Sarnasusi Friuli ja Kraini mark
Friuli ja Kraini mark on 19 ühist asja (Unioonpeedia): Aadria meri, Aquileia patriarhaat, Baieri hertsogkond, Friuli mark, Gorizia, Habsburgid, Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser), Istria, Julia Alpid, Kärnteni hertsogkond, Mark (territoorium), Pannoonia, Saksa keel, Sloveeni keel, Sloveenia, Udine, Ungari kuningriik, Veneetsia vabariik, Verona mark.
Aadria meri
Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.
Aadria meri ja Friuli · Aadria meri ja Kraini mark ·
Aquileia patriarhaat
Aquileia patriarhaat ehk Patria del Friuli (ladina keeles Patria Fori Iulii, friuuli keeles Patrie dal Friûl) oli territoorium Aquileia patriarhi ilmaliku võimu all ja üks Saksa-Rooma riigi vaimulikest osariikidest.
Aquileia patriarhaat ja Friuli · Aquileia patriarhaat ja Kraini mark ·
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Baieri hertsogkond ja Friuli · Baieri hertsogkond ja Kraini mark ·
Friuli mark
Karolingide impeerium koos kagupoolse Friuli margiga pärast 843. aasta Verduni lepingut Friuli mark oli Karolingide piirimark slaavlaste ja avaaride vastu, loodud aastal 776.
Friuli ja Friuli mark · Friuli mark ja Kraini mark ·
Gorizia
pisi Gorizia (sl. Gorica, fur. Gurize) on linn Itaalias Friuli-Venezia Giulia maakonnas, 2017.
Friuli ja Gorizia · Gorizia ja Kraini mark ·
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Friuli ja Habsburgid · Habsburgid ja Kraini mark ·
Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.
Friuli ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) · Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Kraini mark ·
Istria
400x400px Istria on poolsaar Aadria meres Trieste ja Kvarneri lahe vahel, suurim poolsaar Aadria mere ääres.
Friuli ja Istria · Istria ja Kraini mark ·
Julia Alpid
Kranjska Gora juures, 2004. aasta suvi Julia Alpid (sloveeni keeles Julijske Alpe, itaalia keeles Alpi Giulie) on mäestik Euroopas Sloveenias ja Itaalias, osa Alpidest.
Friuli ja Julia Alpid · Julia Alpid ja Kraini mark ·
Kärnteni hertsogkond
Kärnteni hertsogkond (saksa Herzogtum Kärnten; sloveeni Vojvodina Koroška) oli hertsogkond Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Friuli ja Kärnteni hertsogkond · Kärnteni hertsogkond ja Kraini mark ·
Mark (territoorium)
Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.
Friuli ja Mark (territoorium) · Kraini mark ja Mark (territoorium) ·
Pannoonia
Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.
Friuli ja Pannoonia · Kraini mark ja Pannoonia ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Friuli ja Saksa keel · Kraini mark ja Saksa keel ·
Sloveeni keel
Sloveeni keel (sloveeni keeles slovenski jezik või ka slovenščina).
Friuli ja Sloveeni keel · Kraini mark ja Sloveeni keel ·
Sloveenia
Sloveenia on riik Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul.
Friuli ja Sloveenia · Kraini mark ja Sloveenia ·
Udine
Udine on linn Itaalias Friuli-Venezia Giulia maakonnas, endise Udine provintsi halduskeskus.
Friuli ja Udine · Kraini mark ja Udine ·
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Friuli ja Ungari kuningriik · Kraini mark ja Ungari kuningriik ·
Veneetsia vabariik
Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.
Friuli ja Veneetsia vabariik · Kraini mark ja Veneetsia vabariik ·
Verona mark
Itaalia aasta 1050 paiku; Verona mark asub kaardil üleval paremal. Verona ja Aquileia mark oli suur Itaalia kirdeosas asunud keskaegne Saksa-Rooma riigi mark (piiriala), mille keskusteks olid Verona ja Aquileia linnad.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Friuli ja Kraini mark ühist
- Millised on sarnasused Friuli ja Kraini mark
Võrdlus Friuli ja Kraini mark
Friuli on 109 suhted, samas Kraini mark 70. Kuna neil ühist 19, Jaccard indeks on 10.61% = 19 / (109 + 70).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Friuli ja Kraini mark. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: