Sisukord
47 suhted: Ameerika Ühendriigid, Apelsin, Apelsinipuu, Õis, Barbados, Florida, Greip, Hübriid, Igihaljus, Jaapan, Jamaica, Kaheidulehelised, Katteseemnetaimed, Kroonlehed, Lääne-India, Leht, Munajas leht, Oga, Oks, Pastor, Patent, Põllumajandus, Perekond (bioloogia), Pomelipuu, Ristamine, Ruudilised, Seebipuulaadsed, Seeme, Sugukond (bioloogia), Sviiti, Taimed, Tüvi, Texas, Tsitrus, Valge, Võra, Vili, Viljapuu, 1750, 1823, 1830. aastad, 19. sajand, 1905, 1929, 1940. aastad, 1984, 1987.
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Vaata Greibipuu ja Ameerika Ühendriigid
Apelsin
Terve ja poolik apelsin ning kooritud viil Apelsinid apelsinipuul Apelsiniõied Apelsin "Brownie" Apelsin on apelsinipuu (Citrus × sinensis) vili.
Vaata Greibipuu ja Apelsin
Apelsinipuu
Apelsinipuu (Citrus sinensis) on ruudiliste sugukonda tsitruse perekonda kuuluv igihaljas kultuurviljapuu.
Vaata Greibipuu ja Apelsinipuu
Õis
Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.
Vaata Greibipuu ja Õis
Barbados
Barbados on Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika mandrite vahel asuv saareriik ja Väikeste Antillide idapoolseim riik.
Vaata Greibipuu ja Barbados
Florida
Florida on Ameerika Ühendriikide osariik riigi kaguosas, Florida poolsaarel Atlandi ookeani ja Mehhiko lahe vahel.
Vaata Greibipuu ja Florida
Greip
Greibid korvis Kollane greip Punane greip ehk verigreip Koorest valmistatud eeterlik õli Greip ehk greipfruut on greibipuu (pomelipuu ja apelsinipuu ristandi) vili.
Vaata Greibipuu ja Greip
Hübriid
Muul on hobusemära ja eeslitäku järglane Nõiapuu hübriid ''Hamamelis x intermedia'' Hübriid (tuleb ld sõnast hybrida 'segavereline'; ka ristand, värd, ristsugutis, bastard) on ristumise või ristamise tagajärjel geneetiliselt (genotüübilt) suhteliselt erinevatest vanemorganismidest alguse saanud järglane.
Vaata Greibipuu ja Hübriid
Igihaljus
Harilik jugapuu (''Taxus baccata'') on igihaljas Igihaljus on taimede omadus säilitada lehestikku aasta läbi seda järk-järgult uuendades, nii et taim ei ole kunagi ilma lehtedeta.
Vaata Greibipuu ja Igihaljus
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Vaata Greibipuu ja Jaapan
Jamaica
Jamaica (eesti keeles varem Jamaika) on riik ja saar Kariibi meres.
Vaata Greibipuu ja Jamaica
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Vaata Greibipuu ja Kaheidulehelised
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Vaata Greibipuu ja Katteseemnetaimed
Kroonlehed
Saialille õied eredalt värvunud oranžikate kroonlehtedega, nendest allpool on näha ka rohelisi tupplehti Kroonlehed on tavaliselt eredalt värvunud ja tupplehtedest suuremad lehekesed, mis moodustavad õiekrooni.
Vaata Greibipuu ja Kroonlehed
Lääne-India
Lääne-India Lääne-India ehk Lääne-India saarestik (inglise keeles West Indies) on saarestik Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vahel.
Vaata Greibipuu ja Lääne-India
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Vaata Greibipuu ja Leht
Munajas leht
Arukase munajas leht Munajas leht on piklik leht, mille laba kõige laiem koht on keskkohast allpool (st leherootsule lähemal).
Vaata Greibipuu ja Munajas leht
Oga
Oga on kattekoe ja selle all asuvate kudede rakkudest tekkinud tugev torkav väljakasve (emergents) taimedel.
Vaata Greibipuu ja Oga
Oks
Puu võra koosneb erineva järgu okstest Oks on taimede (eriti puittaimede) külgpungast arenenud, harilikult puitunud varreharu.
Vaata Greibipuu ja Oks
Pastor
Pastor (ladina keeles pastor, karjane) ehk (kiriku)õpetaja on protestantlike koguduste vaimulik.
Vaata Greibipuu ja Pastor
Patent
Patent on leiutise originaalsuse üks kaitsevormidest, mis tagab intellektuaalsele omandile või tehnilistele lahendustele õigusliku kaitse määratud ajaperioodiks.
Vaata Greibipuu ja Patent
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Vaata Greibipuu ja Põllumajandus
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Greibipuu ja Perekond (bioloogia)
Pomelipuu
Pomelipuu ehk pompelmuusipuu (Citrus maxima) on ruudiliste sugukonda tsitruse perekonda kuuluv igihaljaste lehtpuude liik.
Vaata Greibipuu ja Pomelipuu
Ristamine
Ristamine on loomade ja taimede aretamisvõte, mille puhul genotüübilt erinevate isendite sugurakud ühendatakse sügoodiks.
Vaata Greibipuu ja Ristamine
Ruudilised
''Boronia fraseri'' Matasanod: sapoote-kasimiiropuu viljad Lahtistava õlipõõsa õied Kivisidrunipuu vili Ruudilised (Rutaceae) on kaheiduleheliste klassi seebipuulaadsete seltsi kuuluv taimede sugukond.
Vaata Greibipuu ja Ruudilised
Seebipuulaadsed
Seebipuulaadsed (Sapindales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.
Vaata Greibipuu ja Seebipuulaadsed
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Vaata Greibipuu ja Seeme
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Greibipuu ja Sugukond (bioloogia)
Sviiti
Sviitid Sviiti on sviitipuu (Citrus × paradisi 'Oroblanco') vili.
Vaata Greibipuu ja Sviiti
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Greibipuu ja Taimed
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Vaata Greibipuu ja Tüvi
Texas
Texas on Ameerika Ühendriikide osariik 1845.
Vaata Greibipuu ja Texas
Tsitrus
Greibipuu vili Tsitrus (Citrus) on igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond ruudiliste sugukonnast.
Vaata Greibipuu ja Tsitrus
Valge
Valge on akromaatiline värvus.
Vaata Greibipuu ja Valge
Võra
Tammedel on sageli muljetavaldav võra Võra on taime varte, okste, lehtede ja muude maapealsete organite kogum.
Vaata Greibipuu ja Võra
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Vaata Greibipuu ja Vili
Viljapuu
Viljapuude kasvuvorme Viljapuu on puu või suhteliselt kõrge kasvuga põõsas, mis kannab söödavaid vilju (näiteks õunu).
Vaata Greibipuu ja Viljapuu
1750
1750.
Vaata Greibipuu ja 1750
1823
1823.
Vaata Greibipuu ja 1823
1830. aastad
1830.
Vaata Greibipuu ja 1830. aastad
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Greibipuu ja 19. sajand
1905
1905.
Vaata Greibipuu ja 1905
1929
1929.
Vaata Greibipuu ja 1929
1940. aastad
1940.
Vaata Greibipuu ja 1940. aastad
1984
1984.
Vaata Greibipuu ja 1984
1987
1987.
Vaata Greibipuu ja 1987
Tuntud ka kui Citrus maxima × Citrus sinensis, Citrus paradisi, Citrus racemosa, Citrus x paradisi, Citrus ×paradisi, Greipfruudipuu, Greipipuu, Kreibipuu.