Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Germaanlased ja Lääne-Rooma keisririik
Germaanlased ja Lääne-Rooma keisririik on 34 ühist asja (Unioonpeedia): Alarich I, Alemannid, Bütsants, Burgundid, Doonau, Frangid, Gallia, Gallia Aquitania, Gallia Belgica, Goodid, Hõim, Honorius, Hunnid, Idagoodid, Illüüria, Köln, Lääne-Rooma keisririik, Läänegoodid, Moseli jõgi, Pannoonia, Püreneed, Rein, Rooma keisririik, Rooma riik, Stilicho, Sueebid, Suur rahvasterändamine, Traakia, Vana-Rooma keisrite loend, Worms, ..., 2. sajand, 3. sajand, 3. sajand eKr, 4. sajand. Laienda indeks (4 rohkem) »
Alarich I
Alarichi mälestustahvel Walhallas, Regensburg Alarich I (ladina keeles Alaricus; umbes 370 – 410) oli läänegootide kuningas 395–410.
Alarich I ja Germaanlased · Alarich I ja Lääne-Rooma keisririik ·
Alemannid
Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.
Alemannid ja Germaanlased · Alemannid ja Lääne-Rooma keisririik ·
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Bütsants ja Germaanlased · Bütsants ja Lääne-Rooma keisririik ·
Burgundid
Rooma riik Hadrianuse ajal (valitses 117–138 pKr); näidatud '''Burgundiones''' germaanlaste paiknemine, kes tollal asustasid piirkonda ''Viadua'' (Odra) ja ''Visula'' (Wisła) jõe vahel Burgundid (ladina keeles Burgundiōnes; vanapõhja keeles Burgundar; vanainglise keeles Burgendas; kreeka keeles Βούργουνδοι) olid idagermaani hõim, mis võis rännata Mandri-Skandinaaviast Bornholmi saarele, mille vana nimekuju vanapõhja keeles oli Burgundarholmr (burgundide saar), ja sealt edasi Mandri-Euroopasse.
Burgundid ja Germaanlased · Burgundid ja Lääne-Rooma keisririik ·
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Doonau ja Germaanlased · Doonau ja Lääne-Rooma keisririik ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Frangid ja Germaanlased · Frangid ja Lääne-Rooma keisririik ·
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Gallia ja Germaanlased · Gallia ja Lääne-Rooma keisririik ·
Gallia Aquitania
Gallia Aquitania provints Rooma keisririigis, u aastal 125 pKr Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-38 pKr), Edela-Gallias keiserlik provints '''Gallia Aquitania''' (Akvitaania Prantsusmaal) Gallia Aquitania, ka Akvitaania või Akvitaania Gallia, oli Rooma keisririigi provints.
Gallia Aquitania ja Germaanlased · Gallia Aquitania ja Lääne-Rooma keisririik ·
Gallia Belgica
Kaart belgide asualaga Julius Caesari ajal Rooma Gallia kaart, Belgica oranži kontuuriga (''Droysens Allgemeiner historischer Handatlas'', 1886) Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-38 pKr), Gallia kirdeosas keiserlik provints '''Gallia Belgica''' (Belgia/Pikardia/Champagne) Gallia Belgica ("Belgide Gallia") oli Rooma keisririigi provints Rooma Gallia kirdeosas, kus täna on peamiselt Prantsusmaa, Belgia ja Luksemburg, koos osadega Hollandist ja Saksamaast.
Gallia Belgica ja Germaanlased · Gallia Belgica ja Lääne-Rooma keisririik ·
Goodid
Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.
Germaanlased ja Goodid · Goodid ja Lääne-Rooma keisririik ·
Hõim
Hõim on rahvast väiksem etniline üksus, mille liikmeid ühendavad keel, kultuur ja päritolu.
Germaanlased ja Hõim · Hõim ja Lääne-Rooma keisririik ·
Honorius
Honorius (Imperator Caesar Divi Theodosii Flavius Honorius Augustus, 384 –423) oli Lääne-Rooma keiser 395 – 423.
Germaanlased ja Honorius · Honorius ja Lääne-Rooma keisririik ·
Hunnid
Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Germaanlased ja Hunnid · Hunnid ja Lääne-Rooma keisririik ·
Idagoodid
Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.
Germaanlased ja Idagoodid · Idagoodid ja Lääne-Rooma keisririik ·
Illüüria
Illüüria oli antiikajal piirkond Aadria mere idarannikul Balkani poolsaarel ligikaudu tänapäeva Albaania, Horvaatia ja Bosnia ja Hertsegoviina aladel.
Germaanlased ja Illüüria · Illüüria ja Lääne-Rooma keisririik ·
Köln
Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.
Germaanlased ja Köln · Köln ja Lääne-Rooma keisririik ·
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Germaanlased ja Lääne-Rooma keisririik · Lääne-Rooma keisririik ja Lääne-Rooma keisririik ·
Läänegoodid
Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.
Germaanlased ja Läänegoodid · Lääne-Rooma keisririik ja Läänegoodid ·
Moseli jõgi
Mosel (saksa; prantsuse Moselle) on jõgi, mis voolab läbi Prantsusmaa, Luksemburgi ja Saksamaa.
Germaanlased ja Moseli jõgi · Lääne-Rooma keisririik ja Moseli jõgi ·
Pannoonia
Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.
Germaanlased ja Pannoonia · Lääne-Rooma keisririik ja Pannoonia ·
Püreneed
Püreneede topograafiline kaart Püreneed on mäestik Euroopas (täiendina on pärisnimi ainsuses: Pürenee mäestik).
Germaanlased ja Püreneed · Lääne-Rooma keisririik ja Püreneed ·
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Germaanlased ja Rein · Lääne-Rooma keisririik ja Rein ·
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Germaanlased ja Rooma keisririik · Lääne-Rooma keisririik ja Rooma keisririik ·
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Germaanlased ja Rooma riik · Lääne-Rooma keisririik ja Rooma riik ·
Stilicho
Stilicho (paremal) oma naise Serena ja poja Eucheriusega, u. 395. aasta. Monza katedraal. Flavius Stilicho (Stilico) (u. 359–408) oli Vana-Rooma armee väejuht (magister militum), kellest sai mõjukas Lääne-Rooma keisririik sõjaväelane.
Germaanlased ja Stilicho · Lääne-Rooma keisririik ja Stilicho ·
Sueebid
Oranž ala näitab sueebi hõimude asuala 1. sajandil eKr. Sueebid ehk sueevid (ladina suebi või suevi) oli germaani hõimude rühm.
Germaanlased ja Sueebid · Lääne-Rooma keisririik ja Sueebid ·
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Germaanlased ja Suur rahvasterändamine · Lääne-Rooma keisririik ja Suur rahvasterändamine ·
Traakia
Traakia tänapäevased piirid Bulgaarias, Kreekas ja Türgis Traakia (bulgaaria keeles Тракия (Trakiya), kreeka keeles Θράκη (Thráki), türgi keeles Trakya) on ajalooline ja geograafiline piirkond Kagu-Euroopas.
Germaanlased ja Traakia · Lääne-Rooma keisririik ja Traakia ·
Vana-Rooma keisrite loend
Kirjeldus ei ole.
Germaanlased ja Vana-Rooma keisrite loend · Lääne-Rooma keisririik ja Vana-Rooma keisrite loend ·
Worms
Worms on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal.
Germaanlased ja Worms · Lääne-Rooma keisririik ja Worms ·
2. sajand
2.
2. sajand ja Germaanlased · 2. sajand ja Lääne-Rooma keisririik ·
3. sajand
3.
3. sajand ja Germaanlased · 3. sajand ja Lääne-Rooma keisririik ·
3. sajand eKr
3.
3. sajand eKr ja Germaanlased · 3. sajand eKr ja Lääne-Rooma keisririik ·
4. sajand
4.
4. sajand ja Germaanlased · 4. sajand ja Lääne-Rooma keisririik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Germaanlased ja Lääne-Rooma keisririik ühist
- Millised on sarnasused Germaanlased ja Lääne-Rooma keisririik
Võrdlus Germaanlased ja Lääne-Rooma keisririik
Germaanlased on 111 suhted, samas Lääne-Rooma keisririik 157. Kuna neil ühist 34, Jaccard indeks on 12.69% = 34 / (111 + 157).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Germaanlased ja Lääne-Rooma keisririik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
