Sisukord
218 suhted: Aeg, Ajalugu, Akadeemia (ajakiri), Aleksei Kozlov (filosoof), Alfred North Whitehead, An Essay Concerning Human Understanding, Apertseptsioon, Aprioorsus, Aristoteles, Arutlus metafüüsikast, Asi, Astronoomia, Augustinus, Bakalaureus, Baruch Spinoza, Benoît Mandelbrot, Bernhard Riemann, Bertrand Russell, Bioloogia, Blaise Pascal, Carl Friedrich Gauss, Catholic Encyclopedia, Charles Sanders Peirce, Christiaan Huygens, Christian Wolff, David Hume, Deism, Demokritos, Diferentsiaal, Diferentsiaalarvutus, Diplomaatia, Dogma, Doktorikraad, Edmund Husserl, Eesti Raamat, Eetika, Elu, Embrüoloogia, Empirism, Eneseteadvus, Entelehhia, Epidemioloogia, Epistemoloogia, Ettemääratud harmoonia, Fatalism, Füüsika, Füüsika (Aristoteles), Filoloogia, Filosoofia, Filosoofia veebientsüklopeedia, ... Laienda indeks (168 rohkem) »
- Õigusfilosoofid
- Sündinud 1646
- Saksa filoloogid
- Surnud 1716
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Aeg
Ajalugu
Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Ajalugu
Akadeemia (ajakiri)
Akadeemia (alapealkirjaga Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus) on Tartus riigi toel ilmuv kultuuriajakiri, mille eesmärk on "vahendada eri teadusharude tänapäevast taset ja arengut".
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Akadeemia (ajakiri)
Aleksei Kozlov (filosoof)
Aleksei Kozlov Aleksei Aleksandrovitš Kozlov (20. veebruar (vkj. 8. veebruar) 1831 Moskva – 12. märts (vkj. 27. veebruar) 1901 Peterburi) oli vene filosoof.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Aleksei Kozlov (filosoof)
Alfred North Whitehead
Alfred North Whitehead. Alfred North Whitehead (15. veebruar 1861 – 30. detsember 1947) oli inglise matemaatik ja filosoof.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Alfred North Whitehead
An Essay Concerning Human Understanding
"An Essay Concerning Human Understanding" ("Essee inimmõistusest"; ka "Essee inimarust") on inglise filosoofi John Locke'i filosoofiaalane teos, mis ilmus aastal 1689 (kuigi trükitud aastaarvuks on 1690).
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja An Essay Concerning Human Understanding
Apertseptsioon
Apertseptsioon (inglise apperception) on inimese psüühika selline omadus, mille puhul tema tajumus (tajumine) objektidest ja nähtustest sõltub tema psüühilisest seisundist, eelneva(te)st kogemus(t)est jms.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Apertseptsioon
Aprioorsus
Aprioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavust sõltumatult kogemusest ("kogemuse-eelselt"), arutluse põhinevust aprioorsetel eeldustel, teadmise põhinevust aprioorsetel põhjenditel ja mõiste või kaemuse vormi omandatavust sõltumatult kogemusest.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Aprioorsus
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Aristoteles
Arutlus metafüüsikast
"Arutlus metafüüsikast" (Discours de métaphysique) on Gottfried Wilhelm Leibnizi prantsuskeelne teos 1686.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Arutlus metafüüsikast
Asi
Asi kõige üldisemas tähenduses on ükskõik mis ese (kaasa arvatud elusolend).
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Asi
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Astronoomia
Augustinus
Augustinus Hippost Augustinus Hippost Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia – 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Kiriku doktor.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Augustinus
Bakalaureus
Bakalaureus on akadeemiline kraad, mis saadakse kolmeaastase (mõnikord nelja-aastase) õppekava läbimisel kõrgkoolis.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Bakalaureus
Baruch Spinoza
Baruch või Benedict de Spinoza (24. november 1632 Amsterdam – 21. veebruar 1677 Haag) oli juudi päritolu Hollandi filosoof.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Baruch Spinoza
Benoît Mandelbrot
Benoît Mandelbrot (20. november 1924 Varssavi – 14. oktoober 2010 Cambridge) oli juudi päritolu prantsuse-ameerika matemaatik, fraktali leiutaja.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Benoît Mandelbrot
Bernhard Riemann
Bernhard Riemann (1863) Georg Friedrich Bernhard Riemann (17. septembril 1826 Breselenz, Hannoveri kuningriik – 20. juuli 1866 Verbania, Itaalia kuningriik) oli saksa matemaatik, mitteeukleidilise geomeetria loojaid.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Bernhard Riemann
Bertrand Russell
Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia tutvustaja.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Bertrand Russell
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Bioloogia
Blaise Pascal
Blaise Pascal (19. juuni 1623 Clermont-Ferrand, Auvergne'i provints, Prantsusmaa – 19. august 1662 Pariis) oli prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Blaise Pascal
Carl Friedrich Gauss
Johann Carl Friedrich Gauss (30. aprill 1777 Braunschweig – 23. veebruar 1855 Göttingen) oli saksa matemaatik, astronoom ja füüsik.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Carl Friedrich Gauss
Catholic Encyclopedia
Entsüklopeedia 1. köite kaas Catholic Encyclopedia on katoliikluse-alane entsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1907–1912 USA-s. Entsüklopeediat andis välja Robert Appleton Company ja see koosneb 15 köitest.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Catholic Encyclopedia
Charles Sanders Peirce
Charles Sanders Peirce umbes 1870 Charles Sanders Peirce (10. september 1839 Cambridge (Massachusetts) – 19. aprill 1914) oli USA filosoof ja mitmekülgne teadlane, polühistor, sealhulgas loogik ja matemaatik.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Charles Sanders Peirce
Christiaan Huygens
Christiaan Huygens (hollandikeelne hääldus) (14. aprill 1629 Haag – 8. juuli 1695 Haag) oli Madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Christiaan Huygens
Christian Wolff
Johann Georg Wille. Christian Wolffi portree Christian Wolff (hiljem Christian Freiherr von Wolff; 24. jaanuar 1679 Breslau – 9. aprill 1754) oli saksa filosoof, üks saksa valgustuse rajajaid Christian Thomasiuse kõrval.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Christian Wolff
David Hume
David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja David Hume
Deism
Deism on seisukoht, mille kohaselt Jumal on maailma loonud, kuid ei sekku selle toimimisse olevikus.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Deism
Demokritos
Henrik ter Brugghen "Democritus" Demokritos (kreeka: Δημόκριτος, mis tähendab "rahva valitud", elas umbes 460 eKr – umbes 370 eKr) oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismi esindaja.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Demokritos
Diferentsiaal
Funktsiooni y\!.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Diferentsiaal
Diferentsiaalarvutus
Diferentsiaalarvutus on üks matemaatilise analüüsi põhikomponente integraalarvutuse kõrval (et nad on omavahel tihedalt seotud, siis nimetatakse neid koos diferentsiaal- ja integraalarvutuseks).
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Diferentsiaalarvutus
Diplomaatia
Ger van Elk, ''Symmetry of Diplomacy'', 1975, Groninger Museum Diplomaatia on riike või rahvusvahelisi organisatsioone esindavate isikute (diplomaatide) vaheline suhtlemine.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Diplomaatia
Dogma
Dogma on religioonis väide, milles ei kahelda, mida usutakse.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Dogma
Doktorikraad
Doktorikraad on kõrgeim teaduskraad paljudes riikides, sealhulgas Eestis.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Doktorikraad
Edmund Husserl
Edmund Husserl (8. aprill 1859 Prossnitz (praegu Prostějov) – 26. aprill 1938 Freiburg) oli fenomenoloogilise filosoofia rajaja.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Edmund Husserl
Eesti Raamat
Eesti Raamat on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Eesti Raamat
Eetika
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Eetika
Elu
Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Elu
Embrüoloogia
Embrüoloogia (embryon ladina 'loode' ja logos 'õpetus') ehk arenemisõpetus ehk lootelugu on teadus loote arenemisest, mis algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sündimisega või väljumisega lootekestadest (roomajad ja linnud).
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Embrüoloogia
Empirism
Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kogemuseelset teadmist (või kaasasündinud ideesid).
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Empirism
Eneseteadvus
Eneseteadvuseks nimetatakse psühholoogias teadlikkust enese psüühikast ja kehast.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Eneseteadvus
Entelehhia
Entelehhia, eesti keelde vahel tõlgitud ka kui teokstehtus (kreeka keeles εντελέχεια, ladina transliteratsioonis entelechia) on mõiste Aristotelese filosoofias.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Entelehhia
Epidemioloogia
Epidemioloogia on teadusharu, mis uurib mingil piiritletud rühmal esinevate haiguste (ja teiste tervisega seotud nähtuste) esinemist ning neid nähtusi esilekutsunud mõjureid.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Epidemioloogia
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Epistemoloogia
Ettemääratud harmoonia
Ettemääratud harmoonia teooria (inglise pre-established harmony) on Gottfried Wilhelm Leibnitzi seisukoht, et keha ja vaim ei mõjuta teineteist, kuid nii kehalised kui ka vaimsed sündmused on jumala poolt ette määratud ning kooskõlastatud.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Ettemääratud harmoonia
Fatalism
Fatalism on usk saatuse kõikemääravasse jõusse ning see on omane paljudele usunditele ja idealistlikele filosoofilistele vooludele.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Fatalism
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Füüsika
Füüsika (Aristoteles)
Aristotelese "Füüsika" esimene lehekülg Immanuel Bekkeri väljaandest (1837) "Füüsika" keskaegne käsikiri tõlkes ladina keelde; äärele on lisatud kreekakeelne algtekst "Füüsika" on üks Aristotelese peateoseid "Metafüüsika" ja "Nikomachose eetika" kõrval.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Füüsika (Aristoteles)
Filoloogia
Filoloogia on humanitaarteadus, mis uurib keelt ja kirjandust.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Filoloogia
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Filosoofia
Filosoofia veebientsüklopeedia
Filosoofia veebientsüklopeedia (The Internet Encyclopedia of Philosophy) on 1995.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Filosoofia veebientsüklopeedia
Francisco Suárez
Francisco Suárez (5. jaanuar 1548 – 25. september 1617) oli hispaania jesuiidi preester, filosoof ja teoloog, üks olulisemaid skolastikuid.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Francisco Suárez
Friedrich Schiller
Friedrich Schiller Johann Christoph Friedrich von Schiller (10. november 1759 Württemberg – 9. mai 1805 Weimar) oli saksa luuletaja, filosoof, ajaloolane ja näitekirjanik.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Friedrich Schiller
Friedrich Wilhelm Joseph Schelling
pisi Friedrich Wilhelm Joseph Schelling (27. jaanuar 1775 – 20. august 1854), hiljem von Schelling, oli saksa filosoof.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Friedrich Wilhelm Joseph Schelling
Galileo Galilei
Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa – 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Galileo Galilei
Geoloogia
Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Geoloogia
Geomeetria
Axel Helsted, "Geomeetria" Geomeetria (kaudlaen vanakreeka sõnast γεωμετρία, mille algne tähendus on 'maamõõtmine') on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Geomeetria
Georg Wilhelm Friedrich Hegel
Hegel. 1831. aasta portree Georg Wilhelm Friedrich Hegel (27. august 1770 Stuttgart – 14. november 1831 Berliin) oli saksa filosoof.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel
George Berkeley
George Berkeley (1730) kunstnik John Smiberti maalil. George Berkeley (12. märts 1685 – 14. jaanuar 1753) oli angloiiri teoloog ja filosoof, anglikaani kiriku piiskop.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja George Berkeley
Gotthold Ephraim Lessing
Gotthold Ephraim Lessing (22. jaanuar 1729 Kamenz – 15. veebruar 1781 Braunschweig) oli saksa kirjanik, filosoof ja publitsist.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Gotthold Ephraim Lessing
Gottlob Frege
Frege (umbes 1879) Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar – 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Gottlob Frege
Hannover
Hannoveri uus raekoda Hannover Leine jõe ääres on Alam-Saksi liidumaa (Niedersachsen) pealinn ja suurim linn.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Hannover
Harjumus
Harjumus on tegevus, mis on korduva sooritamise (sh õppimise) teel muutunud automaatseks või tavapäraseks.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Harjumus
Harmoonia
Harmoonia on kokkusobivus, kokkukõla, nii ideede kui millegi muu loodu vahel.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Harmoonia
Heksameeter
Heksameeter on antiikkirjandusest pärinev värsimõõt.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Heksameeter
Hermann Lotze
Rudolf Hermann Lotze (21. mai 1817 Bautzen – 1. juuli 1881 Berliin) oli saksa filosoof, loogik, psühholoog ja semiootik.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Hermann Lotze
Hiina filosoofia
Konfutsius esitleb Laozile noorukest Buddhat Hiina filosoofia on filosoofia, mis on kirjutatud järgides hiina mõttele omaseid kultuuritraditsioone.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Hiina filosoofia
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Hing
Identsus
Identsus ehk samasus (keskaja ladina keele sõnast identitas, mis on tuletatud ladina sõnast idem 'sama', 'seesama') on filosoofias ja loogikas suhe, milles entiteet on iseendaga ja mitte ühegi teise entiteediga (arvuline identsus ehk numeeriline identsus).
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Identsus
Igor Narski
Igor Sergejevitš Narski (vene keeles: И́горь Серге́евич На́рский; 18. november 1920, Moršansk, Venemaa – 7. august 1993, Moskva, Venemaa) oli vene filosoof, filosoofia ajaloo spetsialist, silmapaistev nõukogude kultuuri tegelane.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Igor Narski
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Immanuel Kant
Infotehnoloogia
Infotehnoloogia ehk IT (inglise keeles information technology) on rakendusteadusharu, mis kasutab arvuteid või arvutisüsteeme informatsiooni kogumiseks, talletamiseks, töötlemiseks ja edastamiseks.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Infotehnoloogia
Inseneriteadused
Inseneriteadused ehk tehnikateadused (inglise engineering (inseneeria)) on distsipliinid, mis käsitlevad mingi tehnikavaldkonna teoreetilisi aluseid, uurimis-, arvutus- ja projekteerimismeetodeid ning materjalide, toodete, tehnikaseadmete ja tootmisprotsesside väljatöötamist ja uuendamist.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Inseneriteadused
Integraal
Määratud integraal funktsioonist ''f''(''x'') lõigul ''a'',''b'' on sinise ja kollase pinna pindalade vahe Integreerimine on koos oma pöördtehte diferentseerimisega üks matemaatilise analüüsi baasmõistetest.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Integraal
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Isaac Newton
Jena ülikool
Jena ülikooli logo Jena ülikool (ka Jena Friedrich Schilleri ülikool, saksa keeles Friedrich-Schiller-Universität Jena) on ülikool Saksamaal Tüüringi liidumaal Jenas.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Jena ülikool
Johann Friedrich Herbart
Johann Friedrich Herbart Johann Friedrich Herbart (4. mai 1776 Oldenburg – 14. august 1841 Göttingen) oli saksa filosoof, psühholoog ja pedagoogika kui akadeemilise distsipliini rajaja.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Johann Friedrich Herbart
Johannes Kepler
Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Johannes Kepler
John Locke
John Locke (29. august 1632 – 28. oktoober 1704) oli inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja John Locke
John Wallis
John Wallis John Wallis (23. november 1616 – 28. oktoober 1703) oli inglise vaimulik ja matemaatik.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja John Wallis
Joseph-Louis Lagrange
Joseph-Louis Lagrange (sünninimega Giuseppe Lodovico Lagrangia; 25. jaanuar 1736 Torino – 10. aprill 1813 Pariis) oli Itaalia valgustusajastu matemaatik ja astronoom.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Joseph-Louis Lagrange
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Jumal
Kaasasündinud ideed
Gottfried Wilhelm Leibniz kaasasündinud idee pooldaja Kaasasündinud ideed on mõnede filosoofide kontseptsiooni järgi ideed, teadmised või uskumused, mis sünnivad koos mõistusega, mitte tajust ega kogemusest.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Kaasasündinud ideed
Kannatus
Kannatus on ebameeldiv, piinav või valus emotsioon ja tundmus.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Kannatus
Karistus
Nõia põletamine Karistus, laste kasvatusest kuni kriminaalkaristusteni, on autoriteedi määratud kasvatus- ja mõjutusvahend mingi vastuvõetamatu teo eest.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Karistus
Kategooria (filosoofia)
Kategooriad filosoofias on kõige üldisemad põhimõisted, nagu ruum, aeg, reaalsus, eksistents, paratamatus, substants, omadus, vaim, mateeria, seisundid, faktid ja sündmused.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Kategooria (filosoofia)
Küllaldase aluse printsiip
Küllaldase aluse printsiip kõige lihtsamal kujul väidab, et miski ei saa toimuda ilma põhjuseta.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Küllaldase aluse printsiip
Keeleteadus
Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Keeleteadus
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Keha
Keskaja filosoofia
Keskaja filosoofia all mõistetakse tavaliselt katoliikliku Lääne-Euroopa keskaegset filosoofiat.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Keskaja filosoofia
Konfutsianism
Õpetlaste kooli üks kanoonilisi alustekste Liji Konfutsianism ehk žusue (hiina keeles 儒學; pinyin'is ''rúxué'' 'õpetlaste ehk haritlaste kool') on Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika-, poliitika- ja filosoofiasüsteem.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Konfutsianism
Kong Fuzi
Kong Fuzi. "Myths & Legends of China", E. T. C. Werner 1922 Kong Fuzi (Kǒng Fūzǐ, hiina 孔夫子 'õpetaja Kong', eesti keeles ka Konfutsius ja Kung Futse, ladina keeles Confucius) ehk Kongzi (hiina 孔子 'filosoof Kong') (551–479 eKr) oli Vana-Hiina poliitik ja filosoof.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Kong Fuzi
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Kristlus
Kriteerium
Kriteerium on eristamise või valiku tegemise alus.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Kriteerium
Kurt Gödel
Kurt Gödel Kurt Friedrich Gödel (28. aprill 1906 Brno – 14. jaanuar 1978 Princeton) oli Austria-Ameerika loogik, matemaatik ja filosoof.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Kurt Gödel
Kvaliteet
Kvaliteet on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Kvaliteet
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Ladina keel
Lääne filosoofia
Lääne filosoofiaks nimetatakse läänemaailmast, eelkõige Euroopast pärinevat filosoofiatraditsiooni, mis tavapärase käsitluse kohaselt sai alguse Antiik-Kreekas antiikfilosoofiana.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Lääne filosoofia
Lõpmatus
right Lõpmatus (sümbol \infty) on omadus, mis seisneb piiramatuses.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Lõpmatus
Leipzig
Leipzig (saksapäraselt) on linn Saksamaa idaosas Saksimaal.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Leipzig
Leipzigi Ülikool
Leipzigi Ülikool (Universität Leipzig) asub Saksamaal Leipzigis.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Leipzigi Ülikool
Leonhard Euler
Jakob Emanuel Handmanni portree Eulerist (1753) Johann Georg Bruckeri portree Leonhard Eulerist Euleri autogramm Leonhard Euler (15. aprill 1707 Basel – 18. september 1783 Peterburi) oli Šveitsi matemaatik ja füüsik, kes suure osa oma elust veetis Venemaal Peterburis ja Saksamaal Berliinis.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Leonhard Euler
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Liikumine
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Loodus
Loodusfilosoofia
Loodusfilosoofia (ladina keeles philosophia naturalis) on looduse ja füüsilise universumi filosoofilise uurimise viis, mis valitses enne moodsa teaduse arengut.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Loodusfilosoofia
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Loogika
Ludwig Feuerbach
Ludwig Feuerbach Ludwig Andreas Feuerbach (28. juuli 1804 Landshut – 13. september 1872 Rechenberg) oli saksa filosoof, kes mõjutas suuresti marksistliku materialismi ja religioonikriitika arengut.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Ludwig Feuerbach
Luule
Maude Goodman, "Luuletus" (1895) Luule ehk poeesia on värss- ehk seotud kõne, kirjanduse osa, mida sidumata kõnele ehk proosale vastandab teksti eriline liigendus, rütmil rajanev struktuur; sõna "poeesia" kasutatakse ka lüürika tähenduses.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Luule
Magistrikraad
Magistrikraad on akadeemiline kraad, mis omandatakse bakalaureusekraadi olemasolul ühe- kuni kolmeaastase õppekava läbimisel.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Magistrikraad
Maitse
Maitse on ainete omadus, mis kutsub inimesel või loomal esile maitsmisaistingut.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Maitse
Majandusteadus
Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (näiteks inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (näiteks hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Majandusteadus
Marcello Malpighi
Marcello Malpighi portree Marcello Malpighi (10. märts 1628 – 30. september 1694) oli itaalia arst ja loodusteadlane.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Marcello Malpighi
Martin Heidegger
Martin Heidegger (26. september 1889 Meßkirch – 26. mai 1976 Freiburg) oli saksa filosoof, üks 20. sajandi mõjukamaid filosoofe.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Martin Heidegger
Mateeria
Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Mateeria
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Matemaatika
Matemaatiline analüüs
Matemaatiline analüüs ehk analüüs on matemaatika haru, mis uurib funktsioone ja nende üldistusi piirväärtuse meetodil.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Matemaatiline analüüs
Mälu
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Mälu
Meditatsioonid esimesest filosoofiast
"Meditatsioonid esimesest filosoofiast" ehk "Metafüüsilised meditatsioonid" (ladinakeelne pealkiri "Meditationes de prima philosophia") on René Descartesi filosoofiline teos, mis on üks kuulsamaid teoseid filosoofia ajaloos.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Meditatsioonid esimesest filosoofiast
Meditsiin
Arstid operatsioonisaalisMeditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Meditsiin
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Metafüüsika
Mihhail Lomonossov
Mihhail LomonossovMihhail Lomonossov (vene keeles Михаил Васильевич Ломоносов; 19. november 1711 – 15. aprill 1765) oli vene teadlane, entsüklopedist, polühistor, luuletaja ja ühiskonnategelane.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Mihhail Lomonossov
Mina
Mina (ise) on inimese subjektiivse eneseteadvuse fenomen, enesepeegeldus tema meeles.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Mina
Minevik
Minevik on aeg, mis eelneb olevikule, või kõik see, mis on ajas möödunud.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Minevik
Mitmekesisus
"Mitmekesisus" on mitmetähenduslik sõna: Ökoloogias võib mitmekesisus ehk diversiteet tähendada.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Mitmekesisus
Monaad
Monaadi (ladina keeles monas 'ühik', vanakreeka sõnast μονάς) all on filosoofias mõistetud mingit ühtset entiteeti.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Monaad
Monadoloogia
Lehekülg "Monadoloogia" käsikirjast "Monadoloogia" on Gottfried Wilhelm Leibnizi filosoofiline teos, mis ilmus prantsuse keeles 1714.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Monadoloogia
Muusikateooria
Muusikateooria on distsipliin, mis tegeleb muusika elementide ning muusika loomise, kirjapanemise, esitamise, tajumise ja analüüsimise erinevate aspektide uurimisega.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Muusikateooria
Nähtus
Nähtus on konkreetne sündmus, omadus või protsess, mis väljendab reaalsuse väliskülgi ja esitab mingit olemuse avaldamise ja väljendamise kuju.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Nähtus
Nicolas Malebranche
Nicolas Malebranche Nicolas Malebranche (6. august 1638 Pariis – 13. oktoober 1715 Pariis) oli prantsuse filosoof, matemaatik ja füüsik, keda tuntakse tänapäeval eelkõige okasionalismi pooldajana – see on filosoofiline õpetus, mille kohaselt pole kehaliste ja vaimsete sündmuste vahel otseseid põhjuslikke seoseid, nendevahelise kooskõla loob Jumal kooskõlastab neid igakordse sekkumisega.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Nicolas Malebranche
Nikolai Losski
Nikolai Losski (u. 1900) Nikolai Losski (6. detsember (vkj. 24. november) 1870 Krāslava – 24. jaanuar 1965 Pariis) oli vene filosoof.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Nikolai Losski
Norbert Wiener
Norbert Wiener Norbert Wiener (26. november 1894 Columbia, Missouri – 18. märts 1964 Stockholm, Rootsi) oli USA matemaatik.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Norbert Wiener
Objektiivsus
Objektiivsus on erapooletu suhtumine, mis vastandub subjektiivsusele ehk erapoolikusele.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Objektiivsus
Okasionalism
Okasionalism (ld 'juhus', 'juhtum', 'ajend') on filosoofiline õpetus, mille tuntuim esindaja on prantsuse filosoof Nicolas Malebranche (1638–1715).
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Okasionalism
Olemine
Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Olemine
Olemus
Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Olemus
Olevik
Olevik on "nüüd" mineviku ja tuleviku vahel või kõik selles toimuv.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Olevik
Ontoloogia
Ontoloogia ehk olemisõpetus (kreeka sõnadest on 'olev' ja logos) on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega (entiteetide ehk olevate põhitüüpidega).
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Ontoloogia
Optimism
Optimism on positiivne ellusuhtumine, vaade, mille kohaselt maailm on positiivne paik.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Optimism
Otsustus
Otsustus (inglise keeles judgment, saksa keeles Urteil) on loogikas mõtlemisvorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse, st tunnistatakse (mõttes) mingi propositsioon tõeseks või vääraks.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Otsustus
Paleontoloogia
Trilobiidi kivistis Eestis, mille kogus Lembit Sarv Paleontoloogia on bioloogia ja geoloogia piirteadus, mis uurib taimede (paleobotaanika) ja loomade (paleozooloogia) jäänuseid (kivistisi) ning teeb nende põhjal kindlaks ammu elanud organismide kuju, ehituse, arengu, sugulussuhted ja eluviisid.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Paleontoloogia
Paratamatus
Paratamatus tuleneb nähtuste olemusest, seadusest ja korrast.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Paratamatus
Patt
Pieter Brueghel vanem. "Kõrkus" vaselõigete seeriast "Seitse surmapattu" (1558) Patt on religioosses tähenduses seadusest üleastumine või vastuhakk Jumalale.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Patt
Peeter Müürsepp
Peeter Müürsepp (21. märts 1918 Tartu – 3. november 1999 Keila) oli eesti mehaanikateadlane ja teadusajaloolane.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Peeter Müürsepp
Personalism
Sõna "personalism" on tuletatud sõnast personality – isiksus, millele on liidetud ideoloogiale viitav liides -ism.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Personalism
Philosophical Review
Philosophical Review on USA teadusajakiri, mis keskendub analüütilise filosoofia valdkonnale.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Philosophical Review
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Platon
Platonism
Platoni Akadeemia kunagine asupaik Ateenas, 2008. Platonism on mõni filosoofia suund, mis lähtub antiikfilosoof Platoni filosoofia tõlgendustest.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Platonism
Polühistor
Leonardo da Vinci autoportree. 1512. Sangviin, joonistus. Praegu asub Biblioteca Reales TorinosPolühistor (.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Polühistor
Poliitika
Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või gruppidevahelistes suhetes kehtivad reeglid.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Poliitika
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Prantsuse keel
Preisi Teaduste Akadeemia
Preisi Teaduste Akadeemia (saksa keeles Preußische Akademie der Wissenschaften; ka Berliini Teaduste Akadeemia, saksa keeles Berliner Akademie der Wissenschaften) on teaduste akadeemia Saksamaal Berliinis.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Preisi Teaduste Akadeemia
Professor
Professor (lühend prof) on allüksuse (nt õppetooli, kateedri, instituudi) juhataja ametikohaga kaasnev ametinimetus kõrgkoolis või teadusasutuses; see nimetus võib tähistada ka akadeemilise kraadi (teadusliku kraadi) omamist või sellega seotud tiitlit.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Professor
Psühholoogia
Psühholoogia on teadusharu, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse (või psüühikat) ehk vaimseid protsesse ja nendevahelisi seoseid.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Psühholoogia
Raamatukogu
Kose raamatukogu Pärnu Keskraamatukogu Raamatukogu (ka biblioteek) on traditsioonilises tähenduses raamatute kogu ja selle kogu hoidmise koht.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Raamatukogu
Ratsionalism
Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Ratsionalism
René Descartes
René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja René Descartes
Robert Merrihew Adams
Robert Merrihew Adams Robert Merrihew Adams (sündinud 8. septembril 1937 New Jersey osariigis Orange'is) on USA filosoof.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Robert Merrihew Adams
Ruum
Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Ruum
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Sakslased
Süü
Süü (juriidikas normatiivne süümõiste) on sotsiaal-eetiline etteheidetavus inimese käitumisele.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Süü
Sündmus
Sündmus on piiritletud tervikuna võetav protsess või toiming.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Sündmus
Sensualism
Sensualism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt kogu tunnetus tugineb aistingutele ning kujutab endast aistingute kombineerimist.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Sensualism
Sergei Askoldov
Sergei Askoldov Sergei Askoldov (Сергей Аскольдов, kodanikunimi Сергей Алексеевич Алексеев, 9. märts (vkj. 25. veebruar) 1871 Moskva — 23. mai 1945 Potsdam) oli vene filosoof.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Sergei Askoldov
Skolastika
Skolastika on keskaja filosoofias õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Skolastika
Sotsioloogia
Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Sotsioloogia
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia (Stanford Encyclopedia of Philosophy) on vaba veebientsüklopeedia filosoofia alal, mida toimetatakse Stanfordi Ülikooli poolt.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia
Subjektiivsus
Subjektiivsus on mõiste, mida negatiivse hinnanguna kasutatakse avalduste või tegevuste kohta, mis teostatakse juhusliku isiku (subjekti) poolt, kes ei hooli üldisest arvamusest ja tegutsemise aktsepteeritud kriteeriumitest.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Subjektiivsus
Substants
Substants on iseseisvalt olemasolev olev.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Substants
Suhe (filosoofia)
Suhe ehk relatsioon on filosoofias aktsidents, mis seob vähemalt kaht entiteeti.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Suhe (filosoofia)
Suuri mõtlejaid
"Suuri mõtlejaid" on Eesti raamatusari, mis sisaldab raamatuid maailma tähtsaimatest filosoofidest.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Suuri mõtlejaid
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Taju
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Tallinn
Tõestus
Tõestuse all mõeldakse matemaatikas, loogikas ja filosoofias kehtivat arutlust, mille eelduste tõesus on teada või kokku lepitud.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Tõestus
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Tõesus
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Teadmine
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Teadus
Tehnika
Tehnika (kreeka keeles τεχνικός, τέχνη tehnikós, téhne 'kunst, meisterlikkus, oskus') on tänapäeval üldmõiste masinate, seadmete, mehhanismide jms või tehniliste vahendite ja meetodite kogumi tähistamiseks.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Tehnika
Teism
Teism on usk transtsendentsesse Jumalasse, kes on maailma loonud ja juhib kõike selles toimuvat.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Teism
Teodiike
Teodiike on teoloogiline õpetus Jumala õiglusest, heldusest, armulisusest ja õigeksmõistust.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Teodiike
Tervik
Tervik on entiteet, millel on osad.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Tervik
Thomas Hobbes
pisi Thomas Hobbes (5. aprill 1588 – 4. detsember 1679) oli inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Thomas Hobbes
Toomas Kiho
A. H. Tammsaare Muuseumi 9. sügiskonverentsil 29. novembril 2013 Toomas Kiho (sündinud 17. jaanuaril 1963 Tartus) on eesti matemaatik ja ühiskonnategelane.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Toomas Kiho
Torm ja tung
Torm ja tung (Sturm und Drang) on saksa kirjanduses, muusikas ja vaimuelus 18.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Torm ja tung
Tulemus
Tulemus ehk resultaat (inglise keeles result) on üldiselt mistahes tegevuse, tegude järgnevuse või protsessi lõplik kvalitatiivne või kvantitatiivne tagajärg.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Tulemus
Tulevik
Tulevik on vaatleja poolt käesoleva hetkena tajutavale ajale (olevikule) järgnev aeg.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Tulevik
Tunnetus
Sõnal "tunnetus" on mitu lähedast tähendust.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Tunnetus
Uni
Uni on inimese põhivajadus Magav kobras Osmussaarel Uni on regulaarselt esinev muutus teadvuses, milles väheneb kontakt ümbritsevaga.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Uni
Uusaja filosoofia
Uusaja filosoofiaks nimetatakse õhtumaa filosoofia perioodi, mis algab esimeste loodusteaduse printsiipide sõnastamisega vastanduvalt keskaja skolastilisele filosoofiale ning lõppeb tänapäeva filosoofiaga.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Uusaja filosoofia
Vaba tahe
Vabaks tahteks ehk tahtevabaduseks nimetatakse filosoofias võimalikkust teha vabalt otsuseid (valikuid) oma eelseisvate toimingute ja tegude üle.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Vaba tahe
Vabadus
Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Vabadus
Valdar Parve
Valdar Parve (sündinud 6. septembril 1948 Tartus) on eesti filosoof.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Valdar Parve
Valgustusajastu
Valgustusajastu (prantsuse keeles siècle des lumières, saksa keeles Zeitalter der Aufklärung, inglise keeles age of enlightenment, vene keeles Просвещение) oli teadlikkusele keskendunud ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse vaadetesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama mõistust, mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Valgustusajastu
Veterinaaria
Koera põlveoperatsioon Eesti Maaülikooli loomakliinikus Veterinaaria (ladina keeles veterinaria) ehk loomaarstiteadus ehk veterinaarmeditsiin on teadus, mis uurib looma (välja arvatud inimese) organismi normaalset ja patoloogilist ehitust ja talitlust, haiguslikke seisundeid, ravi, diagnostikat.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Veterinaaria
Voltaire
Voltaire (sünninimi François-Marie Arouet; 21. november 1694 – 30. mai 1778) oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujusid.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Voltaire
Wilhelm Wundt
Wilhelm Maximilian Wundt (16. august 1832 – 31. august 1920) oli saksa füsioloog, filosoof ja psühholoog.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja Wilhelm Wundt
1. juuli
1.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja 1. juuli
14. november
14.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja 14. november
1646
1646.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja 1646
1662
1662.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja 1662
1663
1663.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja 1663
1664
1664.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja 1664
1665
1665.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja 1665
1666
1666.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja 1666
1697
1697.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja 1697
17. sajand
17.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja 17. sajand
1700
1700.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja 1700
1716
1716.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja 1716
1972
1972.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja 1972
1976
1976.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja 1976
1990
1990.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja 1990
1994
1994.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja 1994
2. detsember
2.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja 2. detsember
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja 2000
2004
2004.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja 2004
2009
2009.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja 2009
2012
2012.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja 2012
28. september
28.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja 28. september
7. veebruar
7.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja 7. veebruar
9. juuni
9.
Vaata Gottfried Wilhelm Leibniz ja 9. juuni
Vaata ka
Õigusfilosoofid
- Émile Durkheim
- Alexis de Tocqueville
- Aquino Thomas
- Aristoteles
- Bertrand Russell
- Carl Schmitt
- Denis Diderot
- Egidijus Kūris
- Francis Bacon
- Friedrich August von Hayek
- Georg Wilhelm Friedrich Hegel
- Giambattista Vico
- Gottfried Wilhelm Leibniz
- Guan Zhong
- Han Feizi
- Hannah Arendt
- Hugo Grotius
- Immanuel Kant
- Jacques Derrida
- Jeremy Bentham
- John Austin
- John Finnis
- John Locke
- Karl Jaspers
- Karl Marx
- Kong Fuzi
- María Elósegui
- Marcus Aurelius
- Margaret Gilbert
- Martin Luther
- Mengzi
- Michael Oakeshott
- Montesquieu
- Robert Alexy
- Samuel Pufendorf
- Susan Haack
- Thomas Hobbes
Sündinud 1646
- Gottfried Wilhelm Leibniz
- Jean Hardouin
- John Flamsteed
- Nils Stromberg
- Pierre Boisguillebert
- Pierre Poiret
- Reinhold Johann von Fersen
Saksa filoloogid
- Arthur Schopenhauer
- Athanasius Kircher
- Christian Adolph Klotz
- Cornelius Hasselblatt
- Erich Auerbach
- Franz Bopp
- Friedrich Eberhard Rambach
- Friedrich Leo
- Friedrich von Schlegel
- Georgius Agricola
- Gottfried Wilhelm Leibniz
- Hermann Sauppe
- Hermann Usener
- Jacob Grimm
- Johann Christoph Adelung
- Joseph Goebbels
- Karl Heinrich Leo Meyer
- Ludwig Preller
- Otto Jahn
- Otto von Böhtlingk
- Ulrich von Wilamowitz-Moellendorff
- Vennad Grimmid
- Victor Klemperer
Surnud 1716
- Akaba
- Gottfried Wilhelm Leibniz
- Johann Wilhelm (Pfalz)
- Joseph Sauveur
- Nils Bielke (1644–1716)
- Paolo Pagani
- Reinhold Johann von Fersen
- Roger Cotes
Tuntud ka kui Gottfried Leibnitz, Gottfried Leibniz, Gottfried Wilhelm Leibnitz, Gottfried Wilhelm Leipniz, Gottfried von Leibniz, Leibniz.
, Francisco Suárez, Friedrich Schiller, Friedrich Wilhelm Joseph Schelling, Galileo Galilei, Geoloogia, Geomeetria, Georg Wilhelm Friedrich Hegel, George Berkeley, Gotthold Ephraim Lessing, Gottlob Frege, Hannover, Harjumus, Harmoonia, Heksameeter, Hermann Lotze, Hiina filosoofia, Hing, Identsus, Igor Narski, Immanuel Kant, Infotehnoloogia, Inseneriteadused, Integraal, Isaac Newton, Jena ülikool, Johann Friedrich Herbart, Johannes Kepler, John Locke, John Wallis, Joseph-Louis Lagrange, Jumal, Kaasasündinud ideed, Kannatus, Karistus, Kategooria (filosoofia), Küllaldase aluse printsiip, Keeleteadus, Keha, Keskaja filosoofia, Konfutsianism, Kong Fuzi, Kristlus, Kriteerium, Kurt Gödel, Kvaliteet, Ladina keel, Lääne filosoofia, Lõpmatus, Leipzig, Leipzigi Ülikool, Leonhard Euler, Liikumine, Loodus, Loodusfilosoofia, Loogika, Ludwig Feuerbach, Luule, Magistrikraad, Maitse, Majandusteadus, Marcello Malpighi, Martin Heidegger, Mateeria, Matemaatika, Matemaatiline analüüs, Mälu, Meditatsioonid esimesest filosoofiast, Meditsiin, Metafüüsika, Mihhail Lomonossov, Mina, Minevik, Mitmekesisus, Monaad, Monadoloogia, Muusikateooria, Nähtus, Nicolas Malebranche, Nikolai Losski, Norbert Wiener, Objektiivsus, Okasionalism, Olemine, Olemus, Olevik, Ontoloogia, Optimism, Otsustus, Paleontoloogia, Paratamatus, Patt, Peeter Müürsepp, Personalism, Philosophical Review, Platon, Platonism, Polühistor, Poliitika, Prantsuse keel, Preisi Teaduste Akadeemia, Professor, Psühholoogia, Raamatukogu, Ratsionalism, René Descartes, Robert Merrihew Adams, Ruum, Sakslased, Süü, Sündmus, Sensualism, Sergei Askoldov, Skolastika, Sotsioloogia, Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia, Subjektiivsus, Substants, Suhe (filosoofia), Suuri mõtlejaid, Taju, Tallinn, Tõestus, Tõesus, Teadmine, Teadus, Tehnika, Teism, Teodiike, Tervik, Thomas Hobbes, Toomas Kiho, Torm ja tung, Tulemus, Tulevik, Tunnetus, Uni, Uusaja filosoofia, Vaba tahe, Vabadus, Valdar Parve, Valgustusajastu, Veterinaaria, Voltaire, Wilhelm Wundt, 1. juuli, 14. november, 1646, 1662, 1663, 1664, 1665, 1666, 1697, 17. sajand, 1700, 1716, 1972, 1976, 1990, 1994, 2. detsember, 2000, 2004, 2009, 2012, 28. september, 7. veebruar, 9. juuni.