Geen ja Inimese Genoomi Projekt

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Geen ja Inimese Genoomi Projekt

Geen vs. Inimese Genoomi Projekt

aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel. Inimese Genoomi Projekti logo Inimese Genoomi Projekt (HGP, inglise keeles Human Genome Project) oli rahvusvaheline uurimisprojekt, mida koordineeris Inimese Genoomi Organisatsioon (HUGO, inglise keeles Human Genome Organisation).

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

DNA ja Geen · DNA ja Inimese Genoomi Projekt · Näe rohkem »

Duplikatsioon

Duplikatsioon on mutatsioon, mille korral osa geneetilisest materjalist (geen, kromosoom või mõni nende osa) kahekordistub.

Duplikatsioon ja Geen · Duplikatsioon ja Inimese Genoomi Projekt · Näe rohkem »

Ekson

Ekson (ingl exon, lühend terminist "ekspresseeruv regioon") on eukarüootse geeni DNA lõik, mis jääb selle geeni põhjal loodud pre-mRNA protsessimise järel küpse mRNA koosseisu.

Ekson ja Geen · Ekson ja Inimese Genoomi Projekt · Näe rohkem »

Geeniekspressioon

Geneetilise info avaldumise lihtsustatud skeem ehk kuidas päriliku teabe (DNA) põhjal tekib RNA ning selle põhjal omakorda valgud, mis ehitavad rakke üles ja hoiavad neid töös. Geeniekspressioon ehk geeni avaldumine on protsess, mille käigus organismi geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna.

Geen ja Geeniekspressioon · Geeniekspressioon ja Inimese Genoomi Projekt · Näe rohkem »

Geenitehnoloogia

Geenitehnoloogia ehk tehnogeneetika ehk insenergeneetika ehk geenimanipulatsioon on geneetika haru, kus kasutatakse organismide genoomi muutmiseks biotehnoloogia vahendeid.

Geen ja Geenitehnoloogia · Geenitehnoloogia ja Inimese Genoomi Projekt · Näe rohkem »

Genoom

Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.

Geen ja Genoom · Genoom ja Inimese Genoomi Projekt · Näe rohkem »

Haploidsus

Haploidsus (kr. keelest haplos üksik ja eidos kuju; inglise haploidy) indiviidi (raku) kromosoomistiku poolkordsus, liigi haplofaasile omase (gameetse) kromosoomistiku olemasolu.

Geen ja Haploidsus · Haploidsus ja Inimese Genoomi Projekt · Näe rohkem »

Kromosoom

Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).

Geen ja Kromosoom · Inimese Genoomi Projekt ja Kromosoom · Näe rohkem »

Mittekodeeriv DNA

Genoomikas ja sellega seotud distsipliinides mõistetakse mittekodeeriva DNA all organismi DNA-järjestusi, mis ei kodeeri valke.

Geen ja Mittekodeeriv DNA · Inimese Genoomi Projekt ja Mittekodeeriv DNA · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Geen ja Molekul · Inimese Genoomi Projekt ja Molekul · Näe rohkem »

Nukleotiidid

Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.

Geen ja Nukleotiidid · Inimese Genoomi Projekt ja Nukleotiidid · Näe rohkem »

RNA

Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.

Geen ja RNA · Inimese Genoomi Projekt ja RNA · Näe rohkem »