Sarnasusi Friedrich I Barbarossa ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich I Barbarossa ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) on 32 ühist asja (Unioonpeedia): Alpid, Švaabimaa, Švaabimaa hertsog, Švaabimaa hertsogkond, Baieri hertsogkond, Burgundia kuningriik, Clemens III, Ekskommunikatsioon, Frangimaa hertsogkond, Friedrich I (Švaabimaa), Itaalia kuningas, Köln, Lään, Legaat, Lombardia, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Pfaltskrahv, Pfalzi kuurvürstkond, Piiskop, Riigipäev (Saksa-Rooma riik), Rooma, Saali dünastia, Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksamaa kuningriik, Saksimaa hertsogiriik, Skisma, Vastupaavst, ..., Veebruar, Welfid. Laienda indeks (2 rohkem) »
Alpid
Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.
Alpid ja Friedrich I Barbarossa · Alpid ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ·
Švaabimaa
1572. aasta Švaabimaa kaart Švaabimaa (saksa keeles Schwaben) on ajalooline piirkond Saksamaa edelaosas Baden-Württembergi liidumaal ja Baieri liidumaal, kus elavad švaabid – sakslased, kes räägivad saksa keele švaabi murret.
Švaabimaa ja Friedrich I Barbarossa · Švaabimaa ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ·
Švaabimaa hertsog
Švaabimaa hertsogite loend, on Švaabimaa hertsogkonda valitsenud valitsejate loetelu.
Švaabimaa hertsog ja Friedrich I Barbarossa · Švaabimaa hertsog ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ·
Švaabimaa hertsogkond
Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.
Švaabimaa hertsogkond ja Friedrich I Barbarossa · Švaabimaa hertsogkond ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ·
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Baieri hertsogkond ja Friedrich I Barbarossa · Baieri hertsogkond ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ·
Burgundia kuningriik
Burgundide "esimene kuningriik", pärast asumist Savoiasse aastast 443 Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriik aastatel 879–933 Burgundia on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, mis on püsinud poliitilise üksusena mitmel kujul väga erinevates piirides.
Burgundia kuningriik ja Friedrich I Barbarossa · Burgundia kuningriik ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ·
Clemens III
Clemens III (Paolo Scolari, ka Paolino Scolari; 1130 ? – 27. märts 1191) oli paavst 1187–1191.
Clemens III ja Friedrich I Barbarossa · Clemens III ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ·
Ekskommunikatsioon
Friedrich II Ekskommunikatsioon on kirikust väljaheitmine (lahutamine kiriku osadusest).
Ekskommunikatsioon ja Friedrich I Barbarossa · Ekskommunikatsioon ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ·
Frangimaa hertsogkond
Frangimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Franken) oli üks viiest Ida-Frangi riigi ja keskaegse Saksamaa kuningriigi hõimuhertsogkonnast, tekkides 10.
Frangimaa hertsogkond ja Friedrich I Barbarossa · Frangimaa hertsogkond ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ·
Friedrich I (Švaabimaa)
Friedrich I von Staufen (u. 1050 – 1105) oli esimene Hohenstaufenite soost Švaabimaa hertsog.
Friedrich I (Švaabimaa) ja Friedrich I Barbarossa · Friedrich I (Švaabimaa) ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ·
Itaalia kuningas
Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.
Friedrich I Barbarossa ja Itaalia kuningas · Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Itaalia kuningas ·
Köln
Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.
Friedrich I Barbarossa ja Köln · Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Köln ·
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Friedrich I Barbarossa ja Lään · Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Lään ·
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Friedrich I Barbarossa ja Legaat · Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Legaat ·
Lombardia
Lombardia on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias).
Friedrich I Barbarossa ja Lombardia · Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Lombardia ·
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Friedrich I Barbarossa ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) ·
Pfaltskrahv
Pfaltskrahv on kõrgaadli tiitel, mida kasutati mitmete krahvitaoliste tiitlite teisendamiseks, mõnel juhul ka palatiin, mis võib olla ka muu tähendusega.
Friedrich I Barbarossa ja Pfaltskrahv · Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Pfaltskrahv ·
Pfalzi kuurvürstkond
Vapp Lipp Pfalzi kuurvürstkonna jaotus aastal 1789. Reini pfaltskrahvkond (saksa keeles Pfalzgrafschaft bei Rhein), hiljem Pfalzi kuurvürstkond (saksa keeles Kurpfalz), oli Saksa-Rooma riigi ajalooline territoorium, pfaltskrahvi hallatav pfaltskrahvkond.
Friedrich I Barbarossa ja Pfalzi kuurvürstkond · Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Pfalzi kuurvürstkond ·
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Friedrich I Barbarossa ja Piiskop · Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Piiskop ·
Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.
Friedrich I Barbarossa ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) ·
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Friedrich I Barbarossa ja Rooma · Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Rooma ·
Saali dünastia
336x336px Saali dünastia, ka Franki dünastia (saksa keeles Salier) oli dünastia kõrgkkeskkaegses Euroopas, mille kuningad valitsesid Saksamaal aastatel 1024–1125.
Friedrich I Barbarossa ja Saali dünastia · Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saali dünastia ·
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Friedrich I Barbarossa ja Saksa kuningas · Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa kuningas ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Friedrich I Barbarossa ja Saksa-Rooma keiser · Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Friedrich I Barbarossa ja Saksa-Rooma riik · Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Friedrich I Barbarossa ja Saksamaa · Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa ·
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Friedrich I Barbarossa ja Saksamaa kuningriik · Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Friedrich I Barbarossa ja Saksimaa hertsogiriik · Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Skisma
Skisma (kreeka keeles σχισμα (σχιζω) – jagunema) tähendab kiriku lõhenemist.
Friedrich I Barbarossa ja Skisma · Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Skisma ·
Vastupaavst
Vastupaavst (ladina keeles antipapa) on isik, kes on kas valitud või seatud parajasti ametis oleva paavsti vastu kui konkureeriv kirikupea.
Friedrich I Barbarossa ja Vastupaavst · Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Vastupaavst ·
Veebruar
Veebruar on Juliuse kalendris ja Gregoriuse kalendris aasta teine kuu, samuti aasta kõige lühem kuu.
Friedrich I Barbarossa ja Veebruar · Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Veebruar ·
Welfid
Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.
Friedrich I Barbarossa ja Welfid · Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Welfid ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Friedrich I Barbarossa ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ühist
- Millised on sarnasused Friedrich I Barbarossa ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Võrdlus Friedrich I Barbarossa ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich I Barbarossa on 174 suhted, samas Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) 129. Kuna neil ühist 32, Jaccard indeks on 10.56% = 32 / (174 + 129).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Friedrich I Barbarossa ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: