Sarnasusi Gustav I Vasa ja Kalmari unioon
Gustav I Vasa ja Kalmari unioon on 24 ühist asja (Unioonpeedia): Christian II, Dalarna maakond, Erik Johansson (Vasa), Erik Pommerist, Frederik I, Hans, Hansa Liit, Kopenhaagen, Lübeck, Norra, Piiskop, Rootsi, Rootsi kuningas, Småland, Sten Sture Noorem, Sten Sture vanem, Stockholm, Stockholmi veresaun, Strängnäs, Svante Nilsson, Uppland, Vasad, Västerås, 6. juuni.
Christian II
Christian II ehk Kristian II (ka Kristian Türann) (1. juuli 1481 Nyborg – 25. jaanuar 1559 Kalundborg) oli Taani kuningas ja Norra kuningas 1513–1523 ning Rootsi kuningas 1520–1521.
Christian II ja Gustav I Vasa · Christian II ja Kalmari unioon ·
Dalarna maakond
Upplandi asukoht Rootsis Dalarna on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsi keskosas Svealandis.
Dalarna maakond ja Gustav I Vasa · Dalarna maakond ja Kalmari unioon ·
Erik Johansson (Vasa)
Erik Johansson (umbes 1470 Örby – 8. november 1520 Stockholm) oli Rootsi riigitegelane ja kõrgaadlik, kes pärines hiljem Vasa nime kandma hakanud suguvõsast.
Erik Johansson (Vasa) ja Gustav I Vasa · Erik Johansson (Vasa) ja Kalmari unioon ·
Erik Pommerist
Erik Pommerist (Erik av Pommern või Erik af Pommern; norra Eirik III; rootsi Erik XIII; taani Erik VII; umbes 1382 – 16. juuni 1459) oli Kalmari uniooni ja Rootsi kuningas 1396–1439, Norra kuningas 1389–1442 ning Taani kuningas 1412–1439.
Erik Pommerist ja Gustav I Vasa · Erik Pommerist ja Kalmari unioon ·
Frederik I
Frederik I Frederik I (7. oktoober 1471 Haderslevhus – 10. aprill 1533 Gottorp) oli Taani ja Norra kuningas aastatel 1523–1533.
Frederik I ja Gustav I Vasa · Frederik I ja Kalmari unioon ·
Hans
Hans Hans (2. veebruar 1455 – 20. veebruar 1513) oli Taani ja Norra kuningas 1481–1513 ning Rootsi kuningas (Johan II) 1497–1501.
Gustav I Vasa ja Hans · Hans ja Kalmari unioon ·
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Gustav I Vasa ja Hansa Liit · Hansa Liit ja Kalmari unioon ·
Kopenhaagen
Vilhelm Arnesen, "Vaade Borsgravenilt Borseni, Christiansborgi ja tornide poole" (1924) Kopenhaageni Nyhavn õhtul Kopenhaagen on Taani pealinn.
Gustav I Vasa ja Kopenhaagen · Kalmari unioon ja Kopenhaagen ·
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Gustav I Vasa ja Lübeck · Kalmari unioon ja Lübeck ·
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Gustav I Vasa ja Norra · Kalmari unioon ja Norra ·
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Gustav I Vasa ja Piiskop · Kalmari unioon ja Piiskop ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Gustav I Vasa ja Rootsi · Kalmari unioon ja Rootsi ·
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Gustav I Vasa ja Rootsi kuningas · Kalmari unioon ja Rootsi kuningas ·
Småland
Småland on Lõuna-Rootsis asuv ajalooline maakond (landskap).
Gustav I Vasa ja Småland · Kalmari unioon ja Småland ·
Sten Sture Noorem
Sten Sture Noorem Sten Sture Noorem (rootsi keeles Sten Sture den yngre; 1493 – 3. veebruar 1520) oli Rootsi regent (riksföreståndare) aastail 1512–1520.
Gustav I Vasa ja Sten Sture Noorem · Kalmari unioon ja Sten Sture Noorem ·
Sten Sture vanem
Sten Sture monument Uppsalas Sten Sture vanem (rootsi keeles Sten Sture den äldre; 1440 – 14. detsember 1503) oli Rootsi regent aastail 1470–1497 ja 1501–1503.
Gustav I Vasa ja Sten Sture vanem · Kalmari unioon ja Sten Sture vanem ·
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Gustav I Vasa ja Stockholm · Kalmari unioon ja Stockholm ·
Stockholmi veresaun
Stockholmi veresaun Stockholmi veresaun (rootsi keeles Stockholms blodbad, taani keeles Det Stockholmske Blodbad) oli Taani kuninga Christian II vägede eduka sissetungi mõjul alanud sündmusteahel, mis toimus 7.–9.
Gustav I Vasa ja Stockholmi veresaun · Kalmari unioon ja Stockholmi veresaun ·
Strängnäs
Strängnäsi vaade toomkirikuga Strängnäs on linn Rootsis Södermanlandi läänis, Strängnäsi valla keskus.
Gustav I Vasa ja Strängnäs · Kalmari unioon ja Strängnäs ·
Svante Nilsson
Svante Nilssoni pitser Svante Nilsson (1460 Penningby linnus – 2. jaanuar 1512 Västeråsi linnus) oli Rootsi riiginõunik ja riigieestseisja alates 1504 kuni surmani.
Gustav I Vasa ja Svante Nilsson · Kalmari unioon ja Svante Nilsson ·
Uppland
Upplandi asukoht Rootsis. Upplandi vapp. Uppland on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsi idarannikul, põhja pool Rootsi pealinna Stockholmi.
Gustav I Vasa ja Uppland · Kalmari unioon ja Uppland ·
Vasad
Vasade vapp Vasad (Vasa dünastia) olid kuninglik dünastia Rootsis aastail 1523–1654 ja Poolas aastail 1587–1668.
Gustav I Vasa ja Vasad · Kalmari unioon ja Vasad ·
Västerås
Västerås on linn Rootsis, Västmanlandi lääni ja Västeråsi valla keskus.
Gustav I Vasa ja Västerås · Kalmari unioon ja Västerås ·
6. juuni
6.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Gustav I Vasa ja Kalmari unioon ühist
- Millised on sarnasused Gustav I Vasa ja Kalmari unioon
Võrdlus Gustav I Vasa ja Kalmari unioon
Gustav I Vasa on 102 suhted, samas Kalmari unioon 142. Kuna neil ühist 24, Jaccard indeks on 9.84% = 24 / (102 + 142).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Gustav I Vasa ja Kalmari unioon. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: