Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Fridtjof Nansen ja Nobeli rahuauhind

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Fridtjof Nansen ja Nobeli rahuauhind

Fridtjof Nansen vs. Nobeli rahuauhind

Fridtjof Nansen (10. oktoober 1861 Store Frøen Christiania (Oslo) lähedal – 13. mai 1930 Lysaker Oslo lähedal) oli Norra teadlane, riigimees ning maadeavastaja. Nobeli rahuauhind on üks viiest Alfred Nobeli asutatud auhinnast.

Sarnasusi Fridtjof Nansen ja Nobeli rahuauhind

Fridtjof Nansen ja Nobeli rahuauhind on 7 ühist asja (Unioonpeedia): Nanseni pass, Norra, Oslo, Rahvasteliit, Rootsi, Suurbritannia, Venemaa.

Nanseni pass

Nanseni pass Nanseni pass, algselt ja ametlikult kodakondsuseta isiku pass, oli rahvusvaheliselt tunnustatud põgeniku isikut tõendav dokument, mida andsid Rahvasteliidu liikmesriigid välja aastatel 1922–1938.

Fridtjof Nansen ja Nanseni pass · Nanseni pass ja Nobeli rahuauhind · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Fridtjof Nansen ja Norra · Nobeli rahuauhind ja Norra · Näe rohkem »

Oslo

Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn.

Fridtjof Nansen ja Oslo · Nobeli rahuauhind ja Oslo · Näe rohkem »

Rahvasteliit

Rahvasteliit (inglise keeles League of Nations; prantsuse keeles Société des Nations; lühend RL) oli aastatel 1919–1946 eksisteerinud valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel.

Fridtjof Nansen ja Rahvasteliit · Nobeli rahuauhind ja Rahvasteliit · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Fridtjof Nansen ja Rootsi · Nobeli rahuauhind ja Rootsi · Näe rohkem »

Suurbritannia

Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.

Fridtjof Nansen ja Suurbritannia · Nobeli rahuauhind ja Suurbritannia · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Fridtjof Nansen ja Venemaa · Nobeli rahuauhind ja Venemaa · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Fridtjof Nansen ja Nobeli rahuauhind

Fridtjof Nansen on 71 suhted, samas Nobeli rahuauhind 200. Kuna neil ühist 7, Jaccard indeks on 2.58% = 7 / (71 + 200).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Fridtjof Nansen ja Nobeli rahuauhind. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »