81 suhted: Ahelreaktsioon (keemia), Ain Heinaru, Bakterid, Bakteriofaagid, Barbara McClintock, Bioloog, Bioloogia, Charles Darwin, Darvinism, DNA, Dogma, Edward Tatum, Eesti Inimesegeneetika Ühing, Eukarüootne rakk, Fenotüüp, Francis Crick, Geen, Geneetikute ja biokeemikute loend, Genoom, Genoomika, George Wells Beadle, Gregor Mendel, Harilik hernes, Homoloogiline rekombinatsioon, Howard Temin, James Watson, Jüri Kärner, Kaksikheeliks, Kromosoom, Liikide tekkimine, Mendeli seadused, Molekul, Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid, Mutatsioon, Organism, Perekond, Populatsioon, Populatsioonigeneetika, Rakk, Restriktaasid, Ristsiire, RNA, Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu, Tartu Ülikooli genoomika instituut, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut, Teadusharu, Thomas Morgan, Valgud, Viirused, 14. aprill, ..., 1859, 1865, 1872, 1891, 1900, 1903, 1905, 1906, 1910, 1913, 1918, 1923, 1927, 1928, 1931, 1941, 1944, 1950, 1952, 1953, 1956, 1961, 1964, 1970, 1977, 1983, 1989, 1995, 1996, 2001, 2003. Laienda indeks (31 rohkem) »
Ahelreaktsioon (keemia)
Keemiline ahelreaktsioon on protsess, mille elementaarreaktsioonide käigus tekivad ja pidevalt regenereeritakse väga aktiivsed osakesed (enamasti vabad radikaalid või ioonid).
Uus!!: Geneetika ja Ahelreaktsioon (keemia) · Näe rohkem »
Ain Heinaru
Ain Heinaru 2010. aastal Ain Heinaru (3. oktoober 1943 Tallinn – 30. aprill 2022) oli eesti geneetik.
Uus!!: Geneetika ja Ain Heinaru · Näe rohkem »
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Uus!!: Geneetika ja Bakterid · Näe rohkem »
Bakteriofaagid
T4) ehitus Bakteriofaagid ehk bakteriviirused ehk faagid on bakterite viirused.
Uus!!: Geneetika ja Bakteriofaagid · Näe rohkem »
Barbara McClintock
Barbara McClintock 1983. aastal Nobeli loengut pidamas Barbara McClintock (16. juuni 1902 – 2. september 1992) oli ameerika teadlane, üks tunnustatumaid tsütogeneetikuid maailmas, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Geneetika ja Barbara McClintock · Näe rohkem »
Bioloog
Bioloog on teadlane, kes tegeleb eluslooduse uurimise ehk bioloogiaga.
Uus!!: Geneetika ja Bioloog · Näe rohkem »
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Uus!!: Geneetika ja Bioloogia · Näe rohkem »
Charles Darwin
Charles Robert Darwin (12. veebruar 1809 – 19. aprill 1882) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste.
Uus!!: Geneetika ja Charles Darwin · Näe rohkem »
Darvinism
Darvinism on suund evolutsionismis, mis põhineb Charles Darwini evolutsiooniteoorial.
Uus!!: Geneetika ja Darvinism · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: Geneetika ja DNA · Näe rohkem »
Dogma
Dogma on religioonis väide, milles ei kahelda, mida usutakse.
Uus!!: Geneetika ja Dogma · Näe rohkem »
Edward Tatum
Edward Lawrie Tatum (14. detsember 1909 – 5. november 1975) oli Ameerika Ühendriikide geneetik.
Uus!!: Geneetika ja Edward Tatum · Näe rohkem »
Eesti Inimesegeneetika Ühing
Eesti Inimesegeneetika Ühing (akronüüm EIGÜ) on Eesti teadusorganisatsioon, mis ühendab inimese- ja meditsiinilise geneetika valdkonnas töötavaid teadlasi.
Uus!!: Geneetika ja Eesti Inimesegeneetika Ühing · Näe rohkem »
Eukarüootne rakk
Eukarüootne rakk ehk päristuumne rakk on üks kahest peamisest elusorganismidel esinevast rakutüübist (teine on prokarüootne rakk).
Uus!!: Geneetika ja Eukarüootne rakk · Näe rohkem »
Fenotüüp
Fenotüübi näitamine, kärbse silmavärvus sõltuvalt genotüübist. Legend: E (tähistab silma) ja ülaindeksid: b (musta), w (valget) Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, morfoloogiliste keemiliste, käitumislike, arenguliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.
Uus!!: Geneetika ja Fenotüüp · Näe rohkem »
Francis Crick
Francis Harry Compton Crick (8. juuni 1916 Weston Favell, Northamptonshire – 28. juuli 2004 San Diego, California) oli Briti molekulaarbioloog ja füüsik, üks DNA struktuuri kindlakstegijatest, kes pälvis koos James Watsoni ja Maurice Wilkinsiga 1962.
Uus!!: Geneetika ja Francis Crick · Näe rohkem »
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Uus!!: Geneetika ja Geen · Näe rohkem »
Geneetikute ja biokeemikute loend
Siin on loetletud geneetikuid ja biokeemikuid.
Uus!!: Geneetika ja Geneetikute ja biokeemikute loend · Näe rohkem »
Genoom
Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.
Uus!!: Geneetika ja Genoom · Näe rohkem »
Genoomika
Genoomika on multidistsiplinaarne teadusharu, mis uurib genoome.
Uus!!: Geneetika ja Genoomika · Näe rohkem »
George Wells Beadle
George Wells Beadle (22. oktoober 1903 – 9. juuni 1989) oli Ameerika Ühendriikide geneetik.
Uus!!: Geneetika ja George Wells Beadle · Näe rohkem »
Gregor Mendel
Gregor Mendel Gregor Johann Mendel (20. juuli 1822 Hynčice – 6. jaanuar 1884 Brno) oli Tšehhimaal elanud munk, keda sageli nimetatakse geneetika isaks.
Uus!!: Geneetika ja Gregor Mendel · Näe rohkem »
Harilik hernes
Harilik hernes (Pisum sativum) on liblikõieliste sugukonda herne perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.
Uus!!: Geneetika ja Harilik hernes · Näe rohkem »
Homoloogiline rekombinatsioon
Meioosis võib homoloogiline rekombinatsioon moodustada uusi geenide kombinatsioone kahest erinevast kromosoomist, pildil on kujutatud inimese esimest kromosoomi. Homoloogiline rekombinatsioon on protsess, kus kaks sarnast või identset DNA molekuli vahetavad nukleotiidseid järjestusi.
Uus!!: Geneetika ja Homoloogiline rekombinatsioon · Näe rohkem »
Howard Temin
Howard Martin Temin (10. detsember 1934 - 9. veebruar 1994) oli Ameerika Ühendriikide viroloog ja geneetik.
Uus!!: Geneetika ja Howard Temin · Näe rohkem »
James Watson
DNA kaksikheeliksikujuline struktuur James Dewey Watson (sündinud 6. aprillil 1928 Chicagos) on USA molekulaarbioloog ja geneetik, üks DNA struktuuri kindlakstegijatest.
Uus!!: Geneetika ja James Watson · Näe rohkem »
Jüri Kärner
Jüri Kärner (25. aprill 1940 Tallinn – 25. september 2010) oli eesti bioloog ja Tartu Ülikooli rektor.
Uus!!: Geneetika ja Jüri Kärner · Näe rohkem »
Kaksikheeliks
Kaksikhelikaalne trepp Vatikani muuseumis Kaksikheeliks ehk biheeliks on kahest kongruentsest heeliksist moodustunud struktuur, kus kahel heeliksil on ühine telg, kuid erinev faas telje suhtes.
Uus!!: Geneetika ja Kaksikheeliks · Näe rohkem »
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Uus!!: Geneetika ja Kromosoom · Näe rohkem »
Liikide tekkimine
Esmatrüki tiitelleht "Liikide tekkimine" (ingl "The Origin of Species") on briti loodusuurija Charles Darwini raamat, mis on üks bioloogia klassikalisi teoseid.
Uus!!: Geneetika ja Liikide tekkimine · Näe rohkem »
Mendeli seadused
Mendeli seadused ehk Mendeli reeglid ehk Mendeli pärandumisseadused ehk Mendeli pärilikkusseadused on organismide tunnuste pärandumise seadused geneetikas.
Uus!!: Geneetika ja Mendeli seadused · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Geneetika ja Molekul · Näe rohkem »
Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid
Molekulaarbioloogia ja geneetika mõistete loend koondab molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid.
Uus!!: Geneetika ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Näe rohkem »
Mutatsioon
Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.
Uus!!: Geneetika ja Mutatsioon · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Geneetika ja Organism · Näe rohkem »
Perekond
Perekond: isa, ema ja kolm last Perekonda on Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine.
Uus!!: Geneetika ja Perekond · Näe rohkem »
Populatsioon
Ökosüsteemi tasemed: isend-'''populatsioon'''-kooslus-ökosüsteem-bioom-biosfäär Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali.
Uus!!: Geneetika ja Populatsioon · Näe rohkem »
Populatsioonigeneetika
Populatsioonigeneetika on geneetika haru, mis uurib geenide ja nende alleelide sageduste jaotust ja muutumist populatsioonides nelja põhilise evolutsioonimehhanismi tagajärjel: looduslik valik, geenitriiv, geenisiire ja mutatsioon.
Uus!!: Geneetika ja Populatsioonigeneetika · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Geneetika ja Rakk · Näe rohkem »
Restriktaasid
Restriktaasid (sait-spetsiifilised endonukleaasid) on ensüümid, mis lõikavad DNA-ahelat kindlate nukleotiidsete järjestuste juurest.
Uus!!: Geneetika ja Restriktaasid · Näe rohkem »
Ristsiire
Ristsiire ehk krossingover (homoloogiline rekombinatsioon) on protsess, mille käigus toimub homoloogiliste kromosoomide põimumine, mille jooksul nad vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet.
Uus!!: Geneetika ja Ristsiire · Näe rohkem »
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Uus!!: Geneetika ja RNA · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu
Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu (kasutatud ka nimekujusid TÜ Eesti geenivaramu ja Eesti geenivaramu) on 2001.
Uus!!: Geneetika ja Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli genoomika instituut
Geenivaramu proovide kontroll 2017. aastal Tartu Ülikooli genoomika instituut on teadus- ja õppeasutus (instituut) Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonnas.
Uus!!: Geneetika ja Tartu Ülikooli genoomika instituut · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Molekulaar- ja rakubioloogia instituudi hoone Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut (ka TÜMRI, TÜ MRI, MRI) on Tartu Ülikooli instituut loodus- ja täppisteaduste valdkonnas.
Uus!!: Geneetika ja Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut · Näe rohkem »
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Uus!!: Geneetika ja Teadusharu · Näe rohkem »
Thomas Morgan
Thomas Hunt Morgan (25. september 1866 Lexington, Kentucky – 4. detsember 1945 Pasadena, California) oli ameerika geneetik, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Geneetika ja Thomas Morgan · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Geneetika ja Valgud · Näe rohkem »
Viirused
Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.
Uus!!: Geneetika ja Viirused · Näe rohkem »
14. aprill
14.
Uus!!: Geneetika ja 14. aprill · Näe rohkem »
1859
1859.
Uus!!: Geneetika ja 1859 · Näe rohkem »
1865
1865.
Uus!!: Geneetika ja 1865 · Näe rohkem »
1872
1872.
Uus!!: Geneetika ja 1872 · Näe rohkem »
1891
1891.
Uus!!: Geneetika ja 1891 · Näe rohkem »
1900
1900.
Uus!!: Geneetika ja 1900 · Näe rohkem »
1903
1903.
Uus!!: Geneetika ja 1903 · Näe rohkem »
1905
1905.
Uus!!: Geneetika ja 1905 · Näe rohkem »
1906
1906.
Uus!!: Geneetika ja 1906 · Näe rohkem »
1910
1910.
Uus!!: Geneetika ja 1910 · Näe rohkem »
1913
1913.
Uus!!: Geneetika ja 1913 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Geneetika ja 1918 · Näe rohkem »
1923
1923.
Uus!!: Geneetika ja 1923 · Näe rohkem »
1927
1927.
Uus!!: Geneetika ja 1927 · Näe rohkem »
1928
1928.
Uus!!: Geneetika ja 1928 · Näe rohkem »
1931
1931.
Uus!!: Geneetika ja 1931 · Näe rohkem »
1941
1941.
Uus!!: Geneetika ja 1941 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Geneetika ja 1944 · Näe rohkem »
1950
1950.
Uus!!: Geneetika ja 1950 · Näe rohkem »
1952
1952.
Uus!!: Geneetika ja 1952 · Näe rohkem »
1953
1953.
Uus!!: Geneetika ja 1953 · Näe rohkem »
1956
1956.
Uus!!: Geneetika ja 1956 · Näe rohkem »
1961
1961.
Uus!!: Geneetika ja 1961 · Näe rohkem »
1964
1964.
Uus!!: Geneetika ja 1964 · Näe rohkem »
1970
1970.
Uus!!: Geneetika ja 1970 · Näe rohkem »
1977
1977.
Uus!!: Geneetika ja 1977 · Näe rohkem »
1983
1983.
Uus!!: Geneetika ja 1983 · Näe rohkem »
1989
1989.
Uus!!: Geneetika ja 1989 · Näe rohkem »
1995
1995.
Uus!!: Geneetika ja 1995 · Näe rohkem »
1996
1996.
Uus!!: Geneetika ja 1996 · Näe rohkem »
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Uus!!: Geneetika ja 2001 · Näe rohkem »
2003
2003.
Uus!!: Geneetika ja 2003 · Näe rohkem »