Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Harald Hardrada ja Taani

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Harald Hardrada ja Taani

Harald Hardrada vs. Taani

Harald Hardrada Harald Sigurdsson III (vanapõhja keeles Haraldr Sigurðarson, ka Hardrada (norra keeles Hardråde 'karm juht'); 1015 Ringerike, Norra ­– 1066 Stamford, Inglismaa) valitses Norra kuningriiki 1046.–1066. Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Sarnasusi Harald Hardrada ja Taani

Harald Hardrada ja Taani on 10 ühist asja (Unioonpeedia): Inglismaa kuningriik, Knud Suur, Norra, Orkney saared, Süüria, Shetlandi saared, Sitsiilia, Taani Kuningriik, Viikingid, William Vallutaja.

Inglismaa kuningriik

Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707.

Harald Hardrada ja Inglismaa kuningriik · Inglismaa kuningriik ja Taani · Näe rohkem »

Knud Suur

Knut Suur ehk Knud II, ka Knud Suur (taani keeles Knud den Store, inglise Canute the Great, eesti keeles mõnikord ka Kanut; umbes 995 – 12. november 1035) oli Inglise kuningas alates 1016, Taani kuningas alates 1018 ja Norra kuningas alates 1028 kuni surmani.

Harald Hardrada ja Knud Suur · Knud Suur ja Taani · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Harald Hardrada ja Norra · Norra ja Taani · Näe rohkem »

Orkney saared

Orkney saared on saarestik Suurbritannia saare põhjaranniku lähedal.

Harald Hardrada ja Orkney saared · Orkney saared ja Taani · Näe rohkem »

Süüria

Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.

Harald Hardrada ja Süüria · Süüria ja Taani · Näe rohkem »

Shetlandi saared

Shetlandi saarte kaart Kivihoone varemed Shetlandi saared (inglise keeles Shetland Islands) piirnevad edelas Atlandi ookeaniga, kirdes Norra merega ja kagus Põhjamerega.

Harald Hardrada ja Shetlandi saared · Shetlandi saared ja Taani · Näe rohkem »

Sitsiilia

Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.

Harald Hardrada ja Sitsiilia · Sitsiilia ja Taani · Näe rohkem »

Taani Kuningriik

''Taani Kuningriik'', mis koosneb Taanist, Fääri saartest ja Gröönimaast Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopas asuvat Taani riiki ning omavalitsusega piirkondadena Fääri saari Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaad Põhja-Ameerikas.

Harald Hardrada ja Taani Kuningriik · Taani ja Taani Kuningriik · Näe rohkem »

Viikingid

Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).

Harald Hardrada ja Viikingid · Taani ja Viikingid · Näe rohkem »

William Vallutaja

William Vallutaja ehk William Sohilaps (umbes 1028 – 9. september 1087) oli Normandia hertsog alates 1035 Guillaume II nime all, kes võitis Hastingsi lahingus anglosakse ja sai 25. detsembril 1066 Inglismaa kuningaks (William I nime all).

Harald Hardrada ja William Vallutaja · Taani ja William Vallutaja · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Harald Hardrada ja Taani

Harald Hardrada on 41 suhted, samas Taani 555. Kuna neil ühist 10, Jaccard indeks on 1.68% = 10 / (41 + 555).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Harald Hardrada ja Taani. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: