53 suhted: Amalthea, Asteroidide vöö, Callisto (Jupiteri kaaslane), Carl Sagan, Cassini-Huygens, CCD-sensor, Challengeri katastroof, CMOS, Europa, Flagshipi programm, Galileo Galilei, Ganymedes (kuu), General Electric, Geotsentriline orbiit, Indium, Infrapunakiirgus, Integraallülitus, Io, Itaalia, Jet Propulsion Laboratory, Jupiter, Kanada, Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39, Keskseade, Klorofüll, Kosmosesüstik Atlantis, Kosmosesüstik Columbia, Kosmosesond, Lõõmutamine, Maa-lähedane orbiit, Marss, Metaan, NASA, Nature, Njuuton, Pöördkooder, Planeetide kaitse, Plutoonium, Poollainedipool, Raadiolained, Radioaktiivsus, Radioisotoopgeneraator, Räni, Süvakosmose sidevõrk, Shoemaker–Levy 9, STS-34, Tantaal, Termoelektriline efekt, Valgusdiood, Vatt, ..., Veenus, Voyageri programm, 243 Ida. Laienda indeks (3 rohkem) »
Amalthea
Amalthea on Jupiteri kaaslane.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Amalthea · Näe rohkem »
Asteroidide vöö
Asteroidide vöö on tähistatud valgega Asteroidide vöö on piirkond Päikesesüsteemis, mis paikneb umbes planeetide Marss ja Jupiter vahel.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Asteroidide vöö · Näe rohkem »
Callisto (Jupiteri kaaslane)
Kallisto ehk Jupiter IV on planeedi Jupiter kaaslane.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Callisto (Jupiteri kaaslane) · Näe rohkem »
Carl Sagan
Carl Edward Sagan (9. november 1934 Brooklyn – 20. detsember 1996 Seattle) oli USA astronoom, astrobioloog, kirjanik ja loodusteaduste populariseerija.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Carl Sagan · Näe rohkem »
Cassini-Huygens
Cassini-Huygens oli kaheosaline mehitamata kosmosesond, mis startis 1997.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Cassini-Huygens · Näe rohkem »
CCD-sensor
Videokaamera sensor CCD-sensor (lühend ingliskeelsest terminist Charge-Coupled Device – 'laengsidestusseadis') on optoelektrooniline kiirgusvastuvõtja, mis muundab optilise kujutise elektrisignaaliks.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja CCD-sensor · Näe rohkem »
Challengeri katastroof
Challenger veidi pärast plahvatust Kosmosesüstiku Challengeri katastroof toimus 28. jaanuaril 1986, kui 73 sekundit pärast starti plahvatas Challengeri parempoolse tahkekütuskiirendi tihendi purunemise tõttu Space Shuttle'i välispaak, tappes pardal olnud 7 meeskonnaliiget.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Challengeri katastroof · Näe rohkem »
CMOS
CMOS (ingl k Complementary Metal-Oxide-Semiconductor ehk "komplementaarne metall-oksiid-pooljuht") on loogikalülituste rühm ja tehnoloogia.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja CMOS · Näe rohkem »
Europa
Europa on üks planeedi Jupiter kaaslasi.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Europa · Näe rohkem »
Flagshipi programm
Kosmosesondi Cassini foto Saturnist ja tema rõngastest Flagshipi programm on üks NASA programmidest Päikesesüsteemi uurimiseks, mis on mõeldud kõige ajakulukamate ning kallimate missioonide jaoks.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Flagshipi programm · Näe rohkem »
Galileo Galilei
Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa – 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Galileo Galilei · Näe rohkem »
Ganymedes (kuu)
Ganymedes on üks planeedi Jupiter kuudest.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Ganymedes (kuu) · Näe rohkem »
General Electric
Ettevõtte logo General Electric Company on Ameerika Ühendriikide päritolu tööstuskonglomeraat.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja General Electric · Näe rohkem »
Geotsentriline orbiit
Erinevad geotsentrilised orbiidid Geotsentriline orbiit on orbiit, millel tiirlevad Maa ümber tiirlevad objektid.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Geotsentriline orbiit · Näe rohkem »
Indium
Indium on keemiline element number 49, metall.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Indium · Näe rohkem »
Infrapunakiirgus
Koer pildistatuna infrapunakaameraga Infrapunakiirgus ehk IR-kiirgus (lühend ingliskeelsest sõnast infrared, allpool punast) on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel (punasel valgusel kuni 760 nm) ja väiksem kui lühimatel raadiolainetel (1 mm).
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Infrapunakiirgus · Näe rohkem »
Integraallülitus
Integraallülitus (ingl k integrated circuit, lühend IC) on elektroonikalülitus, mis valmistatakse väikesel räniplaadil lülituse elementide integreerimise (lõimimise) teel lahutamuks tervikuks ühtses pooljuhttehnoloogia protsessis.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Integraallülitus · Näe rohkem »
Io
Antonio da Correggio maal "Jupiter ja Io" Io oli vanakreeka mütoloogia tegelane, Zeusi armuke, kes moondati lehmaks.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Io · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Itaalia · Näe rohkem »
Jet Propulsion Laboratory
Jet Propulsion Laboratory (JPL) on 1936.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Jet Propulsion Laboratory · Näe rohkem »
Jupiter
Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Jupiter · Näe rohkem »
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Kanada · Näe rohkem »
Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39
Vaade stardikompleksile 39 õhust Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39 (Launch Complex 39, LC-39) on kanderakettide stardipaik John F. Kennedy Kosmosekeskuses, mis asub Ameerika Ühendriikide Florida osariigis Merritt Islandis.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39 · Näe rohkem »
Keskseade
Protsessor (CPU) arvuti kõige üldisemas plokkskeemis:RAM – muutmälu, ROM – püsimälu Inteli protsessor 80486DX2 (suurus 12×6,75 mm) Keskseade ehk keskprotsessor ehk kesktöötlusseade (inglise keeles central processing unit, CPU), lühidalt protsessor, on arvuti või programmeeritava kontrolleri riistvara, mis täidab programmide masinakeeles antud juhiseid ning on peamine vahend ettenähtud aritmeetika-, loogika- ja sisend-/väljundoperatsioonide teostamiseks.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Keskseade · Näe rohkem »
Klorofüll
Klorofüll annab taimede lehtedele rohelise värvuse Klorofüll (ka leheroheline) on taimedes, vetikates ja tsüanobakterites sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvuse.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Klorofüll · Näe rohkem »
Kosmosesüstik Atlantis
Kosmosesüstik Atlantis Kosmosesüstik Atlantis (tähisega OV-104) oli viies ja ehitusjärjekorras eelviimane NASA kosmosesüstik.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Kosmosesüstik Atlantis · Näe rohkem »
Kosmosesüstik Columbia
Columbia startimas missioonile STS-109. See oli viimane edukas missioon enne süstiku hävimist Kosmosesüstik Columbia (tähisega OV-102) oli üks NASA kosmosesüstikutest.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Kosmosesüstik Columbia · Näe rohkem »
Kosmosesond
Kosmosesond on automaatne ja mehitamata kosmoseaparaat, mis on määratud kosmoses lendamiseks Maa orbiidi väljas ja muude taevakehade uurimiseks.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Kosmosesond · Näe rohkem »
Lõõmutamine
Lõõmutamine on terase kuumutamine üle kriitilise punkti, hoidmine nimetatud temperatuuril ja aeglane jahutamine.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Lõõmutamine · Näe rohkem »
Maa-lähedane orbiit
Maa-lähedane orbiit (inglise keeles low Earth Orbit (LEO)) on ümber Maa tiirleva keha orbiit, mille kõrgus on vahemikus 160 kilomeetrit perioodiga umbes 88 minutit, kuni 2000 kilomeetrit perioodiga umbes 127 minutit.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Maa-lähedane orbiit · Näe rohkem »
Marss
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Marss · Näe rohkem »
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Metaan · Näe rohkem »
NASA
Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise keeles National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja NASA · Näe rohkem »
Nature
Ajakirja 25. augusti 2016 kaas Ajakirja esimese numbri kaas Nature on briti ingliskeelne multidistsiplinaarne teadusajakiri ja üks vanemaid teadusajakirju üldse.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Nature · Näe rohkem »
Njuuton
Njuuton (tähis N) on jõu mõõtühik SI-süsteemis.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Njuuton · Näe rohkem »
Pöördkooder
Pöördkooder on elektromehaaniline seade, mis muundab võlli pöördenurga (asendi ehk positsiooni) või selle muutused koodiks.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Pöördkooder · Näe rohkem »
Planeetide kaitse
Ettevalmistused Vikingi maanduri kuumutamiseks et see steriliseerida Planeetide kaitse on planeetidevahelistel missioonidel kasutatav põhimõte, mille kohaselt üritatakse vältida teiste taevakehade ja Maa saastamist teistelt taevakehadelt pärit organismidega.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Planeetide kaitse · Näe rohkem »
Plutoonium
Plutoonium (keemiline sümbol Pu) on keemiline element järjenumbriga 94.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Plutoonium · Näe rohkem »
Poollainedipool
Poollainedipool ehk poollainevibraator on dipoolkiirgur, mille elektriline pikkus võrdub poole lainepikkusega (λ/2) ja mille kaks poolust (kreeka k di- kaks + polus poolus) moodustuvad kiirguri keskel olevas katkestuskohas.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Poollainedipool · Näe rohkem »
Raadiolained
Raadiolainete tehnilise kasutamise näide signaalide ülekandmiseks amplituudmodulatsiooniga (AM) ja sagedusmodulatsiooniga (FM) Raadiolained on elektromagnetkiirgus lainepikkusega 1 mm kuni 10 km.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Raadiolained · Näe rohkem »
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Radioaktiivsus · Näe rohkem »
Radioisotoopgeneraator
Radioisotoopgeneraator ehk RTG on generaator, mis muudab radioaktiivse materjali lagunemisel tekkiva soojuse Seebecki efekti abil elektriks.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Radioisotoopgeneraator · Näe rohkem »
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Räni · Näe rohkem »
Süvakosmose sidevõrk
Süvakosmose sidevõrk (DSN) on NASA sidevõrk, mida kasutatakse sidepidamiseks süvakosmoses paiknevate NASA ja teiste agentuuride kosmoseaparaatidega.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Süvakosmose sidevõrk · Näe rohkem »
Shoemaker–Levy 9
Komposiitfoto 21 tükiks purunenud komeedist Shoemaker-Levy 9 Pruunid plekid Jupiteri pinnal on kokkupõrkest tekkinud armid Shoemaker–Levy 9 (ametlik tähistus D/1993 F2) oli komeet, mis purunes 1992.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Shoemaker–Levy 9 · Näe rohkem »
STS-34
STS-34 oli NASA Space Shuttle'i programmi missioon, mille sooritas kosmosesüstik Atlantis.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja STS-34 · Näe rohkem »
Tantaal
Tantaal (sümbol Ta) on keemiline element järjekorranumbriga 73.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Tantaal · Näe rohkem »
Termoelektriline efekt
Termoelektriline efekt on füüsikaline nähtus, mille korral temperatuuri muutus kutsub vooluahelas esile elektrivoolu või siis elektrivoolu muutus põhjustab temperatuurimuutuse.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Termoelektriline efekt · Näe rohkem »
Valgusdiood
Valgusdiood on pn-siirdega diood, mis muundab elektrienergiat nähtavaks valguseks, samuti optiliseks kiirguseks spektri infrapunases või ultravioletses osas.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Valgusdiood · Näe rohkem »
Vatt
Vatt (tähis W) on võimsuse, soojusvoo ehk soojusvõimsuse ja kiirgusvoo mõõtühik rahvusvahelise mõõtühikute süsteemis (SI).
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Vatt · Näe rohkem »
Veenus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Veenus · Näe rohkem »
Voyageri programm
Voyageri programm on Ameerika Ühendriikide kosmoseprogramm, mille raames saadeti Päikesesüsteemi uurima kaks kosmosesondi, Voyager 1 ja Voyager 2.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja Voyageri programm · Näe rohkem »
243 Ida
243 Ida on läbimõõdult 59,8x25,4x18,6 kilomeetri suurune asteroid, mis tiirleb Marsi ja Jupiteri vahel.
Uus!!: Galileo (kosmosesond) ja 243 Ida · Näe rohkem »