Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Hallhüljes ja Randal
Hallhüljes ja Randal on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Alamliik, Hülglased, Imetajad, Island, Karvastik, Keelikloomad, Kiskjalised, Laht, Läänemeri, Lesila, Levila, Loivalised, Loomad, Pea, Suguküpsus, Suue, Vähilaadsed, Viigerhüljes.
Alamliik
kalakajaka alamliiki: kalakajakas (''Larus canus canus'') ja järve-kalakajakas (''Larus canus heinei'') Alamliik (ladina keeles subspecies, lühend ssp. või subsp.) on takson, mis on liigist ühe võrra madalamal olev üksus.
Alamliik ja Hallhüljes · Alamliik ja Randal ·
Hülglased
Paul de Vos, "Kaks noort hüljest rannal", u 1650 Mõõkvaalad Antarktika vetes jahtimas jääpangale roninud krabihüljest Hülglased ehk hülged (Phocidae) on veeimetajate sugukond.
Hülglased ja Hallhüljes · Hülglased ja Randal ·
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Hallhüljes ja Imetajad · Imetajad ja Randal ·
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Hallhüljes ja Island · Island ja Randal ·
Karvastik
Karvastik ehk karvkate ehk karvastu on loomade, peamiselt imetajate kogu keha katvad marrasknaha sarvmoodustised.
Hallhüljes ja Karvastik · Karvastik ja Randal ·
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Hallhüljes ja Keelikloomad · Keelikloomad ja Randal ·
Kiskjalised
Kiskjalised (Carnivora) on loomade selts imetajate klassist.
Hallhüljes ja Kiskjalised · Kiskjalised ja Randal ·
Laht
Donostia linna kaardilt on näha vähemalt kaks maismaasse ulatuvat lahte Laht on maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa.
Hallhüljes ja Laht · Laht ja Randal ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Hallhüljes ja Läänemeri · Läänemeri ja Randal ·
Lesila
Lesila on loivaliste koondumispaik maismaal või jääl.
Hallhüljes ja Lesila · Lesila ja Randal ·
Levila
Levila ehk levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.
Hallhüljes ja Levila · Levila ja Randal ·
Loivalised
Loivalised (Pinnipedia) on poolvee-eluliste mereimetajate alamselts (käsitletud ka alamseltsi Caniformia ülemsugukonnana).
Hallhüljes ja Loivalised · Loivalised ja Randal ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Hallhüljes ja Loomad · Loomad ja Randal ·
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Hallhüljes ja Pea · Pea ja Randal ·
Suguküpsus
Suguküpsus on organismi võime suguliseks paljunemiseks.
Hallhüljes ja Suguküpsus · Randal ja Suguküpsus ·
Suue
Amazonase suue Niiluse delta Okavango delta lõpeb Kalahari kõrbe põhjaservas soodes La Plata laht on tõenäoliselt Paraná jõe estuaar Suue on koht, kus jõgi suubub merre, järve või teise jõkke.
Hallhüljes ja Suue · Randal ja Suue ·
Vähilaadsed
Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.
Hallhüljes ja Vähilaadsed · Randal ja Vähilaadsed ·
Viigerhüljes
Viigerhüljes ehk viiger (Pusa hispida, varasem nimi Phoca hispida) on suhteliselt väike ja jässakas lühikese koonuga hüljes.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Hallhüljes ja Randal ühist
- Millised on sarnasused Hallhüljes ja Randal
Võrdlus Hallhüljes ja Randal
Hallhüljes on 75 suhted, samas Randal 77. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 11.84% = 18 / (75 + 77).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Hallhüljes ja Randal. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
