Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Gottfried Wilhelm Leibniz ja Philosophy of Mathematics: An Introduction
Gottfried Wilhelm Leibniz ja Philosophy of Mathematics: An Introduction on 38 ühist asja (Unioonpeedia): Aeg, An Essay Concerning Human Understanding, Aristoteles, Bernhard Riemann, Bertrand Russell, David Hume, Empirism, Epistemoloogia, Füüsika (Aristoteles), Galileo Galilei, Geomeetria, George Berkeley, Gottlob Frege, Hing, Immanuel Kant, Isaac Newton, John Locke, Kaasasündinud ideed, Kurt Gödel, Kvaliteet, Lõpmatus, Liikumine, Loogika, Maitse, Matemaatika, Matemaatiline analüüs, Mälu, Otsustus, Platon, Ratsionalism, ..., René Descartes, Ruum, Suhe (filosoofia), Taju, Tõestus, Tõesus, Teadmine, Tervik. Laienda indeks (8 rohkem) »
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Aeg ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Aeg ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
An Essay Concerning Human Understanding
"An Essay Concerning Human Understanding" ("Essee inimmõistusest"; ka "Essee inimarust") on inglise filosoofi John Locke'i filosoofiaalane teos, mis ilmus aastal 1689 (kuigi trükitud aastaarvuks on 1690).
An Essay Concerning Human Understanding ja Gottfried Wilhelm Leibniz · An Essay Concerning Human Understanding ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Aristoteles ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Aristoteles ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Bernhard Riemann
Bernhard Riemann (1863) Georg Friedrich Bernhard Riemann (17. septembril 1826 Breselenz, Hannoveri kuningriik – 20. juuli 1866 Verbania, Itaalia kuningriik) oli saksa matemaatik, mitteeukleidilise geomeetria loojaid.
Bernhard Riemann ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Bernhard Riemann ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Bertrand Russell
Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia tutvustaja.
Bertrand Russell ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Bertrand Russell ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
David Hume
David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.
David Hume ja Gottfried Wilhelm Leibniz · David Hume ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Empirism
Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kogemuseelset teadmist (või kaasasündinud ideesid).
Empirism ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Empirism ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Epistemoloogia ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Epistemoloogia ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Füüsika (Aristoteles)
Aristotelese "Füüsika" esimene lehekülg Immanuel Bekkeri väljaandest (1837) "Füüsika" keskaegne käsikiri tõlkes ladina keelde; äärele on lisatud kreekakeelne algtekst "Füüsika" on üks Aristotelese peateoseid "Metafüüsika" ja "Nikomachose eetika" kõrval.
Füüsika (Aristoteles) ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Füüsika (Aristoteles) ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Galileo Galilei
Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa – 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor.
Galileo Galilei ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Galileo Galilei ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Geomeetria
Axel Helsted, "Geomeetria" Geomeetria (kaudlaen vanakreeka sõnast γεωμετρία, mille algne tähendus on 'maamõõtmine') on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega.
Geomeetria ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Geomeetria ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
George Berkeley
George Berkeley (1730) kunstnik John Smiberti maalil. George Berkeley (12. märts 1685 – 14. jaanuar 1753) oli angloiiri teoloog ja filosoof, anglikaani kiriku piiskop.
George Berkeley ja Gottfried Wilhelm Leibniz · George Berkeley ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Gottlob Frege
Frege (umbes 1879) Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar – 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks.
Gottfried Wilhelm Leibniz ja Gottlob Frege · Gottlob Frege ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Gottfried Wilhelm Leibniz ja Hing · Hing ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Gottfried Wilhelm Leibniz ja Immanuel Kant · Immanuel Kant ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Gottfried Wilhelm Leibniz ja Isaac Newton · Isaac Newton ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
John Locke
John Locke (29. august 1632 – 28. oktoober 1704) oli inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja.
Gottfried Wilhelm Leibniz ja John Locke · John Locke ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Kaasasündinud ideed
Gottfried Wilhelm Leibniz kaasasündinud idee pooldaja Kaasasündinud ideed on mõnede filosoofide kontseptsiooni järgi ideed, teadmised või uskumused, mis sünnivad koos mõistusega, mitte tajust ega kogemusest.
Gottfried Wilhelm Leibniz ja Kaasasündinud ideed · Kaasasündinud ideed ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Kurt Gödel
Kurt Gödel Kurt Friedrich Gödel (28. aprill 1906 Brno – 14. jaanuar 1978 Princeton) oli Austria-Ameerika loogik, matemaatik ja filosoof.
Gottfried Wilhelm Leibniz ja Kurt Gödel · Kurt Gödel ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Kvaliteet
Kvaliteet on mitmetähenduslik sõna.
Gottfried Wilhelm Leibniz ja Kvaliteet · Kvaliteet ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Lõpmatus
right Lõpmatus (sümbol \infty) on omadus, mis seisneb piiramatuses.
Gottfried Wilhelm Leibniz ja Lõpmatus · Lõpmatus ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Gottfried Wilhelm Leibniz ja Liikumine · Liikumine ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Gottfried Wilhelm Leibniz ja Loogika · Loogika ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Maitse
Maitse on ainete omadus, mis kutsub inimesel või loomal esile maitsmisaistingut.
Gottfried Wilhelm Leibniz ja Maitse · Maitse ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Gottfried Wilhelm Leibniz ja Matemaatika · Matemaatika ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Matemaatiline analüüs
Matemaatiline analüüs ehk analüüs on matemaatika haru, mis uurib funktsioone ja nende üldistusi piirväärtuse meetodil.
Gottfried Wilhelm Leibniz ja Matemaatiline analüüs · Matemaatiline analüüs ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Mälu
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi.
Gottfried Wilhelm Leibniz ja Mälu · Mälu ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Otsustus
Otsustus (inglise keeles judgment, saksa keeles Urteil) on loogikas mõtlemisvorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse, st tunnistatakse (mõttes) mingi propositsioon tõeseks või vääraks.
Gottfried Wilhelm Leibniz ja Otsustus · Otsustus ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ·
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Gottfried Wilhelm Leibniz ja Platon · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Platon ·
Ratsionalism
Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed.
Gottfried Wilhelm Leibniz ja Ratsionalism · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Ratsionalism ·
René Descartes
René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Gottfried Wilhelm Leibniz ja René Descartes · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja René Descartes ·
Ruum
Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.
Gottfried Wilhelm Leibniz ja Ruum · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Ruum ·
Suhe (filosoofia)
Suhe ehk relatsioon on filosoofias aktsidents, mis seob vähemalt kaht entiteeti.
Gottfried Wilhelm Leibniz ja Suhe (filosoofia) · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Suhe (filosoofia) ·
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Gottfried Wilhelm Leibniz ja Taju · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Taju ·
Tõestus
Tõestuse all mõeldakse matemaatikas, loogikas ja filosoofias kehtivat arutlust, mille eelduste tõesus on teada või kokku lepitud.
Gottfried Wilhelm Leibniz ja Tõestus · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Tõestus ·
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Gottfried Wilhelm Leibniz ja Tõesus · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Tõesus ·
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Gottfried Wilhelm Leibniz ja Teadmine · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Teadmine ·
Tervik
Tervik on entiteet, millel on osad.
Gottfried Wilhelm Leibniz ja Tervik · Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Tervik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Gottfried Wilhelm Leibniz ja Philosophy of Mathematics: An Introduction ühist
- Millised on sarnasused Gottfried Wilhelm Leibniz ja Philosophy of Mathematics: An Introduction
Võrdlus Gottfried Wilhelm Leibniz ja Philosophy of Mathematics: An Introduction
Gottfried Wilhelm Leibniz on 218 suhted, samas Philosophy of Mathematics: An Introduction 246. Kuna neil ühist 38, Jaccard indeks on 8.19% = 38 / (218 + 246).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Gottfried Wilhelm Leibniz ja Philosophy of Mathematics: An Introduction. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
