Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Galiitsia

Index Galiitsia

Galiitsia (ukraina keeles Галичина (Galõtšõna), poola keeles Galicja ehk Halicz, saksa keeles Galizien) on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel.

Ava Google Mapsis

Sisukord

  1. 128 suhted: Aasov, Anatoolia, Armeenlased, Austria, Austria-Ungari, Bila Tserkva, Bojaar, Bolševikud, Bukoviina, Dnestr, Doonau, Esimene maailmasõda, Esimene Poola jagamine, Euroopa, Galaatia, Galați, Galați maakond, Galicia, Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik, Galiitsia vürstiriik, Galiitsia-Volõõnia vürstiriik, Galitš, Gallid, Gediminas, Idaslaavlased, II Rzeczpospolita, Iseseisvus, Ivano-Frankivsk, Izjaslav I, Jaroslav Tark, Józef Piłsudski, Juudid, Karpaadid, Katoliku kirik, Kazimierz III, Künnivares, Kiiev, Kiievi suurvürst, Kiievi-Vene, Krakówi Vabariik, Kroonika, Kuldhord, Lääne-Ukraina Rahvavabariik, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Lublini unioon, Lviv, Lwówi vojevoodkond, Metsa-Karpaadid, Moldova, ... Laienda indeks (78 rohkem) »

  2. Euroopa regioonid
  3. Galiitsia-Volõõnia vürstiriik
  4. Poola ajaloolised piirkonnad
  5. Ukraina ajaloolised piirkonnad

Aasov

Aasov ehk Aasovi meri on sisemeri loodusgeograafilise Euroopa ja Aasia piiril.

Vaata Galiitsia ja Aasov

Anatoolia

Anatoolia piiritlus Anatoolia (vanakreeka nimest Άνατολή (sõnast ἀνατολή 'hommikukaar, ida'); türgi keeles Anadolu) on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel.

Vaata Galiitsia ja Anatoolia

Armeenlased

1 000 + Armeenlased (armeenia keeles haj) on rahvas Armeenia mägismaal, Armeenia Vabariigi põlisasukad.

Vaata Galiitsia ja Armeenlased

Austria

Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.

Vaata Galiitsia ja Austria

Austria-Ungari

| nimi.

Vaata Galiitsia ja Austria-Ungari

Bila Tserkva

Bila Tserkva (ukraina Біла Церква, vene Белая Церковь Belaja Tserkov) on linn Ukrainas Kiievi oblastis Rossi jõe ääres.

Vaata Galiitsia ja Bila Tserkva

Bojaar

Vene bojaarid 16.-17. sajandil. Bojaarid olid Vene ja Moskva vürstiriigi kõrgaadlikud 18. sajandi alguseni.

Vaata Galiitsia ja Bojaar

Bolševikud

Bolševikud ehk enamlased (vene keeles большевики) olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei radikaalse tiiva esindajad.

Vaata Galiitsia ja Bolševikud

Bukoviina

Bukoviina (rumeenia ja ladina keeles Bucovina, ukraina keeles Буковина (Bukovõna), ungari ja türgi keeles Bukovina, saksa keeles Bukowina, Buchenland) on ajalooline piirkond Euroopas Rumeenia põhja- ja Ukraina lääneosas.

Vaata Galiitsia ja Bukoviina

Dnestr

Dnestr (rumeenia keeles Nistru, ukraina keeles Дністер) on jõgi Ukrainas ja Moldovas.

Vaata Galiitsia ja Dnestr

Doonau

Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.

Vaata Galiitsia ja Doonau

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Vaata Galiitsia ja Esimene maailmasõda

Esimene Poola jagamine

Esimese Poola jagamise maadejaotus Venemaa protektoraadi staatuses Rzeczpospolita pärast esimest Poola jagamist aastail 1773–1789 Satiiriline Briti ofort "Euroopa juulis 1772" Esimene Poola jagamine, mis leidis aset 1772.

Vaata Galiitsia ja Esimene Poola jagamine

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Vaata Galiitsia ja Euroopa

Galaatia

Galaatia oli riik ja vanaaja maakond Väike-Aasia siseosas.

Vaata Galiitsia ja Galaatia

Galați

Galați on linn Rumeenias, Galați maakonna keskus.

Vaata Galiitsia ja Galați

Galați maakond

Galați maakond on Rumeenia 1. järgu haldusüksus.

Vaata Galiitsia ja Galați maakond

Galicia

Galicia autonoomne piirkond on autonoomne piirkond Hispaania loodeosas.

Vaata Galiitsia ja Galicia

Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik

Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik oli kroonimaa Habsburgide monarhia (1867. aastast Austria-Ungari) idaosas pealinnaga Lvivis.

Vaata Galiitsia ja Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik

Galiitsia vürstiriik

Galiitsia vürstiriik oli 12. sajandi keskel Kiievi-Vene riigist eraldunud vürstiriik, mida valitsesid Rjurikovitšite dünastia Romanovitšite liini esindajad.

Vaata Galiitsia ja Galiitsia vürstiriik

Galiitsia-Volõõnia vürstiriik

Galiitsia-Volõõnia vürstiriik ehk Rus'i kuningriik oli Vene (Ukraina) riik ajaloolistel Galiitsia ja Volõõnia aladel, mis tekkis Galiitsia ja Volõõnia vürstiriikide ühendamisel.

Vaata Galiitsia ja Galiitsia-Volõõnia vürstiriik

Galitš

Galitš on linn Venemaal Kostroma oblastis.

Vaata Galiitsia ja Galitš

Gallid

Gallid ehk gallialased olid keldi rahvas, kes elas Gallias rauaajal ja Rooma ajal, ligikaudu 5. sajandist eKr kuni 3. sajandini pKr.

Vaata Galiitsia ja Gallid

Gediminas

Gediminas (poolapäraselt Giedymin, valgevene Hiedymin või Hiedzimin), sündinud umbes 1275 – detsember 1341, oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst 1316 kuni oma surmani.

Vaata Galiitsia ja Gediminas

Idaslaavlased

Idaslaavi hõimudega 8. ja 9. sajandil asustatud Euroopa territoorium Idaslaavlased on idaslaavi keeli kõnelevad slaavlased.

Vaata Galiitsia ja Idaslaavlased

II Rzeczpospolita

II Rzeczpospolita 1922–1938 II Rzeczpospolita ehk Teine Poola vabariik on Poola Vabariigi Esimese maailmasõja ning Teise maailmasõja vahelise ajastu (interbellum) mitteametlik nimetus.

Vaata Galiitsia ja II Rzeczpospolita

Iseseisvus

Riigi iseseisvus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus olla enda territooriumil kõrgeimaks vahelesekkujaks: otsus­tada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava lõplikkus­ast­mega.

Vaata Galiitsia ja Iseseisvus

Ivano-Frankivsk

Ivano-Frankivsk (ukraina keeles Івано-Франківськ, vene keeles Ивано-Франковск Ivano-Frankovsk) on linn Ukrainas, Ivano-Frankivski oblasti ja Ivano-Frankivski rajooni halduskeskus, mis asutati kindlusena 1663 nimega Stanisławów.

Vaata Galiitsia ja Ivano-Frankivsk

Izjaslav I

Izjaslav I (1024–1078) oli Vana-Vene suurvürst aastatel 1054–1068, 1069–1073 ja 1076–1078, Novgorodi vürst, Kiievi vürst ja Volõõnia vürst.

Vaata Galiitsia ja Izjaslav I

Jaroslav Tark

Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst.

Vaata Galiitsia ja Jaroslav Tark

Józef Piłsudski

Józef Klemens Piłsudski (5. detsember 1867 Zułów (praegu Zalavas), Vilno kubermang, Venemaa Keisririik – 12. mai 1935 Varssavi, Poola) oli Poola sõjaväelane (marssal) ja riigitegelane, Poola sõjaväe rajaja.

Vaata Galiitsia ja Józef Piłsudski

Juudid

Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.

Vaata Galiitsia ja Juudid

Karpaadid

Karpaadid Rohelisega on märgitud Lääne-Karpaadid, oranžiga Ida-Karpaadid, lillaga Transilvaania platoo, punasega Lääne-Transilvaania mäed ja sinisega Transilvaania Alpid Karpaadid on mäed Euroopas.

Vaata Galiitsia ja Karpaadid

Katoliku kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Vaata Galiitsia ja Katoliku kirik

Kazimierz III

Kazimierz III Suur (poola keeles Kazimierz III Wielki); (30. aprill 1310 – 5. november 1370) oli Poola kuningas aastail 1333–1370, viimane Poola kuningas Piastide dünastiast.

Vaata Galiitsia ja Kazimierz III

Künnivares

Künnivareste pesade koloonia Tartu kesklinnas. Samas lähedal karjuvad linnupeletid aga künnivareseid see ei häiri Künnivares (Corvus frugilegus) on linnuliik vareslaste sugukonnast varese perekonnast.

Vaata Galiitsia ja Künnivares

Kiiev

Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.

Vaata Galiitsia ja Kiiev

Kiievi suurvürst

Kiievi suurvürst oli Kiievi-Vene valitseja tiitel 9.–13. sajandil.

Vaata Galiitsia ja Kiievi suurvürst

Kiievi-Vene

Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.

Vaata Galiitsia ja Kiievi-Vene

Krakówi Vabariik

Krakówi Vabariik poola keeles Rzeczpospolita Krakowska) ehk Krakówi Vabalinn (Wolne Miasto Kraków) oli neutraalne poola riik, mis asutati Viini Kongressi otsusega 1815. Hõlmas Krakówi ja selle ümbruskonna. Muutus madalate tollitariifide tõttu transiitkaubanduse keskuseks.

Vaata Galiitsia ja Krakówi Vabariik

Kroonika

Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses.

Vaata Galiitsia ja Kroonika

Kuldhord

Kuldhord ehk Kiptšakkide khaaniriik oli khaaniriik, mille rajas 1240.

Vaata Galiitsia ja Kuldhord

Lääne-Ukraina Rahvavabariik

Lääne-Ukraina Rahvavabariik Lääne-Ukraina Rahvavabariik (ukraina keeles Західно Українська Народна Республіка) oli ukrainlaste riik praeguse Ukraina lääneosas Austria-Ungarile kuulunud aladel: Austria aladel Galiitsia ja Bukoviina ning Ungari alal praegune Taga-Karpaatia.

Vaata Galiitsia ja Lääne-Ukraina Rahvavabariik

Leedu suurvürst

Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.

Vaata Galiitsia ja Leedu suurvürst

Leedu suurvürstiriik

Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13.

Vaata Galiitsia ja Leedu suurvürstiriik

Lublini unioon

"Lublini unioon", Jan Matejko maal (1869) Rzeczpospolita Lublini uniooni sõlmimisel järel 1569. aastal Lublini unioon (poola keeles Unia lubelska, leedu keeles Liublino unija, valgevene keeles Люблінская унія) oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi vahel sõlmitud ühinemist käsitlev leping, mille tulemusena loodi ühtne riik Rzeczpospolita.

Vaata Galiitsia ja Lublini unioon

Lviv

Lvivi ladina katedraal 2017. aastal Lvivi raekoda ja õhtune linnavaade 2017. aastal Lviv (ukraina keeles Львів, poola keeles Lwów, saksa keeles Lemberg, eesti keeles varem ka Lvov) on linn Ukrainas, Lvivi oblasti ja Lvivi rajooni keskus.

Vaata Galiitsia ja Lviv

Lwówi vojevoodkond

Lwówi vojevoodkond (poola keeles województwo lwowskie) oli sõdadevahelise Poola (Teine Poola Vabariik) vojevoodkond pealinnaga Lwów (täna Lviv, Ukraina).

Vaata Galiitsia ja Lwówi vojevoodkond

Metsa-Karpaadid

Metsa-Karpaadid (ukraina Українські Карпати) on mäestik Ukrainas Euroopas, osa Karpaatidest.

Vaata Galiitsia ja Metsa-Karpaadid

Moldova

Moldova (ametlik nimi Moldova Vabariik, rumeenia keeles Republica Moldova, vanemas kirjapildis ka Moldaavia) on merepiirita riik Ida-Euroopas.

Vaata Galiitsia ja Moldova

Moldova (piirkond)

Ajalooline Moldova Moldova on ajalooline piirkond Ida-Karpaatide ja Dnestri jõe vahelisel alal, mis tänapäeval jääb Moldova, Rumeenia ja Ukraina aladele.

Vaata Galiitsia ja Moldova (piirkond)

Mstislav II

Mstislav II Izjaslavitš (suri 19. augustil 1170) oli Rjurikovitšite dünastiast Vana-Vene valitseja, Kiievi suurvürst 1167–1169 ja 1170.

Vaata Galiitsia ja Mstislav II

Must meri

Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.

Vaata Galiitsia ja Must meri

Novgorodi vabariik

Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.

Vaata Galiitsia ja Novgorodi vabariik

Novgorodi vürst

Novgorodi vürst oli Novgorodi vürstiriigi ja Novgorodi Vabariigi valitseja tiitel.

Vaata Galiitsia ja Novgorodi vürst

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Vaata Galiitsia ja Paavst

Perejaslavli vürstiriik

Perejaslavli vürstiriik oli osastisvürstiriik Vana-Vene riigis ja Vene aladel aastatel 1054–1239.

Vaata Galiitsia ja Perejaslavli vürstiriik

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Vaata Galiitsia ja Poola

Poola keel

Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.

Vaata Galiitsia ja Poola keel

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Vaata Galiitsia ja Poola kuningas

Poola Kuningriik

Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.

Vaata Galiitsia ja Poola Kuningriik

Poolakad

Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.

Vaata Galiitsia ja Poolakad

Przemyśl

Przemyśl on maakonnaõigustega linn Poolas Podkarpacie vojevoodkonnas.

Vaata Galiitsia ja Przemyśl

Puna-Vene

Puna-Vene Puna-Vene (ukraina keeles Червона Русь Tšervona Rus, poola keeles Ruś Czerwona, ladina keeles Ruthenia Rubra) on Lääne-Ukraina, eriti Ida-Galiitsia ajalooline nimi.

Vaata Galiitsia ja Puna-Vene

Rjurikovitšid

Rjurikovitšid olid Kiievi-Vene riigi ning Venemaa vürstiriikide valitsejad 9. sajandist kuni 17. sajandi alguseni.

Vaata Galiitsia ja Rjurikovitšid

Roman Mstislavitš

Roman Mstislavitš ehk Roman Suur (vene keeles Роман Мстиславич Галицкий) (~1150–1205) oli Rjurikovitšite dünastiast Novgorodi vürst 1168–1170, Volõõnia vürst 1173–1187 ja 1188–1205, Galiitsia vürst 1187–1188 ja Galiitsia-Volõõnia vürst 1199–1205 ning ka Kiievi suurvürst 1201, 1204.

Vaata Galiitsia ja Roman Mstislavitš

Rumeenia

Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.

Vaata Galiitsia ja Rumeenia

Russiinid

Russiinid rahvarõivais Russiinid, ka ruteenid või rusnakid (endanimetus Русины ja Руснаки) on idaslaavi rahvas Taga-Karpaatias ning selle lähiümbruses – Bukoviinas, Podkarpacies, Transilvaanias ja Vojvodinas ning samuti Ameerika Ühendriikides.

Vaata Galiitsia ja Russiinid

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.

Vaata Galiitsia ja Rzeczpospolita

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Vaata Galiitsia ja Saksa keel

Sõmon Petljura

Sõmon Petljura (ukraina keeles Симон Васильович Петлюра; 22. mai (10. mai vkj) 1879 Poltava – 25. mai 1926 Pariis) oli Ukraina rahvusliku liikumise tegelane ja poliitik.

Vaata Galiitsia ja Sõmon Petljura

Slaavi vürstiriikide loend

Slaavi vürstiriikide loend on loetelu tänapäeva Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Poola territooriumitel kuni Moskva suurvürstiriigi tekkimiseni 15.

Vaata Galiitsia ja Slaavi vürstiriikide loend

Suur-Määri riik

Suur-Määri riik (tšehhi Velká Morava, slovaki Veľká Morava) oli esimene lääneslaavi riik, mis tekkis "kõige võimsamal hõimualal Kesk-Euroopas".

Vaata Galiitsia ja Suur-Määri riik

Taga-Karpaadi oblast

Petrose mägi, Karpaatia looduskaitseala, Taga-Karpaatia 2013. aastal Taga-Karpaatia ehk Taga-Karpaadi oblast (ukraina keeles Закарпатська область) on 1. järgu haldusüksus Ukraina lääneosas.

Vaata Galiitsia ja Taga-Karpaadi oblast

Tamani poolsaar

Tamani poolsaar on poolsaar Venemaal Krasnodari krais, mis piirneb põhjas Aasovi mere, läänes Kertši väina ja lõunas Musta merega.

Vaata Galiitsia ja Tamani poolsaar

Tšernihiv

Tšernihiv (varem eesti keeles venepäraselt Tšernigov) on linn Ukrainas, Tšernihivi oblasti keskus.

Vaata Galiitsia ja Tšernihiv

Tšervonohrad

Tšervonohrad (ukraina keeles Червоноград; kuni 1951. aastani Kristanopol; ukraina keeles Кристинопіль; poola keeles Krystynopol) on oblastilise alluvusega linn Ukrainas Lvivi oblastis, Tšervonohradi rajooni halduskeskus.

Vaata Galiitsia ja Tšervonohrad

Tmutarakani vürstkond

Tmutarakani vürstkond oli Aasovi ja Musta mere vahel asuva Kertši väina, Kertši poolsaarel ja Tamani poolsaarel asunud vürstkond, 10. sajandi II poolest kuni 12. sajandi I pooleni.

Vaata Galiitsia ja Tmutarakani vürstkond

Ukraina

Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.

Vaata Galiitsia ja Ukraina

Ukraina keel

Ukraina keele emakeelena rääkijate osakaal piirkonniti (2001). Ukraina keel (ukraina keeles українська мова) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Vaata Galiitsia ja Ukraina keel

Ukraina Rahvavabariik

Ukraina Rahvavabariik (ukraina keeles Українська Народна Республіка) oli tänapäeva Ukraina alal tegutsenud riik aastatel 1917–1921.

Vaata Galiitsia ja Ukraina Rahvavabariik

Ukrainlased

Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.

Vaata Galiitsia ja Ukrainlased

Ungari

Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Vaata Galiitsia ja Ungari

Ungari kuningas

Ungari kuninga regaalid Ungari kuningas oli kuningriigi valitseja tiitel aastatel 1001–1918 (ametlikult kuni 1948. aastani).

Vaata Galiitsia ja Ungari kuningas

Ungari kuningriik

Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.

Vaata Galiitsia ja Ungari kuningriik

Vares

Vares (Corvus) on lindude perekond vareslaste sugukonnast.

Vaata Galiitsia ja Vares

Vasall

Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.

Vaata Galiitsia ja Vasall

Vürstkond

Vürstkond või vürstiriik võib olla kas monarhiline feodatuur või suveräänne riik, mida juhib või valitseb vürsti ja/või vürstinna tiitliga valitsev monarh või mõne muu tiitliga monarh, mida peetakse mõiste vürst üldise tähenduse alla kuuluvaks.

Vaata Galiitsia ja Vürstkond

Vene vojevoodkond

Vene vojevoodkond ehk Ruteenia vojevoodkond (poolapäraselt Ruśi vojevoodkond (poola województwo ruskie); 1366–1772) oli üks Poola Kuningriigi ja Rzeczpospolita vojevoodkondi.

Vaata Galiitsia ja Vene vojevoodkond

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Vaata Galiitsia ja Venemaa

Vladimiri-Suzdali vürstiriik

Vladimiri-Suzdali vürstiriik ehk Vladimiri-Suzdali vürstkond (vene keeles Владимиро-Суздальское княжество) oli riik tänapäeva Venemaa territooriumil aastatel 1168–1389, mongolite ja Kuldhordi sõjaretkede tulemusel (1237–1240) Kuldhordi vasallriik.

Vaata Galiitsia ja Vladimiri-Suzdali vürstiriik

Volõõnia

Volõõnia (ka Volõn; vene keeles Волы́нь, ukraina keeles Волинь, poola keeles Wołyń) on ajaloolis-geograafiline piirkond tänapäevase Loode-Ukraina alal Lääne-Bugi ja Pripjati jõe jõgikonna alal.

Vaata Galiitsia ja Volõõnia

Volodõmõr (linn)

Volodõmõr Volodõmõr (ukraina keeles Володимир) on linn Volõõnias, praeguses Ukrainas Volõõnia oblastis, Volodõmõri rajooni keskus.

Vaata Galiitsia ja Volodõmõr (linn)

Wisła

Wisła Põhja-Poolas Grudziądzi juures Wisła jõgikond Wisła (ka: Visla; saksa Weichsel, inglise ja ladina Vistula, tšehhi Visla) on pikim ja suurim Poola jõgi.

Vaata Galiitsia ja Wisła

Zbrutš

Zbrutši jõgi (ukraina keeles Збруч) on Dnepri jõe vasakpoolne lisajõgi, mis voolab läbi Lääne-Ukraina.

Vaata Galiitsia ja Zbrutš

1. november

1.

Vaata Galiitsia ja 1. november

1087

1087.

Vaata Galiitsia ja 1087

11. sajand

11.

Vaata Galiitsia ja 11. sajand

1253

1253.

Vaata Galiitsia ja 1253

13. sajand

13.

Vaata Galiitsia ja 13. sajand

1300

1300.

Vaata Galiitsia ja 1300

1340

1340.

Vaata Galiitsia ja 1340

1344

1344.

Vaata Galiitsia ja 1344

1349

1349.

Vaata Galiitsia ja 1349

1372

1372.

Vaata Galiitsia ja 1372

1384

1384.

Vaata Galiitsia ja 1384

1387

1387.

Vaata Galiitsia ja 1387

1392

1392.

Vaata Galiitsia ja 1392

14. november

14.

Vaata Galiitsia ja 14. november

14. sajand

14.

Vaata Galiitsia ja 14. sajand

1569

1569.

Vaata Galiitsia ja 1569

1772

1772.

Vaata Galiitsia ja 1772

1786

1786.

Vaata Galiitsia ja 1786

1800

1800.

Vaata Galiitsia ja 1800

1846

1846.

Vaata Galiitsia ja 1846

1849

1849.

Vaata Galiitsia ja 1849

1868

1868.

Vaata Galiitsia ja 1868

1917

1917.

Vaata Galiitsia ja 1917

1918

1918.

Vaata Galiitsia ja 1918

1920

1920.

Vaata Galiitsia ja 1920

1921

1921.

Vaata Galiitsia ja 1921

1923

1923.

Vaata Galiitsia ja 1923

1931

1931.

Vaata Galiitsia ja 1931

1939

1939.

Vaata Galiitsia ja 1939

21. aprill

21.

Vaata Galiitsia ja 21. aprill

26. juuli

26.

Vaata Galiitsia ja 26. juuli

9. sajand

9.

Vaata Galiitsia ja 9. sajand

981

981.

Vaata Galiitsia ja 981

Vaata ka

Euroopa regioonid

Galiitsia-Volõõnia vürstiriik

Poola ajaloolised piirkonnad

Ukraina ajaloolised piirkonnad

, Moldova (piirkond), Mstislav II, Must meri, Novgorodi vabariik, Novgorodi vürst, Paavst, Perejaslavli vürstiriik, Poola, Poola keel, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Poolakad, Przemyśl, Puna-Vene, Rjurikovitšid, Roman Mstislavitš, Rumeenia, Russiinid, Rzeczpospolita, Saksa keel, Sõmon Petljura, Slaavi vürstiriikide loend, Suur-Määri riik, Taga-Karpaadi oblast, Tamani poolsaar, Tšernihiv, Tšervonohrad, Tmutarakani vürstkond, Ukraina, Ukraina keel, Ukraina Rahvavabariik, Ukrainlased, Ungari, Ungari kuningas, Ungari kuningriik, Vares, Vasall, Vürstkond, Vene vojevoodkond, Venemaa, Vladimiri-Suzdali vürstiriik, Volõõnia, Volodõmõr (linn), Wisła, Zbrutš, 1. november, 1087, 11. sajand, 1253, 13. sajand, 1300, 1340, 1344, 1349, 1372, 1384, 1387, 1392, 14. november, 14. sajand, 1569, 1772, 1786, 1800, 1846, 1849, 1868, 1917, 1918, 1920, 1921, 1923, 1931, 1939, 21. aprill, 26. juuli, 9. sajand, 981.