Sisukord
94 suhted: Absolutism, Aragón, Arhitektuur, Austria Eleonore, Austria ertshertsogkond, Šotimaa kuningriik, Čechy, Bretagne'i hertsogkond, Burgundia, Burgundia hertsog, Burgundia hertsogkond, Burgundia krahvkond, Cambrai liiga sõda, Charente'i departemang, Charles VIII, Cognac, Cognaci liiga sõda, Collège de France, Dofään, Ertshertsog, Euroopa, Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser), Haridus, Henri II (Prantsusmaa), Henri IV, Henry VIII, Hispaania, Inglismaa kuningas, Inglismaa kuningriik, Itaalia sõda (1521–1526), Itaalia sõda (1542–1546), Kalvinism, Kanton (Šveits), Karl V, Kastiilia, Katoliiklus, Katoliku kirik, Ketser, Lahing, Lõuna-Itaalia, Louis XII, Madalmaad, Marguerite d'Angoulême, Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Milano, Milano hertsog, Milano hertsogiriik, Navarra kuningriik, Orléans, Osmanite riik, ... Laienda indeks (44 rohkem) »
- Milano hertsogid
- Sündinud 1494
- Surnud 1547
Absolutism
Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.
Vaata François I ja Absolutism
Aragón
Aragón (hispaania ja aragoni keeles Aragón, katalaani keeles Aragó või) on 1. järgu haldusüksus Hispaania kirdeosas keskaegse Aragóni kuningriigi alal.
Vaata François I ja Aragón
Arhitektuur
Tartu Ülikooli klassitsistlik peahoone Paul Klee, "Värviline arhitektuur" (1917) Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreeka sõnast architektōn 'ehitusmeister') ehk ehituskunst on ehitiste ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine.
Vaata François I ja Arhitektuur
Austria Eleonore
Austria Eleonore (15. november 1498 – 25. veebruar 1558) oli Portugali kuninga Manuel I (1518–1521) ja Prantsuse kuninga François I abikaasa (alates 1530).
Vaata François I ja Austria Eleonore
Austria ertshertsogkond
Austria ertshertsogkond (saksa Erzherzogtum Österreich), üks kõige tähtsamaid riike Saksa-Rooma riigis, oli Habsburgide monarhia tuumik ja Austria keisririigi eelkäija.
Vaata François I ja Austria ertshertsogkond
Šotimaa kuningriik
Šotimaa kuningriik oli riik Euroopas, aastast 843, mil krooniti esimene Šotimaa kuningas Kenneth I MacAlpin, kuni 1707.
Vaata François I ja Šotimaa kuningriik
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Vaata François I ja Čechy
Bretagne'i hertsogkond
Lipp Vapp Bretagne'i paiknemine Bretagne'i hertsogkond (bretooni: Dugelezh Breizh, prantsuse: Duché de Bretagne) oli keskaegne hõimu- ja feodaalriik, mis eksisteeris ligikaudu aastatel 939–1547.
Vaata François I ja Bretagne'i hertsogkond
Burgundia
Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.
Vaata François I ja Burgundia
Burgundia hertsog
Burgundia hertsog oli Burgundia hertsogkonna valitseja.
Vaata François I ja Burgundia hertsog
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega.
Vaata François I ja Burgundia hertsogkond
Burgundia krahvkond
Vapp Burgundia hertsogkond (vasakul) ja krahvkond (paremal) 14. sajandil Burgundia vabakrahvkond (prantsuse Franche Comté de Bourgogne; saksa Freigrafschaft Burgund) oli keskaegne krahvkond (aastatel 982–1678), mis paiknes Prantsusmaa endises provintsis ja tänapäevases piirkonnas Franche-Comté, mille prantsuse nimi meenutab veelgi selle krahvi tavatut tiitlit: Freigraf ('vabakrahv' või franc comte prantsuse keeles, seepärast mõiste franc(he) comté sellele feodaalsele vürstkonnale).
Vaata François I ja Burgundia krahvkond
Cambrai liiga sõda
Cambrai liiga sõda (1508–1516, ka Püha Liiga sõda) oli Itaalia sõdade suurim konflikt.
Vaata François I ja Cambrai liiga sõda
Charente'i departemang
Charente'i departemang on 2.
Vaata François I ja Charente'i departemang
Charles VIII
thumb Charles VIII (hüüdnimena on kasutatud Hiilgav) (30. juuni 1470 – 7. aprill 1498) oli Prantsusmaa kuningas 1483–1498.
Vaata François I ja Charles VIII
Cognac
Cognac on linn Prantsusmaal Charente'i departemangus.
Vaata François I ja Cognac
Cognaci liiga sõda
Cognaci liiga sõda (1526–1530) oli XVI sajandi Itaalia sõdadest viies.
Vaata François I ja Cognaci liiga sõda
Collège de France
Collège de France (varem ka Collège Royal, Collège des Trois Langues, Collège National ja Collège Impérial) on Pariisis asuv Prantsusmaa teadus- ja õppeasutus, mille asutas 1530.
Vaata François I ja Collège de France
Dofään
Dofääni vapp Dofään (prantsuse keeles le dauphin 'delfiin') on Prantsuse kuninga troonipärija nimetus Valois'de ja Bourboni dünastia ajal.
Vaata François I ja Dofään
Ertshertsog
Ertshertsog on Austria ertshertsogkonna valitseja tiitel alates Ernst Raudse võimu ajast (1402—1424), formaalselt 1453.
Vaata François I ja Ertshertsog
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata François I ja Euroopa
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)
Ferdinand I (10. märts 1503 – 27. juuli 1564) oli Saksa-Rooma keiser 1556–1564, Austria ertshertsog 1521–1564, Saksa kuningas 1531–1564 ning Böömi ja Ungari kuningas 1526–1564.
Vaata François I ja Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)
Haridus
Indoktrineerimine klassiruumis, poliitilise sisu lisamine õppematerjali või õpetajad, kes kuritarvitavad oma rolli õpilaste sisendamisel, lähevad vastuollu mõttevabadust ja kriitilist mõtlemist taotleva hariduse eesmärkidega. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib.
Vaata François I ja Haridus
Henri II (Prantsusmaa)
Henri II Henri II (31. märts 1519 – 10. juuli 1559) oli Prantsusmaa kuningas ja Orléansi hertsog 1547–1559.
Vaata François I ja Henri II (Prantsusmaa)
Henri IV
Henri IV (13. detsember 1553 – 14. mai 1610) oli Navarra kuningas 1562–1610 (Henri III nime all) ning Prantsusmaa kuningas 1589–1610.
Vaata François I ja Henri IV
Henry VIII
Henry VIII (28. juuni 1491 – 28. jaanuar 1547) oli Tudorite dünastiast Inglismaa ja Iirimaa kuningas 1509–1547.
Vaata François I ja Henry VIII
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Vaata François I ja Hispaania
Inglismaa kuningas
Inglismaa kuningas või Inglismaa kuninganna oli Inglismaa kuningriigi valitseja kuni kuninganna Elizabeth I surmani (1603), mil Šotimaa kuningas James VI päris ka Inglismaa trooni.
Vaata François I ja Inglismaa kuningas
Inglismaa kuningriik
Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707.
Vaata François I ja Inglismaa kuningriik
Itaalia sõda (1521–1526)
Itaalia sõda (1521–1526, ka neljaaastane sõda, François I ja Karl V esimene sõda) oli osa 16.
Vaata François I ja Itaalia sõda (1521–1526)
Itaalia sõda (1542–1546)
Itaalia sõda (1542–1546, ka François I ja Karl V neljas sõda) oli 16. sajandi Itaalia sõdadest eelviimane.
Vaata François I ja Itaalia sõda (1542–1546)
Kalvinism
Kalvinism (ka reformeeritud traditsioon, reformeeritud kristlus, reformeeritud protestantism, reformeeritud usk) on 16.
Vaata François I ja Kalvinism
Kanton (Šveits)
Vana Šveitsi Konföderatsiooni 13 kantonit (1513–1798) Kanton on Šveitsi föderaalse riigi liikmesriik.
Vaata François I ja Kanton (Šveits)
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Vaata François I ja Karl V
Kastiilia
Kastiilia lipp Kastiilia (hispaania Castilla) on ajalooline piirkond Hispaanias.
Vaata François I ja Kastiilia
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Vaata François I ja Katoliiklus
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata François I ja Katoliku kirik
Ketser
Ketseriks ehk hereetikuks nimetatakse kristluses hereesia pooldajat – isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest (ortodoksiast).
Vaata François I ja Ketser
Lahing
Waterloo lahing kujutatuna William Sadleri maalil Lahing on relvastatud kokkupõrge mitme inimrühma vahel.
Vaata François I ja Lahing
Lõuna-Itaalia
Lõuna-Itaalia (Il Mezzogiorno – 'keskpäev') on traditsiooniline nimi Itaalia lõunapoolsele osale, mis hõlmab Apenniini poolsaare lõunaosa ning kaks suurt saart – Sitsiilia ja Sardiinia.
Vaata François I ja Lõuna-Itaalia
Louis XII
Louis XII (27. juuni 1462 – 1. jaanuar 1515) oli Prantsusmaa kuningas alates 1498.
Vaata François I ja Louis XII
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Vaata François I ja Madalmaad
Marguerite d'Angoulême
Marguerite d'Angoulême Marguerite d'Angoulême (ka Marguerite de Navarre; 11. aprill 1492 Angoulême – 21. detsember 1549 Odos) oli Navarra kuninga Henri II abikaasa ja Prantsusmaa kuninga François I õde.
Vaata François I ja Marguerite d'Angoulême
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.
Vaata François I ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Milano
Milano (itaalia keeles Milano, Milano murdes Milán, Milan) on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Milano provintsi halduskeskus.
Vaata François I ja Milano
Milano hertsog
Milano hertsog oli Milano hertsogkonna valitseja tiitel alates hertsogkonna loomisest 1395.
Vaata François I ja Milano hertsog
Milano hertsogiriik
Milano hertsogiriik oli riik Põhja-Itaalias aastatel 1395–1797.
Vaata François I ja Milano hertsogiriik
Navarra kuningriik
Navarra kuningriik (hispaania Reino de Navarra, baski Nafarroako Erresuma, prantsuse Royaume de Navarre; algselt Pamplona kuningriik) oli kuningriik Euroopas 824–1620.
Vaata François I ja Navarra kuningriik
Orléans
Orléans on linn Prantsusmaal, Centre-Val de Loire'i piirkonna ja Loiret' departemangu keskus.
Vaata François I ja Orléans
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Vaata François I ja Osmanite riik
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata François I ja Paavst
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Vaata François I ja Pariis
Pavia lahing
Pavia lahing peeti 24. veebruaril 1525 Itaalia sõdade käigus Prantsusmaa kuningriigi ja Püha Rooma riigi vägede vahel vahel.
Vaata François I ja Pavia lahing
Pogromm
Pogromm on mingi ühiskonnagrupi, näiteks rahvusvähemuse või usuvähemuse, vastu suunatud vägivaldne rünnak.
Vaata François I ja Pogromm
Prantsusmaa kuningas
Prantsusmaa kuningas (prantsuse keeles roi; sama sõna tähendab prantsuse keeles ka tamme) oli Prantsusmaa valitseja aastail 843–1792, 1814–1815 ja 1815–1848.
Vaata François I ja Prantsusmaa kuningas
Prantsusmaa kuningriik
Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.
Vaata François I ja Prantsusmaa kuningriik
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Vaata François I ja Protestantism
Rambouillet
Rambouillet on vald Prantsusmaal Île-de-France'i piirkonnas, üks kolmest alamprefektuurist Yvelinesi departemangus.
Vaata François I ja Rambouillet
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Vaata François I ja Saksa kuningas
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata François I ja Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata François I ja Saksa-Rooma riik
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Vaata François I ja Saksamaa kuningriik
Savoia hertsogkond
Savoia hertsogkond (itaalia: Savoia, prantsuse: Savoie, saksa: Savoyen) oli hertsogkond Apenniini poolsaare põhjaosas, mõned selle territooriumid on nüüd Prantsusmaal.
Vaata François I ja Savoia hertsogkond
Süüfilis
Süüfilis ehk luues ehk prantsuse haigus (ladina keeles syphilis, morbus gallicus, lues venerea) on peamiselt inimestel esinev infektsioonhaigus, pikka aega kestev põletikuline seisund, mis võib avalduda nii kliiniliselt aktiivse haiguse kui latentse nakkusena ja mille tekitajaks on bakter Treponema pallidum pallidum.
Vaata François I ja Süüfilis
Suleiman I
Suleiman Tore Tiziani koolkonna maalil umbes 1530. aastast Suleiman I ''tuğra'' Suleiman I Tore (türgi keeles Süleyman, araabia keeles سليمان Sulaymān; ka Süleyman Kanuni ('Suleiman Seaduseandja'); 6. november 1494 – 7. september 1566) oli Osmanite riigi sultan aastatel 1520–1566.
Vaata François I ja Suleiman I
Türgi sultan
Türgi sultaniteks nimetatakse Osmanite riigi valitsejaid, kes kandsid 1382.
Vaata François I ja Türgi sultan
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata François I ja Ungari
Valois'd
Valois'd oli Prantsusmaa kuningadünastia, mis valitses aastatel 1328–1589; Kapetingide kõrvalharu.
Vaata François I ja Valois'd
Vana Šveitsi Konföderatsioon
Vana Šveitsi Konföderatsioon (saksa Alte Eidgenossenschaft; ajalooliselt Eidgenossenschaft, pärast reformatsiooni: prantsuse République des Suisses, ladina Republica Helvetiorum, "Šveitslaste vabariik") oli Šveitsi eelkäija aastatel 1291–1798.
Vaata François I ja Vana Šveitsi Konföderatsioon
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Vaata François I ja Vasall
12. september
12.
Vaata François I ja 12. september
1494
1494.
Vaata François I ja 1494
1498
1498.
Vaata François I ja 1498
1514
1514.
Vaata François I ja 1514
1515
1515.
Vaata François I ja 1515
1516
1516.
Vaata François I ja 1516
1519
1519.
Vaata François I ja 1519
1521
1521.
Vaata François I ja 1521
1525
1525.
Vaata François I ja 1525
1526
1526.
Vaata François I ja 1526
1527
1527.
Vaata François I ja 1527
1529
1529.
Vaata François I ja 1529
1530
1530.
Vaata François I ja 1530
1531
1531.
Vaata François I ja 1531
1532
1532.
Vaata François I ja 1532
1534
1534.
Vaata François I ja 1534
1538
1538.
Vaata François I ja 1538
1539
1539.
Vaata François I ja 1539
1542
1542.
Vaata François I ja 1542
1544
1544.
Vaata François I ja 1544
1546
1546.
Vaata François I ja 1546
1547
1547.
Vaata François I ja 1547
1564
1564.
Vaata François I ja 1564
31. märts
31.
Vaata François I ja 31. märts
Vaata ka
Milano hertsogid
- Felipe II
- Felipe III
- Felipe V
- Filippo Maria Visconti
- François I
- Francesco I Sforza
- Galeazzo Maria Sforza
- Gian Galeazzo Visconti
- Giovanni Maria Visconti
- Karl V
- Louis XII
- Ludovico Maria Sforza
- Milano hertsog
- Sforza dünastia
Sündinud 1494
- Bona Sforza
- Domenico Capriolo
- Elisabeth Brandenburg-Ansbachist
- François I
- Georgius Agricola
- Pontormo
- Rosso Fiorentino
- Suleiman I
- Wolfgang (Pfalz-Neumarkt)
Surnud 1547
Tuntud ka kui François I (Prantsusmaa).