Sisukord
240 suhted: Aama Elwe-Oja, Ain Siimann, Ajalugu, Aleksander I, Aleksis Kuusik, Allan Martinson, Anu Saagim, Armin Öpik, Arnold Humal, Artur Luha, August Vaga, Ülestõusmispühad, Bengt Gottfried Forselius, Carl Eduard Malm, Christoph Adam von Stackelberg, Christoph Reusner, Dietrich Heinrich Jürgenson, Eesti, Eesti keel, Eesti NSV, Eesti SS-leegion, Eesti taasiseseisvumine, Eesti Vabariigi aastapäev, Eestimaa, Eestimaa Kommunistlik Partei, Eestimaa kuberner, Eestimaa rüütelkond, Eestlased, Eetika, Eiki Nestor, Emakeelepäev, Endel Laul, Enno Tamm, Ernst Öpik, Ernst Nurm, Esimene maailmasõda, Ferdinand Johann Wiedemann, Filoloog, Filosoofia, Friedrich Schmidt, Göttingen, Göttingeni ülikool, Gümnaasium, Geograafia, Geomeetria, Georg Adelheim, Georg Wilhelm Richmann, Gustav Adolfi Gümnaasium, Gustav Hirsch, Gustav II Adolf, ... Laienda indeks (190 rohkem) »
- Tallinna ajalugu
- Tallinna koolid
Aama Elwe-Oja
Aama Elwe-Oja näitamas originaaldokumente oma raamatu "Kuhu ma lähen, mu järv?" tutvustusel Tallinna raamatumessil 6. aprillil 2013 Aama Elwe-Oja (eesnimi ka Ama; sündinud 21. oktoobril 1949 Tallinnas) on eesti tõlkija ja kirjanik.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Aama Elwe-Oja
Ain Siimann
Ain Siimann (sündinud 25. augustil 1940) on eesti pedagoog ja koolijuht.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Ain Siimann
Ajalugu
Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Ajalugu
Aleksander I
Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Aleksander I
Aleksis Kuusik
Aleksis Kuusik (22. mai 1886 – 24. september 1956 Tallinn) oli õpetaja ja koolijuht.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Aleksis Kuusik
Allan Martinson
Allan Martinson 2017. aastal Euroopa füüsikaolümpiaadi akadeemilisel karjääripäeval Allan Martinson (sündinud 8. oktoobril 1966 Tartus) on eesti tehnoloogiaettevõtja ja investor.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Allan Martinson
Anu Saagim
Anu Saagim (Anu Nataly Saagim-Ratia; sündinud 9. aprillil 1962) on Eesti seltskonnategelane ja -ajakirjanik.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Anu Saagim
Armin Öpik
Armin Aleksander Öpik (24. juuni 1898 Lontova, Virumaa – 15. jaanuaril 1983 Canberra) oli eesti geoloog.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Armin Öpik
Arnold Humal
Arnold Humal 1933. aastal Arnold Humal (kuni 1936 Arnold Tudeberg, 10. märts 1908 Tallinn – 13. detsember 1987 Tallinn) oli eesti matemaatik, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1951).
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Arnold Humal
Artur Luha
Artur Heinrich Luha (27. juuni vkj/9. juuli ukj 1892 Keila vald, Harjumaa – 29. detsember 1953 Tallinn) oli eesti geoloog, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1946).
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Artur Luha
August Vaga
Õunapuu 'August Vaga' Tartu botaanikaaias August Vaga (15. märts 1893 Kehra – 11. detsember 1960 Tartu) oli eesti botaanik, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1946).
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja August Vaga
Ülestõusmispühad
Ülestõusmist kujutav ikoon. Kristus on jalge alla tallanud põrgu värava ja tõmbab hauast välja Aadama ja Eeva. Kristust ümbritsevad pühakud, vana mehena kujutatud Saatan on kinni seotud Ülestõusmispühad ehk lihavõttepühad ehk lihavõtted ehk paasapühad, argikeeles ka munadepühad, on kristluses liikuvad pühad, mis algavad esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Ülestõusmispühad
Bengt Gottfried Forselius
Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskivi Harju-Madisel Plaat mälestuskivil Bengt Gottfried Forselius (1660? – 16. november 1688) oli Eesti haridustegelane ja kirjamees.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Bengt Gottfried Forselius
Carl Eduard Malm
Carl Eduard Malm (22. veebruar 1837 Tallinn – 1/14. jaanuar 1901 Rapla) oli rootsi-saksa päritolu eesti kirjamees.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Carl Eduard Malm
Christoph Adam von Stackelberg
Vabahärra Christoph Adam von Stackelberg (25. detsember (vkj 14. detsember) 1777 Tallinn – 19. november (vkj 7. november) 1841 Tallinn) oli Eestimaa haridustegelane.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Christoph Adam von Stackelberg
Christoph Reusner
Tallinna esmatrükis: Christoph Reusneri trükitud õnnitlus kuberner Philipp Scheidingule (1634). Ladinakeelne tekst on laotud antiikvas, saksa päritolu sõnad fraktuurkirjas. Diplomi jaluses on kronogramm Christoph Reusner oli saksa-rootsi päritolu trükkal, kes tegutses Tallinnas aastatel 1633–1637.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Christoph Reusner
Dietrich Heinrich Jürgenson
Dietrich Heinrich Jürgenson (15. juuli (vkj) / 27. juuli 1804 Vasalemma – 10. august (vkj) / 22. august 1841 Tartu) oli eesti koolijuhataja, Tartu Ülikooli eesti keele lektor ning Õpetatud Eesti Seltsi asutajaliige ja seltsi esimene sekretär.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Dietrich Heinrich Jürgenson
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Eesti
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Eesti keel
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Eesti NSV
Eesti SS-leegion
Eesti SS-leegion oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi Relva-SSi vägedes teeninud eestlastest moodustatud väeüksuste koondnimetus.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Eesti SS-leegion
Eesti taasiseseisvumine
Eesti taasiseseisvumine ehk Eesti iseseisvuse taastamine oli Eesti Vabariigi de facto taastamine 20. augustilil 1991 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Eesti taasiseseisvumine
Eesti Vabariigi aastapäev
Pika Hermanni tornis Vabariigi aastapäeva paraad Tallinnas, 24. veebruar 2011 Tartu üliõpilaskorporatsioonid oma lippudega Eesti lipu tervitamisel Tartu tähetorni juures, 24. veebruar 2013 Eesti Vabariigi aastapäev on 24. veebruaril, millega tähistatakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Eesti Vabariigi aastapäev
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Eestimaa
Eestimaa Kommunistlik Partei
Eestimaa Kommunistlik Partei (lühend EKP) enne ka Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei (lühend EK(b)P) oli Eesti Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult 1920–1940 ning 1940–1990 Eesti NSV-s seaduslikult tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 1940–1990 ka ainupartei.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Eestimaa Kommunistlik Partei
Eestimaa kuberner
Eestimaa kuberner, vahel ka Eestimaa asehaldur (rootsi: Guvernör över Estland, ka: Ståthållare och landshövding över Estland) (vene: Эстляндский губернатор, ka: Эстляндский наместник) oli ametikoht Eestimaal.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Eestimaa kuberner
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Eestimaa rüütelkond
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Eestlased
Eetika
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Eetika
Eiki Nestor
Eiki Nestor esinemas Liberalismi Akadeemias (2009)Eiki Nestor (sündinud 5. septembril 1953 Tallinnas) on Eesti poliitik.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Eiki Nestor
Emakeelepäev
Emakeelepäev on Eesti riiklik tähtpäev, mida tähistatakse alates 1996.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Emakeelepäev
Endel Laul
Endel Laul (21. aprill 1927 Torma vald – 25. september 2014 Tallinn) oli eesti ajaloolane, hariduse ja kooliajaloo uurija.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Endel Laul
Enno Tamm
Enno Tamm veebruaris 2011 Enno Tamm (sündinud 26. mail 1960) on Eesti ajakirjanik ja poliitik, Eesti Keskerakonna liige.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Enno Tamm
Ernst Öpik
Ernst Julius Öpik (22. oktoober 1893 Kunda – 10. september 1985 Bangor, Põhja-Iirimaa) oli eesti astronoom, üks Eesti astronoomiakoolkonna rajajaid.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Ernst Öpik
Ernst Nurm
Ernst Nurm (akvarell) Ernst Nurm (6. juuli 1896 Undla vald, Virumaa – 25. oktoober 1983 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, leksikoloog ja leksikograaf.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Ernst Nurm
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Esimene maailmasõda
Ferdinand Johann Wiedemann
Ferdinand Johann Wiedemann Ferdinand Johann Wiedemann (30. märts (vana kalendri järgi 18. märts) 1805 Haapsalu – 29. detsember 1887 (vana kalendri järgi 17. detsember) Peterburi) oli keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Ferdinand Johann Wiedemann
Filoloog
Filoloog on filoloogia eriala lõpetanud spetsialist, kes on keele ja kirjanduse asjatundja.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Filoloog
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Filosoofia
Friedrich Schmidt
Friedrich Schmidt Carl Friedrich Schmidt (ka Fjodor Schmidt, vene: Фёдор Богданович Шмидт, 15. jaanuar 1832 Kaisma, Liivimaa – 8. november 1908 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa Keisririigi akadeemik, geoloog, paleontoloog, stratigraaf ja botaanik.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Friedrich Schmidt
Göttingen
Göttingen (alamsaksa keeles Chöttingen) on ülikoolilinn Saksamaal Alam-Saksimaal.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Göttingen
Göttingeni ülikool
Aula Göttingeni ülikool (ka Göttingeni Georg Augusti ülikool, saksa keeles Georg-August-Universität Göttingen) on ülikool Saksamaal Göttingenis.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Göttingeni ülikool
Gümnaasium
Hugo Treffneri Gümnaasiumi hoone Tartus Gümnaasium on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg 2 kohaselt põhikoolile järgnev üldhariduskool, kus omandatakse üldkeskharidus.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Gümnaasium
Geograafia
Atlast on sageli kasutatud geograafia sümbolina Geograafia ehk maateadus (kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ning nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Geograafia
Geomeetria
Axel Helsted, "Geomeetria" Geomeetria (kaudlaen vanakreeka sõnast γεωμετρία, mille algne tähendus on 'maamõõtmine') on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Geomeetria
Georg Adelheim
Georg Adelheim (14. oktoober 1884 Tallinn – 20. september 1952 Göttingen) oli Eesti advokaat.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Georg Adelheim
Georg Wilhelm Richmann
Georg Wilhelm Richmanni hukkumine Georg Wilhelm Richmann (vn. Георг Вильгельм Рихман; 11. juuli/22. juuli 1711 Pärnu – 26. juuli/6. august 1753 Peterburi) oli Eestis sündinud, baltisaksa päritolu Vene füüsik.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Georg Wilhelm Richmann
Gustav Adolfi Gümnaasium
Gustav Adolfi Gümnaasium Gustav Adolfi Gümnaasium (lühend GAG) on üldhariduskool Tallinnas.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Gustav Adolfi Gümnaasium
Gustav Hirsch
Gustav Reinhold Hirsch (vene Густав Иванович Гирш; 23. juuli 1828 Kullamaa Kullamaa kihelkond Läänemaa Eestimaa — 7. märts 1907 Tsarskoje Selo Peterburi kubermang) oli eesti arst (salanõunik), Venemaa keiser Aleksander III ja Nikolai II ihuarst.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Gustav Hirsch
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Gustav II Adolf
Hardi Tiidus
Hardi Tiidus 1974. aastalFoto: Jaan Künnap Hardi Tiidus (sünninimi Harde Tiitus; 8. november 1918 Tallinn – 21. märts 1999 Tallinn) oli eesti teleajakirjanik, ajaloolane ja tõlkija.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Hardi Tiidus
Harju maakond
Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Harju maakond
Heebrea keel
Estri raamat, XVIII saj Heebrea keel on semiidi keelte Kaanani rühma kuuluv keel.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Heebrea keel
Heiki Vilep
Heiki Vilep (sündinud 27. märtsil 1960 Tartus) on eesti muusik ja kirjanik.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Heiki Vilep
Hendrik Agur
Hendrik Agur (sündinud 3. oktoobril 1965 Viljandis) on Eesti haridusjuht.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Hendrik Agur
Herbert Kuurme
Herbert Kuurme (kuni 1937 Kuurberg; 13. juuli 1911 Haljava – 16. aprill 2005) oli eesti vaimulik.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Herbert Kuurme
Humanitaarharidus
Humanitaarhariduse missiooniks on õpetada inimesi tegutsema humanistlikel eesmärkidel Humanitaarharidus on projektipõhine õpe lastele ja noortele, mis aitab neil tõlgendada olukordi inimlikust seisukohast ja annab neile võimaluse lahendada probleeme ning võtta meetmeid organisatsioonide Punane Rist ja Punane Poolkuu aluspõhimõtteid ja humanistlikke väärtusi silmas pidades.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Humanitaarharidus
Ilmar Öpik
Ilmar Öpik (17. juuni 1917 Tallinn – 29. juuli 2001 Tallinn) oli eesti energeetikateadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1967).
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Ilmar Öpik
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Inglise keel
Jaan Kangilaski
Jaan Kangilaski Eesti filosoofia aastakonverentsil Tartus 29. augustil 2011 Jaan Kangilaski (sündinud 10. novembril 1970) on eesti filosoof, üks Tartu Analüütilise filosoofia seminari liikmeid.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Jaan Kangilaski
Jakob Westholmi Gümnaasium
Koolihoone Kevade tn 8. Vaade kooliõuelt 1913. aastal valminud maja, mida kasutab tänapäeval Tallinna Kunstikool Jakob Westholmi Gümnaasium on üldhariduskool Tallinnas aadressil Kevade tänav 8.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Jakob Westholmi Gümnaasium
Juhan Parts
Juhan Parts (sündinud 27. augustil 1966 Tallinnas) on Eesti poliitik, Eesti peaminister aastatel 2003–2005.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Juhan Parts
Kaitseliit
Kaitseliit on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Kaitseliit
Kalamaja Põhikool
Kalamaja Põhikool asub Tallinnas Vabriku 18 asuvas majas.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Kalamaja Põhikool
Kantor
Kantor on kiriku eeslaulja, koori juht, mõnel pool ka muusikahariduse andja kiriku juures.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Kantor
Karjamaa Põhikool
Karjamaa Põhikool Karjamaa Põhikool on 1964.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Karjamaa Põhikool
Karl Taev
Karl Ottomar Taev (10. aprill 1903 Kuressaare – 25. september 1992 Tartu) oli eesti kirjandusteadlane.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Karl Taev
Kasvatusteadus
Kasvatusteadus ehk pedagoogika on kasvatust ja õpetust uuriv teadus.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Kasvatusteadus
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Katoliiklus
Keel ja Kirjandus
Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Keel ja Kirjandus
Kirjandusteadus
Kirjandusteadus on filoloogia haru, mis uurib ilukirjandust.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Kirjandusteadus
Kooli tänav (Tallinn)
Kooli tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosashttp://www.eki.ee/knab/tallinn3.htm (vaadatud 28.01.2016) Vanalinna asumis.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Kooli tänav (Tallinn)
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Kreeka keel
Kubermangugümnaasium
Kubermangugümnaasium (ka kubermangukool) oli Vene keisririigi ajal enamasti kubermangulinnas asuv riiklik gümnaasium.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Kubermangugümnaasium
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Ladina keel
Lühend
Lühend on kirjalikus kõnes kirjamärk või kirjamärkide järjend, mis lühiduse huvides asendab mingit sõna või sõnaühendit, või kirjalikus ja suulises kõnes kasutatav sõna, mis on saadud mingi sõna või sõnaühendi lühendamisel.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Lühend
Luutsinapäev
Luutsinapäeva tähistamine Viinis Luutsinapäeva kostüümides koor Harmonica laulab jõulupala "För redeliga män" Luutsinapäev (ka: luutsipäev, luutsnapäev, luutsi) on 13. detsembril, kirikukalendris on see märtrina surnud Püha Lucia mälestuspäev.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Luutsinapäev
Mai
Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Mai
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Matemaatika
Märtsipommitamine
Märtsipommitamine oli Tallinna, Narva, Tartu ja Pärnu pommitamine Nõukogude Liidu lennuväe poolt 1944.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Märtsipommitamine
Mobilisatsioon
Mobilisatsioon ehk mobiliseerimine on relvajõudude isikkoosseisu, varustuse ja riigi majanduse sõjaks kogumine ja valmis seadmine.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Mobilisatsioon
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Narva
Nõmme linnaosa
Nõmme linnaosa on halduslik linnaosa Tallinna lõunaosas.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Nõmme linnaosa
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Nõukogude Liit
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti Vabariigi ala okupatsioon NSV Liidu poolt Teise maailmasõja ajal, mis algas Punaarmee sissetungiga Eestisse 17. juunil 1940 ja lõppes vastavalt Saksa vägede pealetungile Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis-oktoobris 1941.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)
Orel
Orelikontsert Adelaide'is 2020. aastal Orel on muusikainstrument, mis tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist vilede.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Orel
Paul Ariste
Paul Ariste (kuni 1927. aastani Paul Berg; 21. jaanuar (vkj)/ 3. veebruar 1905 Rääbise, Võtikvere vald, Torma kihelkond, Tartumaa – 2. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1954).
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Paul Ariste
Põhja Pojad
Kasutatud.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Põhja Pojad
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Põhjasõda
Põltsamaa
Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Põltsamaa
Peterburi ülikool
Peterburi Riiklik Ülikool (vene keeles Санкт-Петербургский государственный университет) on Venemaa üks vanemaid, suuremaid ja olulisemaid ülikoole, mis asub Peterburis.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Peterburi ülikool
Philipp Karell
"Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree", Johann Köler 1886 Philipp Jakob Karell (vene Филипп Яковлевич Карелль; vkj 28. november / 10. detsember 1806 Tallinn – 18. august 1886 Peterburi) oli eesti arst.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Philipp Karell
Philipp Stramm
Philipp Stramm (21. aprill 1814 Kohila – 20. august 1871 Peterburi) oli eesti rahvavalgustaja.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Philipp Stramm
Philipp Willigerod
Philipp Willigerod (ka Philipp Willigerode ja Johann Conrad Philipp Willigerode; 15. juuni 1779 – 1. aprill 1848) oli Eesti pedagoog ja ajaloolane.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Philipp Willigerod
Piret Rips-Laul
Piret Rips-Laul (aastani 1989 Piret Pormeister, aastani 2010 Piret Rips Valgamaalane, 8. oktoober 2011.; sündinud 19. jaanuaril 1965 Valgas) on eesti helilooja.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Piret Rips-Laul
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Prantsuse keel
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Preisi kuningriik
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Protestantism
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Punaarmee
Rakendusmatemaatika
Rakendusmatemaatika on matemaatika osa, mis tegeleb teistes teadusharudes rakendatavate matemaatiliste mudelite ja nende uurimiseks määratud meetodite loomisega.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Rakendusmatemaatika
Rannarootslased
Rannarootslased (harvem ka eestirootslased, rootsi keeles estlandssvenskar) olid Eestis keskajast kuni 1944.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Rannarootslased
Reformatsioon Liivimaal
Reformatsioon Liivimaal oli kogu põhjapoolset Euroopat haaranud reformatsiooni üks osa, mis sai alguse 1520. aastatel.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Reformatsioon Liivimaal
Reiner Brocmann
thumb Aleksandriinis koostatud eestikeelne pulmalaul Reiner Brockmann (esineb ka nimekujude all Brocmann, Brockman ning Broocmann; 28. aprill 1609 Schwaan-Gränzdorf, Mecklenburg – 29. november 1647 (vkj) Kadrina, Virumaa) oli pastor, luuletaja ja tõlkija.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Reiner Brocmann
Rektor
Rektor on ülikooli, varem ka gümnaasiumi juhataja levinud ametinimetus.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Rektor
Retoorika
Retoorika hõlmab suulise kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Retoorika
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Rootsi kuningas
Sakala tänav
Kaitseministeeriumi hoonekompleks Sakala 1, 3 Sakala 4 Sakala tänav on tänav Tallinna Kesklinnas Tatari ja Südalinna asumis.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Sakala tänav
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Saksa keel
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Saksamaa
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Sakslased
Stereomeetria
Stereomeetria on elementaargeomeetria haru, milles uuritakse kujundeid ruumis.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Stereomeetria
Suur-Kloostri tänav
Suur-Kloostri tänav. Vasakut kätt Gustav Adolfi Gümnaasiumi spordihoone Suur-Kloostri tänav on tänav Tallinna vanalinnas Vanalinna asumis.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Suur-Kloostri tänav
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Suurbritannia
Taavi Aas
Taavi Aas (sündinud 10. jaanuaril 1966 Tallinnas) on Eesti poliitik, 2023.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Taavi Aas
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinn
Tallinna Aleksandri Gümnaasium
Tallinna Aleksandri Gümnaasium oli aastatel 1872–1917 Tallinnas tegutsenud haridusasutus.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna Aleksandri Gümnaasium
Tallinna bastionid
Vaade Skoone bastionile ja Toompeale 19. sajandi lõpukümnendil taastatud Väikese Rannavärava bastion Tallinna bastionid on Tallinna muldkindlustusvööndisse kuulunud bastionid.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna bastionid
Tallinna gümnaasiumi trükikoda
Tallinna gümnaasiumi trükikoda (hiljem Tallinna linna ja gümnaasiumi trükikoda) oli Tallinna Gümnaasiumi juures tegutsenud trükikoda.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna gümnaasiumi trükikoda
Tallinna Issanda Muutmise peakirik
Tallinna Issanda Muutmise peakirik (vene keeles Церковь Преображения Господня) on sakraalhoone Tallinnas, aadressil Suur-Kloostri tänav 14.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna Issanda Muutmise peakirik
Tallinna Kaarli kirik
Kaarli kirik on uusromaani stiilis kirik Tallinna kesklinnas Kaarlimäel.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna Kaarli kirik
Tallinna Kreiskool
Tallinna Kreiskool (saksa keeles Revalsche deutsche Kreisschule) oli Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangulinnas Tallinnas 1805–1875 tegutsenud saksa õppekeelega kreiskool.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna Kreiskool
Tallinna Kunstigümnaasium
Tallinna Kunstigümnaasium (varem Tallinna 24. Keskkool, Kopli Kunstikeskkool; nimetatud ka Kopli kool, Kopli kunstikool) on gümnaasium Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna Kunstigümnaasium
Tallinna linnavolikogu
Tallinna linnavolikogu on Tallinna linna omavalitsusorgan (volikogu).
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna linnavolikogu
Tallinna Niguliste kirik
Tallinna Niguliste kirik on basilikaalne gooti kirik Tallinnas.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna Niguliste kirik
Tallinna Niguliste kogudus
Tallinna Niguliste kogudus tegutses Tallinna Niguliste kirikus ja oli traditsiooniliselt saksakeelne.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna Niguliste kogudus
Tallinna Püha Miikaeli klooster
Gustaf Adolfi Gümnaasium Tallinna Püha Miikaeli klooster (ka: Mihkli klooster) oli tsistertslaste nunnaklooster Tallinnas aastatel 1249–1629.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna Püha Miikaeli klooster
Tallinna raad
Tallinna raad (Hochedle Rath der Stadt Reval) ehk Tallinna magistraat oli Tallinna linna ajalooline seisuslik valitsus- ja kohtukolleegium keskajast kuni 2.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna raad
Tallinna Reaalkool
Tallinna Reaalkool on gümnaasium Tallinnas, mis on asutatud 1881.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna Reaalkool
Tallinna toomkirik
Tallinna toomkiriku torn barokse kiivriga Toomkirik (2005) Toomkiriku kesklööv Toomkiriku torni muna ja tuulelipp Tallinna toomkirik on kirik Tallinnas.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna toomkirik
Tallinna vallutamine (1941)
Tallinna lahing oli Teises maailmasõjas Nõukogude-Saksa sõja algusperioodil 19. augustist kuni 29. augustini 1941 toimunud lahing (operatsioon), mille tulemusena Wehrmacht vallutas Tallinna.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna vallutamine (1941)
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium (TVTG) on 17-aastastele ja vanematele mõeldud kool haridustee jätkamiseks ning põhi- või keskhariduse omandamiseks.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium
Tartu Ülikooli ajalugu
Tartu Ülikooli ajalugu sai alguse 1632.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tartu Ülikooli ajalugu
Tartu maantee
Tartu maantee Tallinna bussijaama lähedal Tartu maantee on kohalik tee (tänav) Tallinnas.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tartu maantee
Tõnis Lukas
Tõnis Lukas 2021. aasta Arvamusfestivalil Tõnis Lukas (sündinud 5. juunil 1962 Tallinnas) on Eesti ajaloolane ja poliitik, XV Riigikogu liige.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tõnis Lukas
Thomas Johann Seebeck
Thomas Johann Seebeck Thomas Johann Seebecki monument Tallinna Tehnikaülikooli kampuses Thomas Johann Seebeck (29. märts (vkj)/9. aprill 1770 Tallinn – 10. detsember 1831 Berliin) oli baltisaksa füüsik, kes uuris termoelektrilisi nähtusi, magnetismi ja optikat.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Thomas Johann Seebeck
Trigonomeetria
Trigonomeetria on kolmnurga külgede ja nurkade seoseid käsitlev matemaatika osa.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Trigonomeetria
Tsistertslaste ordu
Tsistertslaste rõivastuses mungad Tsistertslaste vapp Legenda Aurea" Tsistertslaste ordu (ladina keeles Sacer Ordo Cisterciensis; lühend OCist) on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tsistertslaste ordu
Usuõpetus
Usuõpetus on ühe usu (usundi) aluseid tutvustav õppeaine, mille õpetamist korraldavad vastava usundi institutsioonid.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Usuõpetus
Uusikaupunki rahu
Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Uusikaupunki rahu
Vabadusrist
Eesti Vabadusrist Eesti Vabadusrist (algne ametlik nimi Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäeval 24. veebruaril 1919 iseseisvuse ja vabaduse võitluse teenuste autasuks.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Vabadusrist
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Vabadussõda
Väikese Rannavärava bastion
Väikese Rannavärava bastion Väikese Rannavärava bastion (saksa keeles Schmales Küstentor) oli 1647.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Väikese Rannavärava bastion
Veebruar
Veebruar on Juliuse kalendris ja Gregoriuse kalendris aasta teine kuu, samuti aasta kõige lühem kuu.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Veebruar
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Vene keel
Vene-Rootsi sõda (1656–1658)
Vene-Rootsi sõda (1656–1658) oli osa aastatel 1656–1661 Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõjategevusest ülemvõimu pärast Liivimaal, osa Teisest Põhjasõjast.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Vene-Rootsi sõda (1656–1658)
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Venelased
Viktor Päts
Viktor Päts (18. aprill 1906 Pärnu – 4. märts 1952 Butõrka vangla, Moskva) oli Eesti poliitik, jurist.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Viktor Päts
Voldemar Vaga
Voldemar Vaga (29. juuni 1899 Tallinn – 22. veebruar 1999 Tartu) oli eesti kunsti- ja arhitektuuriajaloolane, pedagoog.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Voldemar Vaga
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe).
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja Wehrmacht
1. september
1.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1. september
11. märts
11.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 11. märts
1219
1219.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1219
1249
1249.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1249
13. detsember
13.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 13. detsember
13. jaanuar
13.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 13. jaanuar
14. märts
14.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 14. märts
1543
1543.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1543
1599
1599.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1599
16. veebruar
16.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 16. veebruar
1617
1617.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1617
1626
1626.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1626
1629
1629.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1629
1630
1630.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1630
1631
1631.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1631
1632
1632.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1632
1633
1633.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1633
1646
1646.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1646
1647
1647.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1647
1653
1653.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1653
1654
1654.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1654
1656
1656.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1656
1665
1665.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1665
1674
1674.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1674
1680
1680.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1680
1683
1683.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1683
1710
1710.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1710
1716
1716.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1716
1718
1718.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1718
1734
1734.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1734
1740
1740.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1740
1742
1742.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1742
1745
1745.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1745
1805
1805.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1805
1807
1807.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1807
1820
1820.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1820
1849
1849.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1849
1861
1861.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1861
1890
1890.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1890
19. august
19.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 19. august
1905
1905.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1905
1910
1910.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1910
1911
1911.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1911
1912
1912.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1912
1913
1913.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1913
1917
1917.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1917
1918
1918.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1918
1919
1919.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1919
1920. aastad
1920.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1920. aastad
1922
1922.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1922
1923
1923.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1923
1930
1930.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1930
1931
1931.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1931
1932
1932.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1932
1937
1937.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1937
1940
1940.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1940
1941
1941.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1941
1942
1942.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1942
1943
1943.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1943
1944
1944.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1944
1945
1945.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1945
1946
1946.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1946
1950
1950.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1950
1966
1966.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1966
1967
1967.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1967
1975
1975.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1975
1981
1981.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1981
1982
1982.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1982
1990
1990.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1990
1991
1991.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1991
1992
1992.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1992
1996
1996.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1996
1998
1998.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1998
1999
1999.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1999
20. veebruar
20.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 20. veebruar
2005
2005.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 2005
2007
2007.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 2007
2014
2014.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 2014
23. oktoober
23.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 23. oktoober
23. veebruar
23.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 23. veebruar
24. veebruar
24.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 24. veebruar
25. märts
25.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 25. märts
25. veebruar
25.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 25. veebruar
26. jaanuar
26.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 26. jaanuar
28. august
28.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 28. august
28. detsember
28.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 28. detsember
6. juuni
6.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 6. juuni
6. november
6.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 6. november
6. veebruar
6.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 6. veebruar
7. juuni
7.
Vaata Gustav Adolfi Gümnaasium ja 7. juuni
Vaata ka
Tallinna ajalugu
- Arent Passer
- Charles Leroux
- Eestimaa Päästekomitee
- Gustav Adolfi Gümnaasium
- Hirvepargi miiting
- Johann Gustav Stockenberg
- Kiek in de Kök
- Leyen Spiegel
- Mõigu kalmistu
- Magnus
- Mustpeade vennaskond
- Olevi gild
- Püha Kanuti gild
- Pronksiöö
- Raeapteek
- Suurgild
- Tõnismägi (mägi)
- Tallinna 21. Kool
- Tallinna Niguliste kirik
- Tallinna Pooljuhttakistite Tehas
- Tallinna ajalugu
- Tallinna elektrijaam
- Tallinna lipp
- Tallinna piiskopkond
- Tallinna saksa teater
- Tallinna vanalinn
- Tallinna vapp
- Toompea
- Toompea loss
Tallinna koolid
- Audentese Spordigümnaasium
- Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool
- Gustav Adolfi Gümnaasium
- Lasnamäe Vene Gümnaasium
- Tallinna 21. Kool
- Tallinna Arte Gümnaasium
- Tallinna Balletikool
- Tallinna Euroopa Kool
- Tallinna Inglise Kolledž
- Tallinna Juudi Kool
- Tallinna Mustamäe Gümnaasium
- Tallinna Muusikakeskkool
- Tallinna Muusikakool
- Tallinna Prantsuse Lütseum
- Tallinna Reaalkool
- Tallinna Toomkool
Tuntud ka kui G. Adolfi Gümnaasium, G.Adolfi Gümnaasium, GAG, Gustav Adolfi Progümnaasium, Keiserlik Nikolai I Gümnaasium, Nikolai Gümnaasium, Nikolai I Gümnaasium, Rootsi Kuninglik Gümnaasium, Tallinna 1. Keskkool, Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium, Tallinna Gümnaasium, Tallinna I Gustav Adolfi Gümnaasium, Tallinna I Keskkool, Tallinna Keiser Nikolai I Gümnaasium, Tallinna Kubermangu Gümnaasium, Tallinna Kubermangugümnaasium, Tallinna Kuninglik Gümnaasium, Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasium, Tallinna Linna I Gustav Adolfi Gümnaasium, Tallinna Linna Keiserlik Gümnaasium, Tallinna Linna Nikolai Gümnaasium, Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium, Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasium, Tallinna Nikolai Gümnaasium, Tallinna Nikolai I Gümnaasium, Tallinna Poeglaste Gümnaasium, Tallinna poeglaste humanitaargümnaasium, Töörahva Valitsuse Tallinna Poeglaste Gümnaasium.
, Hardi Tiidus, Harju maakond, Heebrea keel, Heiki Vilep, Hendrik Agur, Herbert Kuurme, Humanitaarharidus, Ilmar Öpik, Inglise keel, Jaan Kangilaski, Jakob Westholmi Gümnaasium, Juhan Parts, Kaitseliit, Kalamaja Põhikool, Kantor, Karjamaa Põhikool, Karl Taev, Kasvatusteadus, Katoliiklus, Keel ja Kirjandus, Kirjandusteadus, Kooli tänav (Tallinn), Kreeka keel, Kubermangugümnaasium, Ladina keel, Lühend, Luutsinapäev, Mai, Matemaatika, Märtsipommitamine, Mobilisatsioon, Narva, Nõmme linnaosa, Nõukogude Liit, Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941), Orel, Paul Ariste, Põhja Pojad, Põhjasõda, Põltsamaa, Peterburi ülikool, Philipp Karell, Philipp Stramm, Philipp Willigerod, Piret Rips-Laul, Prantsuse keel, Preisi kuningriik, Protestantism, Punaarmee, Rakendusmatemaatika, Rannarootslased, Reformatsioon Liivimaal, Reiner Brocmann, Rektor, Retoorika, Rootsi kuningas, Sakala tänav, Saksa keel, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Saksamaa, Sakslased, Stereomeetria, Suur-Kloostri tänav, Suurbritannia, Taavi Aas, Tallinn, Tallinna Aleksandri Gümnaasium, Tallinna bastionid, Tallinna gümnaasiumi trükikoda, Tallinna Issanda Muutmise peakirik, Tallinna Kaarli kirik, Tallinna Kreiskool, Tallinna Kunstigümnaasium, Tallinna linnavolikogu, Tallinna Niguliste kirik, Tallinna Niguliste kogudus, Tallinna Püha Miikaeli klooster, Tallinna raad, Tallinna Reaalkool, Tallinna toomkirik, Tallinna vallutamine (1941), Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium, Tartu Ülikooli ajalugu, Tartu maantee, Tõnis Lukas, Thomas Johann Seebeck, Trigonomeetria, Tsistertslaste ordu, Usuõpetus, Uusikaupunki rahu, Vabadusrist, Vabadussõda, Väikese Rannavärava bastion, Veebruar, Vene keel, Vene-Rootsi sõda (1656–1658), Venelased, Viktor Päts, Voldemar Vaga, Wehrmacht, 1. september, 11. märts, 1219, 1249, 13. detsember, 13. jaanuar, 14. märts, 1543, 1599, 16. veebruar, 1617, 1626, 1629, 1630, 1631, 1632, 1633, 1646, 1647, 1653, 1654, 1656, 1665, 1674, 1680, 1683, 1710, 1716, 1718, 1734, 1740, 1742, 1745, 1805, 1807, 1820, 1849, 1861, 1890, 19. august, 1905, 1910, 1911, 1912, 1913, 1917, 1918, 1919, 1920. aastad, 1922, 1923, 1930, 1931, 1932, 1937, 1940, 1941, 1942, 1943, 1944, 1945, 1946, 1950, 1966, 1967, 1975, 1981, 1982, 1990, 1991, 1992, 1996, 1998, 1999, 20. veebruar, 2005, 2007, 2014, 23. oktoober, 23. veebruar, 24. veebruar, 25. märts, 25. veebruar, 26. jaanuar, 28. august, 28. detsember, 6. juuni, 6. november, 6. veebruar, 7. juuni.