Kiiremini kui brauser!
313 suhted: Aafrika, Abielu, Abt, Abtiss, Adeodatus I, Agapetus I, Allegooria, Altarimaal, Amalfi, Ambrosius, Andrea Mantegna, Andreas, Anglid, Anglikaani kirik, Annetamine, Antikristus, Apostel, Apostellik suktsessioon, Aprill, Arianism, Aristokraat, Arles, Armulaua sakrament, Askees, Augustinus, Autun, Šveits, Bütsants, Bütsantsi keisrite loend, Benedictus, Benediktlased, Bertha, Biograaf, Bonaventura, Bonifatius III, Bonifatius IV, Bonifatius VIII, Caeliuse küngas, Cagliari, Campania, Canterbury, Cesare Baronio, Dalmaatsia, Deemon, Deira, Diakon, Dogma, Donatism, Eksarh, Eksemptsioon, ..., Ekskommunikatsioon, Eksortsism, Elu, Encyclopædia Britannica, Episkopaalkirik, Epitaaf (kunst), Evangeelium, Felix III, Filosoof, Francisco de Zurbarán, Frangid, Fresko, Germaanlased, Graduaal, Gregoriuse koraal, Hadrianus, Halleluuja, Heebrea keel, Hieronymus, Hiliskeskaeg, Hing, Hispaania, Hospiits, Humanitaarabi, Iiobi raamat, Ikoon, Illüüria, Ingel, Inglismaa, Itaalia, Jaanuar, Jean Mabillon, Jeesus, Jeruusalemm, John Norman Davidson Kelly, Judaism, Jumal, Jurisdiktsioon, Jurist, Justinianus I, Justinus II, Jutlus, Juudid, Juuli, Juuni, Juust, Kalchedoni kirikukogu, Kanooniline õigus, Kardinal, Katk, Katoliku kirik, Kenti kuningriik, Keskaeg, Ketser, Ketserlus, Kevad, Kirik (pühakoda), Kirikudoktor, Kirikulaul, Klooster, Kodumaa, Kognitiivne psühholoogia, Kohtunik, Konstantinoopol, Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh, Koopia, Kreeka keel, Kristlus, Kuberner, Kuld, Langobardid, Lateraani palee, Laurentius, Lääne-India, Läänegoodid, Legaat, Leo I (paavst), Leping, Lesk, Liber Pontificalis, Liha, Linn, Litaania, Liturgia, Luuka evangeelium, Maal, Maarja Magdaleena, Mai, Maks, Malta, Mandaat, Manilus, Marseille, Mausoleum, Märter, Märts, Mõrv, Meditatsioon, Meieisapalve, Messina, Metropoliit, Mets, Misjon, Misjonär, Missa, Montanism, Moraal, Muna (toiduaine), Munk, Munklus, Muusik, Naatriumkloriid, Naine, Näljahäda, Nõid Siimon, Nestoriaanlus, Norman Cantor, Numiidia, Ordinatsioon, Orjus, Paast, Paavst, Pagan, Pallium, Palve, Patriarh, Patroon, Patt, Pattulangemine, Paulus, Päev, Püha Vaim, Pühak, Peetrus, Pelagius II, Perugia, Piibel, Piim, Piiskop, Piiskopkond, Poliitika, Prantsusmaa, Preester, Privileeg, Protsessioon, Psalm, Puhastustuli, Rahandus, Ravenna, Reliikvia, Retoorika, Riik, Rist, Ristija Johannes, Ristimine, Rooma, Rooma Peetri kirik, Sabat, Sabinianus, San Zeno katedraal, Santa Maria Maggiore basiilika, Sügis, Sünagoog, Sekretär, Senat, Sevilla, Siinai mägi, Silvia, Sinod, Siracusa, Sitsiilia, Skisma, Slaavlased, Soissons, Spoleto, Surnute ülestõusmine, Tädi, Teeba (Kreeka), Teoloog, Teoloogia, Tervis, Tevere, Tiaara, Tiitel, Toursi Gregorius, Tsölibaat, Tsiboorium (arhitektuur), Tuhk, Tuvi, Upāsaka, Usk, Usutunnistus, Vaimulik, Vatikan, Või, Vein, Verona, Vesi, Viimnepäev, Villa, 1. august, 12. märts, 1298, 1516, 1606, 1610, 1626, 1627, 1700, 1844, 1855, 1860, 1871, 1892, 1895, 1898, 1900, 1904, 1905, 1909, 1969, 1984, 1988, 1993, 1995, 1996, 1997, 2000, 2001, 2002, 2004, 2007, 2008, 23. november, 3. november, 3. september, 515, 540, 541, 542, 572, 574, 579, 581, 582, 585, 588, 589, 590, 591, 592, 593, 594, 595, 596, 599, 600, 601, 603, 604, 7. veebruar, 826, 948. Laienda indeks (263 rohkem) »
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Uus!!: Gregorius I ja Aafrika · Näe rohkem »
Abielu
Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikute vaheline kestev inimsuhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused.
Uus!!: Gregorius I ja Abielu · Näe rohkem »
Abt
Abt (aramea keeles abba 'isa') on roomakatoliku mungakloostri ülem; sellest tuleneb ka nunnakloostri ülema nimetus "abtiss".
Uus!!: Gregorius I ja Abt · Näe rohkem »
Abtiss
Nivellesi abtiss püha Gertrud. Flaami kunstniku maal umbes 1530. aastast. Gertrud hoiab käes abtissi regaali – saua Abtiss (ladina keeles abbatissa) on kristliku läänekiriku traditsioonis tavaliselt nunnakloostri ülem.
Uus!!: Gregorius I ja Abtiss · Näe rohkem »
Adeodatus I
Adeodatus I (ka Deusdedit I) oli paavst 615–618.
Uus!!: Gregorius I ja Adeodatus I · Näe rohkem »
Agapetus I
Agapetus I (ka Agapitus I) oli paavst 535–536.
Uus!!: Gregorius I ja Agapetus I · Näe rohkem »
Allegooria
Üks Euroopa kunsti tuntumatest allegooriatest on Albrecht Düreri "Melencolia I" (1514), mis kujutab melanhooliat ehk raskemeelsust Boriss Kustodijevi maal "Bolševik" (1920) on allegooria 1917. aastal Venemaal võimule tulnud bolševikest kui üle rahvamasside kõrguvast avangardist Allegooria (kreeka keeles allegorein 'rääkima piltlikult, ülekantud tähenduses') on abstraktse mõiste kujutamine kellegi või millegi konkreetsena, näiteks isikustamise ehk personifikatsiooni kaudu, samuti sellisel võttel põhinev kirjandus- või kunstiteos.
Uus!!: Gregorius I ja Allegooria · Näe rohkem »
Altarimaal
Uusgooti stiilis retaabel altarimaaliga "Kolgata" Otepää kirikus (2014) Altarimaal (ka altaripilt; inglise altarpiece) on altaripealmikul (retaabel) paiknev maaling, mis kujutab pühakuid ja piiblisüžeesid Kunstileksikon.
Uus!!: Gregorius I ja Altarimaal · Näe rohkem »
Amalfi
Vaade linnale merelt (juuni 2006) Amalfi on linn Itaalias Campanias, umbes 30 km Napolist lõunas.
Uus!!: Gregorius I ja Amalfi · Näe rohkem »
Ambrosius
Püha Ambrosius Francisco de Zurbaráni maalil Püha Ambrosius (umbes 338 – 4. aprill 397) oli Milano piiskop, keda peetakse neljanda sajandi kõige mõjukamaks vaimulikuks.
Uus!!: Gregorius I ja Ambrosius · Näe rohkem »
Andrea Mantegna
Leinav Maarja. Verona San Zeno kiriku altarimaali detail (1459) Andrea Mantegna (1431 – 13. september 1506) oli itaalia vararenessansi maalikunstnik ja graafik.
Uus!!: Gregorius I ja Andrea Mantegna · Näe rohkem »
Andreas
Püha Andreas Püha Andrease martüürium Andreas (õigeusu kirikus ka Andreas Esikutsutu või Andreas Esmakutsutu, kreeka keeles Πρωτόκλητος Prōtoklētos, kirikuslaavi keeles Андрей Первозванный Andrei Pervozvannõi; 1. sajandil Betsaidas – umbes aastal 60 Patrases) oli kristlik apostel, Peetruse vend ja Jeesus Kristuse esimesi jüngreid.
Uus!!: Gregorius I ja Andreas · Näe rohkem »
Anglid
Rooma riigi kaart Hadrianuse ajal (valitses 117–138), mis näitab anglite (''Anglii'') tolleaegset kodumaad Jüütimaa poolsaarel tänapäeva Taanis Anglid (ladina Anglii) oli üks peamisi germaani rahvaid, kes asusid Britanniasse Rooma-järgsel perioodil.
Uus!!: Gregorius I ja Anglid · Näe rohkem »
Anglikaani kirik
Anglikaani kirik on õpetuse laadilt protestantlik, hierarhiliselt struktuurilt ja jumalateenistuse korralt katoliiklik Suurbritannia riigikirik.
Uus!!: Gregorius I ja Anglikaani kirik · Näe rohkem »
Annetamine
Annetamine (sanskriti ja paali keeles dāna; tiibeti keeles sbyin pa; hiina keeles 布施 bushi; jaapani keeles fuse), ka heldus, almus või almuste andmine, (inglise keeles alms või almsgiving, vana-inglise keeles ælmesse, ælmes, hilisladina keeles eleemosyna, kreeka keeles eleēmosynē ("kaastunne, haletsus, annetus"), ka kinkimine või kingituse tegemine on millegi loovutamine või võimaldamine ilma vastutasuta või ilma tasu peale mõtlemata. Seda peetakse heakskiidetavaks ja vooruslikuks teguviisiks enamikus maailma religioonides ja piirkondades, sealhulgas hinduismis, judaismis, budismis, kristluses, islamis jm. Annetamine ei pea alati olema materiaalne. Panustatakse ka vabatahtliku tööga, loovutatakse oma aega, annetatakse privileege või eesõigusi, pakutakse võimalusi ja väljavaateid, jagatakse oskusi ja teadmisi, aidatakse ja juhendatakse, osutatakse tähelepanu ja hoolitsust, võimaldatakse kaitset jne. Annetamine ei pruugi olla 'heategevus' tänapäeva läänemaailmas kasutusel olevas mõttes."Jews do not practice charity, and the concept is virtually nonexistent in Jewish tradition. Instead of charity, the Jew gives tzedakah, which means 'righteousness' and 'justice.' When the Jew contributes his money, time and resources to the needy, he is not being benevolent, generous or 'charitable.' He is doing what is right and just." Annetamine on eelkõige austuse- ja tähelepanuavaldus. Seejuures on oluline jälgida, kas annetuse saaja tõepoolest ka vajab seda annetust, et mitte olla pealetükkiv ega teha valeotsuseid. Samas peetakse õigeks annetada, ilma et seda oleks küsitud. Annetada võib ka anonüümselt, tundmatuks jäädes. Annetamise tähtsust inimkonna ajaloos on raske üle hinnata. Peaaegu eranditult on kõik pühakojad, kloostrid, templid, katedraalid ja kirikud rajatud ja kasutuses vabatahtlike annetuste toel. Aga mitte ainult sakraalsed objektid. Väga suur hulk organisatsioone, teadusasutusi, ülikoole, ettevõtteid jmt on loodud ja püsivad üksnes annetuste toel, muuhulgas ka Wikimedia Foundation, mis haldab eestikeelset Vikipeediat. Annetamine on oluline eelkõige annetaja jaoks. Annetaja peaks olema tänulik.
Uus!!: Gregorius I ja Annetamine · Näe rohkem »
Antikristus
Antikristus tähistab Kristlikus eshatoloogias isikut, organisatsiooni, ametikohta, kogukonda või gruppi, kes viivad täide piiblis kuulutatud prohveteeringuid selle kohta, kes vastandab ennast Jeesus Kristusele ning võtab sisse koha tema asemel.
Uus!!: Gregorius I ja Antikristus · Näe rohkem »
Apostel
Apostel (vanakreeka keelest ἀπόστολος apostolos on aramea sõna שליח šaliah tõlge, mis lähtub verbist "(volitusega) läkitama") ja tähendab "isikut, kes on saadetud" – saadikut või esindajat.
Uus!!: Gregorius I ja Apostel · Näe rohkem »
Apostellik suktsessioon
Apostellik suktsessioon (ka apostlik suktsessioon, apostlik järjepidevus, apostellik järjepidevus, apostellik järgnevus) on kiriku õpetus, mille kohaselt on praeguse kristliku kiriku piiskopid apostlite järglased.
Uus!!: Gregorius I ja Apostellik suktsessioon · Näe rohkem »
Aprill
Aprill on Gregoriuse kalendris aasta neljas kuu.
Uus!!: Gregorius I ja Aprill · Näe rohkem »
Arianism
Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.
Uus!!: Gregorius I ja Arianism · Näe rohkem »
Aristokraat
Aristokraat on aristokraatiasse ehk ülemkihti kuuluv isik, kes pärineb enamasti aadlisoost.
Uus!!: Gregorius I ja Aristokraat · Näe rohkem »
Arles
Arles on linn Lõuna-Prantsusmaal Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonnas Bouches-du-Rhône'i departemangus.
Uus!!: Gregorius I ja Arles · Näe rohkem »
Armulaua sakrament
Püha õhtusöömaaeg" (1495–1498) Kose kiriku koduse armulaua komplekt 19. sajandist Armulaua sakrament ehk armulaud on kristlikes kirikutes (sealhulgas katoliku kirikus, õigeusu kirikus ja luterlikus kirikus) sakrament, mis põhineb Jeesuse sõnadel pühal õhtusöömaajal.
Uus!!: Gregorius I ja Armulaua sakrament · Näe rohkem »
Askees
Askees (vanakreeka keeles ἄσκησις áskēsis, 'harjutus, treening') ehk asketism on usuliste ja vaimsete eesmärkide, mõnikord ka üleloomulike võimete saavutamisega seotud eluviis.
Uus!!: Gregorius I ja Askees · Näe rohkem »
Augustinus
Augustinus Hippost Augustinus Hippost Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia – 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Kiriku doktor.
Uus!!: Gregorius I ja Augustinus · Näe rohkem »
Autun
Autun on asula Ida-Prantsusmaal Bourgogne-Franche-Comté piirkonnas Saône-et-Loire'i departemangus.
Uus!!: Gregorius I ja Autun · Näe rohkem »
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Gregorius I ja Šveits · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Gregorius I ja Bütsants · Näe rohkem »
Bütsantsi keisrite loend
Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.
Uus!!: Gregorius I ja Bütsantsi keisrite loend · Näe rohkem »
Benedictus
Püha Benedictus Nursiast.Detail Fra Angelico freskost.San Marco klooster, Firenze.Umbes 1437-1446 Püha Benedictus Nursiast (u 480 – 547) oli munkluse ja kloostrielu rajaja läänekristlikus maailmas, õigeusu kiriku ja katoliku kiriku pühak.
Uus!!: Gregorius I ja Benedictus · Näe rohkem »
Benediktlased
Benediktlased ehk benediktiinid (ametlik nimi Püha Benedictuse Ordu, ladina keeles Ordo Sancti Benedicti, lühend OSB) on katoliiklik mungaordu.
Uus!!: Gregorius I ja Benediktlased · Näe rohkem »
Bertha
Bertha on naisenimi.
Uus!!: Gregorius I ja Bertha · Näe rohkem »
Biograaf
Biograaf ehk eluloolane on inimene, kes kirjutab, jäädvustab, märgib või joonistab üles kellegi eluloo ehk biograafia.
Uus!!: Gregorius I ja Biograaf · Näe rohkem »
Bonaventura
Francisco de Zurbaráni maal Püha Bonaventura (1221 Bagnoregio – 15. juuli 1274 Lyon) oli frantsisklaste ordu kaheksas juht, keskaegne filosoof ja skolastiline teoloog, Aquino Thomase kaasaegne.
Uus!!: Gregorius I ja Bonaventura · Näe rohkem »
Bonifatius III
Bonifatius III (ka Bonifacius III; surnud 12. novembril 607) oli paavst 607.
Uus!!: Gregorius I ja Bonifatius III · Näe rohkem »
Bonifatius IV
Bonifatius IV (ka Bonifacius IV) oli paavst 608–615.
Uus!!: Gregorius I ja Bonifatius IV · Näe rohkem »
Bonifatius VIII
Bonifatius VIII, ka Bonifacius VIII (Benedetto Caetani või Benedetto Caetano; sündinud millalgi ajavahemikul 1230–1240, levinuima versiooni järgi 1235. aasta paiku – surnud 11. oktoobril 1303) oli aastatel 1294–1303 paavst.
Uus!!: Gregorius I ja Bonifatius VIII · Näe rohkem »
Caeliuse küngas
Caeliuse küngas lõunast vaadatuna Seitset küngast ja Serviuse müüri kujutav Rooma kaart Caeliuse küngas (ladina keeles Collis Caelius, itaalia keeles Celio) on üks Rooma seitsmest künkast.
Uus!!: Gregorius I ja Caeliuse küngas · Näe rohkem »
Cagliari
Cagliari on linn Itaalias Sardiinia saarel, Sardiinia maakonna halduskeskus.
Uus!!: Gregorius I ja Cagliari · Näe rohkem »
Campania
Campania on maakond Itaalias.
Uus!!: Gregorius I ja Campania · Näe rohkem »
Canterbury
Canterbury on linn Inglismaal Kenti krahvkonnas, City of Canterbury ringkonna keskus.
Uus!!: Gregorius I ja Canterbury · Näe rohkem »
Cesare Baronio
thumb Kardinal Cesare Baronio (Caesar Baronius, 31. oktoober 1538 – 30. juuni 1607) oli itaalia kirikuajaloolane.
Uus!!: Gregorius I ja Cesare Baronio · Näe rohkem »
Dalmaatsia
Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.
Uus!!: Gregorius I ja Dalmaatsia · Näe rohkem »
Deemon
Mihhail Vrubeli "Istuv deemon", inspireeritud Lermontovi luuletusest "Deemon" Rila kloostris Bulgaarias Deemon on folklooris, mütoloogias ja religioonis esinev üleloomulik olend.
Uus!!: Gregorius I ja Deemon · Näe rohkem »
Deira
Deira asukoht. Deira (vanainglise: Derenrice või Dere) oli kuningriik Põhja-Inglismaal, mis kujunes arvatavasti siis, kui anglitest sõdalased vallutasid 5.
Uus!!: Gregorius I ja Deira · Näe rohkem »
Diakon
Diakon on luterliku, õigeusu, nelipühi, katoliku kiriku ja vanade idakirikute abivaimulik.
Uus!!: Gregorius I ja Diakon · Näe rohkem »
Dogma
Dogma on religioonis väide, milles ei kahelda, mida usutakse.
Uus!!: Gregorius I ja Dogma · Näe rohkem »
Donatism
Donatism oli ristiusu kiriku lahkusk, mis sai nime 313 Kartaagos piiskopiks valitud berberi päritolu Donatus Magnuse ja Numiidia piiskopi Donatuse järgi.
Uus!!: Gregorius I ja Donatism · Näe rohkem »
Eksarh
Eksarh (kreeka keeles exarchos 'valitseja, asehaldur') on piiskop, kes valitseb suurt kirikuala (eksarhaati), mis reeglina asub väljaspool selle maa piire, kus paikneb patriarhaat.
Uus!!: Gregorius I ja Eksarh · Näe rohkem »
Eksemptsioon
Eksemptsioon (saksa keele eeskujul ka eksemtsioon) tähendab üldmõistena teatavatest üldistest koormistest või kohustustest vabastamist.
Uus!!: Gregorius I ja Eksemptsioon · Näe rohkem »
Ekskommunikatsioon
Friedrich II Ekskommunikatsioon on kirikust väljaheitmine (lahutamine kiriku osadusest).
Uus!!: Gregorius I ja Ekskommunikatsioon · Näe rohkem »
Eksortsism
Püha Franciscus Borgia viib läbi eksortsismi Eksortsism (kreeka keelest ἐξορκισμός exorkismós 'vandega köitmine') ehk kurjade vaimude väljaajamine on religioosne või vaimne tava, mille kohaselt deemonid või muud vaimud aetakse välja inimesest või piirkonnast, mida arvatakse olevat nende poolt hõivatud.
Uus!!: Gregorius I ja Eksortsism · Näe rohkem »
Elu
Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.
Uus!!: Gregorius I ja Elu · Näe rohkem »
Encyclopædia Britannica
thumb Encyclopædia Britannica on ingliskeelne üldentsüklopeedia, mille esmatrükk (3 köidet) ilmus aastatel 1768–1771 Suurbritannias Edinburghis.
Uus!!: Gregorius I ja Encyclopædia Britannica · Näe rohkem »
Episkopaalkirik
Episkopaalkirik ehk episkopaalne kirik on nimetus, mida kasutavad osana oma ametlikust nimest mitmed, peamiselt anglikaani ja metodisti taustaga kristlikud kirikud.
Uus!!: Gregorius I ja Episkopaalkirik · Näe rohkem »
Epitaaf (kunst)
Mustpeade vennaskonna epitaaf Tallinna Linnamuuseumis Epitaaf on surnu mälestuseks kirikuruumi, kiriku välisseinale või kiriku vahetusse lähedusse paigaldatud mälestustahvel, tavaliselt figuraalse kompositsiooniga.
Uus!!: Gregorius I ja Epitaaf (kunst) · Näe rohkem »
Evangeelium
Rylandsi raamatukogu papüüruse P52 esikülg, Johannese evangeelium, 2. saj pKr Evangeelium (kreeka keeles εὐαγγέλιον euangelion.
Uus!!: Gregorius I ja Evangeelium · Näe rohkem »
Felix III
Felix III oli paavst 483–492.
Uus!!: Gregorius I ja Felix III · Näe rohkem »
Filosoof
Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.
Uus!!: Gregorius I ja Filosoof · Näe rohkem »
Francisco de Zurbarán
Francisco de Zurbaráni monument Sevillas alt.
Uus!!: Gregorius I ja Francisco de Zurbarán · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Gregorius I ja Frangid · Näe rohkem »
Fresko
Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja -tehnika.
Uus!!: Gregorius I ja Fresko · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Gregorius I ja Germaanlased · Näe rohkem »
Graduaal
Dominiiklaste lauluraamat, 1530. Introitusele järgneb psalm ''Vias tuas, Domine'', sellele graduaal ''Universi qui te'', psalm uuesti Graduaal ''Oculi omnium in te sperant'' roomakatoliku kiriku lauluraamatus "Graduale triplex" Graduaal, ladina graduale (gradus – ’aste’), "astmelaul", on psalmilaul pärast esimest piiblilugemist.
Uus!!: Gregorius I ja Graduaal · Näe rohkem »
Gregoriuse koraal
Gregorius Suur dikteerib koraali, mida talle Püha Vaimu läbi – pildil kujutatud tuvina – on sisendatud. Kirjutaja ees vahatahvlil on näha neumad. "Hartkeri antifonaarium". Sankt-Galleni klooster, umbes 1000 pKr Gregoriuse koraal ehk gregoriuse laul, varem ka gregooriuse koraal ehk gregooriuse laul (ladina keeles cantus gregorianus) on keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul, mis on saanud nimetuse paavst Gregorius Suure järgi.
Uus!!: Gregorius I ja Gregoriuse koraal · Näe rohkem »
Hadrianus
Hadrianus (Imperator Caesar Divi Traiani Parthici Divi Nervae Traianus Hadrianus Augustus; sünninimi Publius Aelius Hadrianus; 24. jaanuar 76 Italica – 10. juuli 138) oli Vana-Rooma keiser 11. augustist 117 kuni surmani.
Uus!!: Gregorius I ja Hadrianus · Näe rohkem »
Halleluuja
Halleluuja (heebrea keeles הַלְּלוּיָהּ 'kiitke Jah'i', st 'kiitke Issandat' on väljend, mida sageli kasutatakse piibli Psalmide raamatus. Jah on lühend Jumala nimest JHWH (Jahve, Jehoova). Sõna halleluuja kasutatakse piibli Vanas Testamendis 24 korda (näiteks psalmid 113–118) ja neli korda Uue Testamendi Ilmutusraamatus. Kategooria:Juudi väljendid.
Uus!!: Gregorius I ja Halleluuja · Näe rohkem »
Heebrea keel
Estri raamat, XVIII saj Heebrea keel on semiidi keelte Kaanani rühma kuuluv keel.
Uus!!: Gregorius I ja Heebrea keel · Näe rohkem »
Hieronymus
Sophronius Eusebius Hieronymus (347 Stridon (praegu Štrigova), Istria (praegu Horvaatia) – 30. september 420 Petlemm) oli Vana-Rooma kristlik õpetlane, teoloog ja kirikuisa, Piibli ladina keelde tõlkija.
Uus!!: Gregorius I ja Hieronymus · Näe rohkem »
Hiliskeskaeg
Hiliskeskaeg on ajaloolaste poolt kasutatav termin Euroopa ajaloo 14. ja 15. sajandi (umbes 1300–1500) eristamiseks.
Uus!!: Gregorius I ja Hiliskeskaeg · Näe rohkem »
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Uus!!: Gregorius I ja Hing · Näe rohkem »
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Uus!!: Gregorius I ja Hispaania · Näe rohkem »
Hospiits
Moodne hospiits Inglismaal (2005) Hospiits on surijate hoolduse ja palliatiivse raviga tegelev asutus, samuti sellega seotud hooldusfilosoofia (hospiitsfilosoofia).
Uus!!: Gregorius I ja Hospiits · Näe rohkem »
Humanitaarabi
Humanitaarabi on kiireloomuline materiaalne abi (nt toiduained, vesi, ravimid, eluase jms) tsiviilelanikkonnale looduse või inimese poolt esile kutsutud õnnetuste, näiteks looduskatastroofide ja näljahäda korral või sõjaga kaasnevate kannatuste tagajärgede leevendamiseks või likvideerimiseks.
Uus!!: Gregorius I ja Humanitaarabi · Näe rohkem »
Iiobi raamat
Iiobi raamat (ka Hiiobi raamat) on üks Piibli Vana Testamendi tarkuseraamatutest.
Uus!!: Gregorius I ja Iiobi raamat · Näe rohkem »
Ikoon
Vladimiri Jumalaema ikoon. 12. saj. Tretjakovi galerii, Moskva Andrei Rubljov. Kolmainsus. Umbes 1410. Tretjakovi galerii, Moskva Ikoon (kreeka keeles εἰκών eikōn 'kuju', 'kujutis') on enamasti puidule maalitud pühapilt idakirikus, millel on kujutatud Jeesus Kristust, Maarjat, mõnd pühakut, inglit või püha ajaloo või kirikuloo stseeni.
Uus!!: Gregorius I ja Ikoon · Näe rohkem »
Illüüria
Illüüria oli antiikajal piirkond Aadria mere idarannikul Balkani poolsaarel ligikaudu tänapäeva Albaania, Horvaatia ja Bosnia ja Hertsegoviina aladel.
Uus!!: Gregorius I ja Illüüria · Näe rohkem »
Ingel
"Haavatud ingel", Hugo Simberg, 1903 "Inglite laul". William Bouguereau. 1881. Getty muuseum jõulukuuse tippu Ingel on Jumalat või jumalaid teeniv vaim mitmes religioonis, põhiliselt judaismis ja sellest arenenud monoteismides nagu kristlus, islam ja mormoonlus.
Uus!!: Gregorius I ja Ingel · Näe rohkem »
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Uus!!: Gregorius I ja Inglismaa · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Gregorius I ja Itaalia · Näe rohkem »
Jaanuar
Jaanuar on Gregoriuse kalendris aasta esimene kuu.
Uus!!: Gregorius I ja Jaanuar · Näe rohkem »
Jean Mabillon
Jean Mabillon Maubilloni büst Saint-Germain-des-Prés' kirikus Jean Mabillon (23. november 1632 Saint-Pierremont, Ardennid – 27. detsember 1707 Pariis) oli prantslasest benediktiini munk, õpetlane ja kirikuajaloolane, keda peetakse paleograafia ja diplomaatika alusepanijaks.
Uus!!: Gregorius I ja Jean Mabillon · Näe rohkem »
Jeesus
Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas Juudamaal; suri tõenäoliselt kas 7. aprillil 30 või 3. aprillil 33 pKr Jeruusalemmas) oli karismaatiline juudi rändjutlustaja, usuõpetaja, tervendaja, märter ja prohvet, kelle tegevuse tulemusena tekkis kristlus.
Uus!!: Gregorius I ja Jeesus · Näe rohkem »
Jeruusalemm
Kaljutempel Jeruusalemm (vanemas kirjaviisis Jeruusalem) on Iisraeli pealinn (vaata Jeruusalemma seadus) ja riigi suurim linn.
Uus!!: Gregorius I ja Jeruusalemm · Näe rohkem »
John Norman Davidson Kelly
John Norman Davidson Kelly (sageli J. N. D. Kelly; 13. aprill 1909 Bridge of Allan – 31. märts 1997) oli inglise vaimulik ja kirikuajaloolane.
Uus!!: Gregorius I ja John Norman Davidson Kelly · Näe rohkem »
Judaism
Taaveti täht Judaism (kreeka sõnast ἰουδαϊσμός iudaismos) ehk juutlus (ka juudi usk, juudiusk) on peamiselt juudi rahva usund.
Uus!!: Gregorius I ja Judaism · Näe rohkem »
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Uus!!: Gregorius I ja Jumal · Näe rohkem »
Jurisdiktsioon
Jurisdiktsioon (inglise keeles jurisdiction) on riigi õigus teostada võimu, millega saab luua, muuta ning lõpetada õigussuhteid.
Uus!!: Gregorius I ja Jurisdiktsioon · Näe rohkem »
Jurist
Advokaat, Suurbritannia Jurist on sügavamate õigusalaste teadmistega isik.
Uus!!: Gregorius I ja Jurist · Näe rohkem »
Justinianus I
Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14. novembrini 565, valitsedes seega 38 aastat, 7 kuud ja 13 päeva.
Uus!!: Gregorius I ja Justinianus I · Näe rohkem »
Justinus II
Justinus II või Justinus Noorem (ladina keeles: Iustinus Iunior; kreeka keeles: Ἰουστῖνος, valitsejanimega Imperator Caesar Flavius Iustinus Augustus; umbes 520 – 5. oktoober 578) oli Bütsantsi keiser 14. novembrist 565 kuni surmani, valitsedes seega 12 aastat, 11 kuud ja 22 päeva.
Uus!!: Gregorius I ja Justinus II · Näe rohkem »
Jutlus
Buddha jutlustamas Jeesuse mäejutlus (Dante Gabriel Rossetti, ''ca'' 1861) Jutlus on vaimuliku sisuga kõne, mida tavaliselt peab vaimulik, näiteks kristlik kirikuõpetaja või preester.
Uus!!: Gregorius I ja Jutlus · Näe rohkem »
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Uus!!: Gregorius I ja Juudid · Näe rohkem »
Juuli
Juuli ehk heinakuu on Gregoriuse kalendris aasta seitsmes kuu.
Uus!!: Gregorius I ja Juuli · Näe rohkem »
Juuni
Juuni on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu.
Uus!!: Gregorius I ja Juuni · Näe rohkem »
Juust
Kõvad juustud Juust on valgu- ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kodukitse- või lambapiimast, -lõssist, -koorest, -petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise, kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel.
Uus!!: Gregorius I ja Juust · Näe rohkem »
Kalchedoni kirikukogu
Kalchedoni kirikukogu (ka Chalkedoni kirikukogu) oli neljas oikumeeniline kirikukogu, mis toimus 8.
Uus!!: Gregorius I ja Kalchedoni kirikukogu · Näe rohkem »
Kanooniline õigus
"Concordia Discordatium Canonum", 1140 Kanooniline õigus ehk kirikuõigus on roomakatoliku kirikus ja õigeusu kirikus tekkinud eeskirjade kogum.
Uus!!: Gregorius I ja Kanooniline õigus · Näe rohkem »
Kardinal
Kardinalist peapiiskopi vapikaunistus. Punane kardinalikübar (''galero''), millel on 30 külgtutti, näitab, et tegu on kardinaliga. Rist näitab, et tegu on peapiiskopiga. Moto ja vapikilp on igal kardinalil erinev. Kardinali kooririietus Kardinal on katoliku kiriku hierarhias paavstist 1 aste allpool asuv ametikoht.
Uus!!: Gregorius I ja Kardinal · Näe rohkem »
Katk
Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).
Uus!!: Gregorius I ja Katk · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Gregorius I ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Kenti kuningriik
Kenti kuningriik (vanainglise Cantaware Rīce; ladina Regnum Cantuariorum) oli varakeskaegne kuningriik seal, kus nüüd on Kagu-Inglismaa.
Uus!!: Gregorius I ja Kenti kuningriik · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Gregorius I ja Keskaeg · Näe rohkem »
Ketser
Ketseriks ehk hereetikuks nimetatakse kristluses hereesia pooldajat – isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest (ortodoksiast).
Uus!!: Gregorius I ja Ketser · Näe rohkem »
Ketserlus
Ketserlus ehk hereesia (kreeka keeles αἵρεσις hairesis, 'valik, valitud asi', hilisem tähendus 'erakond, koolkond, uskkond') on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine.
Uus!!: Gregorius I ja Ketserlus · Näe rohkem »
Kevad
Õitsev kirsipuu kevadel Kevadlillede õisi Penijõe matkarada kevadel Kevad on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.
Uus!!: Gregorius I ja Kevad · Näe rohkem »
Kirik (pühakoda)
Oleviste kirik Tallinnas Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.
Uus!!: Gregorius I ja Kirik (pühakoda) · Näe rohkem »
Kirikudoktor
püha Isidorus Sevillast, 6.–7. sajandil elanud Kiriku õpetaja Kirikudoktor (ladina keeles doctor ecclesiae) on tiitel, mida katoliku kirikus on antud isikutele, kellel on olnud kujundav mõju kiriku õpetusele.
Uus!!: Gregorius I ja Kirikudoktor · Näe rohkem »
Kirikulaul
Kirikulaul on religioosse muusika vorm, mis põhines katoliku kiriku kalendril ja liturgial.
Uus!!: Gregorius I ja Kirikulaul · Näe rohkem »
Klooster
Cluny klooster Asta Nørregaard, "Jõuluöö missa prantsuse kloostris" (1889) Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum – 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud piirkond, kus pühendutakse ühisele vaimsele praktikale.
Uus!!: Gregorius I ja Klooster · Näe rohkem »
Kodumaa
Kodumaa on maa, riik, kust isik on pärit või mille kodanik ta on.
Uus!!: Gregorius I ja Kodumaa · Näe rohkem »
Kognitiivne psühholoogia
Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetuspsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib vaimseid protsesse nagu tähelepanu, keelekasutus, mälu, taju, probleemilahendamine, loovus ja mõtlemine.
Uus!!: Gregorius I ja Kognitiivne psühholoogia · Näe rohkem »
Kohtunik
Kohtunik (sõna kohtumõistja asemele loodud tuletis) on kohtuasju arutav ja lahendav, õiguse mõistmise pädevusega ametiisik kohtutes.
Uus!!: Gregorius I ja Kohtunik · Näe rohkem »
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Uus!!: Gregorius I ja Konstantinoopol · Näe rohkem »
Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh
Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh (kreeka keeles Οικουμενικός Πατριάρχης Κωνσταντινουπόλεως) on Konstantinoopoli Õigeusu Kiriku eestseisja, Konstantinoopoli peapiiskopi tiitel.
Uus!!: Gregorius I ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh · Näe rohkem »
Koopia
Miiamilla jaoks. 2012. aasta. Koopia (keskladina sõnast copia 'küllus', 'hulk'; võrdle cornucopia 'küllusesarv') ehk jäljend on teisikeksemplar, algupärandiga täpselt ühtiv ärakiri või jäljend, originaali täpne imitatsioon.
Uus!!: Gregorius I ja Koopia · Näe rohkem »
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Uus!!: Gregorius I ja Kreeka keel · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Gregorius I ja Kristlus · Näe rohkem »
Kuberner
Kuberner on suure maa-ala (kubermang või osariik) administraator või valitsusjuht.
Uus!!: Gregorius I ja Kuberner · Näe rohkem »
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Uus!!: Gregorius I ja Kuld · Näe rohkem »
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Uus!!: Gregorius I ja Langobardid · Näe rohkem »
Lateraani palee
Lateraani palee (vasakul) ja Lateraani basiilika (paremal) Lateraani palee (itaalia keeles Palazzo Laterano) on palee Rooma kaguosas Lateraani basiilika kõrval.
Uus!!: Gregorius I ja Lateraani palee · Näe rohkem »
Laurentius
Francisco de Zurbarán. Püha Laurentius (1636–1639) Püha Laurentius (ka Püha Laurentsius; 26. detsember 225 arvatavasti Valencia – 10. august 258 Rooma) oli märterpühak.
Uus!!: Gregorius I ja Laurentius · Näe rohkem »
Lääne-India
Lääne-India Lääne-India ehk Lääne-India saarestik (inglise keeles West Indies) on saarestik Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vahel.
Uus!!: Gregorius I ja Lääne-India · Näe rohkem »
Läänegoodid
Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.
Uus!!: Gregorius I ja Läänegoodid · Näe rohkem »
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Uus!!: Gregorius I ja Legaat · Näe rohkem »
Leo I (paavst)
Leo I (ka Leo Suur) oli paavst 440–461.
Uus!!: Gregorius I ja Leo I (paavst) · Näe rohkem »
Leping
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
Uus!!: Gregorius I ja Leping · Näe rohkem »
Lesk
Lesk on isik, kelle abikaasa on surnud.
Uus!!: Gregorius I ja Lesk · Näe rohkem »
Liber Pontificalis
"Liber Pontificalis" on paavstide elulugude raamat alates Peetrusest kuni 15. sajandini.
Uus!!: Gregorius I ja Liber Pontificalis · Näe rohkem »
Liha
Liha on loomade lihas-, rasv- ja sidekude, mida tarvitatakse toiduks.
Uus!!: Gregorius I ja Liha · Näe rohkem »
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Uus!!: Gregorius I ja Linn · Näe rohkem »
Litaania
Litaania (ladina keelest litania MacCulloch, Diarmaid. "Thomas Cranmer". Yale University Press (1996), lk 328 & 326 Cranmeri litaania aluseks olid eri allikad, peamiselt kaks keskaegset litaaniat Sarumi riitusest, kuid ka Martin Lutheri Saksa litaania. Algselt säilitas ta lühikesed pöördumised pühakute ja neitsi Maarja poole, kuid 1549. aastal jäeti need välja. 1559. aastal jäeti välja ka paavstivastane klausel. Peatselt loobuti rongkäigust ning teksti esitati kirikus põlvitades.Procter, Francis & Frere, Walter Howard. "A New History of the Book of Common Prayer" Macmillan (1902), lk 422jj & 394 Hommiku- ja õhtupalvusel apostellikule usutunnistusele järgnevaid lausungeid ja vastuseid koos meieisapalvega nimetatakse vahel "väikeseks litaaniaks" (the Lesser Litany). Eraviisiliseks palvuseks on kasutusel mitmed litaaniad, näiteks Maarja litaania.
Uus!!: Gregorius I ja Litaania · Näe rohkem »
Liturgia
Liturgia (kreeka keeles λειτουργία leiturgía, 'avalik teenistus') on kindla korra järgi peetav jumalateenistus.
Uus!!: Gregorius I ja Liturgia · Näe rohkem »
Luuka evangeelium
Luuka evangeelium (lühend Lk) on Piibli Uue Testamendi kaanoni 3.
Uus!!: Gregorius I ja Luuka evangeelium · Näe rohkem »
Maal
Leonardo da Vinci "Mona Lisa" ehk "La Gioconda" on maailma kuulsamaid maale Maal, ka maaling, on maalimise tulemus, maalikunsti teos.
Uus!!: Gregorius I ja Maal · Näe rohkem »
Maarja Magdaleena
Maarja Magdalast ehk Maarja Magdaleena oli jõukast perekonnast pärit naine, kes kuulus Uue Testamendi andmetel Jeesuse lähikonda.
Uus!!: Gregorius I ja Maarja Magdaleena · Näe rohkem »
Mai
Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.
Uus!!: Gregorius I ja Mai · Näe rohkem »
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Uus!!: Gregorius I ja Maks · Näe rohkem »
Malta
Malta Vabariik on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mille peamised kuus saart on Malta, Gozo (Għawdex), Comino (Kemmuna), Manoeli, Cominotto (Kemmunett) ja Filfla saar.
Uus!!: Gregorius I ja Malta · Näe rohkem »
Mandaat
Mandaat on saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve.
Uus!!: Gregorius I ja Mandaat · Näe rohkem »
Manilus
Manilus (ka manihheism; Mani kirik) on õpetus, et maailma valitseb hea ja kurja jõudude tasakaal, mitte aga üks täiuslik olend.
Uus!!: Gregorius I ja Manilus · Näe rohkem »
Marseille
Marseille on linn Lõuna-Prantsusmaal, Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonna ja Bouches-du-Rhône'i departemangu keskus.
Uus!!: Gregorius I ja Marseille · Näe rohkem »
Mausoleum
Mausoleum Saint Louises Mausoleum on monumentaalne haudehitis.
Uus!!: Gregorius I ja Mausoleum · Näe rohkem »
Märter
Albrecht Dürer, "Märtrite hukkamine", 1508, Viin, Kunsthistorisches Museum Sebastia nelikümmend märtrit kannatamas, Kristus ja märtreile saadetud kroonid nende kohal. 19. sajandi lõpu ikoon Märter (kreeka keeles μάρτυς mártys 'tunnistaja' sõnatüvest μάρτυρ- mártyr-), arhailisema nimetusega veretunnistaja, on oma usu või veendumuste pärast kannatanud ja hukatud inimene.
Uus!!: Gregorius I ja Märter · Näe rohkem »
Märts
Märts on Gregoriuse kalendris aasta kolmas kuu.
Uus!!: Gregorius I ja Märts · Näe rohkem »
Mõrv
Jakub Schikaneder, "Mõrv majas", 1890 Mõrv on inimese tahtlik ebaseaduslik tapmine.
Uus!!: Gregorius I ja Mõrv · Näe rohkem »
Meditatsioon
Meditatsioon (ladina keeles meditatio) ehk meeleharjutus (ka mõtisklus, mõlgutus või mõtlus) on vaimne tehnika teadvusseisundi muutmiseks ja rakendamiseks.
Uus!!: Gregorius I ja Meditatsioon · Näe rohkem »
Meieisapalve
Meieisapalve, Meie Isa Palve ehk meieisa on üks tuntumaid palveid kristluses.
Uus!!: Gregorius I ja Meieisapalve · Näe rohkem »
Messina
Messina on linn Itaalias Sitsiilia maakonnas, città metropolitana di Messina halduskeskus.
Uus!!: Gregorius I ja Messina · Näe rohkem »
Metropoliit
Vinnõtsja metropoliit Simeon Metropoliit on kõrgeim piiskopi tiitel õigeusu kirikus pärast patriarhi.
Uus!!: Gregorius I ja Metropoliit · Näe rohkem »
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Uus!!: Gregorius I ja Mets · Näe rohkem »
Misjon
rootslastele ristiusku. Ansgar tegutses 9. sajandil. Gravüür aastast 1830 Misjon ehk misjonitöö on kristluses misjonikäsu alusel toimuv kristluse kuulutamine mittekristlastele ja kristlusest eemale jäänutele.
Uus!!: Gregorius I ja Misjon · Näe rohkem »
Misjonär
Aleksander Eisenschmidtile, kes töötas Aafrikas Misjonär on kristluse levitaja.
Uus!!: Gregorius I ja Misjonär · Näe rohkem »
Missa
Vatikani II kirikukogu juhendite alusel pühitsetav katoliiklik missa Missa on roomakatoliku ja anglikaani kiriku armulauaga jumalateenistus.
Uus!!: Gregorius I ja Missa · Näe rohkem »
Montanism
Montanism oli äärmuslik usulahk, mis sai alguse 170.
Uus!!: Gregorius I ja Montanism · Näe rohkem »
Moraal
Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.
Uus!!: Gregorius I ja Moraal · Näe rohkem »
Muna (toiduaine)
Kanamunad Muna on hinnatud ja laialt kasutatud toiduaine.
Uus!!: Gregorius I ja Muna (toiduaine) · Näe rohkem »
Munk
Sofonisba Anguissola. Munga portree (1556) Munk (kreeka keelest μοναχός monachos 'üksik, üksildane') on isik, kes praktiseerib religioosset askeetlust, elades kas üksi või koos teiste munkadega, kuid säilitades alati teatava eraldatuse nendest, kes ei jaga temaga sama eesmärki.
Uus!!: Gregorius I ja Munk · Näe rohkem »
Munklus
Munklus on usueluvorm, mis põhineb askeetlikul ilmalikust elust eraldumisel, abielutusel ja võimalikult intensiivsel kultusetoiminguis osalemisel.
Uus!!: Gregorius I ja Munklus · Näe rohkem »
Muusik
Muusik on loovisik, kes tegutseb heliloomingu või muusika interpretatsiooni alal.
Uus!!: Gregorius I ja Muusik · Näe rohkem »
Naatriumkloriid
Naatriumkloriid ehk keedusool ehk sool on keemiline aine valemiga NaCl.
Uus!!: Gregorius I ja Naatriumkloriid · Näe rohkem »
Naine
Naissoo sümbol on ka Veenuse sümbol Naine on naissoost täiskasvanud inimene (mitte mees soo järgi ning mitte tüdruk ega neiu vanuse järgi).
Uus!!: Gregorius I ja Naine · Näe rohkem »
Näljahäda
Näljahäda ehk näljaaeg on ajajärk, mille jooksul nälg ja sellest tulenevad haigused tekitavad harilikust palju suurema suremuse.
Uus!!: Gregorius I ja Näljahäda · Näe rohkem »
Nõid Siimon
Nõid Siimon (ladina keeles Simon Magus, kreeka keeles Σίμων ὁ μάγος) oli Samaaria nõid ja usutegelane.
Uus!!: Gregorius I ja Nõid Siimon · Näe rohkem »
Nestoriaanlus
Nestoriaanlus on Konsantinoopoli peapiiskopist Nestoriosest (suri 450 pKr) alguse saanud kristluse suund, millest arenes välja nestoriaanlik kirik.
Uus!!: Gregorius I ja Nestoriaanlus · Näe rohkem »
Norman Cantor
Norman Frank Cantor (19. november 1929 Winnipeg – 18. september 2004 Miami) oli Kanada juudi päritolu USA ajaloolane.
Uus!!: Gregorius I ja Norman Cantor · Näe rohkem »
Numiidia
Numiidia oli antiikajal hami päritolu berberi hõimudega asustatud rannikuala Põhja-Aafrikas (praegu Alžeeria ja osa Tuneesiast).
Uus!!: Gregorius I ja Numiidia · Näe rohkem »
Ordinatsioon
õigeusu kirikus Ordinatsioon ehk ordineerimine on vaimulike ametissepühitsemine.
Uus!!: Gregorius I ja Ordinatsioon · Näe rohkem »
Orjus
Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ori (täpsustus). ---- Jean-Léon Gérôme. Orjaturg. Umbes 1884 Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks.
Uus!!: Gregorius I ja Orjus · Näe rohkem »
Paast
Paastumine ehk paast on põhiliselt tahtlik hoidumine toidust (söögist, joogist või mõlemast) mingiks ajaperioodiks.
Uus!!: Gregorius I ja Paast · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Gregorius I ja Paavst · Näe rohkem »
Pagan
Pagan (ladina keeles paganus 'maamees, talupoeg'.
Uus!!: Gregorius I ja Pagan · Näe rohkem »
Pallium
Pallium paavst Benedictus XVI liturgilise rüü osana. 15. mai 2005, Vatikan Pallium on katoliku kiriku kõige kõrgemate vaimulike kantav liturgiline riietusese, lai valge villane sallitaoline riideese, kuhu on sisse kootud 6 musta risti.
Uus!!: Gregorius I ja Pallium · Näe rohkem »
Palve
Palve on soovi avaldamine.
Uus!!: Gregorius I ja Palve · Näe rohkem »
Patriarh
Patriarh (kreeka sõnast patriarkhēs 'pereisa, perekonnapea' sõnadest patēr 'isa' ja arkhē 'algus, võim') on suurpere meessoost pea.
Uus!!: Gregorius I ja Patriarh · Näe rohkem »
Patroon
Patroon oli Vana-Roomas rikas ja mõjukas isik, kes võttis vaesed inimesed ehk kliendid oma kaitse alla.
Uus!!: Gregorius I ja Patroon · Näe rohkem »
Patt
Pieter Brueghel vanem. "Kõrkus" vaselõigete seeriast "Seitse surmapattu" (1558) Patt on religioosses tähenduses seadusest üleastumine või vastuhakk Jumalale.
Uus!!: Gregorius I ja Patt · Näe rohkem »
Pattulangemine
Pattulangemine on aabrahamlike religioonide mütoloogias esinev sündmus, mille käigus inimene eraldub Jumalast.
Uus!!: Gregorius I ja Pattulangemine · Näe rohkem »
Paulus
317x317px Paulus (judaistina Saulus Tarsusest) (sündinud millalgi ajavahemikul 5.–10. aastal m.a.j. TarsusBrown, lk 423. – surnud kas 64. või 67. aastal m.a.j RoomaBrown, lk 436.) oli juudi päritolu algkristlik misjonär, apostel, pühak ja märter, kes elukutselt oli telgitegija.
Uus!!: Gregorius I ja Paulus · Näe rohkem »
Päev
Maal 2. aprillil kell 13:00 UTC Päev on ajavahemik planeedi pinna kindlas punktis, mille jooksul päike (või planeedisüsteemi keskne täht) on horisondist kõrgemal.
Uus!!: Gregorius I ja Päev · Näe rohkem »
Püha Vaim
Püha Vaim on transtsendentaalne kogemus kristluses ning ilming kristlikus kirjanduses ja kunstis.
Uus!!: Gregorius I ja Püha Vaim · Näe rohkem »
Pühak
Pühak on püha isik; legendaarne inimene või ajalooline isik, keda austatakse, kelle usklikkus ja vagadus avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu jumal maailmas toimib.
Uus!!: Gregorius I ja Pühak · Näe rohkem »
Peetrus
Michelangelo Caravaggio. Püha Peetruse ristilöömine. Õli lõuendil. 1600–1601. Santa Maria del Popolo basiilika, Rooma Lluís Borrassà (1375–1424). Jeesus päästab Peetruse veest. 1411. Peetruse altar. Església de Sant Pere, Terrassa Barcelona lähedal Firenzes. Juudas Iskariot annab Jeesuse ära teda põsele suudeldes. Pildil on ka Peetrus, kes mõõk käes Jeesust kaitseb Peetrus (ka Siimon Peetrus; suri umbes aastal 64 Roomas) oli Uue Testamendi ja kristliku pärimuse järgi üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist, kristliku koguduse juht pärast Jeesuse surma ja katoliku kiriku esimene paavst.
Uus!!: Gregorius I ja Peetrus · Näe rohkem »
Pelagius II
Pelagius II oli paavst 579–590.
Uus!!: Gregorius I ja Pelagius II · Näe rohkem »
Perugia
Perugia on linn Itaalias, Umbria maakonna ja Perugia provintsi halduskeskus.
Uus!!: Gregorius I ja Perugia · Näe rohkem »
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Uus!!: Gregorius I ja Piibel · Näe rohkem »
Piim
Piim klaasis Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed.
Uus!!: Gregorius I ja Piim · Näe rohkem »
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Uus!!: Gregorius I ja Piiskop · Näe rohkem »
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
Uus!!: Gregorius I ja Piiskopkond · Näe rohkem »
Poliitika
Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või gruppidevahelistes suhetes kehtivad reeglid.
Uus!!: Gregorius I ja Poliitika · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Gregorius I ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Preester
Preester (ladinakeelsest sõnast presbyter.
Uus!!: Gregorius I ja Preester · Näe rohkem »
Privileeg
Privileeg on ajalooline ürik, mis annab mingeid eesõiguseid.
Uus!!: Gregorius I ja Privileeg · Näe rohkem »
Protsessioon
Protsessioon Protsessioon on pidulik rongkäik, milles osalevad vaimulikud, koguduserahvas, leerilapsed või matuselised, sõltuvalt talituse eesmärgist.
Uus!!: Gregorius I ja Protsessioon · Näe rohkem »
Psalm
Psalm (kreeka keeles psalmos, 'laul', 'näppepilli keelte näppimine ja selle käigus tekkiv heli') on vaimuliku luule žanr, mida iseloomustavad järgmised tunnused.
Uus!!: Gregorius I ja Psalm · Näe rohkem »
Puhastustuli
Märksõna "purgatoorium" suunab siia; Dante Alighieri teose kohta vaata artiklit Purgatoorium (Dante); teiste tähenduste kohta vaata Purgatoorium (täpsustus) Jumalikule komöödiale''. Puhastustuli ehk purgatoorium tähendab katoliikluse järgi mööduvaid piinu, mis ootavad mõõdukalt patuseid pärast surma, enne kui nad pääsevad paradiisi.
Uus!!: Gregorius I ja Puhastustuli · Näe rohkem »
Rahandus
Rahandus on rahaasjade ehk rahaliste suhete üldine korraldus majandusüksuses (riigis, korporatsioonis, ettevõttes jm).
Uus!!: Gregorius I ja Rahandus · Näe rohkem »
Ravenna
Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.
Uus!!: Gregorius I ja Ravenna · Näe rohkem »
Reliikvia
Relikviaaraltar. Kullatud hõbe, läbikumav email, maaling. 25,4 × 40,6 cm (avatult). Prantsusmaa, ''ca'' 1325–1350. The Cloistersi muuseum, New York Reliikvia (ladina keeles reliquiae 'jäänused') on religioosse tähendusega säilmed, mis on tavaliselt seotud religiooni seisukohalt oluliste isikutega ja on religioosse austamise objektiks.
Uus!!: Gregorius I ja Reliikvia · Näe rohkem »
Retoorika
Retoorika hõlmab suulise kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti.
Uus!!: Gregorius I ja Retoorika · Näe rohkem »
Riik
Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.
Uus!!: Gregorius I ja Riik · Näe rohkem »
Rist
Rist on geomeetriline kujund, mis koosneb kahest ristuvast joonest, poolitades kas ühe või kaks joont keskelt kaheks võrdseks osaks.
Uus!!: Gregorius I ja Rist · Näe rohkem »
Ristija Johannes
Jeesuse ristimine (Pietro Perugino, u 1481 ja 1483 vahel) Ristija Johannes (Tizian, 1542) Ristija Johannes (idakirikus ka Johannes Eelkäija, vanakreeka: Ἰωάννης ὁ βαπτίζων) oli Vana Testamendi viimane ja Uue Testamendi esimene prohvet.
Uus!!: Gregorius I ja Ristija Johannes · Näe rohkem »
Ristimine
Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.
Uus!!: Gregorius I ja Ristimine · Näe rohkem »
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Uus!!: Gregorius I ja Rooma · Näe rohkem »
Rooma Peetri kirik
Rooma Peetri kirik ehk Püha Peetruse basiilika (itaalia keeles Basilica di San Pietro in Vaticano) on Vatikanis asuv hilisrenessansi stiilis katoliiklik kirikuhoone.
Uus!!: Gregorius I ja Rooma Peetri kirik · Näe rohkem »
Sabat
Sabat on iganädalane juudi puhkepäev, tööst hoidumise ja hingetõmbamise päev.
Uus!!: Gregorius I ja Sabat · Näe rohkem »
Sabinianus
Sabinianus (surnud 22. veebruaril 606) oli paavst 604–606.
Uus!!: Gregorius I ja Sabinianus · Näe rohkem »
San Zeno katedraal
San Zeno basiilika San Zeno katedraal (ka Basilica di San Zeno, San Zeno Maggiore või San Zenone) on väike basiilika Põhja-Itaalias Veronas.
Uus!!: Gregorius I ja San Zeno katedraal · Näe rohkem »
Santa Maria Maggiore basiilika
Santa Maria Maggiore basiilika fassaad (2013) Santa Maria Maggiore Giovanni Paolo Pannini maalil aastast 1744 Santa Maria Maggiore basiilika (itaalia Basilica di S.Maria Maggiore) on neitsi Maarjale pühitsetud varakristlik kirik Itaalias Roomas.
Uus!!: Gregorius I ja Santa Maria Maggiore basiilika · Näe rohkem »
Sügis
Sügisel muutuvad puude lehed punaseks, kollaseks ja pruuniks Sügis on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.
Uus!!: Gregorius I ja Sügis · Näe rohkem »
Sünagoog
Sünagoog (kreeka keeles συναγωγή synagogé, tuleb heebrea keelest בית כנסת beit knesset ja tähendab 'kogunemismaja') on judaistide pühakoda.
Uus!!: Gregorius I ja Sünagoog · Näe rohkem »
Sekretär
Sekretär on asjaajamist (kirjavahetust, telefonikõnesid, külastusi jne) korraldav ametnik või töötaja, protokollija.
Uus!!: Gregorius I ja Sekretär · Näe rohkem »
Senat
Catilina ajal. Cesare Maccari fresko (1889) Rooma senat (Senatus Romanus) oli Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist, asutamisajaks loetakse traditsiooniliselt aastat 753 eKr.
Uus!!: Gregorius I ja Senat · Näe rohkem »
Sevilla
Sevilla on linn Hispaanias, Andaluusia pealinn.
Uus!!: Gregorius I ja Sevilla · Näe rohkem »
Siinai mägi
Püha Katariina klooster (vaade Siinai mäele viivalt jalgrajalt) Siinai mägi on Vana Testamendi järgi paik, kus Issand tegi Iisraeli rahvaga lepingu ja andis neile Moosese vahendusel oma seadused (vt Moosese seadused; 2 Mo 24:16-18).
Uus!!: Gregorius I ja Siinai mägi · Näe rohkem »
Silvia
Püha Silvia (u 515 – u 592) oli Gregorius Suure ema.
Uus!!: Gregorius I ja Silvia · Näe rohkem »
Sinod
Sinod selle sõna ajaloolises tähenduses on kirikukogu, mis koguneb tavaliselt arutama kiriku doktriini või juhtimise küsimusi.
Uus!!: Gregorius I ja Sinod · Näe rohkem »
Siracusa
''Duomo di Siracusa'', Via Minerva, Sürakuusa katedraal (toomkirik), mis toetub antiiksele templile Siracusa (itaalia keeles Siracusa, sitsiilia keeles Saracusa; antiigi kontekstis Sürakuusa, vanakreeka keeles Συρακοῦσαι) on ajalooline linn Sitsiilias.
Uus!!: Gregorius I ja Siracusa · Näe rohkem »
Sitsiilia
Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.
Uus!!: Gregorius I ja Sitsiilia · Näe rohkem »
Skisma
Skisma (kreeka keeles σχισμα (σχιζω) – jagunema) tähendab kiriku lõhenemist.
Uus!!: Gregorius I ja Skisma · Näe rohkem »
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Uus!!: Gregorius I ja Slaavlased · Näe rohkem »
Soissons
Soissons on linn Prantsusmaal Aisne'i departemangus.
Uus!!: Gregorius I ja Soissons · Näe rohkem »
Spoleto
Spoleto on linn Itaalias Umbria maakonnas Perugia provintsis.
Uus!!: Gregorius I ja Spoleto · Näe rohkem »
Surnute ülestõusmine
Kõigi surnute ülestõusmine on kristluses, judaismis, islamis ja zoroastrismis esinev uskumus, mille kohaselt viimselpäeval tõusevad kõik surnud ellu ning nende üle hakatakse kohut mõistma.
Uus!!: Gregorius I ja Surnute ülestõusmine · Näe rohkem »
Tädi
Tädi on ema õde.
Uus!!: Gregorius I ja Tädi · Näe rohkem »
Teeba (Kreeka)
Teeba on linn Kreekas Kesk-Kreeka piirkonnas Boiootia maakonnas.
Uus!!: Gregorius I ja Teeba (Kreeka) · Näe rohkem »
Teoloog
Teoloog on vastava hariduse (mag. theol; dr. theol) saanud usuteadlane.
Uus!!: Gregorius I ja Teoloog · Näe rohkem »
Teoloogia
Teoloogia (vanakreeka keelest θεος theos 'Jumal' ja λογος logos 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'.
Uus!!: Gregorius I ja Teoloogia · Näe rohkem »
Tervis
Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine (Maailma Terviseorganisatsiooni definitsioon aastast 1946).
Uus!!: Gregorius I ja Tervis · Näe rohkem »
Tevere
Tevere (ka Tiber; ladina Tiberis) on jõgi Apenniini poolsaarel Kesk-Itaalias.
Uus!!: Gregorius I ja Tevere · Näe rohkem »
Tiaara
Paavst Pius IX tiaara, valmistatud 1854 Paavstitiaara heraldiline kujutis Tiaara on kroonilaadne kõrge peakate, sõna täpne tähendus oleneb kontekstist.
Uus!!: Gregorius I ja Tiaara · Näe rohkem »
Tiitel
Tiitel on koos nimega kasutatav sõna või liide, mis viitab näiteks seisusele või teaduskraadile.
Uus!!: Gregorius I ja Tiitel · Näe rohkem »
Toursi Gregorius
Toursi Gregorius ehk Gregorius Toursist (sündis 30. novembril umbes 538 Auvergne'is, suri 17. novembril 594 Toursis) oli gallorooma ajaloolane, hagiograaf ja Toursi piiskop, roomlaste Galliaks nimetatud piirkonna esivaimulik.
Uus!!: Gregorius I ja Toursi Gregorius · Näe rohkem »
Tsölibaat
Tsölibaat (ladinakeelsest sõnast caelibatus.
Uus!!: Gregorius I ja Tsölibaat · Näe rohkem »
Tsiboorium (arhitektuur)
Tsiboorium Maria Assunta kirikus Itaalias Tsiboorium on baldahhiinitaoline ehitis altari kohal, mis koosneb neljast või enamast sambast ja neile toetuvast katusest.
Uus!!: Gregorius I ja Tsiboorium (arhitektuur) · Näe rohkem »
Tuhk
Kivisöe põlemisel tekkinud tuhk Tuhk on kütuste tulekindel jääk, mis tekib kütuse kui orgaanilise aine täielikul põlemisel selle mineraalosast.
Uus!!: Gregorius I ja Tuhk · Näe rohkem »
Tuvi
Tuvi (Columba) on perekond linde sugukonnast tuvilased.
Uus!!: Gregorius I ja Tuvi · Näe rohkem »
Upāsaka
Upāsaka (sanskriti ja paali keeles upāsaka ‘lähedal istuja’; tiibeti keeles dge bsnyen; hiina keeles 優婆塞 youpose; jaapani keeles ubasoku) või upāsikā (naissoost) on budismi (Gautama Buddha õpetuse) järgija, kes ei ole pühitsetud mungaks, nunnaks ega soovi selleks ka saada, kuid kes juhindub "Viiest tõotusest" (paali keeles pañcasīla).
Uus!!: Gregorius I ja Upāsaka · Näe rohkem »
Usk
Usk on tunne, veendumus või uskumus, et midagi on õige või tegelik.
Uus!!: Gregorius I ja Usk · Näe rohkem »
Usutunnistus
Usutunnistus (ladina keeles confessio (fidei) '(usu)tunnistus') ehk kreedo (ladina sõnast credo 'usun') on kokkuvõtlik uskumuste loetelu, mida iga usklik peab antud religioonis uskuma.
Uus!!: Gregorius I ja Usutunnistus · Näe rohkem »
Vaimulik
Vaimulik on eesti keeles.
Uus!!: Gregorius I ja Vaimulik · Näe rohkem »
Vatikan
Vatikan on Roomas asuv merepiirita linnriik.
Uus!!: Gregorius I ja Vatikan · Näe rohkem »
Või
Võipakk Rasvainete riiul poes Või on peamiselt lehmapiima koorest valmistatud toiduaine, mille rasvasisaldus on 68–82,5%.
Uus!!: Gregorius I ja Või · Näe rohkem »
Vein
Vein (saksa keeles Wein) on üldjuhul viinamarjamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook kangusega üle 8 mahuprotsendi alkoholi.
Uus!!: Gregorius I ja Vein · Näe rohkem »
Verona
Verona Verona on linn Itaalias Veneto maakonnas, Verona provintsi halduskeskus.
Uus!!: Gregorius I ja Verona · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Gregorius I ja Vesi · Näe rohkem »
Viimnepäev
Viimnepäev on levinud motiiviks ka kunstis. Pildil on Michelangelo selleteemaline fresko Sixtuse kabelis Vatikanis Viimnepäev (viimane päev, maailmalõpp) on meile tuntud maailma(korra) või olemise (eksistentsi) lõpp.
Uus!!: Gregorius I ja Viimnepäev · Näe rohkem »
Villa
Bakari lahe rannikul tänapäeva Horvaatias Villa Ephrussi de Rothschild Prantsusmaal Villa tähendab tänapäevases mõistes luksuslikku ning eksklusiivset eramut või suvilat.
Uus!!: Gregorius I ja Villa · Näe rohkem »
1. august
1.
Uus!!: Gregorius I ja 1. august · Näe rohkem »
12. märts
12.
Uus!!: Gregorius I ja 12. märts · Näe rohkem »
1298
1298.
Uus!!: Gregorius I ja 1298 · Näe rohkem »
1516
1516.
Uus!!: Gregorius I ja 1516 · Näe rohkem »
1606
1606.
Uus!!: Gregorius I ja 1606 · Näe rohkem »
1610
1610.
Uus!!: Gregorius I ja 1610 · Näe rohkem »
1626
1626.
Uus!!: Gregorius I ja 1626 · Näe rohkem »
1627
1627.
Uus!!: Gregorius I ja 1627 · Näe rohkem »
1700
1700.
Uus!!: Gregorius I ja 1700 · Näe rohkem »
1844
1844.
Uus!!: Gregorius I ja 1844 · Näe rohkem »
1855
1855.
Uus!!: Gregorius I ja 1855 · Näe rohkem »
1860
1860.
Uus!!: Gregorius I ja 1860 · Näe rohkem »
1871
1871.
Uus!!: Gregorius I ja 1871 · Näe rohkem »
1892
1892.
Uus!!: Gregorius I ja 1892 · Näe rohkem »
1895
1895.
Uus!!: Gregorius I ja 1895 · Näe rohkem »
1898
1898.
Uus!!: Gregorius I ja 1898 · Näe rohkem »
1900
1900.
Uus!!: Gregorius I ja 1900 · Näe rohkem »
1904
1904.
Uus!!: Gregorius I ja 1904 · Näe rohkem »
1905
1905.
Uus!!: Gregorius I ja 1905 · Näe rohkem »
1909
1909.
Uus!!: Gregorius I ja 1909 · Näe rohkem »
1969
1969.
Uus!!: Gregorius I ja 1969 · Näe rohkem »
1984
1984.
Uus!!: Gregorius I ja 1984 · Näe rohkem »
1988
1988.
Uus!!: Gregorius I ja 1988 · Näe rohkem »
1993
1993.
Uus!!: Gregorius I ja 1993 · Näe rohkem »
1995
1995.
Uus!!: Gregorius I ja 1995 · Näe rohkem »
1996
1996.
Uus!!: Gregorius I ja 1996 · Näe rohkem »
1997
1997.
Uus!!: Gregorius I ja 1997 · Näe rohkem »
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Uus!!: Gregorius I ja 2000 · Näe rohkem »
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Uus!!: Gregorius I ja 2001 · Näe rohkem »
2002
2002.
Uus!!: Gregorius I ja 2002 · Näe rohkem »
2004
2004.
Uus!!: Gregorius I ja 2004 · Näe rohkem »
2007
2007.
Uus!!: Gregorius I ja 2007 · Näe rohkem »
2008
2008.
Uus!!: Gregorius I ja 2008 · Näe rohkem »
23. november
23.
Uus!!: Gregorius I ja 23. november · Näe rohkem »
3. november
3.
Uus!!: Gregorius I ja 3. november · Näe rohkem »
3. september
3.
Uus!!: Gregorius I ja 3. september · Näe rohkem »
515
515.
Uus!!: Gregorius I ja 515 · Näe rohkem »
540
540.
Uus!!: Gregorius I ja 540 · Näe rohkem »
541
541.
Uus!!: Gregorius I ja 541 · Näe rohkem »
542
542.
Uus!!: Gregorius I ja 542 · Näe rohkem »
572
572.
Uus!!: Gregorius I ja 572 · Näe rohkem »
574
574.
Uus!!: Gregorius I ja 574 · Näe rohkem »
579
579.
Uus!!: Gregorius I ja 579 · Näe rohkem »
581
581.
Uus!!: Gregorius I ja 581 · Näe rohkem »
582
582.
Uus!!: Gregorius I ja 582 · Näe rohkem »
585
585.
Uus!!: Gregorius I ja 585 · Näe rohkem »
588
588.
Uus!!: Gregorius I ja 588 · Näe rohkem »
589
589.
Uus!!: Gregorius I ja 589 · Näe rohkem »
590
590.
Uus!!: Gregorius I ja 590 · Näe rohkem »
591
591.
Uus!!: Gregorius I ja 591 · Näe rohkem »
592
592.
Uus!!: Gregorius I ja 592 · Näe rohkem »
593
593.
Uus!!: Gregorius I ja 593 · Näe rohkem »
594
594.
Uus!!: Gregorius I ja 594 · Näe rohkem »
595
595.
Uus!!: Gregorius I ja 595 · Näe rohkem »
596
596.
Uus!!: Gregorius I ja 596 · Näe rohkem »
599
599.
Uus!!: Gregorius I ja 599 · Näe rohkem »
600
Sajandid: 5. sajand - 6. sajand - 7. sajand Kümnendid: 550. aastad 560. aastad 570. aastad 580. aastad 590. aastad - 600. aastad - 610. aastad 620. aastad 630. aastad 640. aastad 650. aastad Aastad: 595 596 597 598 599 - 600 - 601 602 603 604 605.
Uus!!: Gregorius I ja 600 · Näe rohkem »
601
601.
Uus!!: Gregorius I ja 601 · Näe rohkem »
603
603.
Uus!!: Gregorius I ja 603 · Näe rohkem »
604
604.
Uus!!: Gregorius I ja 604 · Näe rohkem »
7. veebruar
7.
Uus!!: Gregorius I ja 7. veebruar · Näe rohkem »
826
826.
Uus!!: Gregorius I ja 826 · Näe rohkem »
948
948.
Uus!!: Gregorius I ja 948 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Gregorios Dialogos, Gregorius Dialogus, Gregorius I Suur, Gregorius Suur.
