Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Gliia ja Neuron
Gliia ja Neuron on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Akson, Diferentseerumine, Dopamiin, Ektoderm, Närvisüsteem, Neurotransmitter, Peaaju, Schwanni rakud, Silm, Tüvirakk, Toitained, Võrkkest.
Akson
Akson ehk telgniit (vanemas kirjanduses ka neuriit; ladina keeles axon) on enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakkude (neuronite) suhteliselt pikk jätke.
Akson ja Gliia · Akson ja Neuron ·
Diferentseerumine
Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.
Diferentseerumine ja Gliia · Diferentseerumine ja Neuron ·
Dopamiin
Kattehoolamiinide biosüntees Dopamiin (lühend DA, vananenud nimetus dofamiin; dopaminum) on orgaaniline ühend, mis kuulub katehhoolamiinide perekonda biogeensete amiinide hulka.
Dopamiin ja Gliia · Dopamiin ja Neuron ·
Ektoderm
Ektoderm on embrüo varase arengu käigus moodustunud kolmest primaarsest lootelehest kõige välimine looteleht.
Ektoderm ja Gliia · Ektoderm ja Neuron ·
Närvisüsteem
access-date.
Gliia ja Närvisüsteem · Närvisüsteem ja Neuron ·
Neurotransmitter
Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine ehk ülekandeaine (ka aju kemikaal, ladina keeles neurotransmittor) on looduslikult kehasisene bioloogiliselt aktiivne keemiline aine, mis sünteesitakse neuronis vastavate ensüümide poolt ja mis vabastatuna vahendab närvirakkude vahelist keemilist neurotransmissiooni närvisüsteemis.
Gliia ja Neurotransmitter · Neuron ja Neurotransmitter ·
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Gliia ja Peaaju · Neuron ja Peaaju ·
Schwanni rakud
Schwanni rakud (ladina Gliocytus periphericus) on selgroogsetel loomadel piirdenärvide aksonit ümbritsevad ja närvikiudude müeliintupe moodustavad tugirakud.
Gliia ja Schwanni rakud · Neuron ja Schwanni rakud ·
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Gliia ja Silm · Neuron ja Silm ·
Tüvirakk
Tüvirakk (ld cellula praecursoria, mitm cellulae praecursoriae) on hulkraksete organismide erinevates kudedes leiduvate diferentseerumata paljunemisvõimeliste algrakkude tüüp.
Gliia ja Tüvirakk · Neuron ja Tüvirakk ·
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Gliia ja Toitained · Neuron ja Toitained ·
Võrkkest
Hispaania neurobioloogi Santiago Ramón y Cajali joonis "Imetajate võrkkesta struktuur", 1900 Võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on inimeste ja osade loomade silmamuna seinakihi kõige seesmine kiht.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Gliia ja Neuron ühist
- Millised on sarnasused Gliia ja Neuron
Võrdlus Gliia ja Neuron
Gliia on 28 suhted, samas Neuron 72. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 12.00% = 12 / (28 + 72).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Gliia ja Neuron. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
