Sarnasusi Geen ja Nukleiinhapped
Geen ja Nukleiinhapped on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Adeniin, Desoksüriboos, DNA, Geeniekspressioon, Guaniin, Lämmastikalused, Nukleotiidid, Rakutuum, Riboos, RNA, Tümiin, Tsütosiin, Uratsiil.
Adeniin
Adeniini valem Adeniini molekuli skeem Adeniin ehk 6-aminopuriin on lämmastikalus (puriinalus), üks neljast tähtsamast nukleiinalusest nii DNA kui ka RNA koosseisus.
Adeniin ja Geen · Adeniin ja Nukleiinhapped ·
Desoksüriboos
2-desoksüriboos Desoksüriboos (vanem nimetus ka tüminoos) on pentooside hulka kuuluv süsivesik (monosahhariid).
Desoksüriboos ja Geen · Desoksüriboos ja Nukleiinhapped ·
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
DNA ja Geen · DNA ja Nukleiinhapped ·
Geeniekspressioon
Geneetilise info avaldumise lihtsustatud skeem ehk kuidas päriliku teabe (DNA) põhjal tekib RNA ning selle põhjal omakorda valgud, mis ehitavad rakke üles ja hoiavad neid töös. Geeniekspressioon ehk geeni avaldumine on protsess, mille käigus organismi geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna.
Geen ja Geeniekspressioon · Geeniekspressioon ja Nukleiinhapped ·
Guaniin
Guaniini struktuurivalem G-C-aluspaari struktuurivalem Guaniin on lämmastikalus, mis kuulub puriini derivaatide hulka.
Geen ja Guaniin · Guaniin ja Nukleiinhapped ·
Lämmastikalused
Lämmastikalused DNA struktuuri osana. On näidatud vastavalt komplementaarsusprintsiibile moodustunud vesiniksidemed kahe DNA ahela koostisse kuuluvate lämmastikaluste vahel. Lämmastikalus on nukleotiidi koostisse kuuluv lämmastikurikas aromaatne fragment.
Geen ja Lämmastikalused · Lämmastikalused ja Nukleiinhapped ·
Nukleotiidid
Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.
Geen ja Nukleotiidid · Nukleiinhapped ja Nukleotiidid ·
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Geen ja Rakutuum · Nukleiinhapped ja Rakutuum ·
Riboos
Riboos (keemiline valem C5H10O5) on üks monosahhariidest (ehk lihtsuhkrutest), täpsemalt kuulub aldopentooside hulka.
Geen ja Riboos · Nukleiinhapped ja Riboos ·
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Geen ja RNA · Nukleiinhapped ja RNA ·
Tümiin
Tümiin (T, Thy) ehk 5-metüüluratsiil on üks neljast peamisest lämmastikalusest (teised kolm on adeniin, guaniin, tsütosiin), mis kuulub DNA koostisse.
Geen ja Tümiin · Nukleiinhapped ja Tümiin ·
Tsütosiin
Tsütosiin (C) on üks neljast peamisest lämmastikalusest (teised kolm: adeniin, guaniin, tümiin), mis kuulub DNA ja RNA koostisse.
Geen ja Tsütosiin · Nukleiinhapped ja Tsütosiin ·
Uratsiil
Uratsiil on biomolekul, mis on üks RNA neljast lämmastikalusest.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Geen ja Nukleiinhapped ühist
- Millised on sarnasused Geen ja Nukleiinhapped
Võrdlus Geen ja Nukleiinhapped
Geen on 71 suhted, samas Nukleiinhapped 25. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 13.54% = 13 / (71 + 25).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Geen ja Nukleiinhapped. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: