Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Albrecht Mecklenburgist ja Hansa Liit

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Albrecht Mecklenburgist ja Hansa Liit

Albrecht Mecklenburgist vs. Hansa Liit

Albrecht Mecklenburgist Albrecht Mecklenburgist (saksa Albrecht von Mecklenburg; rootsi Albrekt av Mecklenburg), Mecklenburgi hertsogina Albrecht III (umbes 1338 – 31. märts või 1. aprill 1412) oli Rootsi kuningas aastatel 1364–1389 ja Mecklenburgi hertsog 1384–1412. Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.

Sarnasusi Albrecht Mecklenburgist ja Hansa Liit

Albrecht Mecklenburgist ja Hansa Liit on 9 ühist asja (Unioonpeedia): Hansalinn, Kalmari unioon, Margrete I, Mecklenburg, Norra, Ojamaa, Rootsi kuningas, Saksa ordu, Stockholm.

Hansalinn

Hansa Liidu ulatus 1400. aasta paiku Hansalinn oli linn, mis kuulus Hansa Liitu.

Albrecht Mecklenburgist ja Hansalinn · Hansa Liit ja Hansalinn · Näe rohkem »

Kalmari unioon

Kalmari unioon (taani, rootsi ja norra keeles Kalmarunionen) oli Taani, Rootsi ja Norra kuningriigi vaheline personaalunioon aastail 1397–1523.

Albrecht Mecklenburgist ja Kalmari unioon · Hansa Liit ja Kalmari unioon · Näe rohkem »

Margrete I

Margrete I Margrete I (märts 1353 – 28. oktoober 1412) oli Taani ja Norra kuninganna (1387–1412) ning Rootsi regent (1389–1412).

Albrecht Mecklenburgist ja Margrete I · Hansa Liit ja Margrete I · Näe rohkem »

Mecklenburg

Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.

Albrecht Mecklenburgist ja Mecklenburg · Hansa Liit ja Mecklenburg · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Albrecht Mecklenburgist ja Norra · Hansa Liit ja Norra · Näe rohkem »

Ojamaa

Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.

Albrecht Mecklenburgist ja Ojamaa · Hansa Liit ja Ojamaa · Näe rohkem »

Rootsi kuningas

Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.

Albrecht Mecklenburgist ja Rootsi kuningas · Hansa Liit ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.

Albrecht Mecklenburgist ja Saksa ordu · Hansa Liit ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Stockholm

Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.

Albrecht Mecklenburgist ja Stockholm · Hansa Liit ja Stockholm · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Albrecht Mecklenburgist ja Hansa Liit

Albrecht Mecklenburgist on 32 suhted, samas Hansa Liit 193. Kuna neil ühist 9, Jaccard indeks on 4.00% = 9 / (32 + 193).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Albrecht Mecklenburgist ja Hansa Liit. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »