Sisukord
109 suhted: Aasia, Aemilianus, Alarich I, Alemannid, Anglid, Arheoloogiline kultuur, Arminius, Aurelianus, Austria, Bütsants, Burgundid, Chlodovech I, Decius, Dnestr, Doonau, Elbe, Euroopa, Frangi riik, Frangid, Friisid, Gallia, Gallia Aquitania, Gallia Belgica, Garonne, Germaani ihukaitsjad, Germaania, Germaanlaste jumalad, Goodid, Gooti sõda, Hõim, Heruskid, Honorius, Hunnid, Idagoodid, Idagootide kuningriik, Illüüria, Indoeurooplased, Itaalia kuningriik (keskaegne), Jüütimaa, Julius Caesar, Karl Suur, Karpaadid, Köln, Keldid, Kesk-Euroopa, Kimbrid, Kohort, Kreeka, Ladina keel, Langobardid, ... Laienda indeks (59 rohkem) »
- Indoeuroopa rahvad
Aasia
Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.
Vaata Germaanlased ja Aasia
Aemilianus
Aemilianus Aemilianus (Imperator Caesar Marcus Aemilius Aemilianus Augustus); sünninimi Marcus Aemilius Aemilianus; 207 või 213 Djerbas – oktoober 253) oli Vana-Rooma keiser augustist 253 kuni surmani. Tapeti. Kategooria:Vana-Rooma keisrid Kategooria:Surnud 253.
Vaata Germaanlased ja Aemilianus
Alarich I
Alarichi mälestustahvel Walhallas, Regensburg Alarich I (ladina keeles Alaricus; umbes 370 – 410) oli läänegootide kuningas 395–410.
Vaata Germaanlased ja Alarich I
Alemannid
Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.
Vaata Germaanlased ja Alemannid
Anglid
Rooma riigi kaart Hadrianuse ajal (valitses 117–138), mis näitab anglite (''Anglii'') tolleaegset kodumaad Jüütimaa poolsaarel tänapäeva Taanis Anglid (ladina Anglii) oli üks peamisi germaani rahvaid, kes asusid Britanniasse Rooma-järgsel perioodil.
Vaata Germaanlased ja Anglid
Arheoloogiline kultuur
Arheoloogiline kultuur on sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.
Vaata Germaanlased ja Arheoloogiline kultuur
Arminius
Arminius. Arminius (ladina k. Gaius Julius Arminius) (18/17 eKr – AD 21), tuntud ka kui Armin või Hermann, oli germaani hõimude juht, kes võitis Vana-Rooma armeed Teutoburgi metsa lahingus.
Vaata Germaanlased ja Arminius
Aurelianus
Lucius Domitius Aurelianus (Imperator Caesar Lucius Domitius Aurelianus Augustus); 9. september 214 – september 275) oli Vana-Rooma keiser septembrist 270 kuni surmani (valitses 5 aastat ja suri 61-aastaselt). Lucius Domitius Aurelianus Lisanimed: Germanicus maximus (271), Goticus maximus (272), Dacicus maximus (272), Parthicus (Persicus?) maximus (272), Arabicus maximus (272), Palmyrenicus maximus (272), Armeniacus (?), Adiabenicus (?), Carpicus maximus (273), Restitutor orbis (274).
Vaata Germaanlased ja Aurelianus
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Vaata Germaanlased ja Austria
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Vaata Germaanlased ja Bütsants
Burgundid
Rooma riik Hadrianuse ajal (valitses 117–138 pKr); näidatud '''Burgundiones''' germaanlaste paiknemine, kes tollal asustasid piirkonda ''Viadua'' (Odra) ja ''Visula'' (Wisła) jõe vahel Burgundid (ladina keeles Burgundiōnes; vanapõhja keeles Burgundar; vanainglise keeles Burgendas; kreeka keeles Βούργουνδοι) olid idagermaani hõim, mis võis rännata Mandri-Skandinaaviast Bornholmi saarele, mille vana nimekuju vanapõhja keeles oli Burgundarholmr (burgundide saar), ja sealt edasi Mandri-Euroopasse.
Vaata Germaanlased ja Burgundid
Chlodovech I
Chlodovech I kunstniku François-Louis Dejuinne (1786–1844) kujutluses Chlodovech, ka Clovis (u 466 – 27. november 511) oli saali frankide kuningas.
Vaata Germaanlased ja Chlodovech I
Decius
Decius (Imperator Caesar Caius Messius Quintus Traianus Decius Augustus; sünninimi Caius Messius Quintus Decius Valerianus; 195 – 1. juuli 251) oli Vana-Rooma keiser septembrist 249 kuni surmani.
Vaata Germaanlased ja Decius
Dnestr
Dnestr (rumeenia keeles Nistru, ukraina keeles Дністер) on jõgi Ukrainas ja Moldovas.
Vaata Germaanlased ja Dnestr
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Vaata Germaanlased ja Doonau
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Vaata Germaanlased ja Elbe
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Germaanlased ja Euroopa
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Vaata Germaanlased ja Frangi riik
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Vaata Germaanlased ja Frangid
Friisid
Friisid ehk friislased (endanimetus Friezen) on läänegermaani rahvas, kes praegu elab Kirde-Hollandis ja Loode-Saksamaal ning kes on minevikus asustanud väga suurt osa Põhjamere lõuna- ja idaranniku äärsetest aladest.
Vaata Germaanlased ja Friisid
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Vaata Germaanlased ja Gallia
Gallia Aquitania
Gallia Aquitania provints Rooma keisririigis, u aastal 125 pKr Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-38 pKr), Edela-Gallias keiserlik provints '''Gallia Aquitania''' (Akvitaania Prantsusmaal) Gallia Aquitania, ka Akvitaania või Akvitaania Gallia, oli Rooma keisririigi provints.
Vaata Germaanlased ja Gallia Aquitania
Gallia Belgica
Kaart belgide asualaga Julius Caesari ajal Rooma Gallia kaart, Belgica oranži kontuuriga (''Droysens Allgemeiner historischer Handatlas'', 1886) Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-38 pKr), Gallia kirdeosas keiserlik provints '''Gallia Belgica''' (Belgia/Pikardia/Champagne) Gallia Belgica ("Belgide Gallia") oli Rooma keisririigi provints Rooma Gallia kirdeosas, kus täna on peamiselt Prantsusmaa, Belgia ja Luksemburg, koos osadega Hollandist ja Saksamaast.
Vaata Germaanlased ja Gallia Belgica
Garonne
Garonne on jõgi Edela-Prantsusmaal.
Vaata Germaanlased ja Garonne
Germaani ihukaitsjad
Keiserlikud germaani ihukaitsjad (ladina: Germani corporis custodes või Germani corpore custodes, kirjanduses kasutatud ka numerus Batavorum või cohors Germanorum) Vana-Rooma Auliuste-Claudiuste dünastia (30 eKr – 68 pKr) keisrite isiklikud ihukaitsjad, kes pärinesid germaani suguharude (peamiselt bataavide) seast.
Vaata Germaanlased ja Germaani ihukaitsjad
Germaania
Rooma impeerium ja Magna Germania. Germaania on piirkond Reini ja Skandinaavia vahel, mis on saanud nime Rooma ajaloolase Tacituse kirjutatud kroonika järgi.
Vaata Germaanlased ja Germaania
Germaanlaste jumalad
Friia ees (Emil Doepler, 1905) Germaani muinasusundis ehk germaani hõimude põlisusundites esines palju jumalaid ja jumalannasid.
Vaata Germaanlased ja Germaanlaste jumalad
Goodid
Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.
Vaata Germaanlased ja Goodid
Gooti sõda
Gooti sõda Ida-Rooma riigi ja Idagootide kuningriigi vahel peeti aastatel 535–554 Itaalias, Dalmaatsias, Sardiinias, Sitsiilias ja Korsikal.
Vaata Germaanlased ja Gooti sõda
Hõim
Hõim on rahvast väiksem etniline üksus, mille liikmeid ühendavad keel, kultuur ja päritolu.
Vaata Germaanlased ja Hõim
Heruskid
Heruskid olid Weseri ja Elbe vahel 1 sajand eKr – 1 sajand pKr elanud germaani hõim.
Vaata Germaanlased ja Heruskid
Honorius
Honorius (Imperator Caesar Divi Theodosii Flavius Honorius Augustus, 384 –423) oli Lääne-Rooma keiser 395 – 423.
Vaata Germaanlased ja Honorius
Hunnid
Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Vaata Germaanlased ja Hunnid
Idagoodid
Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.
Vaata Germaanlased ja Idagoodid
Idagootide kuningriik
Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastastatel 493–553.
Vaata Germaanlased ja Idagootide kuningriik
Illüüria
Illüüria oli antiikajal piirkond Aadria mere idarannikul Balkani poolsaarel ligikaudu tänapäeva Albaania, Horvaatia ja Bosnia ja Hertsegoviina aladel.
Vaata Germaanlased ja Illüüria
Indoeurooplased
Indoeurooplased on indoeuroopa keeli kõnelevad rahvad ja hõimud tänapäeval ja minevikus.
Vaata Germaanlased ja Indoeurooplased
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Vaata Germaanlased ja Itaalia kuningriik (keskaegne)
Jüütimaa
Jüütimaa Jüütimaa ehk Jüüti poolsaar (taani keeles Jylland, saksa keeles Jytland, friisi keeles Jutlân, alamsaksa keeles Jötlann) on poolsaar, mis langeb enam-vähem kokku Taani mandriosaga.
Vaata Germaanlased ja Jüütimaa
Julius Caesar
Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr – 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik.
Vaata Germaanlased ja Julius Caesar
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Vaata Germaanlased ja Karl Suur
Karpaadid
Karpaadid Rohelisega on märgitud Lääne-Karpaadid, oranžiga Ida-Karpaadid, lillaga Transilvaania platoo, punasega Lääne-Transilvaania mäed ja sinisega Transilvaania Alpid Karpaadid on mäed Euroopas.
Vaata Germaanlased ja Karpaadid
Köln
Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.
Vaata Germaanlased ja Köln
Keldid
Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.
Vaata Germaanlased ja Keldid
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Vaata Germaanlased ja Kesk-Euroopa
Kimbrid
Kimbrite hõimu asukoht Jüüti poolsaarel ja nende naaberhõimud. Kimbrid (ladina keeles Cimbri) olid germaani hõim, kes elas Jüüti poolsaare põhjaosas.
Vaata Germaanlased ja Kimbrid
Kohort
Kohort (ladina cohors) oli Vanas-Roomas osa leegionist.
Vaata Germaanlased ja Kohort
Kreeka
Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.
Vaata Germaanlased ja Kreeka
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Germaanlased ja Ladina keel
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Vaata Germaanlased ja Langobardid
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Vaata Germaanlased ja Lääne-Euroopa
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Vaata Germaanlased ja Lääne-Rooma keisririik
Läänegoodid
Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.
Vaata Germaanlased ja Läänegoodid
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Germaanlased ja Läänemeri
Lõuna-Itaalia
Lõuna-Itaalia (Il Mezzogiorno – 'keskpäev') on traditsiooniline nimi Itaalia lõunapoolsele osale, mis hõlmab Apenniini poolsaare lõunaosa ning kaks suurt saart – Sitsiilia ja Sardiinia.
Vaata Germaanlased ja Lõuna-Itaalia
Lusitaania
Ibeeria, keiserlik provints ''Lusitaania'' (Portugal ja Extremadura) Lusitaania või Hispania Lusitana oli iidne Rooma provints paigas, kus nüüd on Portugal (Douro jõest lõunas) ja Lääne-Hispaania (praegune autonoomne piirkond Extremadura ja osa Salamanca provintsist).
Vaata Germaanlased ja Lusitaania
Main
Main on jõgi Euroopas Saksamaal.
Vaata Germaanlased ja Main
Marcus Aurelius
Marcus Aurelius (ladina keeles Imperator Caesar Divi Antonini Pii Divi Hadriani Marcus Aurelius Antoninus Augustus; sünninimi Marcus Annius Catilius Severus; 26. aprill 121 – 17. märts 180) oli Vana-Rooma keiser 7. märtsist 161 kuni surmani.
Vaata Germaanlased ja Marcus Aurelius
Möösia
Provintsid ''Moesia Inferior'' (paremal) ja ''Moesia Superior'' (vasakul) esile tõstetud ''Moesia Inferior'' (esile tõstetud) ''Moesia Superior'' (esile tõstetud) hilisantiikajal Olbia Möösia (ladina: Moesia, Mœsia, kreeka; Μοισία) oli antiikne piirkond ja hiljem Rooma provints, mis paiknes Balkanil Doonaust lõunas.
Vaata Germaanlased ja Möösia
Merovingid
Merovingid on 5.–8.
Vaata Germaanlased ja Merovingid
Moseli jõgi
Mosel (saksa; prantsuse Moselle) on jõgi, mis voolab läbi Prantsusmaa, Luksemburgi ja Saksamaa.
Vaata Germaanlased ja Moseli jõgi
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Vaata Germaanlased ja Must meri
Norralased
pisi Norralased (endanimetus nordmenn) on Skandinaavia poolsaare lääneosas elav põhjagermaani rahvas, Norra põhirahvus.
Vaata Germaanlased ja Norralased
Oder
Illustratsioon Kahe- (''Hordeum distichon'') ja kuuerealine oder (''Hordeum vulgare'' var. ''hexastichon'') Odrapõld Odrast ja kaerast valmistatud toidud Oder ehk harilik oder ehk kesv (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili.
Vaata Germaanlased ja Oder
Pannoonia
Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.
Vaata Germaanlased ja Pannoonia
Pavia
Pavia on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Pavia provintsi halduskeskus.
Vaata Germaanlased ja Pavia
Püreneed
Püreneede topograafiline kaart Püreneed on mäestik Euroopas (täiendina on pärisnimi ainsuses: Pürenee mäestik).
Vaata Germaanlased ja Püreneed
Po
Po asendikaart Po valgla Po keskjooksul Torinos Po (ladina keeles Padus või Eridanus) on Itaalia pikim jõgi.
Vaata Germaanlased ja Po
Poseidonios
Posidonius Poseidonios Apameiast (ka Poseidonios Rhodoselt; kreeka keeles Ποσειδώνιος, Poseidonios; u. 135 eKr, Apameia, Süüria – u. 51 eKr, Rhodos või Rooma) oli vanakreeka filosoof stoikute koolkonnast ning üks oma aja suuremaid erudiite Stoic, ühtlasi poliitik, astronoom, geograaf, ajaloolane ja õpetaja, kes sündis Süürias Apameas ning tegutses Rhodose saarel.
Vaata Germaanlased ja Poseidonios
Publius Quinctilius Varus
Publius Quinctilius Varus (46 eKr Cremona, Rooma Vabariik – 9 pKr Germaania) oli Rooma poliitik ja väejuht.
Vaata Germaanlased ja Publius Quinctilius Varus
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Vaata Germaanlased ja Rein
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Vaata Germaanlased ja Rooma keisririik
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Vaata Germaanlased ja Rooma riik
Rootslased
right Rootslased (endanimetus svenskar) on Skandinaavia poolsaare idaosas elav põhjagermaani rahvas, Rootsi põhirahvus.
Vaata Germaanlased ja Rootslased
Saksid
Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).
Vaata Germaanlased ja Saksid
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Vaata Germaanlased ja Skandinaavia
Speyer
Speyer on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal.
Vaata Germaanlased ja Speyer
Stilicho
Stilicho (paremal) oma naise Serena ja poja Eucheriusega, u. 395. aasta. Monza katedraal. Flavius Stilicho (Stilico) (u. 359–408) oli Vana-Rooma armee väejuht (magister militum), kellest sai mõjukas Lääne-Rooma keisririik sõjaväelane.
Vaata Germaanlased ja Stilicho
Strasbourg
Lycée int pontonniers Strasbourgis 2014. aastal Strasbourg on linn Kirde-Prantsusmaal, Grand Esti piirkonna ja Bas-Rhini departemangu keskus ja suurim asula (Prantsusmaa suuruselt seitsmes).
Vaata Germaanlased ja Strasbourg
Sueebid
Oranž ala näitab sueebi hõimude asuala 1. sajandil eKr. Sueebid ehk sueevid (ladina suebi või suevi) oli germaani hõimude rühm.
Vaata Germaanlased ja Sueebid
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Vaata Germaanlased ja Suur rahvasterändamine
Taanlased
Taanlased (endanimetus danskere) on põliselt Taanis ja vähesel määral Lõuna-Schleswigis elav põhjagermaani rahvas, Taani põhirahvus.
Vaata Germaanlased ja Taanlased
Tacitus
Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus või Gaius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120Antiigileksikon, 2. kd., lk. 206) oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.
Vaata Germaanlased ja Tacitus
Tüüringid
Rooma keisririigi ja tolleaegsete Euroopa põlisrahvaste kaart aastal 125, näidates tüüringite paiknemist tänapäeva Saksamaal. Tüüringid või toringid olid germaani hõim, kes ilmus umbes aastal 280, Suure rahvasterändamise lõpul Harzi mägedesse Kesk-Germaanias, piirkonda, mis kannab veelgi nende nime – Tüüringi.
Vaata Germaanlased ja Tüüringid
Teutoburgi mets
Teutoburgi mets (saksa Teutoburger Wald) on mäestik Saksamaal.
Vaata Germaanlased ja Teutoburgi mets
Teutoburgi metsa lahing
Teutoburgi metsa lahing, Vana-Rooma ajaloolaste poolt kirjeldatud kui "Varuse katastroof" (Clades Variana) ja tuntud ka kui Varuse lahing, toimus aastal 9 pKr Teutoburgi metsas, kui germaani hõimude ühisvägi hävitas varitsuslahingus väejuht Publius Quinctilius Varuse juhitud Rooma keisririigi kolm leegioni ja nende abiväeosad.
Vaata Germaanlased ja Teutoburgi metsa lahing
Tiberius
Tiberius Tiberius (Tiberius Caesar Divi Augusti Divi Iulii Augustus; sünninimi Tiberius Claudius Nero; 16. november 42 eKr – 16. märts 37) oli Rooma keisririigi keiser 19. augustist 14 pKr kuni surmani 37.
Vaata Germaanlased ja Tiberius
Traakia
Traakia tänapäevased piirid Bulgaarias, Kreekas ja Türgis Traakia (bulgaaria keeles Тракия (Trakiya), kreeka keeles Θράκη (Thráki), türgi keeles Trakya) on ajalooline ja geograafiline piirkond Kagu-Euroopas.
Vaata Germaanlased ja Traakia
Vandaalid
Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.
Vaata Germaanlased ja Vandaalid
Volga
Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.
Vaata Germaanlased ja Volga
Weser
Weseri hüdrograaf Weser Bad Oeynhauseni juures Weseri valgla 50px Weser on jõgi Loode-Saksamaal.
Vaata Germaanlased ja Weser
Wisła
Wisła Põhja-Poolas Grudziądzi juures Wisła jõgikond Wisła (ka: Visla; saksa Weichsel, inglise ja ladina Vistula, tšehhi Visla) on pikim ja suurim Poola jõgi.
Vaata Germaanlased ja Wisła
Worms
Worms on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal.
Vaata Germaanlased ja Worms
1. sajand
1.
Vaata Germaanlased ja 1. sajand
101 eKr
Aasta 101 eKr ehk ab urbe condita DCLIII (653).
Vaata Germaanlased ja 101 eKr
113 eKr
Aasta 113 eKr ehk ab urbe condita DCXLI (641).
Vaata Germaanlased ja 113 eKr
166
166.
Vaata Germaanlased ja 166
180
180.
Vaata Germaanlased ja 180
2. sajand
2.
Vaata Germaanlased ja 2. sajand
251
251.
Vaata Germaanlased ja 251
270
270.
Vaata Germaanlased ja 270
3. sajand
3.
Vaata Germaanlased ja 3. sajand
3. sajand eKr
3.
Vaata Germaanlased ja 3. sajand eKr
4. sajand
4.
Vaata Germaanlased ja 4. sajand
5. sajand
5.
Vaata Germaanlased ja 5. sajand
6. sajand
6.
Vaata Germaanlased ja 6. sajand
7. sajand
7.
Vaata Germaanlased ja 7. sajand
7. sajand eKr
7.
Vaata Germaanlased ja 7. sajand eKr
9
9.
Vaata Germaanlased ja 9
Vaata ka
Indoeuroopa rahvad
- Albaanlased
- Armeenlased
- Baltlased
- Germaanlased
- Illüürlased
- Itaalikud
- Kreeklased
- Slaavlased
- Traaklased
Tuntud ka kui Germaani hõimud, Germaani rahvad.