44 suhted: Anatoomia, Bioloog, Bioloogia, Charles Darwin, Eesmärk, Evolutsiooniõpetus, Füsioloogia, Filosoof, Francisco J. Ayala, Funktsioon, Funktsioon (filosoofia), Inimese organismi funktsioonid, Jumal, Käitumine, Küberneetika, Kirjeldus, Kohastumus, Kreatsionism, Liik (bioloogia), Looduslik valik, Mõiste, Metafoor, Olevik, Organism, Põhjuslikkus, Peter Achinstein, Populatsioon, Süsteemiteooria, Seletus, Sobimus, Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia, Teleoloogia, Tulevik, Tunnus, Vaim (filosoofia), Vitalism, 1964, 1969, 1977, 1985, 1994, 1995, 1998, 1999.
Anatoomia
Inimese pea anatoomiline külgvaade Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Anatoomia · Näe rohkem »
Bioloog
Bioloog on teadlane, kes tegeleb eluslooduse uurimise ehk bioloogiaga.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Bioloog · Näe rohkem »
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Bioloogia · Näe rohkem »
Charles Darwin
Charles Robert Darwin (12. veebruar 1809 – 19. aprill 1882) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Charles Darwin · Näe rohkem »
Eesmärk
Eesmärk on tulevikuseisund, mille poole püüeldakse, subjekti kujutlus tulevikust, mille saavutamiseks ta on valmis rakendama tahte (pingutama, ületama raskusi, ja vastutama selle eest, mis välja tuleb).
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Eesmärk · Näe rohkem »
Evolutsiooniõpetus
Evolutsiooni tutvustav stoppkaader-film "Fifty Million Years Ago" (1925) Evolutsiooniõpetus on teaduslik käsitlus eluslooduse evolutsioonist.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Evolutsiooniõpetus · Näe rohkem »
Füsioloogia
Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Füsioloogia · Näe rohkem »
Filosoof
Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Filosoof · Näe rohkem »
Francisco J. Ayala
Francisco José Ayala Francisco José Ayala (12. märts 1934 Madrid – 3. märts 2023) oli hispaania päritolu USA bioloog ja filosoof.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Francisco J. Ayala · Näe rohkem »
Funktsioon
Funktsioon üldtähenduses on eesmärgipärane omadus, ülesanne, otstarve.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Funktsioon · Näe rohkem »
Funktsioon (filosoofia)
Mingi asja, omaduse või protsessi funktsioon on ülesanne, mida see on mõeldud või määratud täitma.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Funktsioon (filosoofia) · Näe rohkem »
Inimese organismi funktsioonid
Selles artiklis on toodud inimese organismi funktsioonide jaotus "Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni" (RFK) järgi.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Inimese organismi funktsioonid · Näe rohkem »
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Jumal · Näe rohkem »
Käitumine
Käitumismustrite mitmekesisus loomariigis Käitumise all mõistetakse bioloogias indiviidi nähtavaid toiminguid.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Käitumine · Näe rohkem »
Küberneetika
Küberneetika on teadusharu, mis uurib juhtimise, sideteenuste, sidetehnika ja informatsiooni üldisi seaduspärasusi nii tehnilistes, looduslikes kui ka sotsiaalsetes süsteemides.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Küberneetika · Näe rohkem »
Kirjeldus
Kirjeldus ehk deskriptsioon on kõige üldisemas mõttes millegi kujutamine.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Kirjeldus · Näe rohkem »
Kohastumus
Kohastumus on bioloogias organismi anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena (kohastumise käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Kohastumus · Näe rohkem »
Kreatsionism
Kreatsionism (ladina keeles creatio loomine, omastavas käändes creationis) on religioossed, teoloogilised ja filosoofilised veendumused või maailmavaated, milles maailm ja elu on otseselt Jumala (või kõrgema olevuse) loodud.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Kreatsionism · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Looduslik valik
Looduslik valik (vahel tõlgitud ka: loomulik valik) on bioloogilise evolutsiooni tegur, mida kirjeldas põhilisena Charles Darwin, eristades seda kunstlikust valikust ja sugulisest valikust, ning mida neodarvinistlikus bioloogias peetakse ka liigitekke teguriks.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Looduslik valik · Näe rohkem »
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Mõiste · Näe rohkem »
Metafoor
Metafoor (kreeka metaphora 'ülekanne') on kõnekujund, troop, mille käigus kantakse ühe nähtuse või objekti omadused või tunnused sarnasuse alusel üle teisele, nõnda et põhikujutluse (nt noorus, päike) asemele tekib uus, asekujutlus, mis ongi metafoor (elukevad, sinitaeva silm - K. J. Peterson).
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Metafoor · Näe rohkem »
Olevik
Olevik on "nüüd" mineviku ja tuleviku vahel või kõik selles toimuv.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Olevik · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Organism · Näe rohkem »
Põhjuslikkus
Põhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks. Enamasti usutakse, et sündmustel on põhjused ja nad on põhjused. (Näiteks epifenomenalism postuleerib siiski nähtusi, mis pole põhjused.) Teadlikkus maailmast ja tegutsemine maailmas sõltub põhjuslikkusest. Kuigi kõik seletused, ei ole põhjuslikud, saab kõike, mida saab seletada, ka põhjuslikult seletada. Metafüüsikas on põhjuslikkuse mõistmisel suuri lahkarvamusi. Põhjustamise mõistel rajanevad näiteks põhjuslik teadmisteooria, põhjuslik tajuteooria, põhjuslik mäluteooria, põhjuslik vaimuteooria, põhjuslik teoteooria, põhjuslik järeldamisteooria, põhjuslik tähendusteooria, põhjuslik osutusteooria, põhjuslik ajateooria ja põhjuslik identsusteooria.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Põhjuslikkus · Näe rohkem »
Peter Achinstein
Peter Achinstein (sündinud 30. juunil 1935) on USA filosoof.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Peter Achinstein · Näe rohkem »
Populatsioon
Ökosüsteemi tasemed: isend-'''populatsioon'''-kooslus-ökosüsteem-bioom-biosfäär Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Populatsioon · Näe rohkem »
Süsteemiteooria
Süsteemiteooria (inglise keeles systems theory) on süsteeme modelleeriv teadusharu.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Süsteemiteooria · Näe rohkem »
Seletus
Seletus on edukas vastus küsimusele, miks leidis aset mingi konkreetne sündmus või miks on olemas mingi nähtus (sealhulgas mingi seaduspära).
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Seletus · Näe rohkem »
Sobimus
Sobimus ehk võimaldus ehk lubavus ehk võimaldavus ehk võimaldatus (inglise keeles affordance) tähendab võimalust objektile või keskkonnale midagi teha.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Sobimus · Näe rohkem »
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia (Stanford Encyclopedia of Philosophy) on vaba veebientsüklopeedia filosoofia alal, mida toimetatakse Stanfordi Ülikooli poolt.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia · Näe rohkem »
Teleoloogia
Teleoloogia on filosoofiline õpetus eesmärgipärasusest.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Teleoloogia · Näe rohkem »
Tulevik
Tulevik on vaatleja poolt käesoleva hetkena tajutavale ajale (olevikule) järgnev aeg.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Tulevik · Näe rohkem »
Tunnus
Tunnus (inglise keeles feature, saksa keeles Merkmal) ehk erijoon, ka karakteristik (saksa keeles Charakteristikum) on äratuntav ja iseloomulik omadus, mille alusel saab entiteete või entiteetide klasse omavahel võrrelda ja üksteisest eristada.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Tunnus · Näe rohkem »
Vaim (filosoofia)
Sõna "vaim" mitmetähenduslikkuse tõttu on vaevalt võimalik üheselt öelda, mis sellele antiikfilosoofias vastab.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Vaim (filosoofia) · Näe rohkem »
Vitalism
Vitalism on arusaam bioloogias, mille kohaselt elusolendeile on iseloomulik füüsikalistest jõududest erineva elujõu (vis vitalis) olemasolu.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja Vitalism · Näe rohkem »
1964
1964.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja 1964 · Näe rohkem »
1969
1969.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja 1969 · Näe rohkem »
1977
1977.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja 1977 · Näe rohkem »
1985
1985.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja 1985 · Näe rohkem »
1994
1994.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja 1994 · Näe rohkem »
1995
1995.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja 1995 · Näe rohkem »
1998
1998.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja 1998 · Näe rohkem »
1999
1999.
Uus!!: Funktsioon (bioloogia) ja 1999 · Näe rohkem »