Sisukord
202 suhted: Aadel, Aafrika rand, Absalon, Aktsiis, Aleksander I, Aleksander II, Aleksander III, Alev, Algkool, Arhitektuuriansambel, Asehaldur, Asehalduskord, Aurik, Ämari mõis, Õigeusu kirik Eestis, Balti kubermangud, Balti laevastik, Baptism, Bürgermeister, Bürgermeistri holm, Boris Melts, Cyrillus Kreegi nimeline Haapsalu Muusikakool, De la Gardie, De la Gardie loss, Eduard Alver, Eesti Esimeses maailmasõjas, Eesti NSV, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, Eestimaa kubermangukomissar, Eestimaa kuberner, Eestimaa Päästekomitee, Ehte tänav (Haapsalu), Endla tänav (Haapsalu), Ernst von Tritthof, Esimene maailmasõda, Gustav II Adolf, Haapsalu, Haapsalu Gümnaasium, Haapsalu härraskond, Haapsalu Jaani kirik, Haapsalu Kalakombinaat, Haapsalu Kaunistamise Selts, Haapsalu kuursaal, Haapsalu laht, Haapsalu linnafoogt, Haapsalu linnapea, Haapsalu linnavalitsus, Haapsalu lossipark ja Krahviaed, Haapsalu Maarja Magdaleena (Neeva Aleksandri) Kogudus, Haapsalu Maria-Magdaleena kirik, ... Laienda indeks (152 rohkem) »
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Aadel
Aafrika rand
Aafrika rand aastal 2010 Lindude ausammas Aafrika rannas Aafrika rand (varem Aafrika kallas) on umbes 200 m pikkune ida poole suunatud rannariba Haapsalu kirdeservas vanalinnast idas Promenaadi idapoolse tipu ääres, Promenaadi tänava ja Rudolf Tobiase pargi kõrval Tagalahe kaldal.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Aafrika rand
Absalon
Absaloni hauaplaat Absalon (1128 – 21. märts 1201) oli Taani vaimulik (peapiiskop) ja poliitik.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Absalon
Aktsiis
Aktsiis (ka aktsiisimaks) on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Aktsiis
Aleksander I
Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Aleksander I
Aleksander II
Aleksander II Aleksander II (Александр II Николаевич; 29. aprill (17. aprill vana kalendri järgi) 1818 Moskva – 13. märts (1. märts) 1881 Peterburi) oli Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast Venemaa keiser 2. märtsist 1855 kuni 1881.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Aleksander II
Aleksander III
Aleksander III, Ivan Kramskoi portree Aleksander III (Александр III Александрович; 10. märts (26. veebruar) 1845 – 1. november (20. oktoober) 1894) oli Venemaa keiser 1881–1894, pärines Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Aleksander III
Alev
Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Alev
Algkool
Algkool on üldhariduskool, mis annab alghariduse.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Algkool
Arhitektuuriansambel
Arhitektuuriansambel (ka: ansambel) on kunstilise või ajaloolise väärtusega ehitiste rühm, mis arhitektooniliselt moodustab tervikliku hoonestu.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Arhitektuuriansambel
Asehaldur
Asehaldur oli ajalooliselt mingi maa-ala kõrgeim riigivõimu esindaja, ühtlasi võis olla maahärra asemik.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Asehaldur
Asehalduskord
Asehalduskord oli Venemaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 1775–1795 Venemaa keisririigis kehtinud piirkondlik valitsusvorm, mis tugines Venemaa keisrinna Katariina II poolt ette valmistatud ja Venemaa keisririigis 1775.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Asehalduskord
Aurik
Soome aurik Ukkopekka Aurik ehk aurulaev on laev, mille jõuallikaks on üks või mitu aurumasinat või -turbiini.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Aurik
Ämari mõis
Ämari mõis (saksa keeles Habbinem, varem Happemat ja Emmern) oli rüütlimõis Harjumaal Harju-Madise kihelkonnas.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Ämari mõis
Õigeusu kirik Eestis
Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri peakirik Tallinnas Pühtitsa Jumalaema Uinumise stauropegiaalse naiskloostri peakirik Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna katedraalkirik Tallinnas Õigeusu kirik Eestis on tegutsenud Eesti territooriumil sajandeid, õigeusu preestrid ja kogudused tegutsesid Eesti aladel juba alates 11.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Õigeusu kirik Eestis
Balti kubermangud
Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Balti kubermangud
Balti laevastik
Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Balti laevastik
Baptism
Baptism on evangeelne protestantlik liikumine, selle järgijaid nimetatakse baptistideks.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Baptism
Bürgermeister
Bürgermeister (eesti kõnekeeles ka pürjermeister) on rae vanema liikme või linnapea ametinimetus.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Bürgermeister
Bürgermeistri holm
Bürgermeistri holm (ka Pürjermeistri holm, Bürgermeister-Holm, Suur holm, Suur-Holm) on poolsaar Lääne maakonnas Haapsalus.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Bürgermeistri holm
Boris Melts
Boris Melts (22. november 1901 Karula vald, Võrumaa – 1977 Valga) oli eesti advokaat.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Boris Melts
Cyrillus Kreegi nimeline Haapsalu Muusikakool
Cyrillus Kreegi nimeline Haapsalu Muusikakool on muusikakool Lääne maakonnas Haapsalus aadressil Kastani tänav 7.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Cyrillus Kreegi nimeline Haapsalu Muusikakool
De la Gardie
De la Gardie'de vapp De la Gardie on prantsuse päritoluga Rootsi aadlisuguvõsa.
Vaata Haapsalu ajalugu ja De la Gardie
De la Gardie loss
De la Gardie loss on ehitis Lääne maakonnas Haapsalus aadressil Vaba tänav 4.
Vaata Haapsalu ajalugu ja De la Gardie loss
Eduard Alver
Eduard Alver (Alwer) VR I/3 (15. märts 1886 Valga – 15. august 1939 Tallinn) oli Vabadussõja ajal Kaitseliidu ülem.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Eduard Alver
Eesti Esimeses maailmasõjas
Eesti Esimeses maailmasõjas on lühiülevaade Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu Eesti alade ning elanikkonna mõjudest ja osalusest Esimeses maailmasõjas.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Eesti Esimeses maailmasõjas
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Eesti NSV
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mitteametlikult tuntud ka kui (Ajutine) Maanõukogu, Eesti Maanõukogu, (Eesti) Maapäev, Eestimaa kubermangu ajutine semstvonõukogu, oli 1917.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu
Eestimaa kubermangukomissar
Eestimaa kubermangukomissar (ka Eestimaa kubermangu komissar) oli pärast veebruarirevolutsiooni 1917.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Eestimaa kubermangukomissar
Eestimaa kuberner
Eestimaa kuberner, vahel ka Eestimaa asehaldur (rootsi: Guvernör över Estland, ka: Ståthållare och landshövding över Estland) (vene: Эстляндский губернатор, ka: Эстляндский наместник) oli ametikoht Eestimaal.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Eestimaa kuberner
Eestimaa Päästekomitee
Eestimaa Päästekomitee (ka Eestimaa Päästmise Komitee) oli 19.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Eestimaa Päästekomitee
Ehte tänav (Haapsalu)
Ehte tänav on tänav Haapsalus.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Ehte tänav (Haapsalu)
Endla tänav (Haapsalu)
Endla tänav on tänav Haapsalus.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Endla tänav (Haapsalu)
Ernst von Tritthof
Ernst Ulrich von Tritthof (27. jaanuar/8. veebruar 1869 Põllküla – 4/17. märts 1917 Haapsalu) oli Põllküla ja Ämari mõisnik.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Ernst von Tritthof
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Esimene maailmasõda
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Gustav II Adolf
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Haapsalu
Haapsalu Gümnaasium
Haapsalu Gümnaasium oli eesti õppekeelega kool Läänemaal Haapsalus.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Haapsalu Gümnaasium
Haapsalu härraskond
Krahv Jakob De la Gardie (1583 Tallinn – 1652 Stockholm) Haapsalu härraskond oli 1628–1691 Läänemaal eksisteerinud Rootsi kuninga läänivaldus.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Haapsalu härraskond
Haapsalu Jaani kirik
Haapsalu Jaani kirik (2011) Haapsalu Jaani kirik on Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule kuuluv kirik Haapsalus, Kooli tänav 4.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Haapsalu Jaani kirik
Haapsalu Kalakombinaat
Haapsalu Kalakombinaat (aastatel 1973–1978 Haapsalu Eksperimentaalne Kalakombinaat) oli aastatel 1946–1978 Haapsalus tegutsenud kombinaat.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Haapsalu Kalakombinaat
Haapsalu Kaunistamise Selts
Haapsalu Kaunistamise Selts oli 1921-1940 Haapsalus tegutsenud seltshttp://www.haapsalu.ee/hans-alveri-preemia (vaadatud 14.10.2015).
Vaata Haapsalu ajalugu ja Haapsalu Kaunistamise Selts
Haapsalu kuursaal
Haapsalu kuursaal on historitsistlikus stiilis puitehitis, mis asub Haapsalu rannas aadressil Promenaadi tänav 1.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Haapsalu kuursaal
Haapsalu laht
Haapsalu laht asub Lääne-Eestis Lääne maakonnas Haapsalu linna juures.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Haapsalu laht
Haapsalu linnafoogt
Haapsalu linnafoogt, ka politseimeister (1783–1797) ja kohtufoogt (saksa keeles Hapsaler Stadtvogt, vene keeles Гапсальский городничий) oli Haapsalus korda ja julgeolekut taganud ametnik, kes allus Eestimaa kubernerile, Eestimaa kubermanguvalitsusele ja kohtukodadele.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Haapsalu linnafoogt
Haapsalu linnapea
Haapsalu linnapea on Haapsalu Linnavalitsuse juht.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Haapsalu linnapea
Haapsalu linnavalitsus
Haapsalu linnavalitsus on Haapsalu linna täidesaatev võimuorgan (linnavalitsus), mille nimetab Haapsalu linnavolikogu.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Haapsalu linnavalitsus
Haapsalu lossipark ja Krahviaed
Haapsalu lossipark ja Krahviaed on kaitsealune park Läänemaal Haapsalu linnas.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Haapsalu lossipark ja Krahviaed
Haapsalu Maarja Magdaleena (Neeva Aleksandri) Kogudus
Haapsalu Püha Neeva Aleksandri kirik Haapsalu Maarja Magdaleena (Neeva Aleksandri) kogudus on MPEÕK kogudus Haapsalus.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Haapsalu Maarja Magdaleena (Neeva Aleksandri) Kogudus
Haapsalu Maria-Magdaleena kirik
Haapsalu Maria-Magdaleena kirik on õigeusu kirik, mis asub Haapsalus aadressil Rüütli tänav 2.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Haapsalu Maria-Magdaleena kirik
Haapsalu Püha Johannese kogudus
EELK Haapsalu Püha Johannese kogudus on luterlik kogudus Haapsalus.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Haapsalu Püha Johannese kogudus
Haapsalu piiskopilinnus
Vaade linnusevaremetele idast Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Carl Faehlmann Linnuse vaade läänest 19. sajandil. Autor: Carl Faehlmann Haapsalu piiskopilinnuse varemed. 1889 konvendihoone läänetiiva Vahitorn Haapsalu piiskopilinnus on Haapsalu kesklinnas asuv linnus, mis oli kindlustusena kasutusel 13.–17.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Haapsalu piiskopilinnus
Haapsalu raad
Haapsalu raad oli Haapsalu linna valitsemis- ja kohtuorgan kuni 1889.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Haapsalu raad
Haapsalu raekoda
Haapsalu raekoda (2010) Haapsalu raekoda on hoone Haapsalus aadressil Kooli tänav 2.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Haapsalu raekoda
Haapsalu rajoon
Haapsalu rajoon oli haldusterritoriaalne üksus Eesti NSV-s aastatel 1950-1989.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Haapsalu rajoon
Haapsalu raudteejaam
Haapsalu raudteejaam on endine raudteejaam Läänemaal Haapsalus.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Haapsalu raudteejaam
Haapsalu Rootsi Gümnaasium
Rootsikeelse gümnaasiumi rajamise peamine eestvedaja Hans Pöhl Haapsalu Rootsi Gümnaasium (ka Haapsalu Rootsi Eragümnaasium, rootsi keeles Svenska gymnasiet i Hapsal) oli aastatel 1931–1943 tegutsenud gümnaasium.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Haapsalu Rootsi Gümnaasium
Haapsalu toomkirik
Haapsalu toomkiriku varemed 1782. aastal. Johann Christoph Brotze Haapsalu toomkirik 2011. aastal Haapsalu toomkirik ehk Haapsalu linnuse kirik on Haapsalus Haapsalu linnuses asuv keskaegne kivikirik.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Haapsalu toomkirik
Haapsalu Vabadussõja mälestussammas
Haapsalu Vabadussõja mälestussammas on Lääne maakonnas Haapsalus Lossiplatsil asuv Vabadussõjas langenutele püstitatud mälestusmärkAin Krillo, Jaak Pihlak, Mati Strauss ja René Viljat.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Haapsalu Vabadussõja mälestussammas
Haapsalu vana kalmistu
Haapsalu vana kalmistu värav (mai 2011) Roman Haavamäe abikaasa Elfriede Kingo-Espenbergi (1894–1932) ja nende lapse Helgo (1932) hauamonument kalmistul Haapsalu vana kalmistu on kalmistu Haapsalus (vaadatud 03.09.2015) aadressil Posti tänav 44.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Haapsalu vana kalmistu
Haapsalu Vanasadam
Haapsalu Vanasadam (sadama kood: EE HAA) on väikelaevasadam Bürgermeistri holmil, Haapsalus Holmi linnaosas Sadama tänav 32a, Väinamere ääres.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Haapsalu Vanasadam
Haapsalu Võllamägi
Haapsalu Võllamägi on Haapsalus Sireli tänaval majadevahelisel platsil asuv u 2 meetri kõrgune ja 16 meetri laiune küngas, kus kesk- ja varauusajal asus hukkamiskoht.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Haapsalu Võllamägi
Haapsalu–Laiküla maantee
Haapsalu–Laiküla maantee (registrinumbriga 31) on üks Eesti tugimaanteedest.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Haapsalu–Laiküla maantee
Hara (Lääne-Nigula)
Hara on küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Hara (Lääne-Nigula)
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Harjumaa
Hiiu-Suuremõisa mõis
Suuremõisa mõisa härrastemaja 2013 Mõisa allee. Foto: maigi Hiiu-Suuremõis ehk Hiiu-Suuremõisa mõis ehk Suuremõisa mõis (saksa keeles Grossenhof) oli rüütlimõis Hiiumaal Pühalepa kihelkonnas.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Hiiu-Suuremõisa mõis
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Hiiumaa
Jaan Poska
Paul Raua maal (1929) Jaan Poska maja Kadriorus Jaan Poska hauakivi on Siselinna kalmistul perekond Poska rahulas vasakult teine Jaan Poska (24. jaanuar 1866 (vkj 12. jaanuar) Kirikuküla Laiuse vald, Laiuse kihelkond – 7. märts 1920 Tallinn Eesti Vabariik) oli Eesti poliitik.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Jaan Poska
Jakob De la Gardie
Krahv Jakob De la Gardie Jakob De la Gardie. Maal aastast 1606 Krahv Jakob Pontusson De la Gardie (20/30. juuni 1583 Tallinn – 12. august 1652 Stockholm) oli Rootsi väejuht (1609 feldmarssal) ja riigitegelane (riigimarssal 1628).
Vaata Haapsalu ajalugu ja Jakob De la Gardie
Jüri Vilms
Jüri Vilms (13. märts (vkj 1. märts) 1889 Arkma küla, Kabala vald, Pilistvere kihelkond – arvatavasti 2. mai 1918 Hauho vald, Soome), oli Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister, Eestimaa Päästekomitee liige 1918.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Jüri Vilms
Kaitsepühak
Tõlkijate kaitsepühak Hieronymus Domenico Ghirlandaio maalil 1480. aastast Kaitsepühak ehk patroon on katoliku ja õigeusu kirikus pühak, keda peetakse konkreetse kiriku, linna, elukutse kaitsjaks ja eestkostjaks.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Kaitsepühak
Kalmistu
Ritsiku kalmistu Varstu alevikus Kiviristid Vormsi surnuaial Kalmistu ehk surnuaed on paik, kuhu maetakse surnuid kas laibamatustel või tuhastatult urniga.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Kalmistu
Karl von Hunnius
Karl Abraham Hunniuse monument Karl (Carl) Abraham von Hunnius (23. juuli/3. august 1797 Tallinn – 28. aprill/10. mai 1851 Haapsalu) oli Eestimaa arst ja eesti kurortoloogia rajaja.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Karl von Hunnius
Kastell
Kastell on linnusetüüp, kus peamist kaitseülesannet täidab ristkülikukujuliselt paiknev ringmüür.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Kastell
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Katariina II
Katedraal
Püha Demetriose kirikus Thessalonikis Piiskopitool Rooma Santa Maria in Trastevere kiriku apsiidis Katedraal (ladina keeles ecclesia cathedralis, 'piiskopitooli kirik') ehk toomkirik, ka piiskoplik kirik, on piiskopkonna (diötseesi, eparhia) peakirik, see tähendab kirik, kus harilikult teenib piiskop ja mida peetakse piiskopkonna keskmeks.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Katedraal
Kürassiir
Kürassiir on raskeratsaväelane, kes kannab kürassi.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Kürassiir
Keila–Haapsalu raudteelõik
Keila–Haapsalu raudteelõik oli laiarööpmeline raudtee, mis ühendas Keilat Haapsaluga.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Keila–Haapsalu raudteelõik
Keskharidus
Keskharidus on haridustase, mis järgneb põhiharidusele ning on kõrghariduse eelduseks.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Keskharidus
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Kihelkond
Kinnistu
Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk ehk krunt), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Kinnistu
Knorring
Knorring, varasem nimekuju "Knorr(e)" on vana aadlisuguvõsa.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Knorring
Konstantin Päts
Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast, Venemaa (end. NSVL)) oli riigitegelane, jurist, ajakirjanik, aastatel 1918–1940 üks mõjuvõimsamaid Eesti Vabariigi poliitikuid ja Eesti esimene president (1938–1940).
Vaata Haapsalu ajalugu ja Konstantin Päts
Kooli tänav (Haapsalu)
Kooli tänav on tänav Haapsalus.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Kooli tänav (Haapsalu)
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Krahv
Kreis
Kreis (saksa keeles Kreis) on Saksamaa kommunaalõiguse järgi valdade ühendus ja territooriumide koondis (Nordrhein-Westfaleni ja Schleswig-Holsteini liidumaal, Landkreis teistel liidumaadel).
Vaata Haapsalu ajalugu ja Kreis
Krimmi holm
Krimmi holm märtsis 2018 (merelt vaadatuna) Vaade Haapsalule mere poolt. Bürgermeistri holm keskel ja Krimmi holm asub pildi paremas servas keskel Droonivideo Haapsalu promenaadist, Krimmi holmist, Haapsalu vanalinnast ja Tagalahest (juuni 2022) Krimmi holm on Haapsalu linna territooriumile jääv Haapsalu lahes asuv poolsaar.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Krimmi holm
Krimmi sõda
Krimmi sõda (Venemaal ka Idasõda ehk Восточная война, türgi keeles Kırım Savaşı) ehk Kümnes Vene-Türgi sõda oli oktoobrist 1853 kuni märtsini 1856 kestnud sõda, mille Venemaa keisririik kaotas Prantsusmaa, Suurbritannia, Osmanite riigi ja Piemonte-Sardiinia liidule.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Krimmi sõda
Kuijõe mõis
Kuijõe mõis (saksa keeles Kuijöggi) asus Läänemaal Kullamaa kihelkonnas.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Kuijõe mõis
Kuressaare
Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Kuressaare
Kurortoloogia
Kurortoloogia on meditsiini haru, mis käsitleb looduslikke ravitegureid, nende toimet inimorganismile ja rakendamist kuurordis.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Kurortoloogia
Kuurort
Šibenik Horvaatias Kuurort (saksa keelest Kurort 'ravikoht') on koht, kus on looduslikke ravitegureid (nt tervistav kliima, mineraalvesi, ravimuda) ja kus on loodud võimalusi nende kasutamiseks.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Kuurort
Kvartal
Kvartal on linna või muu asula osa, mis on piiratud tänavatega ja mille sees ei ole tänavaid.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Kvartal
Laht
Donostia linna kaardilt on näha vähemalt kaks maismaasse ulatuvat lahte Laht on maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Laht
Laid
Laid (omastav laiu) on väljakujunenud taimkattega väike saar.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Laid
Lääne Kalur
Kolhoosi Virtsu Kalur silt Virtsu Harrastusmuuseumi uksel. Lääne Kalur oli kalurikolhoos Lääne maakonnas.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Lääne Kalur
Lääne kreis
Lääne kreis (saksa keeles Der Wiekische Kreis; vene keeles Викский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Lääne-Eestis, aastatel 1796–1917. Haapsalu kreis moodustati 3. juulist 1783. Asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehaldurkonna Haapsalu kreis (saksa keeles Der Hapsalsche Kreis, vene keeles Гапсальский уезд).
Vaata Haapsalu ajalugu ja Lääne kreis
Lääne maakond
Lääne maakond ehk Läänemaa on 1. järgu haldusüksus Eesti lääneosas.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Lääne maakond
Lääne maavalitsus
Lääne maavalitsus oli Lääne maavanemat teenindav riigiasutus, mis asus Haapsalus aadressil Lahe tänav 8.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Lääne maavalitsus
Lääne-Eesti saarestik
pisi Lääne-Eesti saarestik (Muhu väina järgi nimetatud ka Moonsundi saarestikuks) on saarterühm Läänemere idaosas.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Lääne-Eesti saarestik
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Läänemaa
Läänemaa Ühisgümnaasium
Läänemaa Ühisgümnaasium Läänemaa Ühisgümnaasium on Lääne maakonnas Haapsalus Ferdinand Johann Wiedemanni tänav 15 asuv riigigümnaasium.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Läänemaa Ühisgümnaasium
Läänemaa Õpetajate Seminar
Läänemaa Õpetajate Seminar oli aastatel 1921–1932 Haapsalus ja Uuemõisas tegutsenud õppeasutus, mis valmistas ette algkooli õpetajaid.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Läänemaa Õpetajate Seminar
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Läänemeri
Leopold Dietrich Rödder
Leopold Dietrich Rödder (19/31. juuli 1845 Tallinn – 11/23. veebruar 1899 Peterburi) oli Reigi koguduse õpetaja 1873–1878 ja Haapsalu koguduse õpetaja 1878–1897.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Leopold Dietrich Rödder
Liepāja
Liepāja (ka Liibavi, saksa keeles Libau) on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Liepāja
Lihula
Droonivideo Lihula linnuse varemetest, mõisast ja linnast 2021. aasta augustis Lihula peatänava algus Lihula on linn Lääne-Eestis Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Lihula
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Liivi sõda
Linnakodanik
Linnakodanik (ka pürjel, bürger, saksa keeles Stadtbürger) oli feodalismiajal linnakogukonna liige, kes oli täieõiguslik ja isiklikult vaba.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Linnakodanik
Linnakool (1873–1913)
Linnakool oli Venemaa keisririigis ja sh Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu linnades ja mõnes alevis aastail 1873–1913 tegutsenud venekeelne koolitüüp, mis oli mõeldud kõikidest seisusest lastele alghariduse andmiseks.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Linnakool (1873–1913)
Linnamüür
Harjumäel Linnamüür on linna ümbritsev müür, mille eesmärk on kaitsta linna rünnakute eest.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Linnamüür
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Linnus
Loss
Loss oli kõrgaadlile või kuningale kuuluv või kuulunud pidulik esindus- ja eluhoone, mis arenes välja keskaegsest linnusest selle kaitseotstarbe minetamisel.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Loss
Lossiplats (Haapsalu)
Lossiplats on väljak Haapsalu vanalinnas, mis asub Haapsalu piiskopilinnuse juures Haapsalu vanalinna muinsuskaitsealal.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Lossiplats (Haapsalu)
Lund
Lund (rootsi 'salu') on linn Rootsis Skåne läänis.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Lund
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Luterlus
Maakonnalinn
Maakonnalinn on maakonna keskne asula.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Maakonnalinn
Magistraat
Magistraat oli kõrge riigiametnik Rooma riigis ja hiljem mõnel pool mujal.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Magistraat
Magnus Gabriel De la Gardie
Magnus Gabriel De la Gardie (15. oktoober 1622 Tallinn – 26. aprill 1686 Venngarni loss, Sigtuna) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, Jakob De la Gardie poeg.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Magnus Gabriel De la Gardie
Manifest kõigile Eestimaa rahvastele
Manifest Eestimaa rahvastele algses sõnastuses, kuupäevaga 21. veebruar 1918, nagu seda levitati enne 24. veebruari 1918 Manifest kõigile Eestimaa rahvastele avaldatuna ajalehes Teataja 25. veebruaril 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamise tähistamine Pärnus Manifest kõigile Eestimaa rahvastele ehk Eesti iseseisvuse manifest on dokument, mille alusel loodi 1918.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Manifest kõigile Eestimaa rahvastele
Marija Aleksandrovna
Maximiliane Wilhelmine Auguste Sophie Marie (8. august (27. juuli vkj) 1824 – 3. juuni (22. mai vkj) 1880) oli Venemaa keisri Aleksander II abikaasa, õigeusku ristituna Maria Aleksandrovna.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Marija Aleksandrovna
Marija Fjodorovna (1847–1928)
Maria Sophia Fredericka Dagmar (26. november 1847 – 13. oktoober 1928) oli Venemaa keisri Aleksander III abikaasa, õigeusku ristituna Marija Fjodorovna.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Marija Fjodorovna (1847–1928)
Märtsirevolutsioon
Märtsirevolutsioon oli liberaalne revolutsioon Eestimaal 14.–17. märtsil (vkj. 1.–4. märtsil) 1917.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Märtsirevolutsioon
Monopol
Monopol (kreeka keelest. monos ainus + pōleō müün) on mingi kauba või teenuse ainumüügi või ainutootmise õigus.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Monopol
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Moskva tsaar
Muhu
Muhu on saar Saare maakonnas.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Muhu
Neem
Neem ehk maanina (ka nina) on nukina merre või järve ulatuv väike maismaa osa.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Neem
Nikolai I
thumb Nikolai I (vene keeles Николай I ja Николай Павлович Романов; 6. juuli (vkj 25. juuni) 1796 Gattšina palee – 2. märts (18. veebruar) 1855) oli Venemaa keiser 1825–1855, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Nikolai I
Nikolai II
Nikolai II (1914) Nikolai II Ernst von Lipharti maalil Nikolai II Aleksandrovitš (Николай II Александрович; 18. mai (vkj 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo – 17. juuli 1918 Jekaterinburg) oli Venemaa keiser, Poola kuningas, Soome suurvürst.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Nikolai II
Nikolai Roerich
Nikolai Konstantinovitš Roerich (kasutatud ka nimekujusid Rjorih ja Rerih; 9. oktoober 1874 Peterburi – 13. detsember 1947 India, Pandžabi osariik, Nagari küla) oli vene maali- ja teatrikunstnik, arheoloog, publitsist ja ühiskonnategelane.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Nikolai Roerich
Nikolaus
Õigeusu ikoon, u 1300 Piero di Cosimo "Püha Nikolaus", 1480–1490 Püha Nikolaus (ka Nikolaus Myrast, püha Nikolai ja Nikolai Imetegija; 270–343) oli Ida-Rooma keisririigi Väike-Aasia poolsaare lõunaküljel asunud Lüükia provintsi Myra linna peapiiskop, kristlik pühak.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Nikolaus
Noarootsi poolsaar
Piirkonnas, kus maakerke tõttu Noarootsi saar mandriga ühines, asub nüüd jäänukjärvede ja roostike kaitseks moodustatud Silma looduskaitseala. Noarootsi poolsaar on poolsaar Lääne-Eestis, halduslikult jääb see Lääne-Nigula valda Läänemaal.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Noarootsi poolsaar
Oos
pisi Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Oos
Operatsioon Albion
Muhu väina lahingu (operatsiooni Albion) skeem Operatsioon Albion ehk Tagalahe dessant oli Saksamaa keisririigi poolt I maailmasõja ajal 1917. aasta oktoobris teostatud meredessant, mille käigus hõivati Lääne-Eesti saared. See oli Saksa vägede suurim ja edukaim meredessantoperatsioon I maailmasõja ajal.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Operatsioon Albion
Pastor
Pastor (ladina keeles pastor, karjane) ehk (kiriku)õpetaja on protestantlike koguduste vaimulik.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Pastor
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Pärnu
Pärnu–Lihula maantee
Pärnu–Lihula maantee (registrinumbriga 60) on üks Eesti tugimaanteedest.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Pärnu–Lihula maantee
Põllküla mõis
Põllküla mõis (saksa keeles Pöllküll) oli rüütlimõis Harju-Madise kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 23.01.2016).
Vaata Haapsalu ajalugu ja Põllküla mõis
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Peeter I
Peeter Suure merekindlus
Peeter Suure merekindlus (vene keeles Морская крепость Императора Петра Великого) oli osa Peterburi merekaitse rannikupatareide ja maismaakindlustiste vööndist, mis rajati Tallinna ja Porkkala ümbrusse ja nende vahelistele saartele aastatel 1912–1918.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Peeter Suure merekindlus
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Peterburi
Pjotr Tšaikovski
Tšaikovski pala Serenade Melancolique esitatud Grégor Monluni poolt 2010. aastal Concordia ülikoolis Pjotr Tšaikovski (1888; autor Charles Reutlinger) Tšaikovski signatuur Pjotr Iljitš Tšaikovski (vene Пётр Ильич Чайкoвский; 7. mai (vana kalendri järgi 25.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Pjotr Tšaikovski
Pjotr Tšaikovski mälestuspink
pisi Pjotr Tšaikovski mälestuspink on Haapsalus Tagalahe ääres Pjotr Tšaikovski puiesteel asuv pingikujuline monument Pjotr Tšaikovskile.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Pjotr Tšaikovski mälestuspink
Pontus Brevern de la Gardie
Krahv Pontus Alexander Ludwig Brevern de la Gardie (vene Александр Иванович Бреверн де ла Гарди; 1814–1890) oli Venemaa sõjaväelane (ratsaväekindral), kindraladjutant ning Riiginõukogu liige.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Pontus Brevern de la Gardie
Poolsaar
Poolsaar Horvaatias Poolsaareks nimetatakse tavaliselt piklikku ja suuremalt jaolt veega ümbritsetud ning kaugele merre ulatuvat maismaaosa, mis eraldab meresid või lahtesid.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Poolsaar
Privileeg
Privileeg on ajalooline ürik, mis annab mingeid eesõiguseid.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Privileeg
Promenaadi tänav (Haapsalu)
Promenaadi tänav (ka Promenaad) on tänav Haapsalus Tagalahe kaldal.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Promenaadi tänav (Haapsalu)
Raad
raekoda Raad (saksa Rat 'nõu, nõukogu') ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Raad
Raehärra
Raehärra oli ajaloolises linnavalitsemises eluks ajaks valitud rae liige, kes enamasti juhtis üht linnaomavalitsuse valdkonda või ametkonda.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Raehärra
Ralph von zur Mühlen
August Hermann Hugo Ralph Emil von zur Mühlen (14. oktoober / 26. oktoober 1873 Eistvere mõis – 28. aprill 1947 Kopenhaagen) oli Eesti vaimulik.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Ralph von zur Mühlen
Rüütli tänav (Haapsalu)
Rüütli tänav on tänav Haapsalus.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Rüütli tänav (Haapsalu)
Reigi Jeesuse kogudus
EELK Reigi Jeesuse kogudus on luterlik kogudus Hiiumaal Reigi kihelkonnas Pihla külas.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Reigi Jeesuse kogudus
Richter
Richter on Sileesia päritolu Poola, Liivimaa, Eestimaa, Kuramaa ja Saaremaa aadlisuguvõsa.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Richter
Ridala kihelkond
Ridala kirik Ridala kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Rötel, ladina keeles Rotalia; Rotelewic, lühend Rid) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Ridala kihelkond
Ringmüür
Ringmüür on keskajal kasutatud linnuse, kindlustatud linna või asula ümber ehitatud kaitsemüür, mis on varustatud tornide, mitmesuguste kaitseseadeldiste ja tugevasti kindlustatud väravatega.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Ringmüür
Ristija Johannes
Jeesuse ristimine (Pietro Perugino, u 1481 ja 1483 vahel) Ristija Johannes (Tizian, 1542) Ristija Johannes (idakirikus ka Johannes Eelkäija, vanakreeka: Ἰωάννης ὁ βαπτίζων) oli Vana Testamendi viimane ja Uue Testamendi esimene prohvet.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Ristija Johannes
Rohuküla sadam
296x296px Rohuküla sadam on sadam Eestis, mis asub Lääne maakonnas Haapsalu linnas Rohukülas, ligi 8 km kaugusel Haapsalu keskusest.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Rohuküla sadam
Roman Haavamägi
Roman Haavamägi (1937. aastani Roman Gottfried Espenberg; 15. veebruar 1891 Tallinn – 3. jaanuar 1964 Haapsalu) oli eesti skulptor, maalikunstnik ja graafik.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Roman Haavamägi
Rondeel
Rondeel Rondeel on ümmarguse või poolringikujulise põhiplaaniga lai suurtükitorn.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Rondeel
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Rootsi aeg
Rootsituru plats
Rootsituru plats on haljak Haapsalu vanalinnas Haapsalu vanalinna muinsuskaitsealal aadressil Karja tänav 1.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Rootsituru plats
Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Saare-Lääne piiskopkond
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Saaremaa
Süld
Süld (Tartu ja Võru murdes ka: süli) on SI-süsteemi väline mõõtühik.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Süld
Seisus
Seisus on õiguslikult ja sotsiaalselt piiritletud inimrühm, kellel on kindlaks kujunenud päritav või elu jooksul omandatud roll ühiskondlikus tööjaotuses ja võimuhierarhias, nt aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Seisus
Selts
Selts on vabatahtlik organisatsioon, mis taotleb ühiskondlikke, kutsealaseid ja kultuurilis-seltskondlikke eesmärke.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Selts
Seminar
Seminar on nii haridusasutuse nimetus kui ka õppetöö vorm.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Seminar
Stackelberg
Stackelberg on Rootsi, Liivimaa, Eestimaa, Saaremaa ja Kuramaa aadlisuguvõsa.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Stackelberg
Stenbock
Stenbock oli Rootsist pärit aadlisuguvõsa.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Stenbock
Suur viik
Suur viik on laht Haapsalu linnas.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Suur viik
Suurvürst
Suurvürst (vene keeles великий князь, leedu keeles didysis kunigaikštis, ungari keeles nagyherceg, ladina keeles magnus princeps, saksa keeles Großfürst, soome keeles suuriruhtinas, rootsi keeles storfurste) oli 10.–20. sajandini sõltumatute vene valitsejate tiitel, 18.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Suurvürst
Tagalahe ravimuda leiuala
Tagalahe ravimuda leiuala on ravimuda leiuala Tagalahes Haapsalu linna lähedal.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Tagalahe ravimuda leiuala
Tagalaht
Tagalaht on sügavale Saaremaa looderannikule ulatuv laht, mis idas piirneb Tagamõisa poolsaarega.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Tagalaht
Tahkuna poolsaar
Tahkuna poolsaar on Hiiumaa põhjapoolseim poolsaar.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Tahkuna poolsaar
Tallinna–Haapsalu postimaantee
Tallinna–Haapsalu postimaantee oli postimaantee Tallinna ja Haapsalu vahel.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Tallinna–Haapsalu postimaantee
Tallinna–Haapsalu rongiliin
Tallinna–Haapsalu rongiliin oli reisirongiliin, mis liikus mööda Tallinna–Keila ja Keila–Haapsalu raudteed.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Tallinna–Haapsalu rongiliin
Tallinna–Keila raudteelõik
Tallinna–Keila raudteelõik on 26,8 kilomeetri pikkune laiarööpmeline raudtee Tallinna (Balti jaama) ja Keila raudteejaama vahel.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Tallinna–Keila raudteelõik
Toomkapiitel
Toomkapiitel on vaimulike nõukogu toomkiriku juures.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Toomkapiitel
Ungern-Sternberg
Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene фон Унгерн-Штернберг) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Ungern-Sternberg
Uuemõisa mõis (Ridala)
Uuemõisa mõis (saksa keeles Neuenhof) oli rüütlimõis Läänemaal Ridala kihelkonnas.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Uuemõisa mõis (Ridala)
Uus-Sadama tänav (Haapsalu)
Uus-Sadama tänav on tänav Haapsalus.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Uus-Sadama tänav (Haapsalu)
Uusikaupunki rahu
Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Uusikaupunki rahu
Vagula järv
Vagula järv on järv Võru maakonnas Võru linnast 2 km lääne pool.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Vagula järv
Vaimulik
Vaimulik on eesti keeles.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Vaimulik
Valjala kirik
eeskoja kilpkaare jäänus lääneseinal Valjala kiriku hiliskeskaegne hulknurkne koorilõpmik Valjala Martini kirik on kirik Valjalas Saare maakonnas.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Valjala kirik
Vassili Dokutšajev
Vassili Dokutšajev, 1888 Vassili Vassiljevitš Dokutšajev (vene keeles Василий Васильевич Докучаев; 1. märts (17. veebruar vkj) 1846 — 8. november (26. oktoober vkj) 1903) oli vene geoloog ja mullateadlane, vene mullateaduse kooli ja mullageograafia rajaja.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Vassili Dokutšajev
Väike viik
Väike viik (varasemas kirjanduses ka Väike-Viik) on järv Lääne maakonnas Haapsalu linnas.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Väike viik
Võllamägi
Tallinna Võllamägi, 16. sajandi gravüür Võllamägi (ka Võllastemägi) oli kõrgendik Tallinna vanalinnast lõunas, Liivalaia tänav 8 hoone taga kõrgendikul ja osaliselt ka hoone all, kus 14.–15.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Võllamägi
Võnnu mõis
Võnnu mõis (saksa keeles Wenden) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaal.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Võnnu mõis
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Venemaa keiser
Venemaa Vabariik
Российская республикаРоссійская республикаVenemaa Vabariik.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Venemaa Vabariik
Venestusaeg
Aleksander II Venestusaeg (ka venestamisaeg) oli 19.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Venestusaeg
Viljandi ordulinnus
Droonivideo Viljandi ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Ernst Ringi foto Viljandi kaevumäest (1910) Konvendihoone sein Varemetes sisehoov Eeslinnuste ühendusmüür Ordulinnuse plaan (Karl von Löwis of Menar) Viljandi ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Fellin) on üks esimesi Eestis rajatud kivilinnuseid.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Viljandi ordulinnus
Villem Raam
Villem Raam (õieti Vilhelm-Voldemar; 17. mai (vkj)/ 30. mai 1910 Pärnu – 21. mai 1996 Tallinn) oli eesti kunstiteadlane ja muinsuskaitsja, kelle peamine uurimisvaldkond oli Eesti keskaja arhitektuur.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Villem Raam
Virtsu
Virtsu on alevik Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu poolsaarel.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Virtsu
Vladimir Aleksandrovitš
Suurvürst Vladimir Aleksandrovitš Suurvürst Vladimir Aleksandrovitš (Владимир Александрович, 22. aprill (10. aprill vkj) 1847 Peterburi – 17. veebruar (4. veebruar vkj) 1909 Peterburi) oli Venemaa suurvürst, Aleksander II kolmas poeg.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Vladimir Aleksandrovitš
Voldemar Mellik
Voldemar Mellik (1938. aastani Voldemar Melnik; 11. mai 1887 Purtse – 24. november 1949 Tallinn) oli eesti skulptor ja pedagoog.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Voldemar Mellik
Vormsi
Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Vormsi
Winrich von Kniprode (Saare-Lääne piiskop)
Winrich von Kniprode (surnud ööl vastu 6. novembrit 1419) oli Saare-Lääne piiskop aastatel 1385–1419.
Vaata Haapsalu ajalugu ja Winrich von Kniprode (Saare-Lääne piiskop)
1. Eesti jalaväepolk
1.
Vaata Haapsalu ajalugu ja 1. Eesti jalaväepolk
1881. aasta rahvaloendus Eestis
1881.
Vaata Haapsalu ajalugu ja 1881. aasta rahvaloendus Eestis
, Haapsalu Püha Johannese kogudus, Haapsalu piiskopilinnus, Haapsalu raad, Haapsalu raekoda, Haapsalu rajoon, Haapsalu raudteejaam, Haapsalu Rootsi Gümnaasium, Haapsalu toomkirik, Haapsalu Vabadussõja mälestussammas, Haapsalu vana kalmistu, Haapsalu Vanasadam, Haapsalu Võllamägi, Haapsalu–Laiküla maantee, Hara (Lääne-Nigula), Harjumaa, Hiiu-Suuremõisa mõis, Hiiumaa, Jaan Poska, Jakob De la Gardie, Jüri Vilms, Kaitsepühak, Kalmistu, Karl von Hunnius, Kastell, Katariina II, Katedraal, Kürassiir, Keila–Haapsalu raudteelõik, Keskharidus, Kihelkond, Kinnistu, Knorring, Konstantin Päts, Kooli tänav (Haapsalu), Krahv, Kreis, Krimmi holm, Krimmi sõda, Kuijõe mõis, Kuressaare, Kurortoloogia, Kuurort, Kvartal, Laht, Laid, Lääne Kalur, Lääne kreis, Lääne maakond, Lääne maavalitsus, Lääne-Eesti saarestik, Läänemaa, Läänemaa Ühisgümnaasium, Läänemaa Õpetajate Seminar, Läänemeri, Leopold Dietrich Rödder, Liepāja, Lihula, Liivi sõda, Linnakodanik, Linnakool (1873–1913), Linnamüür, Linnus, Loss, Lossiplats (Haapsalu), Lund, Luterlus, Maakonnalinn, Magistraat, Magnus Gabriel De la Gardie, Manifest kõigile Eestimaa rahvastele, Marija Aleksandrovna, Marija Fjodorovna (1847–1928), Märtsirevolutsioon, Monopol, Moskva tsaar, Muhu, Neem, Nikolai I, Nikolai II, Nikolai Roerich, Nikolaus, Noarootsi poolsaar, Oos, Operatsioon Albion, Pastor, Pärnu, Pärnu–Lihula maantee, Põllküla mõis, Peeter I, Peeter Suure merekindlus, Peterburi, Pjotr Tšaikovski, Pjotr Tšaikovski mälestuspink, Pontus Brevern de la Gardie, Poolsaar, Privileeg, Promenaadi tänav (Haapsalu), Raad, Raehärra, Ralph von zur Mühlen, Rüütli tänav (Haapsalu), Reigi Jeesuse kogudus, Richter, Ridala kihelkond, Ringmüür, Ristija Johannes, Rohuküla sadam, Roman Haavamägi, Rondeel, Rootsi aeg, Rootsituru plats, Saare-Lääne piiskop, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa, Süld, Seisus, Selts, Seminar, Stackelberg, Stenbock, Suur viik, Suurvürst, Tagalahe ravimuda leiuala, Tagalaht, Tahkuna poolsaar, Tallinna–Haapsalu postimaantee, Tallinna–Haapsalu rongiliin, Tallinna–Keila raudteelõik, Toomkapiitel, Ungern-Sternberg, Uuemõisa mõis (Ridala), Uus-Sadama tänav (Haapsalu), Uusikaupunki rahu, Vagula järv, Vaimulik, Valjala kirik, Vassili Dokutšajev, Väike viik, Võllamägi, Võnnu mõis, Venemaa keiser, Venemaa Vabariik, Venestusaeg, Viljandi ordulinnus, Villem Raam, Virtsu, Vladimir Aleksandrovitš, Voldemar Mellik, Vormsi, Winrich von Kniprode (Saare-Lääne piiskop), 1. Eesti jalaväepolk, 1881. aasta rahvaloendus Eestis.