Sarnasusi Geneetika ja Viirused
Geneetika ja Viirused on 10 ühist asja (Unioonpeedia): Bakterid, Bakteriofaagid, DNA, Geen, Genoom, Kromosoom, Molekul, Rakk, RNA, Valgud.
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Bakterid ja Geneetika · Bakterid ja Viirused ·
Bakteriofaagid
T4) ehitus Bakteriofaagid ehk bakteriviirused ehk faagid on bakterite viirused.
Bakteriofaagid ja Geneetika · Bakteriofaagid ja Viirused ·
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
DNA ja Geneetika · DNA ja Viirused ·
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Geen ja Geneetika · Geen ja Viirused ·
Genoom
Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.
Geneetika ja Genoom · Genoom ja Viirused ·
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Geneetika ja Kromosoom · Kromosoom ja Viirused ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Geneetika ja Molekul · Molekul ja Viirused ·
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Geneetika ja Rakk · Rakk ja Viirused ·
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Geneetika ja RNA · RNA ja Viirused ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Geneetika ja Viirused ühist
- Millised on sarnasused Geneetika ja Viirused
Võrdlus Geneetika ja Viirused
Geneetika on 81 suhted, samas Viirused 81. Kuna neil ühist 10, Jaccard indeks on 6.17% = 10 / (81 + 81).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Geneetika ja Viirused. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: