangimaa ringkond, Baieri, Baieri hertsogkond, Baieri valitsejate loend, Barcelona, Barcelona krahvkond, Baskid, Bütsantsi keisrite loend, Belgia, Benevento hertsogkond, Berengar Frioolist, Burgundia, Burgundia ajalugu, Burgundia hertsogkond, Burgundia kuningriik, Burgundid, Cannstatti verekohus, Charles II Paljaspea, Chlodovech I, Dagobert I, Desiderius, Drava, Eepos, Eider, Elbe, Engern, Enns (jõgi), Euroopa, Evangeelium, ... Laienda indeks (241 rohkem) »
Aachen
pisi Aachen (prantsuse Aix-la-Chapelle, hollandi Aken) on kreisivaba linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölni ringkonnas.
Vaata Frangi riik ja Aachen
Aadria meri
Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.
Vaata Frangi riik ja Aadria meri
Akvitaania
Akvitaania oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa edelaosas Biskaia lahe kaldal.
Vaata Frangi riik ja Akvitaania
Akvitaania hertsogkond
Akvitaania hertsogkond (oksitaani Duche d'Aquitània, prantsuse Duché d'Aquitaine) valitses Akvitaania ajaloolist piirkonda, mis laiub tänapäeva Prantsusmaal (mitte segi ajada tänapäeva Prantsuse Akvitaania piirkonnaga, mis on palju väiksem).
Vaata Frangi riik ja Akvitaania hertsogkond
Akvitaania kuningriik
Akvitaania kuningriik oli kuningriik Lääne-Euroopas aastatel 781–982.
Vaata Frangi riik ja Akvitaania kuningriik
Al-Ándalus
Kalifaadi valitsemisajal, ca 750. aastal Al-Ándalus osana Umaijaadide kalifaadist (u 720) Pürenee poolsaar umbes aastal 910 Al-Ándalus (araabia keelesالأندلس) on Pürenee poolsaare ja Lõuna-Prantsusmaa ala, mis oli keskajal aastatel 711–1492 moslemite võimu all.
Vaata Frangi riik ja Al-Ándalus
Alemannia
Alemannia või Alamannia oli germaani hõimu alemannidega asustatud territoorium pärast seda, kui nad aastal 213 läbi Rooma limesi murdsid.
Vaata Frangi riik ja Alemannia
Alemannid
Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.
Vaata Frangi riik ja Alemannid
Alpid
Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.
Vaata Frangi riik ja Alpid
Alsace
Alsace (ka: Elsass) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.
Vaata Frangi riik ja Alsace
Altar
Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht, kuhu pannakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele.
Vaata Frangi riik ja Altar
Ansgar
Püha Ansgari kuju Hamburgis Ansgar, ka Anskar või Oscar (8. september 801 – 3. veebruar 865 Bremen) oli Hamburgi-Bremeni peapiiskop.
Vaata Frangi riik ja Ansgar
Apenniini poolsaar
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Apenniini poolsaar on saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres.
Vaata Frangi riik ja Apenniini poolsaar
Araablased
Maria Gażycz, "Araablanna" (1889) Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel.
Vaata Frangi riik ja Araablased
Arianism
Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.
Vaata Frangi riik ja Arianism
Arnulf (Frangi keiser)
Arnulf romantismiajastu pildil Arnulf Kärntenist (Arnulf von Kärnten; umbes 850 – 8. detsember 899) oli viimane tugev Karolingidest valitseja.
Vaata Frangi riik ja Arnulf (Frangi keiser)
Austraasia
Austraasia (511–751) moodustas Merovingide Frangi kuningriigi kirdeosa, hõlmates osi tänapäeva Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Luksemburgi ja Hollandi territooriumist.
Vaata Frangi riik ja Austraasia
Avaari mark
Avaari mark Ida-Baieris Doonau (''Donau'') ja Drava (''Drau'') jõe vahel Avaari mark (Avaria, saksa: Awarenmark) oli kagupoolne piiriala Karolingide impeeriumis, mis loodi Karl Suure poolt 8.
Vaata Frangi riik ja Avaari mark
Švaabimaa hertsogkond
Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.
Vaata Frangi riik ja Švaabimaa hertsogkond
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Vaata Frangi riik ja Šveits
Ülem-Burgundia
Richard Justiciariuse Burgundia hertsogkond Lääne-Frangi riigis hõimuhertsogkond Ülem-Burgundia (ka Transjuraania Burgundia (prantsuse Bourgogne transjurane), ka Transjuraania) on Burgundia osa ida pool Juura mägesid, mis koos läänepoolse Burgundia krahvkonnaga moodustasid aastast 868 Ülem-Burgundia kuningriigi, hõlmates Juura mäeaheliku mõlemad küljed.
Vaata Frangi riik ja Ülem-Burgundia
Ülem-Frangimaa ringkond
Ülem-Frangimaa ringkond on ringkond Saksamaal Baieri liidumaal.
Vaata Frangi riik ja Ülem-Frangimaa ringkond
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Vaata Frangi riik ja Baieri
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Vaata Frangi riik ja Baieri hertsogkond
Baieri valitsejate loend
Baieri vapp Järgnev on Baieri valitsejate loend läbi Baieri ajaloo.
Vaata Frangi riik ja Baieri valitsejate loend
Barcelona
Barcelona on Kataloonia pealinn, elanike arvult Hispaania teine linn.
Vaata Frangi riik ja Barcelona
Barcelona krahvkond
Barcelona krahvkond (punane) Aragóni krooni poolsaarel laienemise kontekstis Barcelona krahvkond (Comtat de Barcelona) vastab Barcelona krahvide poolt 9.–18.
Vaata Frangi riik ja Barcelona krahvkond
Baskid
Baskid (baski keeles Euskaldunak) on rahvas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Baskimaal.
Vaata Frangi riik ja Baskid
Bütsantsi keisrite loend
Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.
Vaata Frangi riik ja Bütsantsi keisrite loend
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Vaata Frangi riik ja Belgia
Benevento hertsogkond
Benevento hertsogkond (hiljem Benevento vürstkond) oli keskaegse Itaalia kõige lõunapoolsem langobardide hertsogkond, mille keskuseks oli Itaalia lõunaosa ehk Il Mezzogiorno keskosas asuv Benevento linn.
Vaata Frangi riik ja Benevento hertsogkond
Berengar Frioolist
Berengar Frioolist (Berengario I; umbes 845 – 16. aprill 924) oli Friuli markkrahv, Itaalia kuningas ja Frangi keiser.
Vaata Frangi riik ja Berengar Frioolist
Burgundia
Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.
Vaata Frangi riik ja Burgundia
Burgundia ajalugu
Teise Burgundia hertsogkonna ja hiljem Prantsuse Burgundia provintsi Vapp Hispaania Madalmaad, reformatsiooni ajal toimus Hollandi mäss. Burgundia ajalugu ulatub tagasi aega, kui piirkonda asustasid järjekorras keldid, roomlased (galloroomlased) ja 4.
Vaata Frangi riik ja Burgundia ajalugu
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega.
Vaata Frangi riik ja Burgundia hertsogkond
Burgundia kuningriik
Burgundide "esimene kuningriik", pärast asumist Savoiasse aastast 443 Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriik aastatel 879–933 Burgundia on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, mis on püsinud poliitilise üksusena mitmel kujul väga erinevates piirides.
Vaata Frangi riik ja Burgundia kuningriik
Burgundid
Rooma riik Hadrianuse ajal (valitses 117–138 pKr); näidatud '''Burgundiones''' germaanlaste paiknemine, kes tollal asustasid piirkonda ''Viadua'' (Odra) ja ''Visula'' (Wisła) jõe vahel Burgundid (ladina keeles Burgundiōnes; vanapõhja keeles Burgundar; vanainglise keeles Burgendas; kreeka keeles Βούργουνδοι) olid idagermaani hõim, mis võis rännata Mandri-Skandinaaviast Bornholmi saarele, mille vana nimekuju vanapõhja keeles oli Burgundarholmr (burgundide saar), ja sealt edasi Mandri-Euroopasse.
Vaata Frangi riik ja Burgundid
Cannstatti verekohus
Cannstatti nõukogu, ka Cannstatti verekohus (Blutgericht zu Cannstatt), oli nõukogu kohtumine Cannstattis aastal 746, mis leidis aset, kui Austraasia majordoomus Karlmann, Karl Martelli vanem poeg, kutsus kokku kõik alemannide ülikud.
Vaata Frangi riik ja Cannstatti verekohus
Charles II Paljaspea
Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.
Vaata Frangi riik ja Charles II Paljaspea
Chlodovech I
Chlodovech I kunstniku François-Louis Dejuinne (1786–1844) kujutluses Chlodovech, ka Clovis (u 466 – 27. november 511) oli saali frankide kuningas.
Vaata Frangi riik ja Chlodovech I
Dagobert I
Dagobert I (umbes 603 – 19. jaanuar 639) oli Austraasia kuningas 623–634, kõigi frankide kuningas 629–634 ning Neustria ja Burgundia kuningas 629–639.
Vaata Frangi riik ja Dagobert I
Desiderius
Karl Suur ja Desiderius. Illustratsioon 1911. aastal ilmunud humoorikast raamatust "Всеобщая история" (ajakirja Сатирикон väljaanne) Desiderius (itaalia keeles tuntud ka kui Desiderio) (suri u 786) oli Itaalia põhjaosas asunud Langobardide kuningriigi viimane kuningas, kes valitses aastatel 756–774.
Vaata Frangi riik ja Desiderius
Drava
Drava (sloveeni, horvaadi; saksa Drau, ungari Dráva) on jõgi Euroopas.
Vaata Frangi riik ja Drava
Eepos
Eepos (kreeka epos 'sõna, ütlus') tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost.
Vaata Frangi riik ja Eepos
Eider
thumb Eider (saksa; taani Ejderen) on jõgi Põhja-Euroopas Jüüti poolsaare lõunaosas.
Vaata Frangi riik ja Eider
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Vaata Frangi riik ja Elbe
Engern
Saksimaa hertsogkond, umbes aastal 1000 Engern (ladina Angria või Angaria) on ajalooline piirkond tänapäeva Saksamaal Alam-Saksi ja Põhja-Reini-Vestfaali liidumaades.
Vaata Frangi riik ja Engern
Enns (jõgi)
Enns on Doonau jõe lõunapoolne lisajõgi, mis suubub Austrias Ennsi linnast põhjas.
Vaata Frangi riik ja Enns (jõgi)
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Frangi riik ja Euroopa
Evangeelium
Rylandsi raamatukogu papüüruse P52 esikülg, Johannese evangeelium, 2. saj pKr Evangeelium (kreeka keeles εὐαγγέλιον euangelion.
Vaata Frangi riik ja Evangeelium
Feodalism
Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.
Vaata Frangi riik ja Feodalism
Frangi keiser
Frangi keiser on Frangi riigi valitsejate tinglik nimetus.
Vaata Frangi riik ja Frangi keiser
Frangi kuningate loend
Frangi kuningate loend loetleb teadaolevaid Frangi riigi ja frankide kuningaid kuni Verduni leppeni.
Vaata Frangi riik ja Frangi kuningate loend
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Vaata Frangi riik ja Frangid
Frangimaa
Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Tüüringist lõunaosast ja Baden-Württembergi kirdepiirkond Heilbronn-Franken.
Vaata Frangi riik ja Frangimaa
Frangimaa hertsogkond
Frangimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Franken) oli üks viiest Ida-Frangi riigi ja keskaegse Saksamaa kuningriigi hõimuhertsogkonnast, tekkides 10.
Vaata Frangi riik ja Frangimaa hertsogkond
Friisimaa
Friisimaa asend Loode-Euroopas Friislaste asuala (Friisi rannik). Tumehalliga näidatud friislaste ajalooline asuala, triibulisega näidatud alad, kus friisi keelt tänapäeval kõneldakse Friisimaa (või Friesland) on rannikuala piki Põhjamere kagunurka, s.o. Saksa lahte.
Vaata Frangi riik ja Friisimaa
Friuli
Ajalooline Friuli lipp Friuli asukoht Euroopas Friuli on omapärase kultuurilise ja ajaloolise identiteediga piirkond Itaalia kirdeosas.
Vaata Frangi riik ja Friuli
Friuli hertsogkond
Langobardide territooriumid Itaalias VII sajandil Friuli hertsogkond oli langobardide hertsogkond tänapäeva Friulis, esimene, mis rajati pärast Apenniini poolsaare vallutamist aastal 568.
Vaata Frangi riik ja Friuli hertsogkond
Friuli mark
Karolingide impeerium koos kagupoolse Friuli margiga pärast 843. aasta Verduni lepingut Friuli mark oli Karolingide piirimark slaavlaste ja avaaride vastu, loodud aastal 776.
Vaata Frangi riik ja Friuli mark
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Vaata Frangi riik ja Gallia
Germaania
Rooma impeerium ja Magna Germania. Germaania on piirkond Reini ja Skandinaavia vahel, mis on saanud nime Rooma ajaloolase Tacituse kirjutatud kroonika järgi.
Vaata Frangi riik ja Germaania
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Vaata Frangi riik ja Germaanlased
Gregorius IV
Gregorius IV oli paavst 827–844.
Vaata Frangi riik ja Gregorius IV
Guido Spoletost
Guido Spoletost (ka Wido; suri 894) oli Frangi keiser, Itaalia kuningas ja Spoleto hertsog (Guido III nime all).
Vaata Frangi riik ja Guido Spoletost
Hadrianus I
Hadrianus I oli paavst 772–795.
Vaata Frangi riik ja Hadrianus I
Hessen
Hessen on Saksamaa liidumaa.
Vaata Frangi riik ja Hessen
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Vaata Frangi riik ja Hispaania
Hispaania mark
Hispaania mark (hispaania Marca Hispánica, katalaani Marca Hispànica, aragoni ja oksitaani Marca Hispanica, baski Hispaniako Marka, prantsuse Marche Hispanique), tuntud ka kui Barcelona mark, oli puhvertsoon Septimaania provintsi taga, loodud aastal 795 Karl Suure poolt kui kaitsebarjäär Al-Ándalusi Omajaadide ja frankide kuningriigi vahel.
Vaata Frangi riik ja Hispaania mark
Holstein
Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.
Vaata Frangi riik ja Holstein
Hunnid
Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Vaata Frangi riik ja Hunnid
Ida-Frangi kuningas
Ida-Frangi kuningas oli Karl Suure impeeriumi idaosa valitsejate nimetus alates 843.
Vaata Frangi riik ja Ida-Frangi kuningas
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Vaata Frangi riik ja Ida-Frangi riik
Idagoodid
Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.
Vaata Frangi riik ja Idagoodid
Idamark
Idamark oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne piirimark, mis loodi aastal 976 territooriumist Ungari kuningriigi piiril.
Vaata Frangi riik ja Idamark
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Frangi riik ja Itaalia
Itaalia kuningas
Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.
Vaata Frangi riik ja Itaalia kuningas
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Vaata Frangi riik ja Itaalia kuningriik (keskaegne)
Kalifaat
Kalifaat oli islamiriik (araabia riik) 7.–13.
Vaata Frangi riik ja Kalifaat
Karantaania
Karantaania, ka Karentaania (sloveeni Karantanija, saksa Karantanien, vanaslaavi *Korǫtanъ) oli slaavi vürstkond, mis tekkis 7.
Vaata Frangi riik ja Karantaania
Karl Martell
Karl Martell Poitiers' lahingus Karl Martelli sark Saint Denis' basiilikas Karl Martell (ladina Carolus Martellus, prantsuse Charles Martel; umbes 688 – 22. oktoober 741) oli Frangi riigi majordoomus aastatel 717–741.
Vaata Frangi riik ja Karl Martell
Karl Paks
Karl Paks prantsuse käsikirja pildil Karl III Paks (umbes 830 – 13. jaanuar 888) oli 876–887 Alemannia ja Reetia kuningas, 882–887 Ida-Frangi kuningas (Karl der Dicke), Frangi keiser 879–887 (Karl III) ja Lääne-Frangi kuningas 884–887 (Charles le Gros).
Vaata Frangi riik ja Karl Paks
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Vaata Frangi riik ja Karl Suur
Karlmann (Frangi kuningas)
Karlmann ehk Karlmann I (751 – 4. detsember 771) oli Frangi kuningas 768–771 koos oma venna Karl Suurega.
Vaata Frangi riik ja Karlmann (Frangi kuningas)
Karlmann (majordoomus)
Karlmann (706, 708, 714 või 716 – 17. juuli või 17. august 754) oli Frangi riigi hertsog ja Austraasia majordoomus aastatel 741–747.
Vaata Frangi riik ja Karlmann (majordoomus)
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Vaata Frangi riik ja Karolingid
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Vaata Frangi riik ja Karolingide impeerium
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Vaata Frangi riik ja Katoliiklus
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Frangi riik ja Katoliku kirik
Kaubatee
Kesk-Aasia oletatavad kaubateed umbes 2000 aastat tagasi Kaubatee on kaubaretkedeks või -vedudeks kasutatud tee.
Vaata Frangi riik ja Kaubatee
Kärnteni liidumaa
Kärnten (saksa keeles Kärnten; sloveeni keeles Koroška) on lõunapoolseim Austria liidumaa.
Vaata Frangi riik ja Kärnteni liidumaa
Kärnteni mark
Saksa-Rooma riik 10. sajandil. Kärnteni mark on keskosa Baieri markidest, viirutatud, all paremal Kärnteni mark oli 889.
Vaata Frangi riik ja Kärnteni mark
Küüditamine
Küüditatute mälestuskivi Paldiski raudteejaamahoone ees Küüditamine (ka deporteerimine, deportatsioon) on inimeste sunniviisiline ümberasustamine.
Vaata Frangi riik ja Küüditamine
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Vaata Frangi riik ja Kesk-Euroopa
Kesk-Frangi riik
Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.
Vaata Frangi riik ja Kesk-Frangi riik
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Vaata Frangi riik ja Keskaeg
Keskaegne Prantsusmaa
Keskaegne Prantsusmaa katab ala, mis vastab jämedalt tänapäeva Prantsusmaale, Ludwig Vaga surmast aastal 840 kuni 15.
Vaata Frangi riik ja Keskaegne Prantsusmaa
Kirik (institutsioon)
Kirik on kristlikke kogudusi ühendav organisatsioon või koguduseliit.
Vaata Frangi riik ja Kirik (institutsioon)
Kirikuriik
Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.
Vaata Frangi riik ja Kirikuriik
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Vaata Frangi riik ja Konstantinoopol
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Vaata Frangi riik ja Krahv
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Vaata Frangi riik ja Kristlus
Kuningas
Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides.
Vaata Frangi riik ja Kuningas
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Frangi riik ja Ladina keel
Lamberto Spoletost
Lamberto Spoletost (umbes 880 – 898) oli Frangi keiser, Itaalia kuningas ja Spoleto hertsog (Lamberto II nime all).
Vaata Frangi riik ja Lamberto Spoletost
Langobardia Maior
Langobardide valdused kuningas Liutprandi surres (744) Langobardia Maior (ladina keeles 'suurem Langobardia'; vanaülemsaksa Langbardland) oli nimi, mis anti varakeskajal Langobardide kuningriigi valdustele Põhja-Itaalias.
Vaata Frangi riik ja Langobardia Maior
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Vaata Frangi riik ja Langobardid
Langobardide kuningriik
Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.
Vaata Frangi riik ja Langobardide kuningriik
Lausitzi mark
Vapp (Alam-)Lausitzi mark umbes 1000. aastal Lausitzi mark või markkrahvkond (saksa: Mark(grafschaft) Lausitz) oli Saksa-Rooma riigi idapiirimark polaabidega asustatud maadel.
Vaata Frangi riik ja Lausitzi mark
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Vaata Frangi riik ja Lääne-Frangi riik
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Vaata Frangi riik ja Lääne-Rooma keisririik
Läänegoodid
Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.
Vaata Frangi riik ja Läänegoodid
Läänegootide kuningriik
Läänegootide kuningriik oli kuningriik, mis hõlmas 5.–8.
Vaata Frangi riik ja Läänegootide kuningriik
Leo III (paavst)
Leo III oli paavst 795–816.
Vaata Frangi riik ja Leo III (paavst)
Limes
Limes (Limes Romanus, ladina keeles 'Rooma piir') tähistas Vana-Rooma riigipiiri ja piirivalvesüsteemi.
Vaata Frangi riik ja Limes
Loire
Loire on Prantsusmaa pikim jõgi, kui selleks mitte pidada Reini, mille paremale kaldale Prantsusmaa ei ulatu.
Vaata Frangi riik ja Loire
Lorraine
Lorraine oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.
Vaata Frangi riik ja Lorraine
Lothar I (Frangi keiser)
Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Vaata Frangi riik ja Lothar I (Frangi keiser)
Lothar II (Lotring)
Lothar II Lothar II (u. 835 – 8. august 869) oli Frangi keisri Lothar I poeg ja Lotharingia ehk Lotringi kuningas aastatel 855–869.
Vaata Frangi riik ja Lothar II (Lotring)
Lotharingia
Frangi riigi kolmeks jagamine Verduni lepinguga aastal 843: Lääne-Frangi riik (roosa), Kesk-Frangi riik (roheline) ja Ida-Frangi riik (kollane) Lotharingia oli keskaegne Karolingide impeeriumi järglaskuningriik, koosnedes Madalmaadest, Lääne-Reinimaast, tänapäeva Prantsusmaa ja Saksamaa piirialadest ja Lääne-Šveitsist.
Vaata Frangi riik ja Lotharingia
Louis II (Lääne-Frangi kuningas)
Louis II (Lääne-Frangi kuningas) Louis II Kogeleja (prantsuse Louis le Bégue, germaani- ja saksapäraselt Ludwig II Stammler; 1. november 846 – 10. aprill 879) oli Lääne-Frangi kuningas 877–879.
Vaata Frangi riik ja Louis II (Lääne-Frangi kuningas)
Louis III (Lääne-Frangi kuningas)
Louis III (Lääne-Frangi kuningas) Louis III (germaani- ja saksapäraselt Ludwig III; u 865 – 5. august 882) oli koos oma venna Karlmanniga Lääne-Frangi kuningas.
Vaata Frangi riik ja Louis III (Lääne-Frangi kuningas)
Louis III Pime
Louis III Pime ehk Ludwig Pime (umbes 880 – 928) oli Provence'i ehk Alam-Burgundia kuningas 887–928, Itaalia kuningas 900–905 ja Frangi riigi keiser 901–905 (Louis III ehk Ludwig III).
Vaata Frangi riik ja Louis III Pime
Ludwig II (Frangi keiser)
Ludwig II (umbes 825 – 12. august 875) oli Frangi keiser 855–875 ja Itaalia kuningas 844–875.
Vaata Frangi riik ja Ludwig II (Frangi keiser)
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Vaata Frangi riik ja Ludwig Sakslane
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Vaata Frangi riik ja Ludwig Vaga
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Vaata Frangi riik ja Madalmaad
Majordoomus
Majordoomus (ladina major 'suurem, ülem' + domus 'maja') oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal Frangi riigi ja alamkuningriikide (Neustria, Austraasia) kuninga kojaülem ning tema majapidamise juhataja ja ka kuninga sõjalise kaaskonna ülem.
Vaata Frangi riik ja Majordoomus
Mark (territoorium)
Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.
Vaata Frangi riik ja Mark (territoorium)
Meißeni markkrahvkond
Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.
Vaata Frangi riik ja Meißeni markkrahvkond
Merovech
Merovechi portree Jean Dassier' tõlgenduses umbes 1720. aastal valmistatud pronksmedalil Merovech (prantsuse keeles Mérovée, saksa keeles Merowech, ladina keeles Meroveus või Merovius; umbes 411...415 – 456 (surmaajaks on oletatud ka ajavahemikku 457–459) oli 451.
Vaata Frangi riik ja Merovech
Merovingid
Merovingid on 5.–8.
Vaata Frangi riik ja Merovingid
Merseburgi mark
Merseburgi mark (punane) umbes 11. sajandi alguses Merseburgi mark (saksa: Mark Merseburg) oli lühiajaline Saksa-Rooma riigi mark.
Vaata Frangi riik ja Merseburgi mark
Misjon
rootslastele ristiusku. Ansgar tegutses 9. sajandil. Gravüür aastast 1830 Misjon ehk misjonitöö on kristluses misjonikäsu alusel toimuv kristluse kuulutamine mittekristlastele ja kristlusest eemale jäänutele.
Vaata Frangi riik ja Misjon
Misjonär
Aleksander Eisenschmidtile, kes töötas Aafrikas Misjonär on kristluse levitaja.
Vaata Frangi riik ja Misjonär
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Vaata Frangi riik ja Monarhia
Mortara
Mortara on linn Itaalias Lombardia maakonnas Pavia provintsis.
Vaata Frangi riik ja Mortara
Muslim
Moslemite osakaal riigiti Muslim ehk moslem on usklik, kes tunnistab islamit ja järgib islami rituaale.
Vaata Frangi riik ja Muslim
Neustria
* Loode-Itaalia kohta varakeskajal vaata Neustria (langobardide) Neustria (Syagriuse kuningriik, piiratud oranži joonega), frankide kontekstis Neustria või Neustraasia (tähendades 'uut, läänepoolset maad', vastandina Austraasiale) oli frankide kuningriigi lääneosa, mis loodi aastal 511 seoses frankide kuninga (481–511) Chlodowech I Merovingide kuningriigi jagunemisega tema nelja poja vahel pärast tema surma.
Vaata Frangi riik ja Neustria
Nordalbingien
Saksimaa u 1000. aastal Nordalbingieni ja Taani margiga põhjas, 1886. aasta kaart Nordalbingien (ladina Nordalbingia) oli üks neljast keskaegse Saksimaa hertsogkonna halduspiirkonnast, teised olid Engern, Ostfaal ja Vestfaal.
Vaata Frangi riik ja Nordalbingien
Nunn
Nunn on vaimsele elule pühendunud naisisik, kes üldreeglina on saanud pühitsuse, andnud vastava tõotuse ning on seeläbi (katoliku kirikus) vaimuliku ordu (organisatsiooni) liige.
Vaata Frangi riik ja Nunn
Obodriidid
Niklotingide vapp Obotriidid (ladina: Obotriti) või obodriidid, ka abodriidid (saksa: Abodriten), oli keskaegne lääneslaavi hõimude konföderatsioon praeguste Mecklenburgi ja Holsteini territooriumil Põhja-Saksamaal (vaata polaabid).
Vaata Frangi riik ja Obodriidid
Orléans
Orléans on linn Prantsusmaal, Centre-Val de Loire'i piirkonna ja Loiret' departemangu keskus.
Vaata Frangi riik ja Orléans
Ostfaal
19. sajandi Ostfaali kaart aastast 1000 pKr Ostfaal (ostfaali: Oostfalen) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, hõlmates ajaloolise Saksimaa hõimuhertsogkonna idaosa, piirnedes ligikaudu Leine jõega läänes, samuti Elbe ja Saalega idas.
Vaata Frangi riik ja Ostfaal
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Frangi riik ja Paavst
Palve
Palve on soovi avaldamine.
Vaata Frangi riik ja Palve
Pannoonia
Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.
Vaata Frangi riik ja Pannoonia
Pannoonia mark
Karolingide impeeriumi kaart, mis näitab Pannoonia margi asukohta kaguserval Pannoonia mark oli Karolingide impeeriumi piirimark, mis sai nime endise Rooma Pannoonia provintsi järgi.
Vaata Frangi riik ja Pannoonia mark
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Vaata Frangi riik ja Pariis
Paschalis I
Paschalis I oli paavst 817–824.
Vaata Frangi riik ja Paschalis I
Pavia
Pavia on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Pavia provintsi halduskeskus.
Vaata Frangi riik ja Pavia
Pürenee poolsaar
Satelliidifoto Pürenee poolsaarest Pürenee poolsaar ehk Ibeeria poolsaar on poolsaar Euroopa edelaosas Atlandi ookeani (läänes) ja Vahemere (idas ja lõunas) vahel.
Vaata Frangi riik ja Pürenee poolsaar
Püreneed
Püreneede topograafiline kaart Püreneed on mäestik Euroopas (täiendina on pärisnimi ainsuses: Pürenee mäestik).
Vaata Frangi riik ja Püreneed
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Vaata Frangi riik ja Põhjameri
Peetrus
Michelangelo Caravaggio. Püha Peetruse ristilöömine. Õli lõuendil. 1600–1601. Santa Maria del Popolo basiilika, Rooma Lluís Borrassà (1375–1424). Jeesus päästab Peetruse veest. 1411. Peetruse altar. Església de Sant Pere, Terrassa Barcelona lähedal Firenzes.
Vaata Frangi riik ja Peetrus
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Vaata Frangi riik ja Personaalunioon
Pippin Heristalist
Pippin Heristalist (u 635 – 714) ehk Pippin Herstalist ehk Heristali Pippin ehk Herstali Pippin ehk Pippin II oli Austraasia majordoomus, kes ühendas Merovingide dünastia ajal Frangi riigi ning omandas sisuliselt kuningliku võimu.
Vaata Frangi riik ja Pippin Heristalist
Pippin Lühike
Kuningas Pippin Lühike Pippin Lühike ehk Pippin Noorem ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas.
Vaata Frangi riik ja Pippin Lühike
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Frangi riik ja Prantsusmaa
Provence
Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.
Vaata Frangi riik ja Provence
Ravenna eksarhaat
Ravenna eksarhaat ehk Itaalia eksarhaat oli Bütsantsi (Ida-Rooma) võimukeskus Itaalias 6.
Vaata Frangi riik ja Ravenna eksarhaat
Reims
Reims (hääldus) on linn Põhja-Prantsusmaal, Marne'i departemangu ja endise Champagne-Ardennei piirkonna keskus.
Vaata Frangi riik ja Reims
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Vaata Frangi riik ja Rein
Rhône
Rhône Steinhausi juures Šveitsis Rhône (prantsuse Le Rhône; saksa (die) Rhone (varem (der) Rotten); valsi Rotten; itaalia Rodano; arpitani Rôno, oksitaani Ròse; ladina Rhodanus; vanakreeka Ῥοδανός) on jõgi Šveitsi lääneosas ja Prantsusmaa kaguosas.
Vaata Frangi riik ja Rhône
Riigireetmine
Riigireetmine on oma riigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevus või riigisaladuseks tunnistatud teabe edastamine välisriigile.
Vaata Frangi riik ja Riigireetmine
Rolandi laul
''Roncevaux' lahing aastal 778. Rolandi surm'', Jean Fouquet, Tours, v. 1455–1460, ''Bibliothèque nationale de France'' Rolandi laul (prantsuse keeles La Chanson de Roland) on prantsuse kangelaslaul, mida peetakse vanimaks prantsuse eeposeks.
Vaata Frangi riik ja Rolandi laul
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Vaata Frangi riik ja Rooma
Rooma Peetri kirik
Rooma Peetri kirik ehk Püha Peetruse basiilika (itaalia keeles Basilica di San Pietro in Vaticano) on Vatikanis asuv hilisrenessansi stiilis katoliiklik kirikuhoone.
Vaata Frangi riik ja Rooma Peetri kirik
Rudolf I (Burgundia)
Rudolf I (859 – 25. oktoober 912) oli Ülem-Burgundia kuningas 888.
Vaata Frangi riik ja Rudolf I (Burgundia)
Saale
Saale on jõgi Saksamaal, Elbe vasakpoolne lisajõgi.
Vaata Frangi riik ja Saale
Saali tavaõigus
Kuningas Chlodowech I dikteerib Saali tavaõigust, ümbritsetuna väepealikest Saali tavaõigus (ladina Lex Salica) oli tavaõiguste kogu, mis loodud Saali frankide valitsemiseks varakeskajal kuningas Chlodowech I valitsemisajal 6.
Vaata Frangi riik ja Saali tavaõigus
Saône
Saône (hääldub son) on jõgi Prantsusmaal, Rhône'i parempoolne lisajõgi.
Vaata Frangi riik ja Saône
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Frangi riik ja Saksa-Rooma riik
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Frangi riik ja Saksamaa
Saksi Idamark
Saksi Idamargi territooriumid (Lausitz, Meißen, Merseburg ja Zeitz) pärast 983. aasta Suurt slaavlaste ülestõusu Saksi Idamark (Sächsische Ostmark) oli Saksa-Rooma riigi mark 10.–12.
Vaata Frangi riik ja Saksi Idamark
Saksi sõjad
Saksi sõjad olid kampaaniad ja ülestõusud rohkem kui 30 aasta jooksul aastast 772, kui Frangi riigi kuningas Karl Suur esmakordselt sisenes Saksimaale kavatsusega vallutada, aastani 804, kui viimane rahulolematute hõimlaste mäss oli purustatud.
Vaata Frangi riik ja Saksi sõjad
Saksid
Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).
Vaata Frangi riik ja Saksid
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Vaata Frangi riik ja Saksimaa hertsogiriik
Salzburg
Salzburg on linn Austrias, Salzburgi liidumaa pealinn.
Vaata Frangi riik ja Salzburg
Salzburgi peapiiskopkond
Salzburgi vürstlik peapiiskopkond (saksa: Fürsterzbistum Salzburg) oli vaimulik vürstkond ja Saksa-Rooma riigi osariik.
Vaata Frangi riik ja Salzburgi peapiiskopkond
Schelde
Jõgi päikeseloojandul Schelde (hollandi keeles Schelde, prantsuse keeles Escaut, vallooni keeles Escô) on 355 km pikkune jõgi Prantsusmaa põhjaosas, Lääne-Belgias ja Hollandi edelaosas.
Vaata Frangi riik ja Schelde
Schlei
Schlei Schleswigis Schlei (vanaalamsaksa, vanataani ja ladina keeles Slia, alamsaksa keeles Sli, taani keeles Slien) on Saksamaal Schleswig-Holsteinis paiknev kirde-edela-suunas sügavale maismaasse ulatuv jõetaoliselt kitsas Läänemere laht.
Vaata Frangi riik ja Schlei
Septimaania
Septimaania aastal 537 Septimaania (prantsuse Septimanie; oksitaani Septimània; katalaani Septimània) oli Rooma provintsi Gallia Narbonensise läänepiirkond, mis läks läänegootide kontrolli alla aastal 462, kui Septimaania loovutati nende kuningale Theoderich II-le.
Vaata Frangi riik ja Septimaania
Soissons
Soissons on linn Prantsusmaal Aisne'i departemangus.
Vaata Frangi riik ja Soissons
Sorbid
Sorbid (eesti keeles varem ka vendid, luužitsid; endanimetus ülemsorbi keeles Serbja, alamsorbi keeles Serby, saksa keeles Sorben, Wenden) on lääneslaavi rahvas, kes elab vähemusrahvusena Saksamaa idaosas Saksimaal Oberlausitzis ja Brandenburgi liidumaal Niederlausitzis.
Vaata Frangi riik ja Sorbid
Spoleto hertsogkond
Spoleto hertsogkond (itaalia: Ducato di Spoleto, ladina: Ducatus Spolitae) oli umbes aastal 570 Kesk-Itaalias langobardi duxi Faroaldi poolt asutatud langobardide territoorium.
Vaata Frangi riik ja Spoleto hertsogkond
Steiermark (mark)
Kraini ja Steiermargi markidega, William Robert Shepherdi järgi, 1923 Steiermargi mark (saksa Steiermark) oli enne 970.
Vaata Frangi riik ja Steiermark (mark)
Stephanus II
Stephanus II (mõnedes paavstide loendites, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus III) oli paavst 752–757.
Vaata Frangi riik ja Stephanus II
Stephanus IV
Stephanus IV (mõnedes paavstide loendites, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus V) oli paavst 816–817.
Vaata Frangi riik ja Stephanus IV
Syagrius
Syagrius (430 – 486 või 487) oli Põhja-Gallias asunud Rooma jäänukriigi ("Soissonsi kuningriigi") valitseja aastail 464–486.
Vaata Frangi riik ja Syagrius
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Vaata Frangi riik ja Taani kuningas
Tšehhid
+ 1.000 Tšehhid (tšehhi keeles: Češi) on lääne-slaavi rahvas Kesk-Euroopas, kes valdavalt elavad Tšehhi Vabariigis.
Vaata Frangi riik ja Tšehhid
Tüüringi
Tüüringi on Saksamaa liidumaa, mis asub riigi keskosas.
Vaata Frangi riik ja Tüüringi
Tüüringid
Rooma keisririigi ja tolleaegsete Euroopa põlisrahvaste kaart aastal 125, näidates tüüringite paiknemist tänapäeva Saksamaal. Tüüringid või toringid olid germaani hõim, kes ilmus umbes aastal 280, Suure rahvasterändamise lõpul Harzi mägedesse Kesk-Germaanias, piirkonda, mis kannab veelgi nende nime – Tüüringi.
Vaata Frangi riik ja Tüüringid
Theoderich Suur
Münt, mis kujutab Theoderich Suurt Münt, millel on kujutatud Theoderich Suurt Theoderich Suur (454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.
Vaata Frangi riik ja Theoderich Suur
Thionville
Thionville on linn Kagu-Prantsusmaal Moselle'i departemangus.
Vaata Frangi riik ja Thionville
Ticinum
Ticinumis vermitud keiser Constantinus Suure kuldmünt (313) Ticinum (tänapäeva Pavia) oli muistne linn Gallia Cisalpinas, mis rajati samanimelise jõe (tänapäeval Ticino jõgi) kallastele veidi ülesvoolu kohast, kus jõgi liitus jõega, mida tunti nimega Padus (tänapäeval Po).
Vaata Frangi riik ja Ticinum
Tisza
Tisza (ungari keeles; rumeenia keeles Tisa, ukraina ja serbia keeles Тиса) on jõgi Euroopas Doonau jõgikonnas.
Vaata Frangi riik ja Tisza
Toulouse
Toulouse on linn Prantsusmaal, Oksitaania piirkonna ja Haute-Garonne'i departemangu keskus.
Vaata Frangi riik ja Toulouse
Tournai
Tournai on linn ja vald Belgias Hainaut' provintsis Valloonia piirkonnas.
Vaata Frangi riik ja Tournai
Varakeskaeg
Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.
Vaata Frangi riik ja Varakeskaeg
Verdeni kaelakohus
Verdeni kaelakohus (saksa keeles Blutgericht von Verden) oli massimõrv, mis leidis 782.
Vaata Frangi riik ja Verdeni kaelakohus
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Vaata Frangi riik ja Verduni leping
Verona
Verona Verona on linn Itaalias Veneto maakonnas, Verona provintsi halduskeskus.
Vaata Frangi riik ja Verona
Versailles' loss
Versailles' loss (prantsuse keeles Château de Versailles) on Pariisist ligikaudu 20 km läänes Versailles's asuv kunagine kuningaloss, kus resideerisid nii Louis XIII, Louis XIV, Louis XV kui ka Louis XVI.
Vaata Frangi riik ja Versailles' loss
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Vaata Frangi riik ja Viikingid
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Vaata Frangi riik ja Viin
Widukind
Widukind (saksa keeles ka Wittekind) oli sakside juht (dux Saxonum) ja Frangi riigi kuninga Karl Suure vastaste juht Saksi sõdade ajal 777–785.
Vaata Frangi riik ja Widukind
Zaragoza
Zaragoza (varasem eestikeelne nimekuju Saragossa) on linn Hispaanias, Aragóni autonoomse piirkonna ja Zaragoza provintsi halduskeskus.
Vaata Frangi riik ja Zaragoza
Zeitzi mark
Zeitzi mark (punane) umbes 11. sajandi alguses Zeitzi mark (saksa: Mark Zeitz) oli Saksa-Rooma riigi mark.
Vaata Frangi riik ja Zeitzi mark
1455
1455.
Vaata Frangi riik ja 1455
1460
1460.
Vaata Frangi riik ja 1460
15. august
15.
Vaata Frangi riik ja 15. august
1888
1888.
Vaata Frangi riik ja 1888
25. detsember
25.
Vaata Frangi riik ja 25. detsember
486
486, aasta.
Vaata Frangi riik ja 486
491
491.
Vaata Frangi riik ja 491
5. sajand
5.
Vaata Frangi riik ja 5. sajand
500
Sajandid: 4. sajand - 5. sajand - 6. sajand Kümnendid: 450. aastad 460. aastad 470. aastad 480. aastad 490. aastad - 500. aastad - 510. aastad 520. aastad 530. aastad 540. aastad 550. aastad Aastad: 495 496 497 498 499 - 500 - 501 502 503 504 505.
Vaata Frangi riik ja 500
509
509.
Vaata Frangi riik ja 509
511
511.
Vaata Frangi riik ja 511
524
524.
Vaata Frangi riik ja 524
534
534.
Vaata Frangi riik ja 534
555
Sajandid: 5. sajand - 6. sajand - 7. sajand Kümnendid: 500. aastad 510. aastad 520. aastad 530. aastad 540. aastad - 550. aastad - 560. aastad 570. aastad 580. aastad 590. aastad 600. aastad Aastad: 550 551 552 553 554 - 555 - 556 557 558 559 560.
Vaata Frangi riik ja 555
558
558.
Vaata Frangi riik ja 558
561
561.
Vaata Frangi riik ja 561
6. sajand
6.
Vaata Frangi riik ja 6. sajand
629
629.
Vaata Frangi riik ja 629
687
687.
Vaata Frangi riik ja 687
7. sajand
7.
Vaata Frangi riik ja 7. sajand
714
Sajandid: 7. sajand - 8. sajand - 9. sajand Kümnendid: 660. aastad 670. aastad 680. aastad 690. aastad 700. aastad - 710. aastad - 720. aastad 730. aastad 740. aastad 750. aastad 760. aastad Aastad: 709 710 711 712 713 - 714 - 715 716 717 718 719.
Vaata Frangi riik ja 714
715
Sajandid: 7. sajand - 8. sajand - 9. sajand Kümnendid: 660. aastad 670. aastad 680. aastad 690. aastad 700. aastad - 710. aastad - 720. aastad 730. aastad 740. aastad 750. aastad 760. aastad Aastad: 710 711 712 713 714 - 715 - 716 717 718 719 720.
Vaata Frangi riik ja 715
730. aastad
730.
Vaata Frangi riik ja 730. aastad
732
732.
Vaata Frangi riik ja 732
737
737.
Vaata Frangi riik ja 737
741
741.
Vaata Frangi riik ja 741
742
742.
Vaata Frangi riik ja 742
743
743.
Vaata Frangi riik ja 743
744
744.
Vaata Frangi riik ja 744
745
745.
Vaata Frangi riik ja 745
746
746.
Vaata Frangi riik ja 746
747
747.
Vaata Frangi riik ja 747
751
751.
Vaata Frangi riik ja 751
752
752.
Vaata Frangi riik ja 752
754
754.
Vaata Frangi riik ja 754
756
756.
Vaata Frangi riik ja 756
758
758.
Vaata Frangi riik ja 758
759
759.
Vaata Frangi riik ja 759
768
768.
Vaata Frangi riik ja 768
769
769.
Vaata Frangi riik ja 769
771
771.
Vaata Frangi riik ja 771
772
772.
Vaata Frangi riik ja 772
773
773.
Vaata Frangi riik ja 773
774
774.
Vaata Frangi riik ja 774
778
778.
Vaata Frangi riik ja 778
782
782.
Vaata Frangi riik ja 782
795
795.
Vaata Frangi riik ja 795
8. sajand
8.
Vaata Frangi riik ja 8. sajand
800
Sajandid: 7. sajand - 8. sajand - 9. sajand Kümnendid: 750. aastad 760. aastad 770. aastad 780. aastad 790. aastad - 800. aastad - 810. aastad 820. aastad 830. aastad 840. aastad 850. aastad Aastad: 795 796 797 798 799 - 800 - 801 802 803 804 805.
Vaata Frangi riik ja 800
801
Sajandid: 8. sajand - 9. sajand - 10. sajand Kümnendid: 750. aastad 760. aastad 770. aastad 780. aastad 790. aastad - 800. aastad - 810. aastad 820. aastad 830. aastad 840. aastad 850. aastad Aastad: 796 797 798 799 800 - 801 - 802 803 804 805 806.
Vaata Frangi riik ja 801
805
805.
Vaata Frangi riik ja 805
812
812.
Vaata Frangi riik ja 812
813
813.
Vaata Frangi riik ja 813
814
814.
Vaata Frangi riik ja 814
817
817.
Vaata Frangi riik ja 817
823
823.
Vaata Frangi riik ja 823
825
825.
Vaata Frangi riik ja 825
826
826.
Vaata Frangi riik ja 826
831
831.
Vaata Frangi riik ja 831
832
832.
Vaata Frangi riik ja 832
840
840.
Vaata Frangi riik ja 840
843
843.
Vaata Frangi riik ja 843
850
850.
Vaata Frangi riik ja 850
855
855.
Vaata Frangi riik ja 855
875
875.
Vaata Frangi riik ja 875
877
877.
Vaata Frangi riik ja 877
879
879.
Vaata Frangi riik ja 879
881
881.
Vaata Frangi riik ja 881
882
882.
Vaata Frangi riik ja 882
884
884.
Vaata Frangi riik ja 884
887
887.
Vaata Frangi riik ja 887
888
888.
Vaata Frangi riik ja 888
891
891.
Vaata Frangi riik ja 891
894
894.
Vaata Frangi riik ja 894
896
896.
Vaata Frangi riik ja 896
898
898.
Vaata Frangi riik ja 898
899
899.
Vaata Frangi riik ja 899
901
901.
Vaata Frangi riik ja 901
905
905.
Vaata Frangi riik ja 905
915
915.
Vaata Frangi riik ja 915
925
925.
Vaata Frangi riik ja 925
, Feodalism, Frangi keiser, Frangi kuningate loend, Frangid, Frangimaa, Frangimaa hertsogkond, Friisimaa, Friuli, Friuli hertsogkond, Friuli mark, Gallia, Germaania, Germaanlased, Gregorius IV, Guido Spoletost, Hadrianus I, Hessen, Hispaania, Hispaania mark, Holstein, Hunnid, Ida-Frangi kuningas, Ida-Frangi riik, Idagoodid, Idamark, Itaalia, Itaalia kuningas, Itaalia kuningriik (keskaegne), Kalifaat, Karantaania, Karl Martell, Karl Paks, Karl Suur, Karlmann (Frangi kuningas), Karlmann (majordoomus), Karolingid, Karolingide impeerium, Katoliiklus, Katoliku kirik, Kaubatee, Kärnteni liidumaa, Kärnteni mark, Küüditamine, Kesk-Euroopa, Kesk-Frangi riik, Keskaeg, Keskaegne Prantsusmaa, Kirik (institutsioon), Kirikuriik, Konstantinoopol, Krahv, Kristlus, Kuningas, Ladina keel, Lamberto Spoletost, Langobardia Maior, Langobardid, Langobardide kuningriik, Lausitzi mark, Lääne-Frangi riik, Lääne-Rooma keisririik, Läänegoodid, Läänegootide kuningriik, Leo III (paavst), Limes, Loire, Lorraine, Lothar I (Frangi keiser), Lothar II (Lotring), Lotharingia, Louis II (Lääne-Frangi kuningas), Louis III (Lääne-Frangi kuningas), Louis III Pime, Ludwig II (Frangi keiser), Ludwig Sakslane, Ludwig Vaga, Madalmaad, Majordoomus, Mark (territoorium), Meißeni markkrahvkond, Merovech, Merovingid, Merseburgi mark, Misjon, Misjonär, Monarhia, Mortara, Muslim, Neustria, Nordalbingien, Nunn, Obodriidid, Orléans, Ostfaal, Paavst, Palve, Pannoonia, Pannoonia mark, Pariis, Paschalis I, Pavia, Pürenee poolsaar, Püreneed, Põhjameri, Peetrus, Personaalunioon, Pippin Heristalist, Pippin Lühike, Prantsusmaa, Provence, Ravenna eksarhaat, Reims, Rein, Rhône, Riigireetmine, Rolandi laul, Rooma, Rooma Peetri kirik, Rudolf I (Burgundia), Saale, Saali tavaõigus, Saône, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksi Idamark, Saksi sõjad, Saksid, Saksimaa hertsogiriik, Salzburg, Salzburgi peapiiskopkond, Schelde, Schlei, Septimaania, Soissons, Sorbid, Spoleto hertsogkond, Steiermark (mark), Stephanus II, Stephanus IV, Syagrius, Taani kuningas, Tšehhid, Tüüringi, Tüüringid, Theoderich Suur, Thionville, Ticinum, Tisza, Toulouse, Tournai, Varakeskaeg, Verdeni kaelakohus, Verduni leping, Verona, Versailles' loss, Viikingid, Viin, Widukind, Zaragoza, Zeitzi mark, 1455, 1460, 15. august, 1888, 25. detsember, 486, 491, 5. sajand, 500, 509, 511, 524, 534, 555, 558, 561, 6. sajand, 629, 687, 7. sajand, 714, 715, 730. aastad, 732, 737, 741, 742, 743, 744, 745, 746, 747, 751, 752, 754, 756, 758, 759, 768, 769, 771, 772, 773, 774, 778, 782, 795, 8. sajand, 800, 801, 805, 812, 813, 814, 817, 823, 825, 826, 831, 832, 840, 843, 850, 855, 875, 877, 879, 881, 882, 884, 887, 888, 891, 894, 896, 898, 899, 901, 905, 915, 925.