Sarnasusi Gruusia ja Kaukaasia rahvad
Gruusia ja Kaukaasia rahvad on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Aafrika, Abhaasid, Anatoolia, Armeenia, Armeenlased, Aserbaidžaan, Aserbaidžaanlased, Grusiinid, Homo erectus, Iraan, Must meri, Osseedid, Türgi, Ukrainlased, Vahemeri, Venelased, Venemaa, Viinamari.
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Aafrika ja Gruusia · Aafrika ja Kaukaasia rahvad ·
Abhaasid
Abhaasid (abhaasi keeles аҧсуаа) on Kaukaasia rahvas.
Abhaasid ja Gruusia · Abhaasid ja Kaukaasia rahvad ·
Anatoolia
Anatoolia piiritlus Anatoolia (vanakreeka nimest Άνατολή (sõnast ἀνατολή 'hommikukaar, ida'); türgi keeles Anadolu) on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel.
Anatoolia ja Gruusia · Anatoolia ja Kaukaasia rahvad ·
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Armeenia ja Gruusia · Armeenia ja Kaukaasia rahvad ·
Armeenlased
1 000 + Armeenlased (armeenia keeles haj) on rahvas Armeenia mägismaal, Armeenia Vabariigi põlisasukad.
Armeenlased ja Gruusia · Armeenlased ja Kaukaasia rahvad ·
Aserbaidžaan
Aserbaidžaani Vabariik (aserbaidžaani keeles: Azərbaycan Respublikası) on riik Lõuna-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal.
Aserbaidžaan ja Gruusia · Aserbaidžaan ja Kaukaasia rahvad ·
Aserbaidžaanlased
pisi Aseri tütarlapsed Aserbaidžaanlased ehk aserbaidžaanid ehk aserid (ka aserbaidžaanid; aserbaidžaani Azərbaycanlılar آذربایجانلیلار, Azərbaycan türkləri ترکهای آذربایجانی Stephan Thernstrom, Ann Orlov, Oscar Handlin. Harvard Encyclopedia of American ethnic groups. Harvard University Press, 1981, lk 171.) on aserbaidžaani keelt emakeelena kõnelev turgi rahvas.
Aserbaidžaanlased ja Gruusia · Aserbaidžaanlased ja Kaukaasia rahvad ·
Grusiinid
Grusiinid ehk georglased (varem eesti keeles grusiinlased; gruusia keeles ქართველები (kharthvelebi)) on Lõuna-Kaukaasia rahvas, kes elab põhiliselt Gruusias (2014. aasta rahvaloenduse andmetel 3 224 564).
Grusiinid ja Gruusia · Grusiinid ja Kaukaasia rahvad ·
Homo erectus
Homo erectus ("püstine inimene") on perekonda inimene kuuluv hominiid ehk inimlane, kes praeguseks on välja surnud.
Gruusia ja Homo erectus · Homo erectus ja Kaukaasia rahvad ·
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Gruusia ja Iraan · Iraan ja Kaukaasia rahvad ·
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Gruusia ja Must meri · Kaukaasia rahvad ja Must meri ·
Osseedid
Osseet 18. sajandi riietuses, Ramonov Vano (19. sajand) Osseedid on idairaani keelte hulka kuuluvat osseedi keelt kõnelev rahvas Kaukaasias.
Gruusia ja Osseedid · Kaukaasia rahvad ja Osseedid ·
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Gruusia ja Türgi · Kaukaasia rahvad ja Türgi ·
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Gruusia ja Ukrainlased · Kaukaasia rahvad ja Ukrainlased ·
Vahemeri
Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.
Gruusia ja Vahemeri · Kaukaasia rahvad ja Vahemeri ·
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Gruusia ja Venelased · Kaukaasia rahvad ja Venelased ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Gruusia ja Venemaa · Kaukaasia rahvad ja Venemaa ·
Viinamari
Valged viinamarjad on tegelikult rohelised Kollased viinamarjad Mustjassinised viinamarjad Punased viinamarjad Viinamari on viinapuu (Vitis) perekonda kuuluvate taimede vili.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Gruusia ja Kaukaasia rahvad ühist
- Millised on sarnasused Gruusia ja Kaukaasia rahvad
Võrdlus Gruusia ja Kaukaasia rahvad
Gruusia on 190 suhted, samas Kaukaasia rahvad 116. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 5.88% = 18 / (190 + 116).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Gruusia ja Kaukaasia rahvad. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: