Sisukord
313 suhted: Aafrika, Abielu, Abt, Abtiss, Adeodatus I, Agapetus I, Allegooria, Altarimaal, Amalfi, Ambrosius, Andrea Mantegna, Andreas, Anglid, Anglikaani kirik, Annetamine, Antikristus, Apostel, Apostellik suktsessioon, Aprill, Arianism, Aristokraat, Arles, Armulaua sakrament, Askees, Augustinus, Autun, Šveits, Bütsants, Bütsantsi keisrite loend, Benedictus, Benediktlased, Bertha, Biograaf, Bonaventura, Bonifatius III, Bonifatius IV, Bonifatius VIII, Caeliuse küngas, Cagliari, Campania, Canterbury, Cesare Baronio, Dalmaatsia, Deemon, Deira, Diakon, Dogma, Donatism, Eksarh, Eksemptsioon, ... Laienda indeks (263 rohkem) »
- Kiriku doktorid
- Kirikuisad
- Püha Tooli diplomaadid
- Surnud 604
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Vaata Gregorius I ja Aafrika
Abielu
Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikute vaheline kestev inimsuhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused.
Vaata Gregorius I ja Abielu
Abt
Abt (aramea keeles abba 'isa') on roomakatoliku mungakloostri ülem; sellest tuleneb ka nunnakloostri ülema nimetus "abtiss".
Vaata Gregorius I ja Abt
Abtiss
Nivellesi abtiss püha Gertrud. Flaami kunstniku maal umbes 1530. aastast. Gertrud hoiab käes abtissi regaali – saua Abtiss (ladina keeles abbatissa) on kristliku läänekiriku traditsioonis tavaliselt nunnakloostri ülem.
Vaata Gregorius I ja Abtiss
Adeodatus I
Adeodatus I (ka Deusdedit I) oli paavst 615–618.
Vaata Gregorius I ja Adeodatus I
Agapetus I
Agapetus I (ka Agapitus I) oli paavst 535–536.
Vaata Gregorius I ja Agapetus I
Allegooria
Üks Euroopa kunsti tuntumatest allegooriatest on Albrecht Düreri "Melencolia I" (1514), mis kujutab melanhooliat ehk raskemeelsust Boriss Kustodijevi maal "Bolševik" (1920) on allegooria 1917. aastal Venemaal võimule tulnud bolševikest kui üle rahvamasside kõrguvast avangardist Allegooria (kreeka keeles allegorein 'rääkima piltlikult, ülekantud tähenduses') on abstraktse mõiste kujutamine kellegi või millegi konkreetsena, näiteks isikustamise ehk personifikatsiooni kaudu, samuti sellisel võttel põhinev kirjandus- või kunstiteos.
Vaata Gregorius I ja Allegooria
Altarimaal
Uusgooti stiilis retaabel altarimaaliga "Kolgata" Otepää kirikus (2014) Altarimaal (ka altaripilt; inglise altarpiece) on altaripealmikul (retaabel) paiknev maaling, mis kujutab pühakuid ja piiblisüžeesid Kunstileksikon.
Vaata Gregorius I ja Altarimaal
Amalfi
Vaade linnale merelt (juuni 2006) Amalfi on linn Itaalias Campanias, umbes 30 km Napolist lõunas.
Vaata Gregorius I ja Amalfi
Ambrosius
Püha Ambrosius Francisco de Zurbaráni maalil Püha Ambrosius (umbes 338 – 4. aprill 397) oli Milano piiskop, keda peetakse neljanda sajandi kõige mõjukamaks vaimulikuks.
Vaata Gregorius I ja Ambrosius
Andrea Mantegna
Leinav Maarja. Verona San Zeno kiriku altarimaali detail (1459) Andrea Mantegna (1431 – 13. september 1506) oli itaalia vararenessansi maalikunstnik ja graafik.
Vaata Gregorius I ja Andrea Mantegna
Andreas
Püha Andreas Püha Andrease martüürium Andreas (õigeusu kirikus ka Andreas Esikutsutu või Andreas Esmakutsutu, kreeka keeles Πρωτόκλητος Prōtoklētos, kirikuslaavi keeles Андрей Первозванный Andrei Pervozvannõi; 1.
Vaata Gregorius I ja Andreas
Anglid
Rooma riigi kaart Hadrianuse ajal (valitses 117–138), mis näitab anglite (''Anglii'') tolleaegset kodumaad Jüütimaa poolsaarel tänapäeva Taanis Anglid (ladina Anglii) oli üks peamisi germaani rahvaid, kes asusid Britanniasse Rooma-järgsel perioodil.
Vaata Gregorius I ja Anglid
Anglikaani kirik
Anglikaani kirik on õpetuse laadilt protestantlik, hierarhiliselt struktuurilt ja jumalateenistuse korralt katoliiklik Suurbritannia riigikirik.
Vaata Gregorius I ja Anglikaani kirik
Annetamine
Annetamine (sanskriti ja paali keeles dāna; tiibeti keeles sbyin pa; hiina keeles 布施 bushi; jaapani keeles fuse), ka heldus, almus või almuste andmine, (inglise keeles alms või almsgiving, vana-inglise keeles ælmesse, ælmes, hilisladina keeles eleemosyna, kreeka keeles eleēmosynē ("kaastunne, haletsus, annetus"), ka kinkimine või kingituse tegemine on millegi loovutamine või võimaldamine ilma vastutasuta või ilma tasu peale mõtlemata.
Vaata Gregorius I ja Annetamine
Antikristus
Antikristus tähistab Kristlikus eshatoloogias isikut, organisatsiooni, ametikohta, kogukonda või gruppi, kes viivad täide piiblis kuulutatud prohveteeringuid selle kohta, kes vastandab ennast Jeesus Kristusele ning võtab sisse koha tema asemel.
Vaata Gregorius I ja Antikristus
Apostel
Apostel (vanakreeka keelest ἀπόστολος apostolos on aramea sõna שליח šaliah tõlge, mis lähtub verbist "(volitusega) läkitama") ja tähendab "isikut, kes on saadetud" – saadikut või esindajat.
Vaata Gregorius I ja Apostel
Apostellik suktsessioon
Apostellik suktsessioon (ka apostlik suktsessioon, apostlik järjepidevus, apostellik järjepidevus, apostellik järgnevus) on kiriku õpetus, mille kohaselt on praeguse kristliku kiriku piiskopid apostlite järglased.
Vaata Gregorius I ja Apostellik suktsessioon
Aprill
Aprill on Gregoriuse kalendris aasta neljas kuu.
Vaata Gregorius I ja Aprill
Arianism
Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.
Vaata Gregorius I ja Arianism
Aristokraat
Aristokraat on aristokraatiasse ehk ülemkihti kuuluv isik, kes pärineb enamasti aadlisoost.
Vaata Gregorius I ja Aristokraat
Arles
Arles on linn Lõuna-Prantsusmaal Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonnas Bouches-du-Rhône'i departemangus.
Vaata Gregorius I ja Arles
Armulaua sakrament
Püha õhtusöömaaeg" (1495–1498) Kose kiriku koduse armulaua komplekt 19. sajandist Armulaua sakrament ehk armulaud on kristlikes kirikutes (sealhulgas katoliku kirikus, õigeusu kirikus ja luterlikus kirikus) sakrament, mis põhineb Jeesuse sõnadel pühal õhtusöömaajal.
Vaata Gregorius I ja Armulaua sakrament
Askees
Askees (vanakreeka keeles ἄσκησις áskēsis, 'harjutus, treening') ehk asketism on usuliste ja vaimsete eesmärkide, mõnikord ka üleloomulike võimete saavutamisega seotud eluviis.
Vaata Gregorius I ja Askees
Augustinus
Augustinus Hippost Augustinus Hippost Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia – 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Kiriku doktor.
Vaata Gregorius I ja Augustinus
Autun
Autun on asula Ida-Prantsusmaal Bourgogne-Franche-Comté piirkonnas Saône-et-Loire'i departemangus.
Vaata Gregorius I ja Autun
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Vaata Gregorius I ja Šveits
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Vaata Gregorius I ja Bütsants
Bütsantsi keisrite loend
Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.
Vaata Gregorius I ja Bütsantsi keisrite loend
Benedictus
Püha Benedictus Nursiast.Detail Fra Angelico freskost.San Marco klooster, Firenze.Umbes 1437-1446 Püha Benedictus Nursiast (u 480 – 547) oli munkluse ja kloostrielu rajaja läänekristlikus maailmas, õigeusu kiriku ja katoliku kiriku pühak.
Vaata Gregorius I ja Benedictus
Benediktlased
Benediktlased ehk benediktiinid (ametlik nimi Püha Benedictuse Ordu, ladina keeles Ordo Sancti Benedicti, lühend OSB) on katoliiklik mungaordu.
Vaata Gregorius I ja Benediktlased
Bertha
Bertha on naisenimi.
Vaata Gregorius I ja Bertha
Biograaf
Biograaf ehk eluloolane on inimene, kes kirjutab, jäädvustab, märgib või joonistab üles kellegi eluloo ehk biograafia.
Vaata Gregorius I ja Biograaf
Bonaventura
Francisco de Zurbaráni maal Püha Bonaventura (1221 Bagnoregio – 15. juuli 1274 Lyon) oli frantsisklaste ordu kaheksas juht, keskaegne filosoof ja skolastiline teoloog, Aquino Thomase kaasaegne.
Vaata Gregorius I ja Bonaventura
Bonifatius III
Bonifatius III (ka Bonifacius III; surnud 12. novembril 607) oli paavst 607.
Vaata Gregorius I ja Bonifatius III
Bonifatius IV
Bonifatius IV (ka Bonifacius IV) oli paavst 608–615.
Vaata Gregorius I ja Bonifatius IV
Bonifatius VIII
Bonifatius VIII, ka Bonifacius VIII (Benedetto Caetani või Benedetto Caetano; sündinud millalgi ajavahemikul 1230–1240, levinuima versiooni järgi 1235. aasta paiku – surnud 11. oktoobril 1303) oli aastatel 1294–1303 paavst.
Vaata Gregorius I ja Bonifatius VIII
Caeliuse küngas
Caeliuse küngas lõunast vaadatuna Seitset küngast ja Serviuse müüri kujutav Rooma kaart Caeliuse küngas (ladina keeles Collis Caelius, itaalia keeles Celio) on üks Rooma seitsmest künkast.
Vaata Gregorius I ja Caeliuse küngas
Cagliari
Cagliari on linn Itaalias Sardiinia saarel, Sardiinia maakonna halduskeskus.
Vaata Gregorius I ja Cagliari
Campania
Campania on maakond Itaalias.
Vaata Gregorius I ja Campania
Canterbury
Canterbury on linn Inglismaal Kenti krahvkonnas, City of Canterbury ringkonna keskus.
Vaata Gregorius I ja Canterbury
Cesare Baronio
thumb Kardinal Cesare Baronio (Caesar Baronius, 31. oktoober 1538 – 30. juuni 1607) oli itaalia kirikuajaloolane.
Vaata Gregorius I ja Cesare Baronio
Dalmaatsia
Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.
Vaata Gregorius I ja Dalmaatsia
Deemon
Mihhail Vrubeli "Istuv deemon", inspireeritud Lermontovi luuletusest "Deemon" Rila kloostris Bulgaarias Deemon on folklooris, mütoloogias ja religioonis esinev üleloomulik olend.
Vaata Gregorius I ja Deemon
Deira
Deira asukoht. Deira (vanainglise: Derenrice või Dere) oli kuningriik Põhja-Inglismaal, mis kujunes arvatavasti siis, kui anglitest sõdalased vallutasid 5.
Vaata Gregorius I ja Deira
Diakon
Diakon on luterliku, õigeusu, nelipühi, katoliku kiriku ja vanade idakirikute abivaimulik.
Vaata Gregorius I ja Diakon
Dogma
Dogma on religioonis väide, milles ei kahelda, mida usutakse.
Vaata Gregorius I ja Dogma
Donatism
Donatism oli ristiusu kiriku lahkusk, mis sai nime 313 Kartaagos piiskopiks valitud berberi päritolu Donatus Magnuse ja Numiidia piiskopi Donatuse järgi.
Vaata Gregorius I ja Donatism
Eksarh
Eksarh (kreeka keeles exarchos 'valitseja, asehaldur') on piiskop, kes valitseb suurt kirikuala (eksarhaati), mis reeglina asub väljaspool selle maa piire, kus paikneb patriarhaat.
Vaata Gregorius I ja Eksarh
Eksemptsioon
Eksemptsioon (saksa keele eeskujul ka eksemtsioon) tähendab üldmõistena teatavatest üldistest koormistest või kohustustest vabastamist.
Vaata Gregorius I ja Eksemptsioon
Ekskommunikatsioon
Friedrich II Ekskommunikatsioon on kirikust väljaheitmine (lahutamine kiriku osadusest).
Vaata Gregorius I ja Ekskommunikatsioon
Eksortsism
Püha Franciscus Borgia viib läbi eksortsismi Eksortsism (kreeka keelest ἐξορκισμός exorkismós 'vandega köitmine') ehk kurjade vaimude väljaajamine on religioosne või vaimne tava, mille kohaselt deemonid või muud vaimud aetakse välja inimesest või piirkonnast, mida arvatakse olevat nende poolt hõivatud.
Vaata Gregorius I ja Eksortsism
Elu
Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.
Vaata Gregorius I ja Elu
Encyclopædia Britannica
thumb Encyclopædia Britannica on ingliskeelne üldentsüklopeedia, mille esmatrükk (3 köidet) ilmus aastatel 1768–1771 Suurbritannias Edinburghis.
Vaata Gregorius I ja Encyclopædia Britannica
Episkopaalkirik
Episkopaalkirik ehk episkopaalne kirik on nimetus, mida kasutavad osana oma ametlikust nimest mitmed, peamiselt anglikaani ja metodisti taustaga kristlikud kirikud.
Vaata Gregorius I ja Episkopaalkirik
Epitaaf (kunst)
Mustpeade vennaskonna epitaaf Tallinna Linnamuuseumis Epitaaf on surnu mälestuseks kirikuruumi, kiriku välisseinale või kiriku vahetusse lähedusse paigaldatud mälestustahvel, tavaliselt figuraalse kompositsiooniga.
Vaata Gregorius I ja Epitaaf (kunst)
Evangeelium
Rylandsi raamatukogu papüüruse P52 esikülg, Johannese evangeelium, 2. saj pKr Evangeelium (kreeka keeles εὐαγγέλιον euangelion.
Vaata Gregorius I ja Evangeelium
Felix III
Felix III oli paavst 483–492.
Vaata Gregorius I ja Felix III
Filosoof
Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.
Vaata Gregorius I ja Filosoof
Francisco de Zurbarán
Francisco de Zurbaráni monument Sevillas alt.
Vaata Gregorius I ja Francisco de Zurbarán
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Vaata Gregorius I ja Frangid
Fresko
Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja -tehnika.
Vaata Gregorius I ja Fresko
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Vaata Gregorius I ja Germaanlased
Graduaal
Dominiiklaste lauluraamat, 1530. Introitusele järgneb psalm ''Vias tuas, Domine'', sellele graduaal ''Universi qui te'', psalm uuesti Graduaal ''Oculi omnium in te sperant'' roomakatoliku kiriku lauluraamatus "Graduale triplex" Graduaal, ladina graduale (gradus – ’aste’), "astmelaul", on psalmilaul pärast esimest piiblilugemist.
Vaata Gregorius I ja Graduaal
Gregoriuse koraal
Gregorius Suur dikteerib koraali, mida talle Püha Vaimu läbi – pildil kujutatud tuvina – on sisendatud. Kirjutaja ees vahatahvlil on näha neumad. "Hartkeri antifonaarium". Sankt-Galleni klooster, umbes 1000 pKr Gregoriuse koraal ehk gregoriuse laul, varem ka gregooriuse koraal ehk gregooriuse laul (ladina keeles cantus gregorianus) on keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul, mis on saanud nimetuse paavst Gregorius Suure järgi.
Vaata Gregorius I ja Gregoriuse koraal
Hadrianus
Hadrianus (Imperator Caesar Divi Traiani Parthici Divi Nervae Traianus Hadrianus Augustus; sünninimi Publius Aelius Hadrianus; 24. jaanuar 76 Italica – 10. juuli 138) oli Vana-Rooma keiser 11. augustist 117 kuni surmani.
Vaata Gregorius I ja Hadrianus
Halleluuja
Halleluuja (heebrea keeles הַלְּלוּיָהּ 'kiitke Jah'i', st 'kiitke Issandat' on väljend, mida sageli kasutatakse piibli Psalmide raamatus. Jah on lühend Jumala nimest JHWH (Jahve, Jehoova). Sõna halleluuja kasutatakse piibli Vanas Testamendis 24 korda (näiteks psalmid 113–118) ja neli korda Uue Testamendi Ilmutusraamatus.
Vaata Gregorius I ja Halleluuja
Heebrea keel
Estri raamat, XVIII saj Heebrea keel on semiidi keelte Kaanani rühma kuuluv keel.
Vaata Gregorius I ja Heebrea keel
Hieronymus
Sophronius Eusebius Hieronymus (347 Stridon (praegu Štrigova), Istria (praegu Horvaatia) – 30. september 420 Petlemm) oli Vana-Rooma kristlik õpetlane, teoloog ja kirikuisa, Piibli ladina keelde tõlkija.
Vaata Gregorius I ja Hieronymus
Hiliskeskaeg
Hiliskeskaeg on ajaloolaste poolt kasutatav termin Euroopa ajaloo 14. ja 15. sajandi (umbes 1300–1500) eristamiseks.
Vaata Gregorius I ja Hiliskeskaeg
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Vaata Gregorius I ja Hing
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Vaata Gregorius I ja Hispaania
Hospiits
Moodne hospiits Inglismaal (2005) Hospiits on surijate hoolduse ja palliatiivse raviga tegelev asutus, samuti sellega seotud hooldusfilosoofia (hospiitsfilosoofia).
Vaata Gregorius I ja Hospiits
Humanitaarabi
Humanitaarabi on kiireloomuline materiaalne abi (nt toiduained, vesi, ravimid, eluase jms) tsiviilelanikkonnale looduse või inimese poolt esile kutsutud õnnetuste, näiteks looduskatastroofide ja näljahäda korral või sõjaga kaasnevate kannatuste tagajärgede leevendamiseks või likvideerimiseks.
Vaata Gregorius I ja Humanitaarabi
Iiobi raamat
Iiobi raamat (ka Hiiobi raamat) on üks Piibli Vana Testamendi tarkuseraamatutest.
Vaata Gregorius I ja Iiobi raamat
Ikoon
Vladimiri Jumalaema ikoon. 12. saj. Tretjakovi galerii, Moskva Andrei Rubljov. Kolmainsus. Umbes 1410. Tretjakovi galerii, Moskva Ikoon (kreeka keeles εἰκών eikōn 'kuju', 'kujutis') on enamasti puidule maalitud pühapilt idakirikus, millel on kujutatud Jeesus Kristust, Maarjat, mõnd pühakut, inglit või püha ajaloo või kirikuloo stseeni.
Vaata Gregorius I ja Ikoon
Illüüria
Illüüria oli antiikajal piirkond Aadria mere idarannikul Balkani poolsaarel ligikaudu tänapäeva Albaania, Horvaatia ja Bosnia ja Hertsegoviina aladel.
Vaata Gregorius I ja Illüüria
Ingel
"Haavatud ingel", Hugo Simberg, 1903 "Inglite laul". William Bouguereau. 1881. Getty muuseum jõulukuuse tippu Ingel on Jumalat või jumalaid teeniv vaim mitmes religioonis, põhiliselt judaismis ja sellest arenenud monoteismides nagu kristlus, islam ja mormoonlus.
Vaata Gregorius I ja Ingel
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Vaata Gregorius I ja Inglismaa
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Gregorius I ja Itaalia
Jaanuar
Jaanuar on Gregoriuse kalendris aasta esimene kuu.
Vaata Gregorius I ja Jaanuar
Jean Mabillon
Jean Mabillon Maubilloni büst Saint-Germain-des-Prés' kirikus Jean Mabillon (23. november 1632 Saint-Pierremont, Ardennid – 27. detsember 1707 Pariis) oli prantslasest benediktiini munk, õpetlane ja kirikuajaloolane, keda peetakse paleograafia ja diplomaatika alusepanijaks.
Vaata Gregorius I ja Jean Mabillon
Jeesus
Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas Juudamaal; suri tõenäoliselt kas 7.
Vaata Gregorius I ja Jeesus
Jeruusalemm
Kaljutempel Jeruusalemm (vanemas kirjaviisis Jeruusalem) on Iisraeli pealinn (vaata Jeruusalemma seadus) ja riigi suurim linn.
Vaata Gregorius I ja Jeruusalemm
John Norman Davidson Kelly
John Norman Davidson Kelly (sageli J. N. D. Kelly; 13. aprill 1909 Bridge of Allan – 31. märts 1997) oli inglise vaimulik ja kirikuajaloolane.
Vaata Gregorius I ja John Norman Davidson Kelly
Judaism
Taaveti täht Judaism (kreeka sõnast ἰουδαϊσμός iudaismos) ehk juutlus (ka juudi usk, juudiusk) on peamiselt juudi rahva usund.
Vaata Gregorius I ja Judaism
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Vaata Gregorius I ja Jumal
Jurisdiktsioon
Jurisdiktsioon (inglise keeles jurisdiction) on riigi õigus teostada võimu, millega saab luua, muuta ning lõpetada õigussuhteid.
Vaata Gregorius I ja Jurisdiktsioon
Jurist
Advokaat, Suurbritannia Jurist on sügavamate õigusalaste teadmistega isik.
Vaata Gregorius I ja Jurist
Justinianus I
Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14.
Vaata Gregorius I ja Justinianus I
Justinus II
Justinus II või Justinus Noorem (ladina keeles: Iustinus Iunior; kreeka keeles: Ἰουστῖνος, valitsejanimega Imperator Caesar Flavius Iustinus Augustus; umbes 520 – 5. oktoober 578) oli Bütsantsi keiser 14. novembrist 565 kuni surmani, valitsedes seega 12 aastat, 11 kuud ja 22 päeva.
Vaata Gregorius I ja Justinus II
Jutlus
Buddha jutlustamas Jeesuse mäejutlus (Dante Gabriel Rossetti, ''ca'' 1861) Jutlus on vaimuliku sisuga kõne, mida tavaliselt peab vaimulik, näiteks kristlik kirikuõpetaja või preester.
Vaata Gregorius I ja Jutlus
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Vaata Gregorius I ja Juudid
Juuli
Juuli ehk heinakuu on Gregoriuse kalendris aasta seitsmes kuu.
Vaata Gregorius I ja Juuli
Juuni
Juuni on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu.
Vaata Gregorius I ja Juuni
Juust
Kõvad juustud Juust on valgu- ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kodukitse- või lambapiimast, -lõssist, -koorest, -petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise, kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel.
Vaata Gregorius I ja Juust
Kalchedoni kirikukogu
Kalchedoni kirikukogu (ka Chalkedoni kirikukogu) oli neljas oikumeeniline kirikukogu, mis toimus 8.
Vaata Gregorius I ja Kalchedoni kirikukogu
Kanooniline õigus
"Concordia Discordatium Canonum", 1140 Kanooniline õigus ehk kirikuõigus on roomakatoliku kirikus ja õigeusu kirikus tekkinud eeskirjade kogum.
Vaata Gregorius I ja Kanooniline õigus
Kardinal
Kardinalist peapiiskopi vapikaunistus. Punane kardinalikübar (''galero''), millel on 30 külgtutti, näitab, et tegu on kardinaliga. Rist näitab, et tegu on peapiiskopiga. Moto ja vapikilp on igal kardinalil erinev. Kardinali kooririietus Kardinal on katoliku kiriku hierarhias paavstist 1 aste allpool asuv ametikoht.
Vaata Gregorius I ja Kardinal
Katk
Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).
Vaata Gregorius I ja Katk
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Gregorius I ja Katoliku kirik
Kenti kuningriik
Kenti kuningriik (vanainglise Cantaware Rīce; ladina Regnum Cantuariorum) oli varakeskaegne kuningriik seal, kus nüüd on Kagu-Inglismaa.
Vaata Gregorius I ja Kenti kuningriik
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Vaata Gregorius I ja Keskaeg
Ketser
Ketseriks ehk hereetikuks nimetatakse kristluses hereesia pooldajat – isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest (ortodoksiast).
Vaata Gregorius I ja Ketser
Ketserlus
Ketserlus ehk hereesia (kreeka keeles αἵρεσις hairesis, 'valik, valitud asi', hilisem tähendus 'erakond, koolkond, uskkond') on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine.
Vaata Gregorius I ja Ketserlus
Kevad
Õitsev kirsipuu kevadel Kevadlillede õisi Penijõe matkarada kevadel Kevad on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.
Vaata Gregorius I ja Kevad
Kirik (pühakoda)
Oleviste kirik Tallinnas Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.
Vaata Gregorius I ja Kirik (pühakoda)
Kirikudoktor
püha Isidorus Sevillast, 6.–7. sajandil elanud Kiriku õpetaja Kirikudoktor (ladina keeles doctor ecclesiae) on tiitel, mida katoliku kirikus on antud isikutele, kellel on olnud kujundav mõju kiriku õpetusele.
Vaata Gregorius I ja Kirikudoktor
Kirikulaul
Kirikulaul on religioosse muusika vorm, mis põhines katoliku kiriku kalendril ja liturgial.
Vaata Gregorius I ja Kirikulaul
Klooster
Cluny klooster Asta Nørregaard, "Jõuluöö missa prantsuse kloostris" (1889) Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum – 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud piirkond, kus pühendutakse ühisele vaimsele praktikale.
Vaata Gregorius I ja Klooster
Kodumaa
Kodumaa on maa, riik, kust isik on pärit või mille kodanik ta on.
Vaata Gregorius I ja Kodumaa
Kognitiivne psühholoogia
Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetuspsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib vaimseid protsesse nagu tähelepanu, keelekasutus, mälu, taju, probleemilahendamine, loovus ja mõtlemine.
Vaata Gregorius I ja Kognitiivne psühholoogia
Kohtunik
Kohtunik (sõna kohtumõistja asemele loodud tuletis) on kohtuasju arutav ja lahendav, õiguse mõistmise pädevusega ametiisik kohtutes.
Vaata Gregorius I ja Kohtunik
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Vaata Gregorius I ja Konstantinoopol
Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh
Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh (kreeka keeles Οικουμενικός Πατριάρχης Κωνσταντινουπόλεως) on Konstantinoopoli Õigeusu Kiriku eestseisja, Konstantinoopoli peapiiskopi tiitel.
Vaata Gregorius I ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh
Koopia
Miiamilla jaoks. 2012. aasta. Koopia (keskladina sõnast copia 'küllus', 'hulk'; võrdle cornucopia 'küllusesarv') ehk jäljend on teisikeksemplar, algupärandiga täpselt ühtiv ärakiri või jäljend, originaali täpne imitatsioon.
Vaata Gregorius I ja Koopia
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Vaata Gregorius I ja Kreeka keel
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Vaata Gregorius I ja Kristlus
Kuberner
Kuberner on suure maa-ala (kubermang või osariik) administraator või valitsusjuht.
Vaata Gregorius I ja Kuberner
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Vaata Gregorius I ja Kuld
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Vaata Gregorius I ja Langobardid
Lateraani palee
Lateraani palee (vasakul) ja Lateraani basiilika (paremal) Lateraani palee (itaalia keeles Palazzo Laterano) on palee Rooma kaguosas Lateraani basiilika kõrval.
Vaata Gregorius I ja Lateraani palee
Laurentius
Francisco de Zurbarán. Püha Laurentius (1636–1639) Püha Laurentius (ka Püha Laurentsius; 26. detsember 225 arvatavasti Valencia – 10. august 258 Rooma) oli märterpühak.
Vaata Gregorius I ja Laurentius
Lääne-India
Lääne-India Lääne-India ehk Lääne-India saarestik (inglise keeles West Indies) on saarestik Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vahel.
Vaata Gregorius I ja Lääne-India
Läänegoodid
Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.
Vaata Gregorius I ja Läänegoodid
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Vaata Gregorius I ja Legaat
Leo I (paavst)
Leo I (ka Leo Suur) oli paavst 440–461.
Vaata Gregorius I ja Leo I (paavst)
Leping
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
Vaata Gregorius I ja Leping
Lesk
Lesk on isik, kelle abikaasa on surnud.
Vaata Gregorius I ja Lesk
Liber Pontificalis
"Liber Pontificalis" on paavstide elulugude raamat alates Peetrusest kuni 15. sajandini.
Vaata Gregorius I ja Liber Pontificalis
Liha
Liha on loomade lihas-, rasv- ja sidekude, mida tarvitatakse toiduks.
Vaata Gregorius I ja Liha
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Vaata Gregorius I ja Linn
Litaania
Litaania (ladina keelest litania MacCulloch, Diarmaid. "Thomas Cranmer". Yale University Press (1996), lk 328 & 326 Cranmeri litaania aluseks olid eri allikad, peamiselt kaks keskaegset litaaniat Sarumi riitusest, kuid ka Martin Lutheri Saksa litaania. Algselt säilitas ta lühikesed pöördumised pühakute ja neitsi Maarja poole, kuid 1549.
Vaata Gregorius I ja Litaania
Liturgia
Liturgia (kreeka keeles λειτουργία leiturgía, 'avalik teenistus') on kindla korra järgi peetav jumalateenistus.
Vaata Gregorius I ja Liturgia
Luuka evangeelium
Luuka evangeelium (lühend Lk) on Piibli Uue Testamendi kaanoni 3.
Vaata Gregorius I ja Luuka evangeelium
Maal
Leonardo da Vinci "Mona Lisa" ehk "La Gioconda" on maailma kuulsamaid maale Maal, ka maaling, on maalimise tulemus, maalikunsti teos.
Vaata Gregorius I ja Maal
Maarja Magdaleena
Maarja Magdalast ehk Maarja Magdaleena oli jõukast perekonnast pärit naine, kes kuulus Uue Testamendi andmetel Jeesuse lähikonda.
Vaata Gregorius I ja Maarja Magdaleena
Mai
Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.
Vaata Gregorius I ja Mai
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Vaata Gregorius I ja Maks
Malta
Malta Vabariik on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mille peamised kuus saart on Malta, Gozo (Għawdex), Comino (Kemmuna), Manoeli, Cominotto (Kemmunett) ja Filfla saar.
Vaata Gregorius I ja Malta
Mandaat
Mandaat on saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve.
Vaata Gregorius I ja Mandaat
Manilus
Manilus (ka manihheism; Mani kirik) on õpetus, et maailma valitseb hea ja kurja jõudude tasakaal, mitte aga üks täiuslik olend.
Vaata Gregorius I ja Manilus
Marseille
Marseille on linn Lõuna-Prantsusmaal, Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonna ja Bouches-du-Rhône'i departemangu keskus.
Vaata Gregorius I ja Marseille
Mausoleum
Mausoleum Saint Louises Mausoleum on monumentaalne haudehitis.
Vaata Gregorius I ja Mausoleum
Märter
Albrecht Dürer, "Märtrite hukkamine", 1508, Viin, Kunsthistorisches Museum Sebastia nelikümmend märtrit kannatamas, Kristus ja märtreile saadetud kroonid nende kohal. 19. sajandi lõpu ikoon Märter (kreeka keeles μάρτυς mártys 'tunnistaja' sõnatüvest μάρτυρ- mártyr-), arhailisema nimetusega veretunnistaja, on oma usu või veendumuste pärast kannatanud ja hukatud inimene.
Vaata Gregorius I ja Märter
Märts
Märts on Gregoriuse kalendris aasta kolmas kuu.
Vaata Gregorius I ja Märts
Mõrv
Jakub Schikaneder, "Mõrv majas", 1890 Mõrv on inimese tahtlik ebaseaduslik tapmine.
Vaata Gregorius I ja Mõrv
Meditatsioon
Meditatsioon (ladina keeles meditatio) ehk meeleharjutus (ka mõtisklus, mõlgutus või mõtlus) on vaimne tehnika teadvusseisundi muutmiseks ja rakendamiseks.
Vaata Gregorius I ja Meditatsioon
Meieisapalve
Meieisapalve, Meie Isa Palve ehk meieisa on üks tuntumaid palveid kristluses.
Vaata Gregorius I ja Meieisapalve
Messina
Messina on linn Itaalias Sitsiilia maakonnas, città metropolitana di Messina halduskeskus.
Vaata Gregorius I ja Messina
Metropoliit
Vinnõtsja metropoliit Simeon Metropoliit on kõrgeim piiskopi tiitel õigeusu kirikus pärast patriarhi.
Vaata Gregorius I ja Metropoliit
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Vaata Gregorius I ja Mets
Misjon
rootslastele ristiusku. Ansgar tegutses 9. sajandil. Gravüür aastast 1830 Misjon ehk misjonitöö on kristluses misjonikäsu alusel toimuv kristluse kuulutamine mittekristlastele ja kristlusest eemale jäänutele.
Vaata Gregorius I ja Misjon
Misjonär
Aleksander Eisenschmidtile, kes töötas Aafrikas Misjonär on kristluse levitaja.
Vaata Gregorius I ja Misjonär
Missa
Vatikani II kirikukogu juhendite alusel pühitsetav katoliiklik missa Missa on roomakatoliku ja anglikaani kiriku armulauaga jumalateenistus.
Vaata Gregorius I ja Missa
Montanism
Montanism oli äärmuslik usulahk, mis sai alguse 170.
Vaata Gregorius I ja Montanism
Moraal
Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.
Vaata Gregorius I ja Moraal
Muna (toiduaine)
Kanamunad Muna on hinnatud ja laialt kasutatud toiduaine.
Vaata Gregorius I ja Muna (toiduaine)
Munk
Sofonisba Anguissola. Munga portree (1556) Munk (kreeka keelest μοναχός monachos 'üksik, üksildane') on isik, kes praktiseerib religioosset askeetlust, elades kas üksi või koos teiste munkadega, kuid säilitades alati teatava eraldatuse nendest, kes ei jaga temaga sama eesmärki.
Vaata Gregorius I ja Munk
Munklus
Munklus on usueluvorm, mis põhineb askeetlikul ilmalikust elust eraldumisel, abielutusel ja võimalikult intensiivsel kultusetoiminguis osalemisel.
Vaata Gregorius I ja Munklus
Muusik
Muusik on loovisik, kes tegutseb heliloomingu või muusika interpretatsiooni alal.
Vaata Gregorius I ja Muusik
Naatriumkloriid
Naatriumkloriid ehk keedusool ehk sool on keemiline aine valemiga NaCl.
Vaata Gregorius I ja Naatriumkloriid
Naine
Naissoo sümbol on ka Veenuse sümbol Naine on naissoost täiskasvanud inimene (mitte mees soo järgi ning mitte tüdruk ega neiu vanuse järgi).
Vaata Gregorius I ja Naine
Näljahäda
Näljahäda ehk näljaaeg on ajajärk, mille jooksul nälg ja sellest tulenevad haigused tekitavad harilikust palju suurema suremuse.
Vaata Gregorius I ja Näljahäda
Nõid Siimon
Nõid Siimon (ladina keeles Simon Magus, kreeka keeles Σίμων ὁ μάγος) oli Samaaria nõid ja usutegelane.
Vaata Gregorius I ja Nõid Siimon
Nestoriaanlus
Nestoriaanlus on Konsantinoopoli peapiiskopist Nestoriosest (suri 450 pKr) alguse saanud kristluse suund, millest arenes välja nestoriaanlik kirik.
Vaata Gregorius I ja Nestoriaanlus
Norman Cantor
Norman Frank Cantor (19. november 1929 Winnipeg – 18. september 2004 Miami) oli Kanada juudi päritolu USA ajaloolane.
Vaata Gregorius I ja Norman Cantor
Numiidia
Numiidia oli antiikajal hami päritolu berberi hõimudega asustatud rannikuala Põhja-Aafrikas (praegu Alžeeria ja osa Tuneesiast).
Vaata Gregorius I ja Numiidia
Ordinatsioon
õigeusu kirikus Ordinatsioon ehk ordineerimine on vaimulike ametissepühitsemine.
Vaata Gregorius I ja Ordinatsioon
Orjus
Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ori (täpsustus). ---- Jean-Léon Gérôme. Orjaturg. Umbes 1884 Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks.
Vaata Gregorius I ja Orjus
Paast
Paastumine ehk paast on põhiliselt tahtlik hoidumine toidust (söögist, joogist või mõlemast) mingiks ajaperioodiks.
Vaata Gregorius I ja Paast
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Gregorius I ja Paavst
Pagan
Pagan (ladina keeles paganus 'maamees, talupoeg'.
Vaata Gregorius I ja Pagan
Pallium
Pallium paavst Benedictus XVI liturgilise rüü osana. 15. mai 2005, Vatikan Pallium on katoliku kiriku kõige kõrgemate vaimulike kantav liturgiline riietusese, lai valge villane sallitaoline riideese, kuhu on sisse kootud 6 musta risti.
Vaata Gregorius I ja Pallium
Palve
Palve on soovi avaldamine.
Vaata Gregorius I ja Palve
Patriarh
Patriarh (kreeka sõnast patriarkhēs 'pereisa, perekonnapea' sõnadest patēr 'isa' ja arkhē 'algus, võim') on suurpere meessoost pea.
Vaata Gregorius I ja Patriarh
Patroon
Patroon oli Vana-Roomas rikas ja mõjukas isik, kes võttis vaesed inimesed ehk kliendid oma kaitse alla.
Vaata Gregorius I ja Patroon
Patt
Pieter Brueghel vanem. "Kõrkus" vaselõigete seeriast "Seitse surmapattu" (1558) Patt on religioosses tähenduses seadusest üleastumine või vastuhakk Jumalale.
Vaata Gregorius I ja Patt
Pattulangemine
Pattulangemine on aabrahamlike religioonide mütoloogias esinev sündmus, mille käigus inimene eraldub Jumalast.
Vaata Gregorius I ja Pattulangemine
Paulus
317x317px Paulus (judaistina Saulus Tarsusest) (sündinud millalgi ajavahemikul 5.–10. aastal m.a.j. TarsusBrown, lk 423. – surnud kas 64. või 67. aastal m.a.j RoomaBrown, lk 436.) oli juudi päritolu algkristlik misjonär, apostel, pühak ja märter, kes elukutselt oli telgitegija.
Vaata Gregorius I ja Paulus
Päev
Maal 2. aprillil kell 13:00 UTC Päev on ajavahemik planeedi pinna kindlas punktis, mille jooksul päike (või planeedisüsteemi keskne täht) on horisondist kõrgemal.
Vaata Gregorius I ja Päev
Püha Vaim
Püha Vaim on transtsendentaalne kogemus kristluses ning ilming kristlikus kirjanduses ja kunstis.
Vaata Gregorius I ja Püha Vaim
Pühak
Pühak on püha isik; legendaarne inimene või ajalooline isik, keda austatakse, kelle usklikkus ja vagadus avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu jumal maailmas toimib.
Vaata Gregorius I ja Pühak
Peetrus
Michelangelo Caravaggio. Püha Peetruse ristilöömine. Õli lõuendil. 1600–1601. Santa Maria del Popolo basiilika, Rooma Lluís Borrassà (1375–1424). Jeesus päästab Peetruse veest. 1411. Peetruse altar. Església de Sant Pere, Terrassa Barcelona lähedal Firenzes.
Vaata Gregorius I ja Peetrus
Pelagius II
Pelagius II oli paavst 579–590.
Vaata Gregorius I ja Pelagius II
Perugia
Perugia on linn Itaalias, Umbria maakonna ja Perugia provintsi halduskeskus.
Vaata Gregorius I ja Perugia
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Vaata Gregorius I ja Piibel
Piim
Piim klaasis Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed.
Vaata Gregorius I ja Piim
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Vaata Gregorius I ja Piiskop
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
Vaata Gregorius I ja Piiskopkond
Poliitika
Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või gruppidevahelistes suhetes kehtivad reeglid.
Vaata Gregorius I ja Poliitika
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Gregorius I ja Prantsusmaa
Preester
Preester (ladinakeelsest sõnast presbyter.
Vaata Gregorius I ja Preester
Privileeg
Privileeg on ajalooline ürik, mis annab mingeid eesõiguseid.
Vaata Gregorius I ja Privileeg
Protsessioon
Protsessioon Protsessioon on pidulik rongkäik, milles osalevad vaimulikud, koguduserahvas, leerilapsed või matuselised, sõltuvalt talituse eesmärgist.
Vaata Gregorius I ja Protsessioon
Psalm
Psalm (kreeka keeles psalmos, 'laul', 'näppepilli keelte näppimine ja selle käigus tekkiv heli') on vaimuliku luule žanr, mida iseloomustavad järgmised tunnused.
Vaata Gregorius I ja Psalm
Puhastustuli
Märksõna "purgatoorium" suunab siia; Dante Alighieri teose kohta vaata artiklit Purgatoorium (Dante); teiste tähenduste kohta vaata Purgatoorium (täpsustus) Jumalikule komöödiale''. Puhastustuli ehk purgatoorium tähendab katoliikluse järgi mööduvaid piinu, mis ootavad mõõdukalt patuseid pärast surma, enne kui nad pääsevad paradiisi.
Vaata Gregorius I ja Puhastustuli
Rahandus
Rahandus on rahaasjade ehk rahaliste suhete üldine korraldus majandusüksuses (riigis, korporatsioonis, ettevõttes jm).
Vaata Gregorius I ja Rahandus
Ravenna
Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.
Vaata Gregorius I ja Ravenna
Reliikvia
Relikviaaraltar. Kullatud hõbe, läbikumav email, maaling. 25,4 × 40,6 cm (avatult). Prantsusmaa, ''ca'' 1325–1350. The Cloistersi muuseum, New York Reliikvia (ladina keeles reliquiae 'jäänused') on religioosse tähendusega säilmed, mis on tavaliselt seotud religiooni seisukohalt oluliste isikutega ja on religioosse austamise objektiks.
Vaata Gregorius I ja Reliikvia
Retoorika
Retoorika hõlmab suulise kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti.
Vaata Gregorius I ja Retoorika
Riik
Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.
Vaata Gregorius I ja Riik
Rist
Rist on geomeetriline kujund, mis koosneb kahest ristuvast joonest, poolitades kas ühe või kaks joont keskelt kaheks võrdseks osaks.
Vaata Gregorius I ja Rist
Ristija Johannes
Jeesuse ristimine (Pietro Perugino, u 1481 ja 1483 vahel) Ristija Johannes (Tizian, 1542) Ristija Johannes (idakirikus ka Johannes Eelkäija, vanakreeka: Ἰωάννης ὁ βαπτίζων) oli Vana Testamendi viimane ja Uue Testamendi esimene prohvet.
Vaata Gregorius I ja Ristija Johannes
Ristimine
Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.
Vaata Gregorius I ja Ristimine
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Vaata Gregorius I ja Rooma
Rooma Peetri kirik
Rooma Peetri kirik ehk Püha Peetruse basiilika (itaalia keeles Basilica di San Pietro in Vaticano) on Vatikanis asuv hilisrenessansi stiilis katoliiklik kirikuhoone.
Vaata Gregorius I ja Rooma Peetri kirik
Sabat
Sabat on iganädalane juudi puhkepäev, tööst hoidumise ja hingetõmbamise päev.
Vaata Gregorius I ja Sabat
Sabinianus
Sabinianus (surnud 22. veebruaril 606) oli paavst 604–606.
Vaata Gregorius I ja Sabinianus
San Zeno katedraal
San Zeno basiilika San Zeno katedraal (ka Basilica di San Zeno, San Zeno Maggiore või San Zenone) on väike basiilika Põhja-Itaalias Veronas.
Vaata Gregorius I ja San Zeno katedraal
Santa Maria Maggiore basiilika
Santa Maria Maggiore basiilika fassaad (2013) Santa Maria Maggiore Giovanni Paolo Pannini maalil aastast 1744 Santa Maria Maggiore basiilika (itaalia Basilica di S.Maria Maggiore) on neitsi Maarjale pühitsetud varakristlik kirik Itaalias Roomas.
Vaata Gregorius I ja Santa Maria Maggiore basiilika
Sügis
Sügisel muutuvad puude lehed punaseks, kollaseks ja pruuniks Sügis on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.
Vaata Gregorius I ja Sügis
Sünagoog
Sünagoog (kreeka keeles συναγωγή synagogé, tuleb heebrea keelest בית כנסת beit knesset ja tähendab 'kogunemismaja') on judaistide pühakoda.
Vaata Gregorius I ja Sünagoog
Sekretär
Sekretär on asjaajamist (kirjavahetust, telefonikõnesid, külastusi jne) korraldav ametnik või töötaja, protokollija.
Vaata Gregorius I ja Sekretär
Senat
Catilina ajal. Cesare Maccari fresko (1889) Rooma senat (Senatus Romanus) oli Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist, asutamisajaks loetakse traditsiooniliselt aastat 753 eKr.
Vaata Gregorius I ja Senat
Sevilla
Sevilla on linn Hispaanias, Andaluusia pealinn.
Vaata Gregorius I ja Sevilla
Siinai mägi
Püha Katariina klooster (vaade Siinai mäele viivalt jalgrajalt) Siinai mägi on Vana Testamendi järgi paik, kus Issand tegi Iisraeli rahvaga lepingu ja andis neile Moosese vahendusel oma seadused (vt Moosese seadused; 2 Mo 24:16-18).
Vaata Gregorius I ja Siinai mägi
Silvia
Püha Silvia (u 515 – u 592) oli Gregorius Suure ema.
Vaata Gregorius I ja Silvia
Sinod
Sinod selle sõna ajaloolises tähenduses on kirikukogu, mis koguneb tavaliselt arutama kiriku doktriini või juhtimise küsimusi.
Vaata Gregorius I ja Sinod
Siracusa
''Duomo di Siracusa'', Via Minerva, Sürakuusa katedraal (toomkirik), mis toetub antiiksele templile Siracusa (itaalia keeles Siracusa, sitsiilia keeles Saracusa; antiigi kontekstis Sürakuusa, vanakreeka keeles Συρακοῦσαι) on ajalooline linn Sitsiilias.
Vaata Gregorius I ja Siracusa
Sitsiilia
Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.
Vaata Gregorius I ja Sitsiilia
Skisma
Skisma (kreeka keeles σχισμα (σχιζω) – jagunema) tähendab kiriku lõhenemist.
Vaata Gregorius I ja Skisma
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Vaata Gregorius I ja Slaavlased
Soissons
Soissons on linn Prantsusmaal Aisne'i departemangus.
Vaata Gregorius I ja Soissons
Spoleto
Spoleto on linn Itaalias Umbria maakonnas Perugia provintsis.
Vaata Gregorius I ja Spoleto
Surnute ülestõusmine
Kõigi surnute ülestõusmine on kristluses, judaismis, islamis ja zoroastrismis esinev uskumus, mille kohaselt viimselpäeval tõusevad kõik surnud ellu ning nende üle hakatakse kohut mõistma.
Vaata Gregorius I ja Surnute ülestõusmine
Tädi
Tädi on ema õde.
Vaata Gregorius I ja Tädi
Teeba (Kreeka)
Teeba on linn Kreekas Kesk-Kreeka piirkonnas Boiootia maakonnas.
Vaata Gregorius I ja Teeba (Kreeka)
Teoloog
Teoloog on vastava hariduse (mag. theol; dr. theol) saanud usuteadlane.
Vaata Gregorius I ja Teoloog
Teoloogia
Teoloogia (vanakreeka keelest θεος theos 'Jumal' ja λογος logos 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'.
Vaata Gregorius I ja Teoloogia
Tervis
Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine (Maailma Terviseorganisatsiooni definitsioon aastast 1946).
Vaata Gregorius I ja Tervis
Tevere
Tevere (ka Tiber; ladina Tiberis) on jõgi Apenniini poolsaarel Kesk-Itaalias.
Vaata Gregorius I ja Tevere
Tiaara
Paavst Pius IX tiaara, valmistatud 1854 Paavstitiaara heraldiline kujutis Tiaara on kroonilaadne kõrge peakate, sõna täpne tähendus oleneb kontekstist.
Vaata Gregorius I ja Tiaara
Tiitel
Tiitel on koos nimega kasutatav sõna või liide, mis viitab näiteks seisusele või teaduskraadile.
Vaata Gregorius I ja Tiitel
Toursi Gregorius
Toursi Gregorius ehk Gregorius Toursist (sündis 30. novembril umbes 538 Auvergne'is, suri 17. novembril 594 Toursis) oli gallorooma ajaloolane, hagiograaf ja Toursi piiskop, roomlaste Galliaks nimetatud piirkonna esivaimulik.
Vaata Gregorius I ja Toursi Gregorius
Tsölibaat
Tsölibaat (ladinakeelsest sõnast caelibatus.
Vaata Gregorius I ja Tsölibaat
Tsiboorium (arhitektuur)
Tsiboorium Maria Assunta kirikus Itaalias Tsiboorium on baldahhiinitaoline ehitis altari kohal, mis koosneb neljast või enamast sambast ja neile toetuvast katusest.
Vaata Gregorius I ja Tsiboorium (arhitektuur)
Tuhk
Kivisöe põlemisel tekkinud tuhk Tuhk on kütuste tulekindel jääk, mis tekib kütuse kui orgaanilise aine täielikul põlemisel selle mineraalosast.
Vaata Gregorius I ja Tuhk
Tuvi
Tuvi (Columba) on perekond linde sugukonnast tuvilased.
Vaata Gregorius I ja Tuvi
Upāsaka
Upāsaka (sanskriti ja paali keeles upāsaka ‘lähedal istuja’; tiibeti keeles dge bsnyen; hiina keeles 優婆塞 youpose; jaapani keeles ubasoku) või upāsikā (naissoost) on budismi (Gautama Buddha õpetuse) järgija, kes ei ole pühitsetud mungaks, nunnaks ega soovi selleks ka saada, kuid kes juhindub "Viiest tõotusest" (paali keeles pañcasīla).
Vaata Gregorius I ja Upāsaka
Usk
Usk on tunne, veendumus või uskumus, et midagi on õige või tegelik.
Vaata Gregorius I ja Usk
Usutunnistus
Usutunnistus (ladina keeles confessio (fidei) '(usu)tunnistus') ehk kreedo (ladina sõnast credo 'usun') on kokkuvõtlik uskumuste loetelu, mida iga usklik peab antud religioonis uskuma.
Vaata Gregorius I ja Usutunnistus
Vaimulik
Vaimulik on eesti keeles.
Vaata Gregorius I ja Vaimulik
Vatikan
Vatikan on Roomas asuv merepiirita linnriik.
Vaata Gregorius I ja Vatikan
Või
Võipakk Rasvainete riiul poes Või on peamiselt lehmapiima koorest valmistatud toiduaine, mille rasvasisaldus on 68–82,5%.
Vaata Gregorius I ja Või
Vein
Vein (saksa keeles Wein) on üldjuhul viinamarjamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook kangusega üle 8 mahuprotsendi alkoholi.
Vaata Gregorius I ja Vein
Verona
Verona Verona on linn Itaalias Veneto maakonnas, Verona provintsi halduskeskus.
Vaata Gregorius I ja Verona
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Gregorius I ja Vesi
Viimnepäev
Viimnepäev on levinud motiiviks ka kunstis. Pildil on Michelangelo selleteemaline fresko Sixtuse kabelis Vatikanis Viimnepäev (viimane päev, maailmalõpp) on meile tuntud maailma(korra) või olemise (eksistentsi) lõpp.
Vaata Gregorius I ja Viimnepäev
Villa
Bakari lahe rannikul tänapäeva Horvaatias Villa Ephrussi de Rothschild Prantsusmaal Villa tähendab tänapäevases mõistes luksuslikku ning eksklusiivset eramut või suvilat.
Vaata Gregorius I ja Villa
1. august
1.
Vaata Gregorius I ja 1. august
12. märts
12.
Vaata Gregorius I ja 12. märts
1298
1298.
Vaata Gregorius I ja 1298
1516
1516.
Vaata Gregorius I ja 1516
1606
1606.
Vaata Gregorius I ja 1606
1610
1610.
Vaata Gregorius I ja 1610
1626
1626.
Vaata Gregorius I ja 1626
1627
1627.
Vaata Gregorius I ja 1627
1700
1700.
Vaata Gregorius I ja 1700
1844
1844.
Vaata Gregorius I ja 1844
1855
1855.
Vaata Gregorius I ja 1855
1860
1860.
Vaata Gregorius I ja 1860
1871
1871.
Vaata Gregorius I ja 1871
1892
1892.
Vaata Gregorius I ja 1892
1895
1895.
Vaata Gregorius I ja 1895
1898
1898.
Vaata Gregorius I ja 1898
1900
1900.
Vaata Gregorius I ja 1900
1904
1904.
Vaata Gregorius I ja 1904
1905
1905.
Vaata Gregorius I ja 1905
1909
1909.
Vaata Gregorius I ja 1909
1969
1969.
Vaata Gregorius I ja 1969
1984
1984.
Vaata Gregorius I ja 1984
1988
1988.
Vaata Gregorius I ja 1988
1993
1993.
Vaata Gregorius I ja 1993
1995
1995.
Vaata Gregorius I ja 1995
1996
1996.
Vaata Gregorius I ja 1996
1997
1997.
Vaata Gregorius I ja 1997
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Vaata Gregorius I ja 2000
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Vaata Gregorius I ja 2001
2002
2002.
Vaata Gregorius I ja 2002
2004
2004.
Vaata Gregorius I ja 2004
2007
2007.
Vaata Gregorius I ja 2007
2008
2008.
Vaata Gregorius I ja 2008
23. november
23.
Vaata Gregorius I ja 23. november
3. november
3.
Vaata Gregorius I ja 3. november
3. september
3.
Vaata Gregorius I ja 3. september
515
515.
Vaata Gregorius I ja 515
540
540.
Vaata Gregorius I ja 540
541
541.
Vaata Gregorius I ja 541
542
542.
Vaata Gregorius I ja 542
572
572.
Vaata Gregorius I ja 572
574
574.
Vaata Gregorius I ja 574
579
579.
Vaata Gregorius I ja 579
581
581.
Vaata Gregorius I ja 581
582
582.
Vaata Gregorius I ja 582
585
585.
Vaata Gregorius I ja 585
588
588.
Vaata Gregorius I ja 588
589
589.
Vaata Gregorius I ja 589
590
590.
Vaata Gregorius I ja 590
591
591.
Vaata Gregorius I ja 591
592
592.
Vaata Gregorius I ja 592
593
593.
Vaata Gregorius I ja 593
594
594.
Vaata Gregorius I ja 594
595
595.
Vaata Gregorius I ja 595
596
596.
Vaata Gregorius I ja 596
599
599.
Vaata Gregorius I ja 599
600
Sajandid: 5. sajand - 6. sajand - 7. sajand Kümnendid: 550. aastad 560. aastad 570. aastad 580. aastad 590. aastad - 600. aastad - 610. aastad 620. aastad 630. aastad 640. aastad 650. aastad Aastad: 595 596 597 598 599 - 600 - 601 602 603 604 605.
Vaata Gregorius I ja 600
601
601.
Vaata Gregorius I ja 601
603
603.
Vaata Gregorius I ja 603
604
604.
Vaata Gregorius I ja 604
7. veebruar
7.
Vaata Gregorius I ja 7. veebruar
826
826.
Vaata Gregorius I ja 826
948
948.
Vaata Gregorius I ja 948
Vaata ka
Kiriku doktorid
- Albert Suur
- Ambrosius
- Aquino Thomas
- Athanasios
- Augustinus
- Canterbury Anselm
- Dionysios Areopagites
- Epifanius Salamisest
- Gregorios Nyssast
- Gregorius I
- Hieronymus
- Hilarius Poitiers'st
- Hildegard Bingenist
- Johannes Damaskusest
- Kirikudoktor
- Leo I (paavst)
- Lisieux' püha Thérèse
- Nestorius
- Polykarpos
- Sevilla Isidorus
- Siena Katariina
- Teresa Ávilast
Kirikuisad
- Ambrosius
- Athanasios
- Athenagoras
- Augustinus
- Cassiodorus
- Clemens I
- Damasus I
- Epifanius Salamisest
- Eusebios Kaisareast
- Gregorios Nyssast
- Gregorius I
- Hieronymus
- Hilarius Poitiers'st
- Hippolytus (vastupaavst)
- Ignatios Antiookiast
- Johannes Damaskusest
- Kirikuisa
- Lactantius
- Leo I (paavst)
- Meliton Sardesest
- Origenes
- Pantainos
- Patristika
- Polykarpos
- Sevilla Isidorus
- Tertullianus
Püha Tooli diplomaadid
- Ansgar
- Antonio Possevino
- Balduin Alnast
- Bonifatius III
- Bonifatius VIII
- Calixtus II
- Clemens IV
- Clemens X
- Coelestinus III
- Coelestinus IV
- Formosus
- Gregorius I
- Gregorius VII
- Hadrianus V
- Innocentius X
- Jules Mazarin
- Marinus I
- Martinus I
- Martinus IV
- Nicolaus Cusanus
- Nicolaus IV
- Paavsti legaat
- Paulus IV
- Paulus VI
- Pelagius I
- Pius II
- Reginald Pole
- Sabinianus
- Urbanus II
- Wilhelm Modenast
- William de Longchamp
Surnud 604
- Canterbury Augustinus
- Gregorius I
Tuntud ka kui Gregorios Dialogos, Gregorius Dialogus, Gregorius I Suur, Gregorius Suur.
, Ekskommunikatsioon, Eksortsism, Elu, Encyclopædia Britannica, Episkopaalkirik, Epitaaf (kunst), Evangeelium, Felix III, Filosoof, Francisco de Zurbarán, Frangid, Fresko, Germaanlased, Graduaal, Gregoriuse koraal, Hadrianus, Halleluuja, Heebrea keel, Hieronymus, Hiliskeskaeg, Hing, Hispaania, Hospiits, Humanitaarabi, Iiobi raamat, Ikoon, Illüüria, Ingel, Inglismaa, Itaalia, Jaanuar, Jean Mabillon, Jeesus, Jeruusalemm, John Norman Davidson Kelly, Judaism, Jumal, Jurisdiktsioon, Jurist, Justinianus I, Justinus II, Jutlus, Juudid, Juuli, Juuni, Juust, Kalchedoni kirikukogu, Kanooniline õigus, Kardinal, Katk, Katoliku kirik, Kenti kuningriik, Keskaeg, Ketser, Ketserlus, Kevad, Kirik (pühakoda), Kirikudoktor, Kirikulaul, Klooster, Kodumaa, Kognitiivne psühholoogia, Kohtunik, Konstantinoopol, Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh, Koopia, Kreeka keel, Kristlus, Kuberner, Kuld, Langobardid, Lateraani palee, Laurentius, Lääne-India, Läänegoodid, Legaat, Leo I (paavst), Leping, Lesk, Liber Pontificalis, Liha, Linn, Litaania, Liturgia, Luuka evangeelium, Maal, Maarja Magdaleena, Mai, Maks, Malta, Mandaat, Manilus, Marseille, Mausoleum, Märter, Märts, Mõrv, Meditatsioon, Meieisapalve, Messina, Metropoliit, Mets, Misjon, Misjonär, Missa, Montanism, Moraal, Muna (toiduaine), Munk, Munklus, Muusik, Naatriumkloriid, Naine, Näljahäda, Nõid Siimon, Nestoriaanlus, Norman Cantor, Numiidia, Ordinatsioon, Orjus, Paast, Paavst, Pagan, Pallium, Palve, Patriarh, Patroon, Patt, Pattulangemine, Paulus, Päev, Püha Vaim, Pühak, Peetrus, Pelagius II, Perugia, Piibel, Piim, Piiskop, Piiskopkond, Poliitika, Prantsusmaa, Preester, Privileeg, Protsessioon, Psalm, Puhastustuli, Rahandus, Ravenna, Reliikvia, Retoorika, Riik, Rist, Ristija Johannes, Ristimine, Rooma, Rooma Peetri kirik, Sabat, Sabinianus, San Zeno katedraal, Santa Maria Maggiore basiilika, Sügis, Sünagoog, Sekretär, Senat, Sevilla, Siinai mägi, Silvia, Sinod, Siracusa, Sitsiilia, Skisma, Slaavlased, Soissons, Spoleto, Surnute ülestõusmine, Tädi, Teeba (Kreeka), Teoloog, Teoloogia, Tervis, Tevere, Tiaara, Tiitel, Toursi Gregorius, Tsölibaat, Tsiboorium (arhitektuur), Tuhk, Tuvi, Upāsaka, Usk, Usutunnistus, Vaimulik, Vatikan, Või, Vein, Verona, Vesi, Viimnepäev, Villa, 1. august, 12. märts, 1298, 1516, 1606, 1610, 1626, 1627, 1700, 1844, 1855, 1860, 1871, 1892, 1895, 1898, 1900, 1904, 1905, 1909, 1969, 1984, 1988, 1993, 1995, 1996, 1997, 2000, 2001, 2002, 2004, 2007, 2008, 23. november, 3. november, 3. september, 515, 540, 541, 542, 572, 574, 579, 581, 582, 585, 588, 589, 590, 591, 592, 593, 594, 595, 596, 599, 600, 601, 603, 604, 7. veebruar, 826, 948.