Kiiremini kui brauser!
38 suhted: Aastaajad, Antitsüklon, Arktiline õhumass, Äike, Õhurõhk, Ekvatoriaalne õhumass, Geograafiline laius, Gradient, Ilm, Ilmakaart, Isobaar, Külm front, Kõrgkihtpilved, Kihtsajupilved, Kiudkihtpilved, Kiudpilved, Konvektsioon, Laussadu, Lörts, Lumesadu, Maapind, Päike, Pilv, Polaarfront, Rahe, Rünksajupilved, Rõhu, Sademed, Soe front, Suvi, Talv, Temperatuur, Tromb, Troopiline õhumass, Tsüklon, Tuul, Tuuleiil, Vesipüks.
Aastaajad
Aastaaeg on igal aastal korduv, looduslikult erineva ilmega aasta osa.
Uus!!: Front ja Aastaajad · Näe rohkem »
Antitsüklon
Õhu liikumine antitsüklonis (paremal) Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond ka kõrgrõhuala on hiiglaslik atmosfääri rõhkkond, läbimõõduga 1500 kuni isegi üle 2000 km, mille keskmes on õhurõhk kõrgem, äärte pool aga madalam.
Uus!!: Front ja Antitsüklon · Näe rohkem »
Arktiline õhumass
Arktiline õhumass on õhumass, mis kujuneb Arktika piirkonnas.
Uus!!: Front ja Arktiline õhumass · Näe rohkem »
Äike
Äike Oradea linna kohal Kumaril Elektriline sädelahendus Äike on kompleksne õhuelektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tavaliselt kõrgele tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel ning koosneb mitmest komponendist, nagu rünksajupilved, sajualad, õhuvoolude süsteemid, laengud, välgud (nähtav sädelahendus valgussähvatusena) ja müristamine (kuuldav kaasnev heli) jne, moodustades äikeserinde.
Uus!!: Front ja Äike · Näe rohkem »
Õhurõhk
Õhurõhk on hüdrostaatiline rõhk, mida tekitab Maa ühe pinnaühiku kohta kuni atmosfääri ülemise piirini ulatuva õhusamba kaal.
Uus!!: Front ja Õhurõhk · Näe rohkem »
Ekvatoriaalne õhumass
Ekvatoriaalne õhumass on õhumass, mis kujuneb ekvaatori piirkonnas.
Uus!!: Front ja Ekvatoriaalne õhumass · Näe rohkem »
Geograafiline laius
Laius ehk geograafiline laius (φ) on suurus, mis iseloomustab maapinnal asuva punkti nurkkaugust ekvaatorist.
Uus!!: Front ja Geograafiline laius · Näe rohkem »
Gradient
Neil kahel joonisel on skalaarväli hall ning gradient on tähistatud siniste nooltega. Tumedad alad on seotud suuremate ja valged alad väiksemate välja väärtustega Gradient (ladina sõnast gradiens 'sammuv') on ruumilise muutumise kiirus, s.t see väljendab suuruse muutust pikkusühiku kohta.
Uus!!: Front ja Gradient · Näe rohkem »
Ilm
Ilm on meteoroloogiliste elementide kogumõjul tekkinud atmosfääri seisund mingis paigas, mingis lühemas ajavahemikus (kuni mõni päev), koos elementide järgnevate muutustega.
Uus!!: Front ja Ilm · Näe rohkem »
Ilmakaart
Tsüklon Emma Euroopa ilmakaardil (3. märts 2008) Ilmakaart ehk meteoroloogiline kaart ehk sünoptiline kaart on kaart, millele on numbrite ja tingmärkidega kantud suurel maa-alal üheaegselt tehtud ilmavaatluse andmed või ilmaprognoosi tulemused.
Uus!!: Front ja Ilmakaart · Näe rohkem »
Isobaar
*isobaar ehk samarõhujoon on kaardil joon, mis ühendab ühesuguse õhurõhuga punkte.
Uus!!: Front ja Isobaar · Näe rohkem »
Külm front
Külm front Külma frondi märk ilmakaardil Külm front on atmosfäärifront, mis tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb üles külma õhu peale.
Uus!!: Front ja Külm front · Näe rohkem »
Kõrgkihtpilved
Kõrgkihtpilved Kõrgkihtpilved (ladina keeles Altostratus, lühend As) on keskmiste pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik.
Uus!!: Front ja Kõrgkihtpilved · Näe rohkem »
Kihtsajupilved
Kihtsajupilved põhjustamas lausvihma Tartus Kihtsajupilved (ladina keeles Nimbostratus, lühend Ns) on keskmiste pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik.
Uus!!: Front ja Kihtsajupilved · Näe rohkem »
Kiudkihtpilved
Kiudkihtpilved Kiudkihtpilved (ladina keeles Cirrostratus, lühend Cs) on kõrgete pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik.
Uus!!: Front ja Kiudkihtpilved · Näe rohkem »
Kiudpilved
Kiudpilved 2. augustil 2010 Tallinna kohal Kiudpilved Kiudpilved (ladina keeles Cirrus, mitmus Cirri, lühend Ci) on pilvede põhiliik, kuhu kuuluvad pilved aluse kõrgusega üle 6 km maapinnast.
Uus!!: Front ja Kiudpilved · Näe rohkem »
Konvektsioon
Konvektiivne õhuringlus küttekeha kohal Konvektsioon (ingl convection) on soojuse levimine koos liikuva vedeliku või gaasiga, harilikult õhuga.
Uus!!: Front ja Konvektsioon · Näe rohkem »
Laussadu
Laussadu on pikemat aega (mitmetest tundidest mitme ööpäevani) kestev nõrga või mõõduka intensiivsusega vihma- (lausvihm) või lumesadu (lauslumi, sealhulgas ka märg lauslumi ehk lauslörts).
Uus!!: Front ja Laussadu · Näe rohkem »
Lörts
Lörtsisadu linnas Lörts (ka lobjakas) on sademete liik, mis koosneb nii lumest kui ka vihmast.
Uus!!: Front ja Lörts · Näe rohkem »
Lumesadu
Lumesadu Soomes Lumesadu Dresdenis Lumesadu on loodusnähtus, mille käigus sajab pilvest lund.
Uus!!: Front ja Lumesadu · Näe rohkem »
Maapind
Maapind on Maa pind.
Uus!!: Front ja Maapind · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Front ja Päike · Näe rohkem »
Pilv
Rünkpilv Pilv on atmosfääris veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate väga väikeste veetilkade (udu) või jääkristallide nähtav kogum.
Uus!!: Front ja Pilv · Näe rohkem »
Polaarfront
Polaarfront on polaarpöörise arktilist külma õhku ja sooja parasvöötme õhku eraldav õhumasside eraldusjoon ehk front.
Uus!!: Front ja Polaarfront · Näe rohkem »
Rahe
Raheterad kõnniteel ja murul Rahe on sademete liik.
Uus!!: Front ja Rahe · Näe rohkem »
Rünksajupilved
Rünksajupilved (''Cumulonimbus incus'') äikesega Laitses (Harjumaal), 11.06.2011 Riiulpilv (''Cumulonimbus arcus'') äikesega Jõgeva ääres 16.07.2015 Riiulpilv (''Cumulonimbus arcus'') Varbla vald 22.06.2014 Rünksajupilved (ladina keeles Cumulonimbus, lühend Cb) on konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik.
Uus!!: Front ja Rünksajupilved · Näe rohkem »
Rõhu
Rõhu on küla Tartu maakonnas Tartu linnas.
Uus!!: Front ja Rõhu · Näe rohkem »
Sademed
Kliimadiagrammil kujutatakse sademete hulka tulpadega Sademed on atmosfäärist maapinnale langevad vedelad või tahked veeosakesed.
Uus!!: Front ja Sademed · Näe rohkem »
Soe front
Soe front Sooja frondi märk ilmakaardil Soe front on atmosfäärifront, mis tekib, kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles.
Uus!!: Front ja Soe front · Näe rohkem »
Suvi
Aasovi mere rand Suvi on kõige soojem aastaaeg, mis tuleb pärast kevadet ning enne sügist ning mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.
Uus!!: Front ja Suvi · Näe rohkem »
Talv
Pillapalu metsasiht talvel 2014 Paljudes maades seostatakse talve lume ja jääga. Jägala juga talvel Talv Saaremaal, jaanuar 2009 Lumehanged Tartu Supilinnas, jaanuar 2011 Talv Kuopios, veebruar 2019 Talv on külm aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.
Uus!!: Front ja Talv · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Front ja Temperatuur · Näe rohkem »
Tromb
Oklahoma osariigis USAs, 24.05.1973, NOAA Tornaado (tugevusklass EF3) hävitatud maja Virginias 2023. aasta kevadel Tromb ehk tornaado on mõne meetrise kuni mitme kilomeetrise läbimõõduga väga intensiivne õhupööris, mis kujuneb välja rünksajupilve ja maapinna vahel.
Uus!!: Front ja Tromb · Näe rohkem »
Troopiline õhumass
Troopiline õhumass on õhumass, mis kujuneb troopika piirkonnas.
Uus!!: Front ja Troopiline õhumass · Näe rohkem »
Tsüklon
Barentsi mere kohal 27. veebruaril 1987 Tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond (kreeka κύκλος 'ring') on maakera atmosfääri alumises kihis troposfääris, õhurõhu ebaühtlasest jaotusest tekkinud võimas õhumassi pööris, mille keskmes on õhurõhk kõige madalam.
Uus!!: Front ja Tsüklon · Näe rohkem »
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Uus!!: Front ja Tuul · Näe rohkem »
Tuuleiil
Tuuleiil (ka iil, pagi, pugi, tuulehoog, puhang) on tuule kiiruse kiire ja suur tõus, mis on sageli seotud tugeva vihmahooga (inglise rain shower), äikese või tugeva lumesajuga.
Uus!!: Front ja Tuuleiil · Näe rohkem »
Vesipüks
Vesipüks Mallorca lähedal Vesipüks Kuivastus 13. juulil 2011 2021. aasta augustis Peipsi järve põhjaosa kohal vaadeldud vesipüks Vesipüks ehk pilvesammas on laias tähenduses ükskõik milline tornaado vee kohal, olles tavaliselt 100 kuni 600 m läbimõõduga ümber madala rõhu keskme pöörlev keeristuul.
Uus!!: Front ja Vesipüks · Näe rohkem »
