Sarnasusi Geneetiline mitmekesisus ja Kohasus
Geneetiline mitmekesisus ja Kohasus on 9 ühist asja (Unioonpeedia): Alleel, Fenotüüp, Genotüüp, Heterosügootsus, Kohastumine, Looduslik valik, Lookus, Populatsioon, Töömesilane.
Alleel
Alleel (inglise allele) on geeniteisend, geeni esinemisvorm ehk üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid.
Alleel ja Geneetiline mitmekesisus · Alleel ja Kohasus ·
Fenotüüp
Fenotüübi näitamine, kärbse silmavärvus sõltuvalt genotüübist. Legend: E (tähistab silma) ja ülaindeksid: b (musta), w (valget) Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, morfoloogiliste keemiliste, käitumislike, arenguliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.
Fenotüüp ja Geneetiline mitmekesisus · Fenotüüp ja Kohasus ·
Genotüüp
retsessiivset geenivarianti (alleeli), mis määrab värvuse kui fenotüübilise tunnuse Genotüüp (inglise genotype) on indiviidi (või raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi.
Geneetiline mitmekesisus ja Genotüüp · Genotüüp ja Kohasus ·
Heterosügootsus
Heterosügootsus, kus on näidatud homoloogilisi kromosoome; A ja c tähendavad alleele Heterosügootsus on diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses (või mitmes vaatlusaluses lookuses) asuvad ühe geeni erinevad alleelid.
Geneetiline mitmekesisus ja Heterosügootsus · Heterosügootsus ja Kohasus ·
Kohastumine
Kohastumine (ehk evolutsiooniline adapteerumine) on organismirühmade pöördumatu otstarbekohane ümberkorraldumine, sealhulgas sobitumine uute elamistingimustega.
Geneetiline mitmekesisus ja Kohastumine · Kohastumine ja Kohasus ·
Looduslik valik
Looduslik valik (vahel tõlgitud ka: loomulik valik) on bioloogilise evolutsiooni tegur, mida kirjeldas põhilisena Charles Darwin, eristades seda kunstlikust valikust ja sugulisest valikust, ning mida neodarvinistlikus bioloogias peetakse ka liigitekke teguriks.
Geneetiline mitmekesisus ja Looduslik valik · Kohasus ja Looduslik valik ·
Lookus
Lookus (ladina sõnast locus 'koht') on klassikalises geneetikas kromosoomi piirkond, kus paikneb mingi geen.
Geneetiline mitmekesisus ja Lookus · Kohasus ja Lookus ·
Populatsioon
Ökosüsteemi tasemed: isend-'''populatsioon'''-kooslus-ökosüsteem-bioom-biosfäär Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali.
Geneetiline mitmekesisus ja Populatsioon · Kohasus ja Populatsioon ·
Töömesilane
Töömesilane on viljatu emasmesilane, kes teeb tarus kõik tööd.
Geneetiline mitmekesisus ja Töömesilane · Kohasus ja Töömesilane ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Geneetiline mitmekesisus ja Kohasus ühist
- Millised on sarnasused Geneetiline mitmekesisus ja Kohasus
Võrdlus Geneetiline mitmekesisus ja Kohasus
Geneetiline mitmekesisus on 45 suhted, samas Kohasus 60. Kuna neil ühist 9, Jaccard indeks on 8.57% = 9 / (45 + 60).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Geneetiline mitmekesisus ja Kohasus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: