42 suhted: Avameri, Bentos, Hai (täpsustus), Haistmine, Hambad, Harpuun, Hüdrodünaamika, Hiidhai, Kalad, Kalandus, Küljejoon, Kõhrkalad, Keelikloomad, Klass (bioloogia), Kolvikesed, Liik (bioloogia), Loomad, Loomade elu, Magevesi, Mõrtsukhai, Meeled, Nägemine, Ordoviitsium, Parasvööde, Pea, Plankton, Röövkala, Silm, Skelett, Sugukond (bioloogia), Tiigerhai, Torpeedo, Troopika, Uim, Ujumine, Vaalad, Vaalhai, Vasarhai, Võrkkest, Veri, Vesi, Vibratsioon.
Avameri
Avameri ehk ulgumeri on mandrite (ka poolsaarte ja saarte) rannikust eemal paiknev mereala, on osa ookeanist, merest, suuremast väinast või lahest.
Uus!!: Hailaadsed ja Avameri · Näe rohkem »
Bentos
Bentos ehk põhjaelustik on veekogude põhjasetteis ja põhjas elavate organismide kogum.
Uus!!: Hailaadsed ja Bentos · Näe rohkem »
Hai (täpsustus)
* Haid ehk hailised on kõhrkalade selts.
Uus!!: Hailaadsed ja Hai (täpsustus) · Näe rohkem »
Haistmine
Haistmine ehk haistmismeel (inglise keeles olfaction) on organismide võime spetsiaalse haistmiselundi või selleks kohastunud haisterakkude abil tajuda ja eristada keskkonnas (õhus ja/või vees) levivaid keemiliste ühendite segusid ehk lõhnu.
Uus!!: Hailaadsed ja Haistmine · Näe rohkem »
Hambad
1. Hammas. 2. Hambaemail. 3. Dentiin. 4. Hambasäsiõõs hambasäsiga. 5. Kroonisäsi. 6. Juuresäsi. 7. Hambatsement. 8. Hambakroon. 10. Hambakroonilõhe. 11. Hambakael. 12. Hambajuur. 14. Juuretipp. 15. Hambatipumulk. 16. Igemevagu. 17. Parodont. 18. Ige. 20. Vaba ige. 22. Hambaümbris Sharpey kiududega. 23. Alveooliluu (peen kollane joon on välimine tsirkumferentsiaallamell). 24. Veresooned ja närvid. 25. Hambasäsi ehk pulp. 26. Parodont. 27. Alalõuakanal Hambad (ladina keeles dens, mitmuses dentes) on paljudel selgroogsetel loomadel suus leiduvad luustunud seedeelundkonna elundid.
Uus!!: Hailaadsed ja Hambad · Näe rohkem »
Harpuun
Harpuun ''Unaaq'' (inuittide harpuun)) Moodne vaalaküttimisharpuun Harpuun on odakujuline vahend, millega saab püüda kalu või teisi suuri veeloomi.
Uus!!: Hailaadsed ja Harpuun · Näe rohkem »
Hüdrodünaamika
Hüdrodünaamika (kreeka hydrōs 'vesi' + dynamikos 'jõusse puutuv, jõu-') on hüdromehaanika ja hüdraulika haru, mis käsitleb vedelike liikumise seaduspärasusi ning liikuva vedeliku ja tahkete kehade vahelist mõju.
Uus!!: Hailaadsed ja Hüdrodünaamika · Näe rohkem »
Hiidhai
Isane hiidhai pisi Hiidhai (Cetorhinus maximus) on kõhrkalade klassi kuuluv kalaliik.
Uus!!: Hailaadsed ja Hiidhai · Näe rohkem »
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Uus!!: Hailaadsed ja Kalad · Näe rohkem »
Kalandus
Kaks kalurit Paunküla veehoidlal Kalandus ehk kalamajandus on (majandus)haru, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide (krabide, veetaimede jpt) püügiga, töötlemisega (kalatööstus) ja valmistoodangu turustamisega.
Uus!!: Hailaadsed ja Kalandus · Näe rohkem »
Küljejoon
Küljejoon (ladina linea lateralis) on veeselgroogseil (sõõrsuudel, kaladel ja kahepaiksetel) piki kere külgi ja peas asetsev elund, mis tajub vee liikumise suunda ja tugevust ning tahketelt kehadelt peegelduvaid veevoole.
Uus!!: Hailaadsed ja Küljejoon · Näe rohkem »
Kõhrkalad
Kõhrkalad (varem ka põiksuused, kondrihtüsed; teaduslik ladinakeelne nimetus Chondrichthyes) on vee-eluliste keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Hailaadsed ja Kõhrkalad · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Hailaadsed ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Klass (bioloogia)
Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.
Uus!!: Hailaadsed ja Klass (bioloogia) · Näe rohkem »
Kolvikesed
Kolvikese joonis Kolvikesed ehk koonusrakud on inimese ja mitmete teiste loomade (sealhulgas imetajate) silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud (retseptor-rakud), mis on seotud värvuste nägemisega.
Uus!!: Hailaadsed ja Kolvikesed · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Hailaadsed ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Hailaadsed ja Loomad · Näe rohkem »
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Uus!!: Hailaadsed ja Loomade elu · Näe rohkem »
Magevesi
Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.
Uus!!: Hailaadsed ja Magevesi · Näe rohkem »
Mõrtsukhai
Mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) on heeringahailaste sugukonda kuuluv suurim röövkala.
Uus!!: Hailaadsed ja Mõrtsukhai · Näe rohkem »
Meeled
Viis meelt ja vastavad meeleelundid Meeled (lad sensus, ingl senses) on loomade (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid.
Uus!!: Hailaadsed ja Meeled · Näe rohkem »
Nägemine
Silm – nägemise meeleelund Inimese silma läbilõige Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid.
Uus!!: Hailaadsed ja Nägemine · Näe rohkem »
Ordoviitsium
Ordoviitsium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Hailaadsed ja Ordoviitsium · Näe rohkem »
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Uus!!: Hailaadsed ja Parasvööde · Näe rohkem »
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Uus!!: Hailaadsed ja Pea · Näe rohkem »
Plankton
Planktoni fotomontaaž Meroplanktoni näide – jääkala vastne (liik ''Channichthyidae'' sugukonnast) Plankton ehk hõljum (ainsuses plankter) on veekogus hõljuvate liikumisvõimetute või väga vähesel määral liikuvate organismide kogum.
Uus!!: Hailaadsed ja Plankton · Näe rohkem »
Röövkala
Röövkala on kala, kes toitub teistest kaladest või muudest loomadest.
Uus!!: Hailaadsed ja Röövkala · Näe rohkem »
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Uus!!: Hailaadsed ja Silm · Näe rohkem »
Skelett
Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.
Uus!!: Hailaadsed ja Skelett · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Hailaadsed ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Tiigerhai
Tiigerhai (Galeocerdo cuvier) on hallhailaste sugukonda kuuluv liik.
Uus!!: Hailaadsed ja Tiigerhai · Näe rohkem »
Torpeedo
Kahjutu õppetorpeedo väljalaskmine USA mereväe Arleigh Burke klassi hävitajalt Torpeedo on jõuseadme abil vee all või pinnal liikuv, veesõiduki (laeva) tabamiseks ja uputamiseks valmistatud lõhkekeha.
Uus!!: Hailaadsed ja Torpeedo · Näe rohkem »
Troopika
Troopika on Maa piirkond pöörijoonte vahel ja läheduses.
Uus!!: Hailaadsed ja Troopika · Näe rohkem »
Uim
Uimed on veeloomade liikumisorganid, mis on tekkinud jäsemest või nahakurrust.
Uus!!: Hailaadsed ja Uim · Näe rohkem »
Ujumine
Inimene ujub. Rinnuliujumine Ujuv kärnkonn Ujumine on organismide (sh inimese) kulgemine vees substraadile toetumata.
Uus!!: Hailaadsed ja Ujumine · Näe rohkem »
Vaalad
Vaalad (vananenud kirjanduses valaskalad) on vaalaliste (Cetacea) seltsi kuuluvad vee-elulised imetajad, kes pole ei delfiinid (see tähendab sugukondadest delfiinlased (Delphinidae) ja jõedelfiinlased (Platanistoidae)) ega pringlid.
Uus!!: Hailaadsed ja Vaalad · Näe rohkem »
Vaalhai
Vaalhai (Rhincodon typus) on kõhrkalade klassi kuuluv kalaliik.
Uus!!: Hailaadsed ja Vaalhai · Näe rohkem »
Vasarhai
Vasarhai (Sphyrna) on perekond vasarhailaste sugukonnast.
Uus!!: Hailaadsed ja Vasarhai · Näe rohkem »
Võrkkest
Hispaania neurobioloogi Santiago Ramón y Cajali joonis "Imetajate võrkkesta struktuur", 1900 Võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on inimeste ja osade loomade silmamuna seinakihi kõige seesmine kiht.
Uus!!: Hailaadsed ja Võrkkest · Näe rohkem »
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Uus!!: Hailaadsed ja Veri · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Hailaadsed ja Vesi · Näe rohkem »
Vibratsioon
Vibratsioon on nähtus, kus toimub süsteemi võnkumine tasakaaluasendi ümber.
Uus!!: Hailaadsed ja Vibratsioon · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Hai, Haid, Hailised, Selachomorpha.