Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Fääri saared ja Norra

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Fääri saared ja Norra

Fääri saared vs. Norra

Fääri saared (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyar) on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Atlandi ookeani põhjaosas. Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Sarnasusi Fääri saared ja Norra

Fääri saared ja Norra on 24 ühist asja (Unioonpeedia): Atlandi ookean, Bergen, Endeem, Erakond, Euroopa Liit, Euroopa Majandusühendus, Harald Kaunisjuus, Island, Kalad, Kütus, Kopenhaagen, Kristlus, Nafta, Norra meri, Põhjamaade Nõukogu, Personaalunioon, Reformatsioon, Rootsi, Saarestik, Skäär, Suurbritannia, Taani, Viikingid, 19. sajand.

Atlandi ookean

Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.

Atlandi ookean ja Fääri saared · Atlandi ookean ja Norra · Näe rohkem »

Bergen

Bergen on linn Norras, Vestlandi maakonna ja Bergeni valla keskus.

Bergen ja Fääri saared · Bergen ja Norra · Näe rohkem »

Endeem

Endeem (varem ka: endeemik) on liik (või mõni muu takson), mis esineb üksnes teatud piiratud alal.

Endeem ja Fääri saared · Endeem ja Norra · Näe rohkem »

Erakond

Erakond ehk partei on inimeste ühendus, mille eesmärk on väljendada oma liikmete poliitilisi huve, mõjutada riigi poliitikat ja taotleda kahe esimese eesmärgi elluviimiseks poliitilist võimu.

Erakond ja Fääri saared · Erakond ja Norra · Näe rohkem »

Euroopa Liit

Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.

Euroopa Liit ja Fääri saared · Euroopa Liit ja Norra · Näe rohkem »

Euroopa Majandusühendus

Euroopa Majandusühendus (inglise European Economic Community; lühend EEC või EMÜ), 1993.

Euroopa Majandusühendus ja Fääri saared · Euroopa Majandusühendus ja Norra · Näe rohkem »

Harald Kaunisjuus

Harald Kaunisjuus Harald Kaunisjuus (vanapõhja Haraldr hárfagri, norra Harald Hårfagre, ka Harald Halfdansson või Harald I; umbes 850 – umbes 933) oli esimene Norra kuningas.

Fääri saared ja Harald Kaunisjuus · Harald Kaunisjuus ja Norra · Näe rohkem »

Island

Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.

Fääri saared ja Island · Island ja Norra · Näe rohkem »

Kalad

Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.

Fääri saared ja Kalad · Kalad ja Norra · Näe rohkem »

Kütus

Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit).

Fääri saared ja Kütus · Kütus ja Norra · Näe rohkem »

Kopenhaagen

Vilhelm Arnesen, "Vaade Borsgravenilt Borseni, Christiansborgi ja tornide poole" (1924) Kopenhaageni Nyhavn õhtul Kopenhaagen on Taani pealinn.

Fääri saared ja Kopenhaagen · Kopenhaagen ja Norra · Näe rohkem »

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Fääri saared ja Kristlus · Kristlus ja Norra · Näe rohkem »

Nafta

Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.

Fääri saared ja Nafta · Nafta ja Norra · Näe rohkem »

Norra meri

Norra meri Atlandi ookeani kirdeosas Norra meri on Atlandi ookeani osa.

Fääri saared ja Norra meri · Norra ja Norra meri · Näe rohkem »

Põhjamaade Nõukogu

Põhjamaade Nõukogu (taani keeles Nordisk Råd, norra keeles Nordisk råd, soome keeles Pohjoismaiden neuvosto, islandi keeles Norðurlandaráð, rootsi keeles Nordiska rådet) on Põhjamaade parlamentide koostööorgan.

Fääri saared ja Põhjamaade Nõukogu · Norra ja Põhjamaade Nõukogu · Näe rohkem »

Personaalunioon

Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.

Fääri saared ja Personaalunioon · Norra ja Personaalunioon · Näe rohkem »

Reformatsioon

Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.

Fääri saared ja Reformatsioon · Norra ja Reformatsioon · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Fääri saared ja Rootsi · Norra ja Rootsi · Näe rohkem »

Saarestik

Saarestik ehk arhipelaag on mitme omavahel lähestikku paikneva saare kogum.

Fääri saared ja Saarestik · Norra ja Saarestik · Näe rohkem »

Skäär

300px Skäär (ka kaljulaid) on kristalseist kivimitest koosnev kaljusaar.

Fääri saared ja Skäär · Norra ja Skäär · Näe rohkem »

Suurbritannia

Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.

Fääri saared ja Suurbritannia · Norra ja Suurbritannia · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Fääri saared ja Taani · Norra ja Taani · Näe rohkem »

Viikingid

Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).

Fääri saared ja Viikingid · Norra ja Viikingid · Näe rohkem »

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

19. sajand ja Fääri saared · 19. sajand ja Norra · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Fääri saared ja Norra

Fääri saared on 145 suhted, samas Norra 508. Kuna neil ühist 24, Jaccard indeks on 3.68% = 24 / (145 + 508).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Fääri saared ja Norra. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »