Sisukord
43 suhted: Adenoviirused, Alfaviirus, Aluspaar, Aminohapped, Bioloogiline lagunemine, Dendrimeer, DNA, DNA replikatsioon, Elektroporatsioon, Foolhape, G-valgud, Geen, Geeniteraapia, Geneetiline häire, Genoom, Glükoproteiinid, Hüdrofiilsus, Hüdrofoobsus, Hematopoeetiline tüvirakk, Immuunpuudulikkus, Informatsiooni-RNA, Kloneerimisvektor, Kollageen, Kromosoom, Leukeemia, Leukotsüüt, Lipiidid, Nanoosake, Nukleiinhapped, P53, Plasmiid, Polümeerid, Polüsahhariidid, Poolestusaeg, Promootor, Rakku sisenevad peptiidid, Retroviirused, RNA, Siirutaja, SiRNA, T-lümfotsüüdid, Transkriptsioon (geneetika), Vaktsiinia viirus.
Adenoviirused
Adenoviirused kuuluvad viiruste rühma Adenoviridae.
Vaata Geenivektor ja Adenoviirused
Alfaviirus
Alfaviirus (Alphavirus) on viiruste perekond sugukonnast Togaviridae (togaviirused).
Vaata Geenivektor ja Alfaviirus
Aluspaar
Adeniini ja tümiini aluspaar. Katkendjooned tähistavad vesiniksidemeid Aluspaar (inglise base pair, lühend: bp) on kaks omavahel vesiniksidemetega seotud nukleotiidi, mis esinevad vastastikustes komplementaarsetes DNA või RNA ahelates.
Vaata Geenivektor ja Aluspaar
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Vaata Geenivektor ja Aminohapped
Bioloogiline lagunemine
Bioloogiline lagunemine ehk biolagunemine ehk biodegradatsioon on orgaaniliste ainete muundumine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks (CO2, H2O, NH3) mikroorganismide toimel.
Vaata Geenivektor ja Bioloogiline lagunemine
Dendrimeer
Dendrimeerid on korrapärase hargnenud struktuuriga sfäärilised makromolekulid.
Vaata Geenivektor ja Dendrimeer
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Vaata Geenivektor ja DNA
DNA replikatsioon
DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli.
Vaata Geenivektor ja DNA replikatsioon
Elektroporatsioon
Elektroporatsioon on elektrijuhtivuse tõus raku plasmamembraanis, mille on tinginud väline elektriväli.
Vaata Geenivektor ja Elektroporatsioon
Foolhape
Foolhappe struktuurvalem Foolhape ehk M-vitamiin ehk B9-vitamiin ehk B10-vitamiin ehk B11-vitamiin ehk Bc-vitamiin ehk antianeemiline vitamiin on geneeriline nimetus erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete essentsiaalsete biomolekulide ja nende sünteetiliste derivaatide ja mikrotoitainete kohta.
Vaata Geenivektor ja Foolhape
G-valgud
G-valgu beeta-gamma kompleks. Beeta alaühik on sinine ja gamma alaühik punane Guanosiindifosfaat Guanosiintrifosfaat G-valgud ehk guaniininukleotiide siduvad valgud on valdavalt eukarüootsetel organismidel klassifitseeritud valkude perekond, mis tegeleb väljastpoolt rakku tulevate keemiliste signaalide ülekandega raku sisemusse.
Vaata Geenivektor ja G-valgud
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Vaata Geenivektor ja Geen
Geeniteraapia
Geeniteraapia seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske kahjustusega koe rakkudesse.
Vaata Geenivektor ja Geeniteraapia
Geneetiline häire
Geneetiline häire on haigus, mida põhjustavad muutused indiviidi DNA-s. Mutatsiooni tulemusena toimuvad muutused geeni moodustavas DNA järjestuses ning vastav geen ei suuda enam kodeerida normaalselt töötavat valku.
Vaata Geenivektor ja Geneetiline häire
Genoom
Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.
Vaata Geenivektor ja Genoom
Glükoproteiinid
Glükoproteiin on liitvalk ehk kompleksvalk, mis koosneb valgust ja polüsahhariidide ahelatest.
Vaata Geenivektor ja Glükoproteiinid
Hüdrofiilsus
Hüdrofiilsus ehk veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega.
Vaata Geenivektor ja Hüdrofiilsus
Hüdrofoobsus
Veetilga poolitamine superhüdrofoobse noaga Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega.
Vaata Geenivektor ja Hüdrofoobsus
Hematopoeetiline tüvirakk
Hematopoeetiline tüvirakk ehk vereloome tüvirakk on (ladina cellula haematopoietica praecursoria) paljudel selgroogsetel punase luuüdi hematopoeetiliste tüvirakkude niššides paiknev valdavalt multipotentne vereloomerakk, mis on paljude vererakkude ja kõikide immuunrakkude eellane.
Vaata Geenivektor ja Hematopoeetiline tüvirakk
Immuunpuudulikkus
Immuunpuudulikkus, ka immuunkompromiteritus, on seisund, mille puhul immuunsüsteemi võime võidelda nakkushaiguste ja vähi vastu on nõrgenenud või puudub täielikult.
Vaata Geenivektor ja Immuunpuudulikkus
Informatsiooni-RNA
Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.
Vaata Geenivektor ja Informatsiooni-RNA
Kloneerimisvektor
Joonis plasmiidsest vektorist pBluescript II KS Molekulaarbioloogias mõistetakse kloneerimisvektori all ümberkorraldatud DNA molekuli, mille abil saab biotehnoloogilistel eesmärkidel transportida võõraid DNA lõike rakku.
Vaata Geenivektor ja Kloneerimisvektor
Kollageen
Lamba sääreluust saadud kollageen Kollageen on naha, rasvkoe või muu sidekoe liimjas põhiaine, vees lahustumatu valk.
Vaata Geenivektor ja Kollageen
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Vaata Geenivektor ja Kromosoom
Leukeemia
Leukeemia on vere ja luuüdi vähk ehk rahvakeeli verevähk või valgeveresus.
Vaata Geenivektor ja Leukeemia
Leukotsüüt
Leukotsüüt ehk valgelible (ka immuunrakk; vere valgelible, ladina leucocytys; lüh WBC) on koondnimetus vere ja sidekoe granulotsüütide, lümfo- ja monotsüütidele ning mitmetele teistele rakkudele.
Vaata Geenivektor ja Leukotsüüt
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Vaata Geenivektor ja Lipiidid
Nanoosake
Skaneeriva elektronmikroskoobi pilt (d), millele vastab (b). Nanoosake ehk ultrapeen osake on füüsikaline osake mõõtmetega suurusjärgus 1–100 nanomeetrit.
Vaata Geenivektor ja Nanoosake
Nukleiinhapped
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid.
Vaata Geenivektor ja Nukleiinhapped
P53
Valk p53 p53 ehk valk p53 on paljudel loomadel homoloogilisena esinev aminohapete transkriptsioonifaktor ja kasvaja supressorvalk.
Vaata Geenivektor ja P53
Plasmiid
Bakter: 1. Kromosomaalne DNA, 2. Plasmiidid Plasmiidid on kromosoomivälised DNA molekulid, mis avastati Enterobacteriaceae sugukonda kuuluvatest bakteritest.
Vaata Geenivektor ja Plasmiid
Polümeerid
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.
Vaata Geenivektor ja Polümeerid
Polüsahhariidid
Tselluloosi struktuur Polüsahhariidid ehk polüoosid on rühm suure molekulmassiga süsivesikuid (sahhariide ehk suhkruid), mida saab vaadelda ühenditena, mis koosnevad glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidi molekulide jääkidest (eraldunud on H2O).
Vaata Geenivektor ja Polüsahhariidid
Poolestusaeg
Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.
Vaata Geenivektor ja Poolestusaeg
Promootor
Promootor on spetsiifiline DNA järjestus, millega seostub RNA polümeraas, alustades sealt transkriptsiooni.
Vaata Geenivektor ja Promootor
Rakku sisenevad peptiidid
Rakku sisenevad peptiidid (RSP-d; inglise keeles cell-penetrating peptides) on peptiidid, mis keskmiselt koosnevad 5–40 aminohappest ja on võimelised tungima rakku.
Vaata Geenivektor ja Rakku sisenevad peptiidid
Retroviirused
Retroviirused (Retroviridae) on viiruste sugukond, mille genoom koosneb kahest RNA molekulist ja mille genoomis kodeeritud revertaasi ehk pöördtranskriptaasi abil kopeerib viirus end DNA vormi ja suudab integraasi abil liituda peremeesorganismi pärilikkusainega.
Vaata Geenivektor ja Retroviirused
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Vaata Geenivektor ja RNA
Siirutaja
Siirutaja ehk vektor on haigusetekitajate edasiandja taimedele või loomadele (sh inimesele).
Vaata Geenivektor ja Siirutaja
SiRNA
RNA interferents looma rakus Väike interfereeriv ehk sekkuv RNA (siRNA), mida tuntakse ka nimetustega lühike interfereeruv RNA ja vaigistav RNA, on kaheahelaline RNA molekul, mille pikkuseks on 20–25 aluspaari.
Vaata Geenivektor ja SiRNA
T-lümfotsüüdid
skaneeriva elektronmikroskoobi all T-lümfotsüüdid ehk T-rakud (lymphocytus T) on imetajatel, sealhulgas inimesel, immuunvastuse andmises osalevate leukotsüütide rühm.
Vaata Geenivektor ja T-lümfotsüüdid
Transkriptsioon (geneetika)
Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.
Vaata Geenivektor ja Transkriptsioon (geneetika)
Vaktsiinia viirus
Vaktsiinia viirus (VACV või VV) on poksviiruste hulka kuuluv tsütoplasmas replitseeruv membraaniga viirus.
Vaata Geenivektor ja Vaktsiinia viirus
Tuntud ka kui Geenisiirdaja.