Kiiremini kui brauser!
48 suhted: Eesti kohanimeraamat, Ferdinand Johann Wiedemann, Hani, Hanikatsi tuulik, Harilik haab, Helme kihelkond, Hiiumaa, Hiiumaa laidude maastikukaitseala, Hiiumaa laiud, Kaevatsi laid, Kask, Kassari, Kassari mõis, Kõrts, Laid, Lauri Kettunen, Leo Tiik, Loometsad, Marja Kallasmaa, Murikatsi, Paul Ariste, Pühalepa vald, Rootsi keel, Saar, Saarnaki laid, Samblasõber, Sammaltaimed, Sarve poolsaar, Soome, Soontaimed, Taimed, Vareslaid (Väinameri), Väinameri, 1566, 1623, 1688, 17. sajand, 1717, 1732, 1770, 1798, 1826, 1878, 1888, 1930. aastad, 1940. aastad, 1964, 20. sajand.
Eesti kohanimeraamat
Eesti kohanimeraamat on Eesti Keele Instituudi, Võru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös 2016.
Uus!!: Hanikatsi laid ja Eesti kohanimeraamat · Näe rohkem »
Ferdinand Johann Wiedemann
Ferdinand Johann Wiedemann Ferdinand Johann Wiedemann (30. märts (vana kalendri järgi 18. märts) 1805 Haapsalu – 29. detsember 1887 (vana kalendri järgi 17. detsember) Peterburi) oli keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija.
Uus!!: Hanikatsi laid ja Ferdinand Johann Wiedemann · Näe rohkem »
Hani
Hani (Anser) on haneliste seltsi partlaste sugukonda kuuluv veelindude perekond.
Uus!!: Hanikatsi laid ja Hani · Näe rohkem »
Hanikatsi tuulik
Hanikatsi tuulik 10. augustil 2014 Hanikatsi pukktuulik on tuulik Hiiumaal Hiiumaa vallas Salinõmme külas Hanikatsi laiul.
Uus!!: Hanikatsi laid ja Hanikatsi tuulik · Näe rohkem »
Harilik haab
Harilik haab ehk haab (Populus tremula) on pajuliste sugukonna papli perekonda kuuluv lehtpuuliik.
Uus!!: Hanikatsi laid ja Harilik haab · Näe rohkem »
Helme kihelkond
Helme kihelkond on ajalooline kihelkond Mulgimaal ja Viljandimaal, Pärnu kreisis ja Viljandi kreisi Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Hanikatsi laid ja Helme kihelkond · Näe rohkem »
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Uus!!: Hanikatsi laid ja Hiiumaa · Näe rohkem »
Hiiumaa laidude maastikukaitseala
Hiiumaa laidude maastikukaitseala on maastikukaitseala, mis haldab enamikku Hiiumaast kagus asuvaid laide.
Uus!!: Hanikatsi laid ja Hiiumaa laidude maastikukaitseala · Näe rohkem »
Hiiumaa laiud
390px Hiiumaa laiud on laiustik Väinameres Hiiumaa (Salinõmme ja Sarve poolsaare) ja Muhu vahel.
Uus!!: Hanikatsi laid ja Hiiumaa laiud · Näe rohkem »
Kaevatsi laid
Kaevatsi laid on 1,25 km² suurune laid Väinameres Hiiumaast kagus.
Uus!!: Hanikatsi laid ja Kaevatsi laid · Näe rohkem »
Kask
Kask (ladina Betula, lõunaeesti murrakutes kõiv) kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.
Uus!!: Hanikatsi laid ja Kask · Näe rohkem »
Kassari
Kassari ja Hiiumaa vaheline tamm Orjaku sadam 2015. aastal Kassari on Hiiumaaga tammteedega ühendatud ja liitunud saar Väinameres.
Uus!!: Hanikatsi laid ja Kassari · Näe rohkem »
Kassari mõis
Kassari mõisa peahoone varemed (2007) Kassari mõis (saksa keeles Kassar; ka Aunaku mõis (Ounack), Saare mõis) oli mõis Eestis Pühalepa kihelkonnas Kassari saarel.
Uus!!: Hanikatsi laid ja Kassari mõis · Näe rohkem »
Kõrts
Kolu kõrts Kõrts (vanemas keelepruugis ka kabak) on söögi- ja joogikohana, külakogukonna kooskäimiskohana, ajalooliselt ka teeliste peatus- ja ööbimiskohana kasutatava hoone ning asutuse nimetus.
Uus!!: Hanikatsi laid ja Kõrts · Näe rohkem »
Laid
Laid (omastav laiu) on väljakujunenud taimkattega väike saar.
Uus!!: Hanikatsi laid ja Laid · Näe rohkem »
Lauri Kettunen
Lauri Einari Kettunen (10. september 1885 Joroinen – 26. veebruar 1963 Helsingi) oli silmapaistev soome murrete ja läänemeresoome keelte uurija.
Uus!!: Hanikatsi laid ja Lauri Kettunen · Näe rohkem »
Leo Tiik
Leo Tiik (2. september (vkj)/ 15. september 1910 Tallinn – 16. juuni 1996 Tartu) oli eesti majandusgeograaf, raamatukogundustegelane, ajaloolane ja koduloolane.
Uus!!: Hanikatsi laid ja Leo Tiik · Näe rohkem »
Loometsad
Loomets Norras Loometsad kasvavad õhukestel muldadel, mis asuvad vahetult paekivist aluspõhjal või sellel lasuval rähal.
Uus!!: Hanikatsi laid ja Loometsad · Näe rohkem »
Marja Kallasmaa
Marja Kallasmaa (sündinud 21. augustil 1950 Kehras) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Hanikatsi laid ja Marja Kallasmaa · Näe rohkem »
Murikatsi
Murikatsi oli küla Viljandimaal, ajalooliselt Kärstna mõisa alal.
Uus!!: Hanikatsi laid ja Murikatsi · Näe rohkem »
Paul Ariste
Paul Ariste (kuni 1927. aastani Paul Berg; 21. jaanuar (vkj)/ 3. veebruar 1905 Rääbise, Võtikvere vald, Torma kihelkond, Tartumaa – 2. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1954).
Uus!!: Hanikatsi laid ja Paul Ariste · Näe rohkem »
Pühalepa vald
Pühalepa vald oli vald Hiiumaa idaosas.
Uus!!: Hanikatsi laid ja Pühalepa vald · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Hanikatsi laid ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Uus!!: Hanikatsi laid ja Saar · Näe rohkem »
Saarnaki laid
Saarnaki laid on 143 hektari suurune laid Väinameres Hiiumaast kagus.
Uus!!: Hanikatsi laid ja Saarnaki laid · Näe rohkem »
Samblasõber
Samblasõber on eestikeelne brüoloogia alane ajakiri.
Uus!!: Hanikatsi laid ja Samblasõber · Näe rohkem »
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Uus!!: Hanikatsi laid ja Sammaltaimed · Näe rohkem »
Sarve poolsaar
Sarve poolsaare asukoha kaart Sarve poolsaar asub Hiiumaa idaosas, administratiivselt jääb Hiiumaa valda.
Uus!!: Hanikatsi laid ja Sarve poolsaar · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Hanikatsi laid ja Soome · Näe rohkem »
Soontaimed
Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.
Uus!!: Hanikatsi laid ja Soontaimed · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Hanikatsi laid ja Taimed · Näe rohkem »
Vareslaid (Väinameri)
Vareslaid Hanikatsi laiult Vareslaid on 27,9 hektari suurune saar (laid) Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Salinõmme küla alal Hiiumaast kagus Väinameres.
Uus!!: Hanikatsi laid ja Vareslaid (Väinameri) · Näe rohkem »
Väinameri
Väinamere asend Jää Väinamerel päikesetõusu ajal Väinameri (varasema nimega Muhu väin) on käärulise rannajoonega madal saarterikas Läänemere osa, mis paikneb Lääne-Eesti saarte (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi) ning mandri vahel.
Uus!!: Hanikatsi laid ja Väinameri · Näe rohkem »
1566
1566.
Uus!!: Hanikatsi laid ja 1566 · Näe rohkem »
1623
1623.
Uus!!: Hanikatsi laid ja 1623 · Näe rohkem »
1688
1688.
Uus!!: Hanikatsi laid ja 1688 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Hanikatsi laid ja 17. sajand · Näe rohkem »
1717
1717.
Uus!!: Hanikatsi laid ja 1717 · Näe rohkem »
1732
1732.
Uus!!: Hanikatsi laid ja 1732 · Näe rohkem »
1770
1770.
Uus!!: Hanikatsi laid ja 1770 · Näe rohkem »
1798
1798.
Uus!!: Hanikatsi laid ja 1798 · Näe rohkem »
1826
1826.
Uus!!: Hanikatsi laid ja 1826 · Näe rohkem »
1878
1878.
Uus!!: Hanikatsi laid ja 1878 · Näe rohkem »
1888
1888.
Uus!!: Hanikatsi laid ja 1888 · Näe rohkem »
1930. aastad
1930.
Uus!!: Hanikatsi laid ja 1930. aastad · Näe rohkem »
1940. aastad
1940.
Uus!!: Hanikatsi laid ja 1940. aastad · Näe rohkem »
1964
1964.
Uus!!: Hanikatsi laid ja 1964 · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Hanikatsi laid ja 20. sajand · Näe rohkem »
